ühishüvesid. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus. · Tähtis on, kuidas jaotub rikkus inimeste vahel · Rahvastiku taastamise probleemid. Kuidas neid lahendatakse? · Eesti on Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskond · Sündivuse kasv või sisserände soosimine? · Rahvastiku kvaliteet-haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda · Vägivaldsed surmad, krooniliste haiguste levik, koolist väljalangevus jt näitajad iseloomustavad inimarengut · Strateegia ,,Säästev Eesti 21" inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eestit rohkem kui teised jätkusuutlikkuse tegurid · Jätkusuutlikkuse eesmärgid: eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus, heaolu kasv, hea valitsemine. Need on teatud määral vastuolulised eesmärgid. Kuidas neid saavutada? Vaata jätkusuutliku arendamise põhimõtted lk. 27.
Samas kaasneb õppimisega palju teisi kulutusi, nagu õppematerjalide, ühistranspordi jmt peale vajaminev raha. Selleks otstarbeks saavad parimad üliõpilased õppetoetust, mis pole paraku piisavalt suur nende kulutuste katmiseks. Tasuta õppimine kehtib ainult eestikeelsetel õppekavadel. Kui varem oli akadeemilise puhkuse ajal õppimise lubamine ja selle maht kõrgkoolide enda otsustada. Siis keelates arvestuste ja eksamite tegemise akadeemilise puhkuse ajal suureneb mahajäävus ja väljalangevus, mistõttu on meil veel rohkem lõpetama kõrgharidusega inimesi. Tasuta koha plussid üliõpilase jaoks on ilmselged: noorel õppival inimesel pole raha kuskil võtta, seega isegi osaline kulutuste katmine on justkui päästerõngas. Üliõpilane võib rohkem keskenduda õppimisele ning töötamise vajadus väheneb. Kuid tasuta kohti on vähe ning seda on raske saada! Mõned üliõpilased lähevad õppima eriala, mis neid ei huvita, sest sinna sai tasuta
Eesti Liberaalse partei valimisplatvorm I Arendada põhihariduse omandamist Kuna Eesti suureks probleemiks tänasel päeval on suur väljalangevus põhikoolist, siis leiame, me, et olek aeg leida sellele lahendus. 1. Kuulutada välja kampaaniaid, kus teavitatakse noori hariduse väärusest. 2. Kuulutada välja kampaaniaid, kus suunatakse vanemaid oma lapse probleeme mõistma ning teda õppimise poole pealt aitama, enne, kui asi tõsiseks muutub. 3. Suurendada karistusi lapse puudumise, see tekitaks noortes distisipliinitunnetuse. II Tööhõive kasvatamine
probleeme tööl, kodus ja puhkehetkel. KOKKUVÕTTE Leian, et uuring on hästi põhjendatud ja vajalik Eesti ühiskonnale, eriti just õpetajatele ja lapsevanematele. Antud uuringust selgub, et temperamendiprobleemidega lapsed ei ole lootusetud. Neid tuleb suunata ning proovida mõista nende probleeme. Uuring on tänases ühiskonnas aktuaalne teema. Toimunud on suured muutused haridussüsteemis ja püsiv probleem 1990ndatest aastatest on poiste suurem väljalangevus põhikoolis. Lisaks on poiste õpiedukus tõsine teema. Uuring juhib tähelepanu sellele, et tuleks arvestada võimalusega, et kellegi probleemsus võib olla tingitud temperamendist. Arvestades seda saaks mitmeid konflikte vältida. KASUTATUD ALLIKAD Mare Leino. (2009). Õpilaste temperament ja toimetulek koolis. Eesti Arst, 88, 475480.
olemasolu elamiseks ja õppemaksu tasumiseks, sest paljudes riikides on näiteks kõrgharidus tasuline. Milline riigi haridussüsteem on ja kuidas seda juhitakse, oleneb juba ühiskonnas omaks võetud ideoloogiast ja suutlikkusest teha professionaalseid (informeeritud) otsustusi. Peamised haridusprobleemid, reformimise põhjused: Kohustuslik haridus vs. vabatahtlik haridus Koolide juhtimisprobleemid Õpetaja ameti populaarsuse kahanemine Väljalangevus koolidest Hariduse kvaliteet ja selle mõõtmine Ratsionaalse mõtlemise arenemine Lõimitud aktiivõpe vs. passiivsed õppemeetodid Konkurentsivõime (riiklik tellimus) Elukestvaõpe, tööturu muutustele kohanemine Eesti vajab haridusprobleemide lahendamiseks süsteemseid ja professionaalseid süvauuringuid. Eestis tuleb otsustada, millist ühiskonna arengut haridus peaks toetama. Kas soovime näha
-). Sotsiaaltoetused ja teenused: Lastega pered (vanemahüvitis, peretoetused, lapsendamine, lapsehoiuteenus), puudega inimesed (töövõimetuspension, tehnilised abivahendid, rehabilitatsiooniteenus), matusetoetus, ohvriabi (sh hüvitis kuriteoohvritele), represseeritute toetused, tööturg töötule ja tööandjale toetused ja teenused. 5. Reformise põhjused: Kohustuslik vs vabatahtlik (tasuline) haridus Sisseastumine, selle tingimused Väljalangevus koolidest Hariduse kvaliteet ja selle mõõtmine Konkurentsivõime (riiklik tellimus selle mõjutajana) Koolide juhtimisprobleemid Elukestev õpe, tööturu muutustega kohanemine 6. Väliskaubanduse piirangud: Tollimaks (maks imporditavalt ja eksporditavalt kaubalt), kvoot (väliskaubanduse mahuline piirang), kaitsetoll (vastumeede teise riigi tollimaksule), mittetollilised piirangud tootmisstandardid, Tärkava tööstusharu kaitse
Kõrghariduses on laienenud kutse - ehk rakenduskõrgharidus. Täiskasvanute haridus on viimase paari aastakümne keskel pidevalt laienenud. ´´TURUHARIDUS´´ JA ELIITKOOLID Eraharidus laialdaselt levinud ning hõlmab 45 - 50% gümnaasiumi - ja kõrgharidusest. 5 - 7-aastaselt kasvatusasutused on kujunenud eelkooliks. Väikesed maa - algkoolid on enamalt jaolt välja surnud. Põhiharidus on üldiselt kättesaadav ja kohustuslik, väljalangevus, mis oli enneolematult kõrge sajandivahetusel, on viidud miinimumini. Gümnaasiumiharidus on erinäoline regiooniti ja linnaositi. Kõrgharidus andvatesse õppeasutustesse saavad asuda vähem kui pooled kevadistest lõpetajatest. Paljusid erialaseid eelistavad gümnaasiumilõpetajad omandada välismaal. Täienduskoolitus, täiskasvanukoolitus. Kitsas ring firmasid, kes on suutnud oma nime all läbi luua maailmaturul, on kujunenud tõeliselt õppivateks organisatsioonideks.
