Miks mõnel indiviidil on kalduvus ettevõtte loomiseks ja teisel ei ole?

Vastus leiad õppematerjalist: Ettevõtluse alused eksam

Ettevõtluse alused eksam (13)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Ettevõtluse alused

5 HEA

Esitatud küsimused

Mille poolest nad erinevad?
Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid töötajate arvu järgi?
Miks mõnel indiviidil on kalduvus ettevõtte loomiseks ja teisel ei ole?
Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad?
Miks on arenenud riikides ettevõtte keskmine suurus viimastel aastakümnetel langenud?
Kui äriühingutel?

Kordamisküsimused
Ettevõtja

ettevõtja on novaator , kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid( Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat
ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001)

Ettevõtlus

protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste pooleja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990)
ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter)

“Ettevõtja” ( entrepreneur ) ja “omanik-juht”(owner- manager ). Mille poolest nad erinevad?
Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule.
Teda iseloomustab:

Sõltumatuse vajadus
Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus )
Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust
Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske

Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile.

Teda iseloomustab:
Võimalustele orienteeritus
Innovaatilisus
Enesekindlus
Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia
Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated)
Visioon ja vaist
Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes.

Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi:

Salary-Substitute firms - pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas
Lifestile firms- pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida
Entrepreneurial firms- firmad mis toovad turule uusi kaupu ja teenuseid luues ja püüdes võimalusi, hoolimata ressurssidest, mis neil sel hetkel kasutuseks on.

Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon.
Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing.
Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb.

Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid töötajate arvu järgi?

mikroettevõtted- 0-9 töötajat
väikeettevõtted- 10-49
keskettevõtted- 50-249
suurettevõtted- 250+

Nende (küsimuses 5 nimetatud) ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus.

92% mikroettevõtted
7% väikeettevõtted
0,2% suurettevõtted

R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus.
Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Ratsionaalne otsustaja , kes juhib ettevõtet ja lepib riski olemasoluga. Isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon . (nn Cantilloni ettevõtja)

J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus.
Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja.
Innovatsioonide põhiliigid

uue või täiustatud toote juurutamine
eet tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus
uue turu avamine
uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt
uut tüüpi organisatsioonide loomine

Loov hävitus

Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi
Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise.
“Vana” tuleb hävitada, enne kui “uus” saab koha sisse võtta.
Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid.

Mark I süsteem

Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg
Madalad sisenemisbarjäärid
Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal
Põhitähelepanu ettevõtjal

Mark II süsteem

Kontsentreeritumad turud
Kõrged sisenemisbarjäärid
Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus
Innovatsioonide keskne roll
Põhitähelepanu keskendub funktsioonile.

Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele

Ettevõtluse arendamiseks oli oluline stimuleerida indiviide alustama oma äriga ning kiirendada selle abil majandusarengut; tekkis ahvatlus selgitada välja isiksuse-omaduste profiili, mis seostuks ettevõtlus-alase eduga (või läbikukkumisega).
miks mõnel indiviidil on kalduvus ettevõtte loomiseks ja teisel ei ole?

D. McClellandi ettevõtjakäsitlus

ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus- motivatsioon ja tugev võimuvajadus. Ettevõtjad on indiviidid, kellele on omased kõrge saavutusmotivatsioon , eneseusaldus ning probleemide lahendamise oskused. Nad tahavad oma pingutuste tulemust konkreetselt näha ja saada tagasisidet oma töö tulemustest.

Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi

saavutusvajadus
kuuluvusvajadus
võimuvajadus

Ettevõtja roll McClellandi järgi

riigi saavutusvajadus transformeeritakse majanduskasvuks läbi ettevõtjate tegevuse; kui riigis on saavutusvajaduse tase kõrge, onseal rohkem ettevõtjaid

D. L. Birch ´i panus ettevõtlusuuringutesse

jõudis oma töös järeldusele, et suurem osa uutest töökohtadest luuakse väikeettevõtetes
rahvamajanduse arengu uurijate hulgas märgati uuesti väikeettevõtete tähtsust
väikeettevõtlus ei olnud enam majanduses kõrvalnähtuseks vaid peategelaseks
võttis kasutusele andmetöötluse ja programmeerimise uuringute tegemiseks

Gasellettevõtted

väga kiirsti kasvav ettevõte
üle 70% uutest töökohtadest tekib gasellides
kõrge riskiga ettevõtted

Rahvusvaheline ettevõtlusuuring GEM ( Global Entrepreneurship Monitor ) jagab ettevõtjad kahte gruppi, sõltuvalt ettevõtlusega alustamise motiivist/tõukejõust. Millised need grupid on ning mille poolest nad erinevad.

Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi ( opportunity entrepreneurs)
Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs)

EL riikide ja USA elanike eelistused palgatöötaja ja ettevõtja karjääri suhtes – mida eelistatakse rohkem (Eurobaromeeter 2007).
EL soovivad olla palgatöötajad 50%, ettevõtjad 45%
USA vastavalt 37% ja 61%

Peamised motivaatorid ettevõtja või palgatöötaja karjääri eelistamiseks eelmise uuringu põhjal.

necessity: no better opportunity
mix necessity/opportunity
opprtunity: be independent
oppertunity: increase income

Palgatööd ettevõtjaks olemisele eelistavate inimeste enimnimetatud motiivid

Regulaarne, fikseeritud sissetulek
Kindlad töötunnid
Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus
Suur seotus ettevõttega
Administratiivsed takistused

Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad?

Vaimne võimekus - loovus , intelligentsus , analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne.
Teotahe - valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia.
Suhtlemisoskus . Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate , pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega.
Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine.
Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus.

Erinevatel arenguetappidel vajab ettevõte erinevate omadustega juhte või juhtimismeeskondi.

Leidur ( disainer , kunstnik vms) – nõudlust omava toote/teenuse autor.
Ettevõtja – see, kes näeb tootes ärivõimalust ja suudab seda ära kasutada.
Kasvava organisatsiooni juht – juhib ettevõtet kiire arengu perioodil, suudab kontrollida organisatsiooni kasvu ja tegevusulatuse laienemist .
Väljakujunenud, stabiilse organisatsiooni juht

Ettevõtja ja väljakujunenud organisatsiooni juhi omaduste erinevused.
Ettevõtja

Juhitud tajutud võimaluste poolt.
Teeb revolutsioonilisi otsustusi piiratud aja jooksul, eksperimenteerib. Orienteeritud kiire tulemuse saavutamisele
Otsustused on mitmeastmelised koos enese minimaalse sidumisega igal astmel
Eelistab ressursside ajutist kasutamist ja renti.
Eelistab tulemustest sõltuvat, piiramatut tasu
Eelistab lihtsaid, üheastmelisi organisatsioone, mitteformaalseid sidemeid
Näeb keskkonnast tulenevaid kitsendusi kui võimalusi muutuseks. Loob endale oma keskkonna.
Uuendustega kaasnev risk. Vajadus olla paindlik, vältida ülemäärast seotust kindlate ressurssidega

Juht

Juhitud jooksvalt kontrollitavate ressursside poolt
Teeb evolutsioonilisi otsustusi pikema aja jooksul. Analüütiline lähenemine. Orienteeritud pikaajalisele perspektiivile
Otsustused on üheastmelised koos enese täieliku sidumisega langetatud otsusega.
Ressursside omandamine ja töötajate arvu suurendamine .
Eelistab kindlaksmääratut, kindlal ajal saadavat tasu ja edutamist.
Eelistab formaliseeritud hierarhiat.
Tunnistab keskkonnast tulenevaid kitsendusi ja püüab teha optimaalseid otsuseid nende raames.
Inertsus . Muudatuste kallidus. Seotus standartsete struktuuridega.

Miks on arenenud riikides ettevõtte keskmine suurus viimastel aastakümnetel langenud?

Frantsiis

pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel, millega frantsiisiandja annab vastava tasu eest frantsiisivõtjale õiguse kasutada oma oskusteavet ja kogemust.

Eelised ja miinused ja frantsiisivõtja seisukohalt

Madalam läbikukkumiste protsent, kontrollitud ärikontseptsioon
Tegevuse alustamine võib toimuda kiiremini. Ettevõtte toimimispõhimõtted on välja töötatud ja testitud.
Nõuab vähem kogemusi
Tuntud kaubamärk ja imago tarbija silmis toetab müüki
Paiknemise põhjendatuse analüüs
Tegevusalane väljaõpe
Jooksev abi juhtimises, arendustöödes, turunduses , töötajate järelvalves
Ühine reklaam ja kontrollitud reklaamimehhanism
Väiksem kapitalivajadus
Frantsiisiandja pakub vahel sooduskrediite sisseseade muretsemiseks ja ruumide ettevalmistamiseks.
Stardiperioodil on lihtsam leida võõrkapitali
Tegutsemine suuremas ketis võib võimaldada mastaabiefekti ärakasutamist
- Puudub võimalus arendada oma ideid ja olla loominguline
- Iseseisvuse puudus. Tuleb täita standardiseeritud funktsioone. Frantsiisiandja kehtestab reeglid.
- Võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga tulude jagunemise ja toimimisreeglite üle
- Kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge
- Piiratud ärist väljumise paindlikkus
- Sundostud frantsiisiandjalt

