Karüoplasmarakutuuma poolvedel sisu Kloroplastorganell, milles toimub fotosüntees Kromoplastorganell,mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente Leukoplastorganell, milles puudu pigmendid, võib sisalda varuainei Mikrotuubulvalguline toruke, mis kuulub mõnede organel koostisse Mitokonderorganell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine (varustab ATPga) Mükotoksiinmõnede seente poolt sünteesitav mürkaine Mütseelhulkraksete seenete keha moodustav seeneniitide kogum Plasmiidbakterirak olev DNA rõngasmolek milles sisalduv geenid Plastidmembraanidest koosnev taimerakule omane organell Polüsoomühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum Prokarüootorganism, mida isel rakutuuma ja membraansete organellide puudumine Ribosoomnii eel kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest (valgusüntees)
puidule, sest suudab transportida eluks vajalikku vett. Igal aastal lagundavad majaseened väga suuri elamis- ja ettevõtluspindu, mille taastamiseks kulub kümneid tuhandeid eurosid. Vaatamata sellele ei pööra enamik inimesi majaseentele ohtlikkusele küllaldast tähelepanu. Levinud on arvamus: majaseeni meie majades ei ole, küll aga kõduneb siin-seal põrand ja sein niisama, vanaduse ning niiskuse tõttu. Niisama ei lagune ega mädane majas midagi. Puit mädaneb vaid seenete elutegevuse tulemusena. Tekkida võivad terviseprobleemid Kui sind kimbutab juba pikemat aega mõni allnimetatud terviseprobleem ja elad majas, milles on rõskeid või halvasti ventileeritavaid kohti või mis on saanud mingil ajahetkel kahjustada niiskusest, tasub kontrollida, kas majja pole pugenud majaseen või hallitus. Hallitus- ja majavamm võivad tekitada järgmisi tervisehäireid: -limaskestade ärritused (nohu, köha, silmaärritused jne) -väsimus -peavalu -jõuetus
Kus asub rohkem mürgisemaid kärbseseente perekonna esindajaid, kas Eestis või Austraalias? Kas ka Eestis olevad kärbseseened on mõjutatud inimtegevusest? 3 1. Kärbseseened Uuritavad liigid: Käesolevas töös on käsitletud 18 Eestis ja 7 Austraalias paiknevat kärbseseent (Tabel 1.). Kärbseseente liigirikkus Austraalias on kesine, kuna maa on valdavalt kuiv ning niiskus on minimaalne. Kärbseseenete perekonda kuuluvate seenete kübar on keskmine või suur, lihakas, tihti üldloori jäänustest ebemeline. Üld- ja rõngasloor on nahkjas või vatjasebemeline, jalg alati tupega. Kärbseseened on suvel ja sügisel metsades ja puisniitudel kasvavad mükoriisaseened Eesti on seni leitud 18 liiki, mis jaotatakse kolme alamperekonda (Niitla 2004). Tabel 1. Kärbseseente liikide esinemine Eestis ja Austraalias. x tähistab liigi esinemist, selle mitteesinemist Eesti Austraalia
· Esineb puuviljades ja mees. OLIGOSAHHARIIDID · Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist. Kahest monosahhariidist koosnevad sahhariide nimetatakse ka disahhariidideks. · Maltoos-linnasesuhkur · Laktoos-piimas esinev suhkur · Sahharoos- taimemahla suhkur. POLÜSAHHARIIDID EHK LIITSUHKRUD · Monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. · Tärklis-taimedes · Tselluloos · Kitiin-selgrootute kest. Seenete kest ntx. · Glükogeen-varu pülusahhariid SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS Energeetiline tähtus: · Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. Ligi kaudu 60 % energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel.Sellest enamus peaks olema tärklis, mitte sahharoos. · 1 g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6kJ energiat so umbes 4kcal. · Normaalne veresuhkur n tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l · Pidev liigtarbimine=rasvumine, II tüüp diabeet, hambakaaries.
külmumisel. 3)Oksad-kõik oksad arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad puitu. 4)Mädanemine-puidu riknemine temas arenevate seente mõjul. Seened toituvad mõnest puidu osast (tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne), sellega kahjustavad seened puitu. Seente arenguks on vaja puidu niiskust üle 18%, seetõttu kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temperatuur seenete arenguks on 20-35 kraadi. Alla 0 kraadi seente levik peatub ja üle 60 kraadi enamik seeni hävineb. Vees seened ei arene. 5)Mädanikku põhjustavad seened: 1)metsaseened-esinevad peamiselt kasvavatel puudel 2)laoseened-kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel kaotanud oma mahlu. 3)majaseened-kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