elektrienergia sisevedu LAV-st. Keskkonnakaitse Suurim oht on rahvastiku kiire kasvu tõttu maale langev koormus. Raskustega toimetulemiseks on hakatud rakendama pereplaneerimist. Kuritegevus Kuritegevust on vähe, kuid see suureneb. Pagulaste toodud loata relvade juurdevool on soodustanud relvastatud kuritegevust. Haridus Haridus on kohustuslik. Kõigis astmeis tasuvad õppemaksu lapsevanemad. Sellest hoolimata on algkooli täitumus 93%. Keskastmes on väljalangevus suur. Tervishoid Riiklikku tervishoiukorraldust ei ole ja raviasutuste võrk on algeline. Valitsuse eelarvest saab tervishoid 8%. Heaolu Umbes 50% svaase elab ÜRO kehtestatud vaesuspiirist allpool. Kuninglikule Dlamini hõimule on
Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda võimalikult varajases staadiumis, neid ennetavalt lahendades. Nagu näitavad uuringud, suurendab pärast kooli lõpetamist töötuks jäämise riski ka edaspidises elus (Venesaat et al. 2000). Seega on noortega tegelemine oluline, vältimaks tulevikus suuremaid kulutusi nende püsiva toimetulematuse korral. (4) 2.1 Suur põhikoolist väljalangevus Eesti haridussüsteemi üheks valupunktiks on põhikoolist väljalangevus. Põhikoolist kukub igal aastal välja rohkem kui 1000 last, neist enamused (ca80%) poisid, kes jäävad elus toimetulekuks igasuguse ettevalmistuseta. Osalt on selle põhjuseks vanemate töötus ja perede halb majanduslik olukord mis on tekkinud kiire kihistumise tagajärjel. Kõik õpilased ei ole suutelised õppetundideks iseseisvalt ette valmistuma, vaid vajavad selleks kõrvalist abi ja nõu
· Toetame kommunismiohvrite memoriaali rajamist Tallinnasse. · Käivitame sihtprogrammi "Eesti lapse raamatuvaramu" eemärgiga süvendada laste raamatuarmastust ja lugemisharjumust. · Suurendame oluliselt kultuurimälestiste ja muinsuskaitseobjektide säilimiseks ning restaureerimiseks suunatud riiklikke rahaeraldisi. HARIDUS- POLIITIKA HARIDUSPOLIITIKA EESMÄRK o Kõigile peab olema tagatud igas haridusastmes võimetekohane ligipääs kvaliteetsele haridusele. o Koolidest väljalangevus minimaalne ning õpetajate ning õpilaste rahulolu koolikeskkonnaga suur. o Eesti kõrgkoolid on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised muutuste eestkõnelejad ühiskonnas ning talentide ,,väravad" Eestisse. o Teadmistepõhise majanduse arengut toetavad tööandjate ja -võtjate vajadustele vastavad täiend- ja ümberõppevõimalused. o Rahvusvahelised ettevõtted toovad arendus- ja koolituskeskused Eestisse. HARIDUSPOLIITIKA KUIDAS SAAVUTADA?
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool HARIDUS Referaat Koostas: Deivi Vasiljuk Mõdriku 2011 Haridus Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Hariduseks võidakse nimetada teadmiste omandamist mõnes spetsiifilises valdkonnas, aga ka eluks vajalike kogemuste omandamist laiemas tähenduses. See tähendab pigem üldist ning ühiskonna poolt suunatud sotsialiseerumise ja kultuuriga kohanemise protsessi. Hariduse valdkond on tänapäeval nii mahukas, et eeldab iseseisvat poliitikat. Samas on haridus- ja sotsiaalküsimused tihedalt seotud. Haritud inimene leiab kergemini tööd ja kindlustab sellega ise oma toimetuleku, ta saab paremini hakkama perekonnas ja laste kasvatamisega. Seega vähendab õnnestunud hariduspoliitika otseselt riigi sotsiaalkulutuste koo...
Oma tegevuse hindamiseks on valitsus aastaks 2015 seadnud seitse prioriteeti ning kokku 55 valdkondlikku eesmärki 18 poliitikavaldkonnas. Valitsuse eesmärgiks on aastaks 2015 jõuda järgmiste näitajateni: 1) Valitsussektori eelarve on ülejäägis. 2) Loomulik iive on positiivne. 3) Tootlikkus moodustab 73% Euroopa Liidu keskmisest. 4) 20-64 aastaste vanusegrupis on tööhõive 72%. 5) Noorte koolist väljalangevus on oluliselt vähenenud, põhihariduse või madalama haridustasemega mitte-õppivate noorte osakaal (18-24 aastased) ei ületa 11%. 6) Tervena elatud eluiga on meestel vähemalt 57 ja naistel vähemalt 62 eluaastat. 7) Kasvuhoonegaaside heitkogused on 2010. aasta tasemel (või alla 20 miljoni tonni aastas). Kohalik omavalitsus Eesti territoorium jaguneb maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Eestis on 15 maakonda ning 215 kohaliku omavalitsuse üksust: 30 linna ja 185 valda.