frantsiisiandja seisukohalt

Laienemine ilma lisainvesteeringuteta ja kiiremini
Lisatulu läbi frantsiisi müügi
Jooksev tulu vastavalt lepingule
Toote populaarsuse, tuntuse tõus
Kulude kokkuhoid läbi suuremahuliste ostude
Väiksem vajadus suure administratiivse koosseisu järele
Turundus-, sh reklaamikulud jäävad osaliselt frantsiisivõtjate kanda
Säilib kontroll kvaliteedi üle
Kaupade, materjalide ja seadmete müük frantsiisivõtjale võib anda kasumit
Frantsiisivõtjate motivatsioon on kõrge
- Kontroll tegevuse üle väheneb, eriti selle laienedes
- Haavatavus keti nõrgemate lülide poolt
- Kulutused kontrolliks, komandeeringuteks jms
- Vähekasutatav, kuni kontseptsioon pole kontrollitud
- Võimalik krediidiandmine frantsiisivõtjale nõuab lisaressursse
- Kasumid tuleb jagada frantsiisivõtjaga
- Konfliktid frantsiisivõtjaga on sagedasemad kui ettevõtte omanduses olevate filiaalidega

Frantsiisiandja poolt frantsiisivõtjale pakutava toetuse võimalik sisu

koolituse frantsiisivõtjale,
täiendav regulaarne koolitus,
mitmesugused äritegevuse juhendmaterjalid,
jooksev ärikontseptsiooni arendamine,
ettevõtte avamise ettevalmistamine (sh sisekujundus)
abi piduliku avamispeo korraldamisel,
turundusmaterjalid
ettevõtte juhtimiseks vajalikud tarkvaralahendused,
võimalus saada täiendavat nõustamist (nt tasuta nõuandetelefon), regulaarsed uudiskirjad ,
varustamine mingite äritegevuseks vajalike materjalide/toodetega,
spetsiaalseadmed

Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused)

omakapitali suurust,
investeeringute mahtu,
töökogemust,
töötajate arvu,
ruumide suurust, kujundust ja ettevõtte sisseseadet,
nõuet, et ettevõte kuulub juhtidele (mitte passiivsele investorile),
piirkonna elanike arvu,
asukohta (nt peatänaval või suures kaubanduskeskuses),

Ettevõtte ostu ja müügi võimalikud motiivid.
müügi motiivid

Soov ettevõtlusest väljuda (vanus, tervis, väsimus, pärijate soovimatus äri jätkata).
Soov ettevõtte rajamise ja ülesehitamisega loodud väärtus realiseerida.
Ettevõte kipub konkurentsis alla jääma ja tema olukorra parandamiseks ei jätku oskusi või ressursse.
Soov vähendada killustatust, kõrvaltegevuste müük.
Mõjuka konkurendi ostupakkumine .
Ettevõtte osa müük investorite kaasamiseks

ostu motiivid

Uutesse geograafilistesse piirkondadesse sisenemisel.
Ettevõtte tegevuse diversifitseerimisel.
Turuosa suurendamine, klientide ülevõtmine.
Töötajate, toodete või teenuste ülevõtmine
Tootmiskvootide omandamine

Tegutseva ettevõtte ostmise võimalikud eelised ja miinused.
eelised

Päritakse kõik see, mis on ettevõttes hea.
Ettevõtte on sisse töötanud: protsessid kulgevad, olemas klientuur, seadmed , kontrollitud asukoht.
Ettevõtte tegevust on lihtsam planeerida . (Käive, kulud, hooajalised kõikumised jms). Järelikult on ka risk väiksem ning ostutehinguks laenu saamine võib olla lihtne.
Pole stardiperioodi.
Ettevõtjaks saab kiiresti: ühe ostutehinguga.
Üks konkurent vähem.
Hind võib olla soodne

miinused

Päritakse halb maine ja tegevuses esinevad vead.
Kaubavalik , toodang, tegevuse korraldus jms ei pruugi sobida uue omaniku arvates.
Võib pärida ebasoovitavaid töötajaid, vallandamine keeruline ja tekitab pingeid.
Klientuur ei pruugi olla soovitavaim.
Varude hulgas võib olla aegunud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud.
Töökorraldust raske muuta
Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil.
Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks

Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused.

Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses.
Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi.
Bilansiline väärtus (varad - kohustused).
Korrigeeritud bilansiline väärtus.
Asendusväärtus – kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine.
Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga).
Likvideerimisväärtus

Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus.
sarnasused

Mõlemaga kaasneb eeldatavasti edukas ärikontseptsioon
Selle eduka kontseptsiooni eest tuleb maksta
Mõlemaga kaasneb tuntud ärinimi/kaubamärk
Mõlemaga võib kaasneda juhtimisalane tugi

erinevused

Püsiva juhtimisalase toe
Suurem kõlapind – reklaamikampaaniad riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel ning ärinime ja kaubamärgi tuntus.
Kulude jagamine
Väiksem risk
Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi

Äriidee, äriidee teostatavuse analüüs, ärimudel, äriplaan – sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel.
1. Äriidee leidmine (+ ärikontseptsiooni väljatöötamine+toote prototüübi valmistamine)
2. Äriidee teostatavuse analüüs (feasibility study) – kas äriidee on ka ärivõimalus?
3. Ärimudeli koostamine
4. Äriplaani koostamine

Äriidee põhikomponendid
Äriidee leidmine + ärikontseptsiooni väljatöötamine+toote prototüübi valmistamine

Äriidee ja ärivõimalus. Viimase neli olulist omadust.

atraktiivne
õigeaegne
kestev
Seotud toote või teenusega, mis pakub ostjale või lõppkasutajale lisaväärtust

Võimaluse aken (window of opportunity) – mõiste.
Kirjeldab ajaperioodi, mille jooksul ettevõttel on reaalne siseneda uuele turule: kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub.

3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks (4. loeng).

täida lünk turul
jälgi trende
leia ja lahenda probleem

Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus.
Loovus- sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn Leiutis ( invention ) – uue toote või tootmisprotsessi idee loomine.
Innovatsioon- ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine)
Erinevused

Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg.
Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov.
Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja – neid motiveerib idee.

Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid.
Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on:

Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida.
Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt.
Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll.
Organisatsioonikliima: “atmosfäär” on osalemist soodustav , loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist.
Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud
Organisatsioonikultuur , mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse “kontrolliva” ja “direktiivse” kultuuri kujunemist.
Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi.
Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga. Süsteemid (tasu, tunnustus ja karjäär) toetavad loovuse arengut.
Juhtkond julgustab töötajaid võtma initsiatiivi ja riski
Parimate meetodite leidmine on olulisem kui reeglitest kinni pidamine
Loovust ja innovaatilisust tunnustatakse/hüvitatakse
Vigadest õpitakse, neid ei varjata ega karistata
Erineva taustaga inimeste värbamine
Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine)

Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust)
1) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused.
2) Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine .
3) Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon.

Divergentne ning konvergentne mõtlemine.
Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid.
Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele.
Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus – kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal ei hinnata ja kui on loodud suur hulk alternatiive hakatakse valima parimat .

Innovatsioon ja ettevõtte suurus.

VKE-d panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes.
Väikestel ja suurtel ettevõtetel on mõlemal eeliseid eri tüüpi innovatsioonide loomisel.
VKE-d on innovatiivsemad harudes, kus ressursside, eriti kapitali roll on väiksem.

Innovatsioon ja ettevõtte asukoht.

Leidub piirkondi, kus innovaatilised ettevõtted kuhjuvad (nt Silicon Valley)
Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel
Lähestikku paiknevate väikeettevõtete kogumite korral toimub “kollektiivse õppimise “protsess – kas teadlikult või alateadlikult.

Ettevõtte seosed turgude ja riigiga (skeem)

Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud – põhiloogika.

0-etapp: Ettevõtja enesehinnang : kogemused, haridus , tervis, perekond, ressursid, sidemed, eesmärgid jms
1. etapp: planeerimine
2. etapp: ettevalmistamine
3. etapp: tegevuse alustamine
4. etapp: soovitused stardijärgseks perioodiks

Ettevõtete juriidilised vormid (6) – lihtsalt neid teada + orienteeruv osakaal üldarvus.

Osaühing (min osakapital 40 000 kr) 75%
Füüsilisest isikust ettevõtja 17%
Aktsiaselts (min aktsiakapital 400 000 kr) 5%
Tulundusühistu 0,4 %
Usaldusühing (vähemalt üks usaldusosanik ja üks täisosanik)
Täisühing (kaks või enam omanikku , solidaarne vastutus kogu varaga)

Aktsiaseltsi ja osaühingu minimaalse aktsia - või osakapitali suurus.