Hind sõltub kokkuostjast, kes annab teada hinnamuutustest. Minul tuleb hoida oma toodang kvaliteetne. Loomad transporditakse lihakombinaati töötleja vahenditega. 10. PERSONAL JA JUHTIMINE Kuna kavatsen hakata tegelema kui FIE, siis ei pea ma kokku panema juhtkonda. Oma farmi hakkan juhtima mina ise ning samuti tegelen farmitöödega mina. 11 11. FINANTSPLANEERIMINE Kattetulu arvestus utele Väljalangevus Kogus koefits Ühiku Kokku kg ent hind,€ aastas €/lamm 12 as TOODANG Noorutt(eluskaal) 50 -0,11 2,0 -11 Jäär pea -0,002 300 -0,60 Praakutt (eluskaal) 65 0,1 0,5 3,25
Tööturg ja hõivepoliitika. Majanduslikult aktiivne rahvastik e tööjõud on osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Kõik töötajad (hõivatud) ja töötud. Majanduslikult passiivne e mitteaktiivne rahvastik on osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Koduperenaised, tudengid ja õppurid. Lapsed, vanurid, kodused. Heitunud. Töötu- inimene, kes soovib tööd teha ja on selleks võimeline, kuid ei leia tööd. Tööealine rahvastik- 15-74 aastane elanikkond. Tööjõu nõudlus- näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine- näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tööjõu puudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. Tööpuudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu näudlus ja osa inimesi jääb seetõttu tööta. Töötaja- inimene, ...
· Mõõtmisinstrument testi või teiste mõõtmisvahendite vähene usaldusväärsus võib põhjustada tõsiseid vigu. Ka ekspertidest vaatlejate oskused ja tähelepanu võivad erinevatel põhjustel olla eksperimendi kestel muutlikud. · Katseisikute valik katseisikute individuaalsed erinevused võivad mõjutada katsetulemusi, eriti kombineerituna mõne muu eelpool loetletud teguriga (kohalik ajalugu või individuaalne areng) · Väljalangevus (mortality) pikaajalistes eksperimentides juhtub paratamatult, et osa katseisikuid kolib mujale, sureb või ei saa mingitel muudel põhjustel enam eksperimendis osaleda. Nii võib isegi algul juhuslike valimitena komplekteeritud katserühmade võrdsus ajapikku muutuda mitteusaldusväärseks. (www.oesel.ee/maidu/cd-le/meetodid %20uurimist__s.doc) Sisemise valiidsuse probleemid:
säilitada samaaegselt keskkonda, mis annab vahendeid sotsiaalse võrdsuse saavutamiseks. 8.Mis ohustab Eesti majandusarengu jätkusuutlikkust? Suurimaks ohustajaks on inimkapitali defitsiit, seda nii kvaliteedi kui kvantiteedi osas. Madal sündivus ja enneaegsete suremus. Õnnetused, kuritööd ja ebaterved eluviisid. Potentsiaali ei suudeta piisavalt hästi realiseerida. Vaesuses laste kõrge osakaal, väljalangevus koolist, haridussüsteemi ebaefektiivsus ning mittevastavus tööturu nõudmistele. Tööturult väljalangemine väljarände, ea, tervise, või heitumuse pärast. VI REGIONAALNE INTERGRATSIOON JA INTERGRATSOONIPROTSESSID MAAILMAS 1.Majanduslikud ja poliitilised põhjused integratsiooniks Poliitilised põhjused: Regionaalne integratsioon suurendab liikmesriikide julgeolekut ja mõjujõudu rahvusvahelistel läbirääkimistel
Poistel on rohkem probleeme keskendumisega, nad on hajameelsemad ja ei pane sageli räägitud juttu tähele, seega on tüdrukud tunnis kergemini juhitavad, sest neil on kergem täita kehtestatud reegleid. Tütarlastega töötamisel mõjub aga hästi meelelise kogemuse pakkumine ja selle seostamine isiklike suhete ja emotsioonidega (Gurian, Ballew 2004: 27). Tüdrukud on usinamad ja püüdlikumad, nende enesehinnang sõltub sellest, kui hästi nad saavad tundides hakkama. Tüdrukute väljalangevus koolist on suhteliselt väike, poisid moodustavad sellest 80%. Ainetundides suudavad tüdrukud edukalt tegeleda ühel ajal mitme asjaga, poisid, aga, kui mõtlevad tunnivälisele probleemile, siis ei näe ega kuule nad õpetajat üldse. Uuringud näitavad, et õpiraskustega tüdrukuid on poistest kaks kuni viis korda vähem. 9 8. Kokkuvõte Inimese funktsioneerimise keskpunktiks on aju. See on justkui juhtimiskeskus, milles
1. Miks on poisid tüdrukutest agressiivsemad? Mehed rakendavad füüsilist agressiivsust sagedamini. Üheks põhjuseks on leitud olevat hormooni testosterooni kõrgem tase meestel agressioon ja testosteroon on omavahel oluliselt seotud. Hormonaalsete erinevuste juures on oluline ka keskkond. Nimelt, naistel ja meestel on kujunenud erinevad soorollid ja neid koheldakse pere, sõprade, institutsioonide poolt erinevalt. Tüdrukutelt oodatakse pigem passiivset ja hella käitumist, poisse julgustatakse olema otsekohesed, agressiivsed. Seega, tegemist on muuhulgas sotsiaalse õppimisega. Samuti on uuringutes raporteeritud meeste ja naiste vahelisi erinevusi vägivalla tüüpides: poisid on märgatud olevat füüsiliselt agressiivsemad, ent verbaalse vägivalla juures erinevusi ei esinenud. Mehed kasutavad vägivalda vahendina millegi saamiseks, naiste arvates on tegu sotsiaalselt ebasoovitava käitumisega, mis väljendub neil stressisituatsioonis või enesekon...
pakkuma), Eesti põhihariduse peamised elluviijad, probleemid ja näitajad. Mis on hariduslõhed? Peamised hariduskvaliteediga seotud vaidlused ning väljakutsed ja uued suunad kaasaegses hariduspoliitikas. *Riigi sekkumise õigustus kvaliteet õppekavas, järelevalve, koolivõrk, LOENG 8 LK.2 * Eesti põhihariduse peamised elluviijad, probleemid ja näitajad peamised elluviijad keskvalitsus vs ???kohalikud omavalitsused. Lk. 4. Probleemiks on põhikoolist väljalangevus, hariduslõhed, pidevad ja politiseeritud reformid( rõppekavareform jt) loeng8 lk.5. * Hariduslõhe saavutustaseme oluline erinevus sotsiaalsete klasside, rahvusrühmade, regioonide lõokes. LOENG 8 LK.6 *Hariduse kvaliteet- loeng 8 lk.8 Väljakutsed - ???; Uued suunad loeng 8 lk.9 Eesti pensionipoliitika põhiolemus (kirjelda). Millest pensionisüsteemi ressursid olenevad? Mis on PAYG? Pensionipoliitika peamised väljakutsed ja probleemid (nii Eestis kui ka laiemalt).
Kivisüsi tootmises on India aga maailmas kolmas ning rauamaagi tootmises neljas. Boksiidi ja toorterasega viiendal kohal, mangaanimaagiga seitsmes ning alumiiniumiga kaheksandal kohal. Indias asuvad ka olulised titaanimaagi-, teemanti-ja lubjakivivarud. India omab ka tooriumi 24% maailmavarudest ning seal on kaevatud ka kulda. (1;6) 5 2. ARENGUTASE Nüüdisajal on igas India külas algkool. Koolist väljalangevus on suur, sest palju lapsi peab perekonda lisasissetulekut teenima. Keskkoolis õpib 50 mln. õpilast, ligi 200 ülikooli kohta 10 mln. lõpetajat. Naised moodustavad 9% üliõpilastest, mis on vaese riigi kohta suur näitaja. Kuigi teaduskraadiga kõrgkooli lõpetanute arv on Indias üks suurimaid, takistab täiskasvanute 48%-line kirjaoskamatus arengut tugevasti. (1) 2.1. India arengutaseme näitajad. Vanuseline koosseis: 0-14 aastat: 31.5% 15-64 aastat: 63.3%
seda suurema tõenäosusega kujuneb noorukil endal välja kuritegelik käitumisviis (Farrington, 1996). Suurt mõju avaldab noorukile kuritegelikule teele kaldunud eakaaslastest moodustunud grupid, kus kuritegeliku käitumisega noortel on kõrge staatus (Farrington, 1996). 6.Poisid, tüdrukud ja koolitemperament Statistikaameti analüüside põhjal oli Eesti üks olulisemaid haridusprobleeme 1990-ndatel (ja on praegugi) poiste suurem väljalangevus põhikoolist ning klassikordamine (eriti 7.- 9. klassis) (Heinlo 2001, 23). Kuna Eestis katkestavad poisid oma õpingud tunduvalt kergekäelisemalt kui tüdrukud, järeldavad analüütikud, et poiste heaolu koolis on madalam ning nende rahulolematus kooli suhtes suurem, st ilmselt soosib kogu koolisüsteem rohkem tüdrukuid (Rummo & Aasvee 2008, 44) Näiteks 2003/04. õppeaastal langes põhikoolist välja 669 poissi ning 290 tüdrukut (Pullerits 2005)
5.1 Majanduse ülesandeks on ühiskonna soovide ja vajaduste rahuldamine,kusjuures: 1.inimeste soovid on piramatud 2. Ressurside hulk soovide rahuldamiseks on piiratud. Majandus on kaupade ja teenuste tootmine,tarbimine, vahetus ja jaotus. Sellest tulenevalt on majanduse põhiküsimus, kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressurside tingimustes. Mida,kuidas ja kellele toota?. Tootmis tegurid on majanduslike ressurside kogum, mis on ühiskonna käituses kõikide majandulsike soovide rahuldamiseks. Tootmis tegurid jagunevad: maa(loodusressusrid,kliima). Inimkapital e. Tööjõud(haridustase). Kapital a) Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b) Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad.alternatiivkulu-Loobumine millegi tootmisest või tarbimisest 5.2 Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt(SKP).SKP peegeldab riigis teatud ...
Hüperaktiivsus koos teiste käitumisprobleemidega (valetamine, varastamine jne) tekitavad mustri, kus probleemid ajajooksul süvenevad. Oluline on korra ja rutiini rõhutamine. Selliste lastega tuleks tegeleda ,,kinnastes, aga käed peavad olema raudsed"- struktuur peab olema kindel, samuti kord ja reeglid. Protsent, et hüperaktiivsus on pärilikult saadud, on pea 60. Koolist väljalangevus Need, kes on kooliealised, kuid ei käi koolis, visatakse koolist välja. Kes on lahkunud koolist ja pole enam kooli nimekirjas. Koolist väljalangevus on kui protsess. Probleemid seoses koolist väljalangevuse ulatuse kindlaksmääramisega: Koolis väljalangevusele eelneb sageli koolist põhjuseta puudumine, popitegemine. Koolist väljalangemine, kui protsess, sellel on kahesugused tagajärjed: persooni endaga ja ühiskonna negatiivsete tagajärgedega.
3) kasutasin teemat „Värvid“enda programmeeritud mängus. Programmeerimise algõppe olulisus põhikoolis “Eestil ja eestimaalastel läheb hästi. Meie haridusnäitajad on maailma mastaabis esirinnas. Õpetajad teevad koolides väga head tööd. Ülikoolid paistavad silma oma saavutustega. Kuigi statistiliselt paistab kõik korras olevat, on tegelikkus keerulisem. Eesti lapsed ja ka õpetajad ei ole koolis õnnelikud, koolist väljalangevus on suur. Juba esimesest klassist alates on lapsed surutud nelja seina vahele ning nad peavad elu ja maailma tundma õppima (paber)õpikute vahendusel. 21. sajandil pole võimalik tulemuslikult õpetada 200 aasta vanuse metoodikaga militaarsüsteemis distsipliiniloomise kaasabil,” nii öeldakse Teaduskeskus AHHAA poolt 7. Mail 2014 toimunud visioonikonverentsi „Edutainment Eestis 2014“ tutvustuses. http://www.ahhaa.ee/events_category/tartu-sundmuste-kalender/?id=18664
sõltumatu muutuja mõjust sõltuvale muutujale • Väline valiidsus – mil määral võib laiendada uuritava valimis ja raamistu puhul saadud tulemusi hüpoteesis kirjeldatavaile populatsioonidele ja raamistutele Seesmise valiidsuse suurendamine: valim (uuritavate juhuslik paigutus) kovariatsioon (covariation) Ohud seesmisele valiidsusele: valik (selection) küpsemine (maturation) ajalugu (history) instrumentaarium (instrumentation) väljalangevus (mortality) valik küpsemise läbi (selection by maturation) Välise valiidsuse suurendamine: Uuritava populatsiooni tõenäosuslik valim 1. Üldistamine ( 2 ); analüüs ( 2 ); küsitlus ( 1 ); vaatlus ( 1); valemid ( 3); eksperiment ( 1); tabelite tegemine ( 3 ) on (1) andmekogumis-; (2) tulemuste tõlgendamise- või (3) tulemuste esitamise meetodid? 2. Uurija sekkub aktiivselt nähtuse loomulikku olemusse: a) vaatlus või b) katse? 3