Osaühingu min osakapital 40 000 kr
Aktsiaseltsi min aktsiakapital 400 000 kr

Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid.
FIE vs OÜ
kulu äriregistrisse kandmisel : 200 vs 2200 EEK
OÜ vajab rendipinda, FIE võib olla ka kodusel pinnal
käive alla 250 000, üle 250 000
raamatupidamine kassapõhine vs tasu eest
raha kasutamine: ettevõtlustulu vs palk/ dividendid
OÜ saab vältida sotsiaalmaksu
OÜ on tulumaksuvaba, FIE vaid eriloal
täielik vastutus: vajalik vs pole vajalik
stardikapital: 0 vs 40 000 EEK

FIE maksustamise üldpõhimõtted (maksustamine tulu- ja sotsiaalmaksuga).
Kohustus maksta tulumaksu – esitada tuleb tuludeklaratsioon
erikontol olev raha ei lähe maksu alla
sotsiaalmaks 33% maksustavalt tulult, kohustuslik kõigile

Kas füüsilisest isikust ettevõtja maksukoormus on sama kui äriühingutel?
Ei ole sama.

Ettevõtte missioon .
Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu vajalikkust , ta määratleb, mida see organisatsioon soovib korda saata vaadates seda just tarbija poolt.

Ettevõtte visioon.
Firma visioon kirjeldab milliseks soovitakse firmat arendada pikas perspektiivis. Visioon näitab meeskonnale millesse firma usub ja kuhu soovitakse liikuda .

Eesmärgid ja strateegia ja tegevuskava – olemus ja omavaheline seos.
Eesmärgid- lühi- ja pikaajalised. Lühiajaline eesmärk aitab meil hinnata, kas liigume piisavalt kiirelt pikaajalise eesmärgi poole.
Määrab kindlaks tegevuse peamised suunad turul ning põhiliikide koostöö alused.
Eesmärgid näitavad soovitavat lõpptulemust, strateegia määrab eesmärkide saavutamise teed ja vahendid. Strateegia on seega üldine tegevuskava finantsiliste ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.

Tegeliku strateegia kujunemine kahe komponendi mõjul

Kavandatud eesmärgipäraste sammude astumine (kavandatud strateegia).
Reaktsioon ootamatutele muutustele (tehnoloogilised muutused, valitsuse astutud sammud, tarbijate käitumise muutumine jms) ja konkurentide käitumisele. Muutustele reageerimise käigus toimub tihti strateegia peenhäälestus, kuid vajaduse korral muudetakse seda oluliselt.

Konkurentsieelis .
Eduks on vajalik eristuda, olla unikaalne. Pikaajaline konkurentsieelis on strateegiline vara.

Põhilised konkurentsistrateegiad ( kululiidri -, diferentseerimis- ja fokuseeritud strateegiad)
Kululiidri strateegia

Konkurentsieeliseks on konkurentidest madalamad kulud
Võimaldab:
- madalamad hinnad ja suurem turuosa või
- turuhind ja suurem kasum
Säästuvõimaluste otsimine kõigis tegevuslülides: ökonoomseid hooned ja sisseseade, vähe lisateenuseid jne. N. Säästumarket, Tele2

Diferentseerimis strateegia

Saavutada unikaalsus milleski , mida tarbija hindab
Oluline siis kui tarbijate vajadused on nii mitmekesised , et standardiseeritud toode neid ei rahulda
Võimaldab:
- küsida oma toote eest kõrgemat hinda ja/või
- suurendada müügimahtu ja/või
saavutada tarbijate margitruudus. N. EMT, Stockmann

Fokuseeritud strateegia

Keskendumine kitsale turusegmendile
Eesmärk on teenindada sihtsegmendi tarbijaid konkurentidest paremini
Konkurentsieelise aluseks võivad olla:
- Madalamad kulud nišši teenindamisel
- Võime pakkuda nišši kuuluvatele tarbijatele midagi teistest eristuvat.

Ärimudel – 4 põhikomponenti.
Põhistrateegia: kuidas ettevõte konkureerib: missioon, toodete/turgude ulatus, taotletav konkurentsieelis – kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus.
Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad – midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid , kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis.
Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad , outsourcing, muud olulised partnerid – võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid , ühisettevõtted, strateegilised liidud jms
Kliendisuhted :

sihtturg,
klientideni jõudmine – turustuskanalite ülesehitus, kontakti viis - nt traditsioonilised kauplused, postimüük, internetimüük jne,
klientidele pakutavad tugiteenused nt kohaletoimetamine, paigaldamine, väljaõpe, järelmaks, remont ja hooldus , klienditelefonid, veebilehed , parkimisvõimalused jms),
hinnastruktuur – nt aja- või tulemusepõhine tasu (konsultant, autorent jms), suurem tulu tootest või pakutavatest lisateenustest jne.