Praeguses koolisüsteemis on täpselt ette kirjutatud mida, kuidas ja kui palju õpetama peab, see seob ka uuendusvalmis õpetajate käed. Indigolaste teemaga kokku puutunute kinnitusel tuleks koolisüsteemi sobivaks muutmiseks muuta kogu pedagoogika aluseid. Praeguste muudatuste puhul jääb maailmapilt täpselt samaks, ent indigopõlvkond õpib täiesti teistmoodi ja vana süsteem enam ei toimi. Sellest tulenevad praegu palju kõneainet andvad õpiraskused ja koolist väljalangevus. Õppimisraskusete taga pole Inge Taela sõnul mitte intellektuaalsed, vaid emotsionaalsed probleemid. Tulekul suhete revolutsioon Et indigopõlvkond maailmas toimuvat muudab ja mõjutab, on kindel. Mismoodi täpselt, ei tea veel keegi. Üks valdkond, millega kasvavad indigod rahul pole, on suhted. Mida rohkem inimesi pole nõus poliitiliste ja seltskondlike mängudega, seda kiiremini muutused toimuvad. Kui suhtemuster ei kujune ümber loomuliku arengu käigus, tuleb suhete revolutsioon
Samuti ei kasutata kutsestandardeid tööturu muutuste monitooringu ja tööjõuvajaduse prognoosi sisendina, mis oleksid tegelikult vägagi olulise kaaluga tänapäeva tööturul. Samuti on kutseseaduses kutsesüsteem määratletud liiga kitsalt ja seda üksnes kutse andmisena ja see ei võimalda oskuste koordinatsioonisüsteemi rakendamist ning õppe planeerimisel ei arvestata kutseala valdkonnapõhiste vajadustega. (Kaubandus- Tööstuskoda, 2014, 5) 6. Väljalangevus (eriti meeste seas) on kõikides haridusasutustes väga kõrge. See on tingitud sellest, et noored ei ole kindlad oma eriala valikus ja kui miski ei meeldi, siis langeb ka õppimise jaoks vajalik motivatsioon. 7. Elukestvas õppes osalemise protsent eriti madalalt kvalifitseeritud inimeste seas on madal. Põhjus võib olla selles, et inimesed ei ole endale teadvustanud, kui oluline on kogu aeg omandada uusi teadmisi ja end pidevalt edasi arendada. Selleks oleks vaja
mõjutavad sõltumatut muutujat), individuaalne areng (katseisik areneb ajas isikuliselt), statistiline regressioon(mõõtmistulemused kogunevad keskmiste suunas), testimine (katseisikud taipavad alateadlikult eesmärki ja võivad hakata selle kas vastu või kaasa töötama), mõõtmisinstrument (instrumendi ja ka vaatleja usaldusväärsus võib põhjustada tõsiseid vigu), katseisikute valik (individuaalsed erinevused mõjutavad)ja võimalik väljalangevus (surm, kolimine ja siis pikaajaliste uurimuste puhul muutub katserühm ja tulemused ei ole usaldusväärsed). Välist valiidsust mõjutavad sõltumatute muutujate ebaselge määratlemine, katsejänese staatus hakkab psühholoogiliselt mõjutama käitumist, ebaadekvaatne operatsionaliseeritavus (eksperimendi käigus mõõdetavad näitajad peavad paika pidama ka väljaspool ja et saaks üldistada). 21. Projektiivsed meetodid. mis on ja tooge näiteid
tähendab, et kuskil on jäänud suur selgitustöö õpilastele tegemata, kuidas tuleks ja oleks kergem ning tõhusam õppida. Seega tuleks juba algklassides teadvustada õpilastele nende harjumusi õppimisel ning selgitada välja, mis üht või teist õpilast aitab õppimisel. Sellesse peab kindlasti kaasama lapsevanemaid, et koolitunnis antud õpioskus kujuneks õpiharjumuseks ka koduseid õppetükke tehes. See annab paremaid tulemusi edaspidi ning väheneb ka poiste koolist väljalangevus. 18 12 3. kl poisid 8 3. kl tüdrukud 6. kl poisid
rõhub kudesid ja närvilõpmeid. Massaazi kaudu mõjustatakse nii rakke kui rakuvaheainet vere ja lümfi ning sidekoe vedelikke. Samal ajal lükatakse jääkained veresoonte seinte juurde ja nii eemalduvad ka teised ained kiiremini. Toimub organismi puhastumine. Lümfimassaazi näidustused: · akne, punetav vinnitõbi, näo ja silmade piirkonna tursed · armide ravi, plastiliste operatsioonide eel- ja järelravi · juuste väljalangevus · migreen · immuunsüsteem, selle tugevdamine · reumaatilised haigused, liigeste haigused, sidekoehaigused, podagra · rasedusaegsed tursed · sekundaarsed ja primaarsed lümfiödeemid · lipidoosid, lipödeemid · lahtised veenilaiendite haavandid (ulcus coris) · veenilaienditest tingitud tursed, II ja III staadium · rinnavähioperatsiooni järgsed tursed · traumad · operatsioonijärgsed haavad, nende paranemise kiirendamine
kaasajastati. 20. sajandi alguses oli linn India iseseisvusliikumise üks keskusi. 19601970 oli Gujarti pealinn. Linna arengut on takistanud loodusõnnetused ja poliitiline ebastabiilsus. 26. jaanuaril 2001 linna tabanud 6,9-magnituudises maavärinas hukkus mitteametlikel andmeil üle 100 000 inimese. Ahmedabadis asub prestiizne õppeasutus Indian Institute of Management Ahmedabad. 8. Haridus ja tervishoid Nüüdisajal on igas India külas algkool. Koolist väljalangevus on suur, sest palju lapsi peab perekonda sissetulekut teenima. Keskkoolis õpib 50 millionit õpilast, ligi 200 ülikooli kohta on 10 millionit lõpetajat. Indias on keskmiselt 4,5 millionit üliõpilast. Naised moodutavad 9 % üliõpilastest, mis on vaese riigi kohta suur näitaja. Kuigi teaduskraadiga keskkooliga lõpetanute arv on Indias üks maailma suurimaid, taksitab täiskasvanute 48 %-line kirjaoskamatus arengust tugevasti. 8.1. Tervishoid