Ettevõtluse areng Eestis majandusreformide käigus (seis enne 1985. aastat, ning olukorra muutumine reformide käigus).
Eelne seis:

Eesti majandus äärmiselt kontsentreeritud – vähe ettevõtteid, nende keskmine suurus väike. Nt 1985. a oli Eestis vaid 270 tööstusettevõtet, neist vaid kolmekümnes oli alla 100 töötaja.
Kõrge kontsentreeritus ka põllumajanduses ning teenindussfääris. (Erinevalt mõnedest teistest sotsialismimaadest).

Muutus:

1986. a lõpus asutati esimesed kooperatiivid (esialgu lubatud vaid mõnel üksikul tegevusalal.)
1987. a sai Eesti initsiatiivil võimalikuks ka teiste ettevõtetega suurema tegevusvabadusega (riiklike) väikeettevõtete moodustamine
1987. a rajati esimesed rahvusvahelised ühisettevõtted.
1987. individuaalse töise tegevuse laienemine.
Hiljem veel rendiettevõtted, rahvaettevõtted, munitsipaalettevõtted, riigiettevõtted, riiklikud aktsiaseltsid.
Äriseadustik (1995). Tõsteti aktsiaseltside ja osaühingute miinimumkapitali nõuet ja täpsustati nõudeid erinevate juriidiliste vormide osas.
23.11.1989 Aktsiaseltsi põhimäärus tegi võimalikuks aktsiaseltside asutamise. Minimaalne aktsiakapital oli 3000 rubla .
17.11.1989 Eesti Ettevõtteseadus – üldine ettevõtete tegevust, vorme, asutamist, registreerimist ja tegevuse lõpetamist käsitlev seadus.

Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides).

Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus.
Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing).
Turu segmenteerimine. Väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase.
Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides).
Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse.
Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne).
Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng.

Sotsiaalne ettevõtlus
Isetasuv tegevus, mille eesmärk on parandada halval järjel olevate inimeste olukorda. Tüüpiliselt on see suunatud erivajadustega inimestele. Tegevusalal tegustevad rehabilitatsioonikeskused, koolitusorg-d.

Off- shore ettevõtted
Ettevõte mis on registreeritud riigis, kus on madalamad maksud ja/või nõrgem valitsuse kontroll ettevõtte tegutsemise üle. Reaalset majandustegevust ettevõte seejuures selles riigis ei arenda.

Sisemine ettevõtlus (intrapreneurship)
Sisemine ettevõtlikkus suurema organisatsiooni sees, see on protsess. N.konkreetse äriprojekti teatud eraldumine. Sisemised ettevõtjad peaksid suutma arendada uusi ideid ärikõlbulikeks. Sisemise ettevõtja eesmärgiks on leida ja hinnata uusi äritegevusvõimalusi ja nii käivitada kui edasi viia uute ideede arendamist . Sisemist ettevõtlust viiakse ellu tavaliselt rühmades.

Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid.

Tööhõive suurendamine
Majanduskasvu edendamine
Konkurentsivõime parandamine.
Piirkondlik/ struktuurne arendamine

Euroopa Väikeettevõtluse Harta – olemus ja tähtsus.

Väikeettevõtluse arengu toetamisele suunatud poliitiline deklaratsioon
Kinnitati 2000. aasta juunis.
Eesti ühines deklaratsiooniga 2002. Aastal.
Harta heakskiitmisega kohustuti töötama väikeettevõtete tegutsemiskeskkonna parandamise nimel järgmistes suundades:

Ettevõtlusalane haridus ja koolitus.
Ettevõtte odavam ja kiirem asutamine.
Täiustatud seadusandlus ja reguleerimine.
Oskustööjõu kättesaadavus.

Tähtsus:

Väikeettevõtluse Harta ja IV MAP-i eesmärkides ja väljapakutavates tegevussuundades suuri kokkulangemusi (samaaegsed dokumendid).
Väikeettevõtluse Harta on deklaratiivsem, paika on pandud vaid põhisuunad, mida riigid peaks oma tegevuses jälgima.
Oluline on harta eesmärkide täitmise jälgimist ja vastavat aruandlust. Igal aastal esitavad hartaga liitunud riigid Euroopa Komisjonile raporti .
Tekib ka võimalus võrrelda end teiste liikmesriikidega ja üksteiselt õppida.
Euroopa Komisjon jälgib ja hindab riikide edusamme lähtuvalt Väikeettevõtluse Hartas seatud eesmärkidest ning esitab liikmesriikide raportite alase lõpparuande Euroopa Parlamendile.
2006. a valmistati ette ka publikatsioon: “Euroopa Väikeettevõtete Harta. Heade tavade valik 2006.”, milles tutvustatakse eri riikide huvipakkuvamaid projekte VKE-de toetamise valdkonnas.

Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid.
otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms;
kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel , soodne maksupoliitika vms.

Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex , Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu.

EAS- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades:
- Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel,
- välismaiste otseinvesteeringute kaasamine,
- turismiekspordi ja siseturismi arendamine,
- tehnoloogiaalaste ja innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamine,
- Eesti ettevõtete ja ettevõtluskeskkonna arendamine, samuti üldine ettevõtlusteadlikkuse tõstmine.
Maaelu Edendamise S-s on “Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse” alusel tegutsev riigiabi andja, andes abi Euroopa Komisjoni poolt aktsepteeritud vormides . Eelkõige väljastatakse maaettevõtluslaene ning laenutagatisi maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele.
Kredex- Krediidi– ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus, eesmärgid:
- erinevaid garantiitooteid pakkudes parandada kapitali kättesaadavust VKE-dele,
- toetada eksportivaid ettevõtteid ekspordimahtude suurendamisel ja uute turgude hõlvamisel,
- suurendada eluaseme soetamiseks ja renoveerimiseks vajalike laenude kättesaadavust
maakondlikud arengukeskused on EAS-i ja KredEx-i lepingulised partnerid, kes vahendavad üle Eesti nimetatud sihtasutuste tooteid ja teenuseid ja ühtlasi tagavad riiklike poliitikate rakendumise maakondlikul tasandil.

Eesti ettevõtluspoliitika prioriteedid 2007-2013.

Arendada juhtide ja töötajate teadmisi ning oskusi.
Soodustada investeeringuid kaasaegsetesse tehnoloogiatesse.
Toetada ettevõtete rahvusvahelistumist.
Muuta ettevõtjatele asjaajamine lihtsamaks ja ettevõtlusega seotud õigusaktid tõhusamaks.

Argumendid ettevõtlustoetuste rakendamise poolt ja vastu.
vastu:

Stardiabi saab vaid osa seda taotlevatest ettevõtetest – kas õiglane teiste suhtes?
Lootus töökohtade tõusule ei pruugi täituda. Kui abistatavas ettevõttes need töökohad tekivadki, on võimalik, et juba olemasolevad ettevõtted töökohti vähendama. Kellegi toetamine on samaväärne kellegi diskrimineerimisega
Toetatavate ettevõtete väljavalimine on vähem või rohkem subjektiivne.
Toetusteks kulutatav raha tuleb kokku koguda, toetuste väljaandmist administreerida, tugimeetmete mõju mõõta ja analüüsida, selleks uuringuid läbi viia ja aruandeid koostada. Kõik see nõuab taas inimesi ja raha.
Ka ettevõtjalt nõuab bürokraatiast läbimurdmine aja- ja jõupingutusi, mida oleks võib-olla otstarbekam kasutada kuidagi teisiti.

poolt:

Alustavate ettevõtjate hulgas on väljalangevus kõrge. Põhjuseks pole sageli nõrk äriidee või halb ettevõtja, vaid näiteks stardikapitali või ka teatud teadmiste nappus. Kui ettevõttel õnnestuks raskeim periood üle elada, siis loodavad töökohad ning makstavad maksud kompenseerivad starditoetuse kuhjaga.
Tugimeetmed võivad olla vajalikud mitte kellegi eelistamiseks vaid turutõrgete kompenseerimiseks. Eeltoodud näidetele lisaks: püüe kompenseerida laenugarantiide abil alustavate ja väikeste ettevõtete raskemat juurdepääsu finantseerimisallikatele.
Ärinõuandlate poolt tasuta või subsideeritud teenuste, sh konsultatsioonide pakkumine annab ettevõtjale konsultatsioonide kasutamise kogemuse.
Tänapäeval on üha rohkem ettevõtteid, kus rahvusvahelistumine on juba esialgsesse äriideesse sisse kirjutatud. Välisturgudel tegutsemine nõuab aga lisateadmisi ja oskusi, ning toob kaasa täiendavaid riske.
Suurettevõtetel on sageli lihtsam oma huvisid läbi suruda läbi lobitöö või parteikassade toetamise. VKE-le teatud eritähelepanu pööramine on lihtsalt kompensatsiooniks.
Eesmärgiks võib olla mahajäänud regioonide, ääremaade majanduse elavdamine läbi ettevõtjate toetamise.
Samuti võib eesmärgiks olla konkreetsete potentsiaalsete ettevõtjate gruppide – nt töötud, puuetega isikud vms abistamine oma ettevõtlusega alustamisel.