· Toetusteks kulutatav raha tuleb kokku koguda, toetuste väljaandmist administreerida, tugimeetmete mõju mõõta ja analüüsida, selleks uuringuid läbi viia ja aruandeid koostada. Kõik see nõuab taas inimesi ja raha. · Ka ettevõtjalt nõuab bürokraatiast läbimurdmine aja- ja jõupingutusi, mida oleks võib- olla otstarbekam kasutada kuidagi teisiti. poolt: · Alustavate ettevõtjate hulgas on väljalangevus kõrge. Põhjuseks pole sageli nõrk äriidee või halb ettevõtja, vaid näiteks stardikapitali või ka teatud teadmiste nappus. Kui ettevõttel õnnestuks raskeim periood üle elada, siis loodavad töökohad ning makstavad maksud kompenseerivad starditoetuse kuhjaga. · Tugimeetmed võivad olla vajalikud mitte kellegi eelistamiseks vaid turutõrgete kompenseerimiseks. Eeltoodud näidetele lisaks: püüe kompenseerida laenugarantiide abil
3. taim 0 0 7 11 16 18 Välistingimused 1. taim 6 14 20 24 24 25 2. taim 21 22 29 31 36 38 3. taim 12 21 27 30 33 35 18 4 Tulemused Katse alguses istutatud 9 taimest hukkus vegetatsiooniperioodi jooksul kokku kaks taime. Kõige suurem väljalangevus: kaks istikut, oli toatingimustes kasvanud taimedel. Istikute väljalangemine toimus kogu ulatuses enne viljumise algust. Välis- ja kasvuhoonetingimustes taimed välja ei langenud. Kõigil välistingimustes kasvanud tomatitaimedel esines vegetatsiooniperioodi lõpus ruugehallituse poolt põhjustatud viljakahjustusi. 4.1 Katse tulemused kasvuhoone keskkonnas Kasvuhoonetingimustes kasvanud taimede keskmine pikkus (L) oli 123cm (L max =
· Toetusteks kulutatav raha tuleb kokku koguda, toetuste väljaandmist administreerida, tugimeetmete mõju mõõta ja analüüsida, selleks uuringuid läbi viia ja aruandeid koostada. Kõik see nõuab taas inimesi ja raha. · Ka ettevõtjalt nõuab bürokraatiast läbimurdmine aja- ja jõupingutusi, mida oleks võib-olla otstarbekam kasutada kuidagi teisiti. poolt: · Alustavate ettevõtjate hulgas on väljalangevus kõrge. Põhjuseks pole sageli nõrk äriidee või halb ettevõtja, vaid näiteks stardikapitali või ka teatud teadmiste nappus. Kui ettevõttel õnnestuks raskeim periood üle elada, siis loodavad töökohad ning makstavad maksud kompenseerivad starditoetuse kuhjaga. · Tugimeetmed võivad olla vajalikud mitte kellegi eelistamiseks vaid turutõrgete kompenseerimiseks.
Toetusteks kulutatav raha tuleb kokku koguda, toetuste väljaandmist administreerida, tugimeetmete mõju mõõta ja analüüsida, selleks uuringuid läbi viia ja aruandeid koostada. Kõik see nõuab taas inimesi ja raha. Ka ettevõtjalt nõuab bürokraatiast läbimurdmine aja- ja jõupingutusi, mida oleks võib- olla otstarbekam kasutada kuidagi teisiti. poolt: Alustavate ettevõtjate hulgas on väljalangevus kõrge. Põhjuseks pole sageli nõrk äriidee või halb ettevõtja, vaid näiteks stardikapitali või ka teatud teadmiste nappus. Kui ettevõttel õnnestuks raskeim periood üle elada, siis loodavad töökohad ning makstavad maksud kompenseerivad starditoetuse kuhjaga. Tugimeetmed võivad olla vajalikud mitte kellegi eelistamiseks vaid turutõrgete kompenseerimiseks. Eeltoodud näidetele lisaks: püüe kompenseerida laenugarantiide
Toetusteks kulutatav raha tuleb kokku koguda, toetuste väljaandmist administreerida, tugimeetmete mõju mõõta ja analüüsida, selleks uuringuid läbi viia ja aruandeid koostada. Kõik see nõuab taas inimesi ja raha. Ka ettevõtjalt nõuab bürokraatiast läbimurdmine aja- ja jõupingutusi, mida oleks võib- olla otstarbekam kasutada kuidagi teisiti. poolt: Alustavate ettevõtjate hulgas on väljalangevus kõrge. Põhjuseks pole sageli nõrk äriidee või halb ettevõtja, vaid näiteks stardikapitali või ka teatud teadmiste nappus. Kui ettevõttel õnnestuks raskeim periood üle elada, siis loodavad töökohad ning makstavad maksud kompenseerivad starditoetuse kuhjaga. Tugimeetmed võivad olla vajalikud mitte kellegi eelistamiseks vaid turutõrgete kompenseerimiseks. Eeltoodud näidetele lisaks: püüe kompenseerida laenugarantiide
Sisemise õpimotivatsiooni kujundamine. Ajakiri Haridus 11/12 Kõiv, 2007 Kõik kooliga seotud riskifaktorid üleval pool, ülekaalus. 3. Koolist väljalangevuse ennetamine Kuidas ennetada? Põhjuseta puudumiste vähendamine. Klassivälised üritused, huvitegevus. 4. Koolist väljalangevuse tekkeprotsess - Osalus-identifikatsiooni mudel osaluse puudumine- madal akadeemiline edu- mitteidentifitseerimine kooliga- lõpptulemus; koolist väljalangevus - Frustratsiooni-enesehinnangu mudel Madalad akadeemilsied saavutused frustratsioon seotud probleemse käitumisega tõrjutus koolis lõpptulemus: koolist väljalangevus. Mõlemad mudelid empiiriliselt tõestatud. Mõlemad annavad märku sellest, et koolist väljalangevuse protsess.... Kuidas üks või teine laps on keskkoolist väljalangevuse ohus? Kuidas temaga hakkama saada?
- Toetatavate ettevõtete väljavalimine on vähem või rohkem subjektiivne. - Toetusteks kulutatav raha tuleb kokku koguda, toetuste väljaandmist administreerida, tugimeetmete mõju mõõta ja analüüsida, selleks uuringuid läbi viia ja aruandeid koostada. Kõik see nõuab taas inimesi ja raha. - Ka ettevõtjalt nõuab bürokraatiast läbimurdmine aja- ja jõupingutusi, mida oleks võib-olla otstarbekam kasutada kuidagi teisiti. poolt: - Alustavate ettevõtjate hulgas on väljalangevus kõrge. Põhjuseks pole sageli nõrk äriidee või halb ettevõtja, vaid näiteks stardikapitali või ka teatud teadmiste nappus. Kui ettevõttel õnnestuks raskeim periood üle elada, siis loodavad töökohad ning makstavad maksud kompenseerivad starditoetuse kuhjaga. - Tugimeetmed võivad olla vajalikud mitte kellegi eelistamiseks vaid turutõrgete kompenseerimiseks. Eeltoodud
1990. aastate alguste alates pidi Eesti kutseharidussüsteem toime tulema suurte ühiskondlike muudatustega: · Kohanemine turumajanduse ja poliitilise pluralismiga · Kutsehariduse omandajate vähenemine · Kutseõppe väga ebaühtlane kvaliteet · Kaasaja nõuetele mittevastavus paljudes koolides (õppekeskkond, õppevahendid, õpetajad) · Kutseõppe maine oli äärmiselt madal · Heade õpilaste nappus · Väga suur väljalangevus · Hariduslike jätkuvõimaluste ebamäärasus · Ressursside ebaefektiivne kasutamine · Kutseõppe ebapiisav rahastamine. Tänaseks on TKHK Eesti suurim kutse- ja täiendõppekeskus, kelle põhitegevuseks on võimaldada õpilastele kutseõpet põhikoolis ja gümnaasiumis, kutseõpet koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele, kutseõpet põhihariduse baasil, kutsekeskharidusõpet ja kutseõpet keskhariduse baasil
4. Toetusteks kulutatav raha tuleb kokku koguda, toetuste väljaandmist administreerida, tugimeetmete mõju mõõta ja analüüsida, selleks uuringuid läbi viia ja aruandeid koostada. Kõik see nõuab taas inimesi ja raha. 5. Ka ettevõtjalt nõuab bürokraatiast läbimurdmine aja- ja jõupingutusi, mida oleks võib-olla otstarbekam kasutada kuidagi teisiti. Argumendid: 1. Alustavate ettevõtjate hulgas on väljalangevus kõrge. Põhjuseks pole sageli nõrk äriidee või halb ettevõtja, vaid näiteks stardikapitali või ka teatud teadmiste nappus. Kui ettevõttel õnnestuks raskeim periood üle elada, siis loodavad töökohad ning makstavad maksud kompenseerivad starditoetuse kuhjaga. 2.Tugimeetmed võivad olla vajalikud mitte kellegi eelistamiseks vaid turutõrgete kompenseerimiseks. Eeltoodud näidetele lisaks: püüe kompenseerida laenugarantiide abil alustavate
tegutsev riigiabi andja, andes abi Euroopa Komisjoni poolt aktsepteeritud vormides. Eelkõige väljastatakse maaettevõtluslaene ning laenutagatisi maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele. 55. Argumendid ettevõtlustoetuste rakendamise poolt ja vastu. Makrotasandil OK: Madalad administratiivsed barjäärid, Infrastruktuuri arendamine, Soodne maksukeskkond, Ettevõtlikkuse arendamine haridusasutustes * Alustavate ettevõtjate hulgas on väljalangevus kõrge. Põhjuseks pole sageli nõrk äriidee või halb ettevõtja, vaid näiteks stardikapitali või ka teatud teadmiste nappus. Kui ettevõttel õnnestuks raskeim periood üle elada, siis loodavad töökohad ning makstavad maksud kompenseerivad starditoetuse kuhjaga. * Tugimeetmed võivad olla vajalikud mitte kellegi eelistamiseks vaid turutõrgete kompenseerimiseks. Eeltoodud näidetele lisaks: püüe kompenseerida laenugarantiide abil
Väljastatakse maaettevõtluslaene ning laenutagatisi maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele Maakondlikud arenduskeskused EAS ja KredEx-i lepingulised partnerid Vahendavad üle Eesti nimetatud sihtasutuste tooteid ja teenuseid ja ühtlasi tagavad riiklike poliitikate rakendumise maakondlikul tasandil 55. Argumendid ettevõtlustoetuste rakendamise poolt ja vastu. POOLT argumendid : Alustavate ettevõtjate hulgas on väljalangevus kõrge. Põhjuseks pole sageli nõrk äriidee või halb ettevõtja, vaid nt stardikapitali või teadmiste nappus. Kui ettevõttel õnnestuks raskeim periood üle elada, siis loodavad töökohad ning makstavad maksud kompenseerivad starditoetuse kuhjaga Tugimeetmed võivad olla vajalikud mitte kellegi eelistamiseks vaid turutõrgete kompenseerimiseks. NT: püüe kompenseerida laenugarantiide abil alustavate ja väikeste
3) Toetatavate ettevõtete väljavalimine on vähem või rohkem subjektiivne. 4) Toetuseks kulutatav raha tuleb kokku koguda, toetuste väljaandmist administreerida, tugimeetmete mõju mõõta ja analüüsida, selleks uuringuid läbi viia ja aruandeid koostada. Kõik see nõuab taas inimesi ja raha. 5) Ka ettevõtjalt nõuab bürokraatiast läbimurdmine aja- ja jõupingutusi, mida oleks võib-olla otstarbekam kasutada kuidagi teisiti. Argumendid poolt: 1) Alustavate ettevõtjate hulgas on väljalangevus kõrge. Põhjuseks pole sageli nõrk äriidee või halb ettevõtja, vaid näiteks stardikapitali või ka teatud teadmiste nappus. Kui ettevõttel õnnestuks raskeim periood üle elada, siis loodavad töökohad ning makstavad maksud kompenseerivad starditoetuse kuhjaga. 2) Tugimeetmed võivad olla vajalikud mitte kellegi eelistamiseks vaid turutõrgete kompenseerimiseks. Eeltoodud näidetele lisaks: püüe kompenseerida laenugarantiide abil alustavate
,,Kas ma võin oletada, miks Sa.." kriitiline, laps võib kergelt ei öelda. ,,Kas võib olla, et..." Käitumine peab olema teadvustatud õpilase ja õpetaja enda jaoks. 11.11 loeng Sotsiaalpedagoogiliste probleemide analüüs süsteemiteooria terminites: õpilast mõjutavad süsteemid. Mikro-, meso-, ekso- ning makrosüsteemidega seonduvad riski- ja kaitsefaktorid. Koolist väljalangevus. Statistika ja tagamaad. Võimalikud sekkumised. KIUSAMINE On agressiivne käitumine (tahtlik kahju või valu tekitamine teisele inimesele). Kiusamise tunnusjooned: Tahtlik ka asjade lõhkumine Korduv iseloom regulaarne intsitent (ühekordsed juhtumid on konfliktid) Tasakaalu puudumine võimusuhetes olukorrad, kus kas ohver tajub ennast nõrgema ja väiksemana või ta ongi väiksem, nõrgem või on arvulises vähemuses.