Olulisemad Eestis rakendatavad toetusmeetmed:

starditoetus- ettevõtluse alustamiseks vajaminemapõhivara soetamiseks või hoonete renoveerimiseks, vajalik on omafinantseering. Jaguneb alustamis- ja kasvutoetuseks, vastavalt kuni 50 000 ja kuni 160 000 EEK.
info edastamine - aktiva on eelkõige VKEle suunatud infoportaal. Eesmärgiks on võimaldada ettevõtjale ligipääs vajalikele teabeallikatele ja teenustele, anda nõu ettevõtte rajamisel, arendamisel ja igapäevatöö korraldamisel.
ettevõtlusinkubaatorid- nende abil püütakse ergutada ettevõtlusinitsiatiivi, soodustada tehnoloogiasiiret, tõsta uute ettevõtete ellujäämise tõenäosust ja elavdada majandustegevust teatud piirkonnas.
mentorlus - kahe inimese pikemaajaline koostöösuhe, kus kogenud ettevõtja annab üldjuhul tasuta oma teadmiste ja kogemuste baasilt nõu alustavale ettevõtjale. Mentor peaks õpetama küsimuste kaudu ja suunab mentiid.

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 976 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

976 laadimist Kokku alla laetud

13 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mlp22 Õppematerjali autor

ekasmi kordamisküsimused ja vastused. Põhjalik.

eksam ettevõtluse alused ettevõtlus

Sarnased õppematerjalid

doc

Eksam - Ettevõtluse alused vastused 2011

ETTEVÕTLUSE ALUSED 1. Ettevõtja · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat · ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja

Ettevõtlus alused

doc

Eksam - Ettevõtluse alused vastused 2011

ETTEVÕTLUSE ALUSED 1. Ettevõtja  ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat  ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega

Ettevõtluse alused

doc

Eksam - Ettevõtluse alused vastused 2011 (Juhan Teder)

Ettevõtlus

doc

Ettevõtluse kordamisküsimused

Mõned päevad enne eksamit tekib Moodlepõhise eksamikonsultatsiooni võimaluse, kuid sellest informeeritakse järgmisel aastal Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat

Ettevõtluse alused

doc

Ettevõtluse alused - eksami kordamisküsimused

Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat

Ettevõtlus

doc

Ettevõtluse aluste eksam

1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Scumpeter: Ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo: Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns: Ettevõtjad kasutavad innovatsiooni selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust

Ettevõtlus alused

doc

Ettevõtluse alused eksam 2015

võimalusi kasumi teenimiseks, seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest toodlikumatesse ja kasumlikmasse, aksepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust Ettevõtlus Jarillo – protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis on sel hetkel nende käsutuses. Schumpeter – ettevõtlus on loominguline toiming 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Ettevõtja (entrepreneur) – iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Iseloomustab:  Võimalustele orienteeritus  Innovatsioon  Enesekindlus  Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia  Enesemotivatsioon, suurem saavutusvajadus  Visioon ja vaist

Ettevõtluse alused

docx

Ettevõtluse alused - Eksamiks kordamine

parandamisele, korrakaitsele ja paludele muudele asjadele, mis on ka ettevõtte huvides. 34. Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud – põhiloogika. 0.etapp: Ettevõtja enesehinnang: kogemused, haridus, tervis, perekond, ressursid,sidemed,eesmärgid jms Tuleb hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi ning määratleda isiklikd eesmärgid ettevõtluse alal. 1.etapp: planeerimine 1.1Määratle tarbijate vajadused. 1.2Määratle toode või teenus. 1.3Analüüsi olukorda tegevusalal. 1.4Hinda konkurentsi. 1.5Leia oma konkurentsieelis ja turunišš. 1.6Hinda turgu, vali sihtsegmendid. 1.7Hinda turu ja nõudluse suurust. 1.8Täpsusta kavandatavad müügimahud. 1.9Määra administratiiv-juhtimispersonali vajadus. 1.10 Määra muu personali vajadus. 1.11 Määra tootmisvahendite vajadus. 1

Ettevõtlus alused

Rohkem sarnaseid