poliitikate rakendumise maakondlikul tasandil. Maaelu Edendamise Sihtasutus on "Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse" alusel tegutsev riigiabi andja, andes abi Euroopa Komisjoni poolt aktsepteeritud vormides. Eelkõige väljastatakse maaettevõtluslaene ning laenutagatisi maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele. 55. Argumendid ettevõtlustoetuste rakendamise poolt ja vastu. Poolt 1. Alustavate ettevõtjate hulgas on väljalangevus kõrge. Põhjuseks pole sageli nõrk äriidee või halb ettevõtja, vaid näiteks stardikapitali või ka teatud teadmiste nappus. Kui ettevõttel õnnestuks raskeim periood üle elada, siis loodavad töökohad ning makstavad maksud kompenseerivad starditoetuse kuhjaga. 2. Tugimeetmed võivad olla vajalikud mitte kellegi eelistamiseks vaid turutõrgete kompenseerimiseks. Eeltoodud näidetele lisaks: püüe kompenseerida laenugarantiide abil
100 noore. • 1934 aasta rahvaloenduse järgi oli lõpetatud või lõpetamata kõrgharidus veidi vähem kui 2 protsendil elanikest, 10000 elaniku kohta oli 34 üliõpilast (1926.aastal oli neid 50). Sõdadevahelise aja kõrgkoolile ongi iseloomulik üliõpilaste suur väljalangevus. • Sel ajal oli tavaline õppida üle plaanilise aja. Olenevalt erialast vältas ametlik õpiaeg 4 kuni 6 aastat. Näiteks 1938. aastal oli üle selle aja ülikoolis veetnuid üle 40% üliõpilaskonnast, ligikaudu seitsmendik oli õppinud juba 10 või enam aastat. Ülikooli üliõpilaskonna jaotus kajastas kõrghariduse valdavalt humanitaarset suunatust, kõige enam valmistati ette riigi funktsioneerimiseks vajalikke spetsialiste. • 1934
võib-olla otstarbekam kasutada kuidagi teisiti. arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide poolt: rakendamine järgnevais valdkondades: · Alustavate ettevõtjate hulgas on väljalangevus kõrge. Põhjuseks pole sageli nõrk o Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, äriidee või halb ettevõtja, vaid näiteks stardikapitali või ka teatud teadmiste o välismaiste otseinvesteeringute kaasamine, nappus. Kui ettevõttel õnnestuks raskeim periood üle elada, siis loodavad o turismiekspordi ja siseturismi arendamine,
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond SISEAUDIT JA SISEKONTROLL Loengukonspekt Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISEAUDITI VAJADUSE TEKE................................................................................3 2. TERMINOLOOGIA................................................................................................ 6 3. SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOMPONENDID..........................................................8 4. RAHVUSVAHELINE JA EESTI SISEAUDIITORITE ÜHING.......................................11 5. SISEKONTROLLI TERMINITE SELETUSI...............................................................13 6. SISEKONTROLLISTANDARDID............................................................................15 7. SISEAUDIT........................................................................................................ 17 8. SISEAUDITI STANDARDID..............................
(nt: haridusvaldkonna puhul tuleb hinnata kogu haridussüsteemi riskitaset) 2. Millel on majanduslike ja füüsiliste kahjustuste iseloom, mille ohvriks on langenud antud sektori asutused ja töötajad? 3. Millised on majanduslikud ja füüsilised kahjustused konkreetses asutuses? (näiteks: koolis väheneb peade arv ehk konkreetselt väheneb rahastamine, mille tõttu väheneb majanduslik arendamine. Väljalangevus, ei lõpeta planeeritud arv inimesi) 4. Kuidas määratleda asutuse kaitstuse eesmärk ja kes või mis peab olema kaitstud, kelle või mille suhtes? (eesmärk on vältida võimailikke kahjusid vargused, narkomanid) 5. Kus ja millega võivad asutust kahjustada oma töötajad? (näiteks: koolis käsitletakse töötajatena ka õpilasi vara rikkumine) 6
HARIDUS- JA TEADUSPOLIITIKA Eesti hariduse edendamisel lähtume Euroopa haridusdimensioonist ning Eesti ajaloolisest omapärast. Haridusel on määrav tähtsus meie väikese ühiskonna rahvusliku identiteedi, kultuuri järjepidevuse ning omariikluse tagamisel. Eesti ühiskond vajab oma arenguks kõrgetasemelist üldharidust, keskharidusega seotud kutseõpet, kvaliteetset kõrgharidust ning rahvusvahelises koostöös viljeldavat teadustööd. Probleemideks on eelkõige õpilaste väljalangevus koolidest ja ebapiisav õpijõudlus põhikoolis, mis on suuresti tingitud ühiskonna sotsiaalsetest probleemidest, puudulikust kooliküpsusest. Tõhustamist vajavad haridusnõudluse monitooring ja kooliuuringud. Praegune hariduskulude osakaal riigieelarvest ei taga õpetajatele rahuldavaid sissetulekuid, piisavalt vahendeid koolide korrashoiuks ja õppevahendite kaasajastamiseks ega toeta Eesti noorte üldist konkurentsivõimet Euroopa Liidu ning rahvusvahelisel tööturul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
