Puudub magnetväli Asteroid:*maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad * praeguseks teada tuhandeid asteroide * kujult ebakorrapärased *orbiidilt ringikujulised*on ka piklike ja tasandist väljuvaid orbiite*enamik tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel Meteoriidid: *planeetidevahelisest ruumist Maale langenud tahke keha *Maaga kokkupuutel tekitavad m-i läbimõõdust suurema lohu e löögikraatri, mida ümbritseb vall*koosnevad põhil raua ja nikli sulameist Komeedid: *pärit päikesesüsteemi äärialadelt* ilmuvad ootamatult*paistavad teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis lähenedes kasvab ,,sabatäheks" *suurem kuust *ilmub kümmekond igal aastal *tiirlevad kõikvõimalikes suundades ja tasandites Galaktika: * nim tähesüst-i , millesse kuulub Päike koos oma planeetidega Linnutee: *nõrgalt helendav *ebaühtlase helendusega riba*meie kodu-tähesüsteem on tavaline spiraalgalaktika, õhuke, tähtedest ja
Titaanvalge on keemiliselt väheaktiivne. Teda tarvitatakse peamiselt värvide valmistamiseks, klaasi optiliste omaduste muutmiseks, sünteesikiu matistamiseks ning titaanisulamite, emailide ja glasuuride koostisainena. Titaaniga rikastatakse ka terasdetaili pinnakihti ja titaaniga kaetakse metallist ja mittemetallist detaile, seda nimetatakse titaneerimiseks. Kasutatavaim titaneerimismoodus on titaani sublimatsioon vaakumis. Titaneerimine suurendab mustja värvilisest metallist ning sulameist toodete korrosioonikindlust. Titaaniga kaetakse ka soojusvahetite pinda, et intensiivistada soojusülekannet. Veel võimaldab titaan lennunduses ületada heli-ja soojusbarjääri ning suurendab lennulage. Titaansulamid on asendamatud külmutusseadmeis, sest ta talub hästi külma ja ei muutu hapraks. Ta säilitab tugevuse ka siis, kui temperatuur langeb ca.200 kraadini. Samamoodi, nagu talub titaan külma, talub ta hästi kuuma. Titaanisulamid taluvad
Titaanvalge on keemiliselt väheaktiivne. Teda tarvitatakse peamiselt värvide valmistamiseks, klaasi optiliste omaduste muutmiseks, sünteesikiu matistamiseks ning titaanisulamite, emailide ja glasuuride koostisainena. Titaaniga rikastatakse ka terasdetaili pinnakihti ja titaaniga kaetakse metallist ja mittemetallist detaile, seda nimetatakse titaneerimiseks. Kasutatavaim titaneerimismoodus on titaani sublimatsioon vaakumis. Titaneerimine suurendab mustja värvilisest metallist ning sulameist toodete korrosioonikindlust. Titaaniga kaetakse ka soojusvahetite pinda, et intensiivistada soojusülekannet. Veel võimaldab titaan lennunduses ületada heli-ja soojusbarjääri ning suurendab lennulage. Titaansulamid on asendamatud külmutusseadmeis, sest ta talub hästi külma ja ei muutu hapraks. Ta säilitab tugevuse ka siis, kui temperatuur langeb ca.200 kraadini. Samamoodi, nagu talub titaan külma, talub ta hästi kuuma
tõmbesilma toodetakse traati ja teisi peenemaid materjale. · Sepistamine leiab kasutamist keerukama kujuga toodete valmistamisel. · Lõiketöötlusega toimub toorikule lõpliku kuju andmine(treimine, freesimine, puurimine jne). Mõni kord kasutatakse ka külmvaltsimist. Valtsmetalltooted moodustavad suurema osa ehitusel kasutavadest metallmaterjalidest. Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terasest, vähemal määral ka alumiiniumi ja vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Tähtsamad neist on järgmised: · Ümarteras (d > 5mm) · Ruut-teras · Latt-teras · Leht-teras (pakus >4mm) · Plekk (paksus väiksem kui 4mm) võib olla tasapinnaline või reljeefne, must-või tsingitud plekk . · Torud võivad olla õmbluseta(peenemad), valtsõmblusega või keevisõmblusega(jämedad), mustad või tsingitud · Võrdkülgne nurkteras · Erikülgne nurkteras
. Plaatina on hõbevalge läikiv hästi töödeldav korrosiooni- ja kuumuskindel raskmetall. Ta kuulub väärismetallide hulka. Keemiliselt on plaatina väga püsiv, toatemperatuuril reageerib temaga ainult kuningvesi ja broom. Looduses leidub plaatinat ehedalt, haril. sulamitena, mille põhikoostisosad on ferroplaatina (77--81% Pt, 14--20% Fe) ja polükseen (80--92% Pt, 6--10% Fe). Plaatinast tehakse elektroode. Plaatina ja roodiumi ning plaatina ja iriidiumi sulameist valmistatakse keemiatööstuse aparatuuri. Väga puhast plaatinat kasutatakse takistustermomeetrites, termopaarides, elektrikontaktides ja elektrikuumutites. Plaatina on ka kõige kasutatavamaid katalüsaatoreid, eriti oksüdatsioonireaktsioonide puhul. Umbes 10% plaatinatoodangust tarbib juveelitööstus. -- Plaatinast on valmistatud esimesed kilogrammi ja meetri etalonid (arhiivikilogramm ja arhiivimeeter), neid säilitatakse Prantsuse Riigiarhiivis. Arhiivietalonide koopiad on tehtud
räbustitm ning, võrreldes kaarkeevitamisega, on soojuse kontsentratsioon väike. Leegi võimsus valitakse olenevalt keevitatava metalli paksusest. Atsetüleenleegi võimsus olenevalt keevitatava alumiiniumi paksusest Metalli paksus mm 0,5...0,8 1,0 1,2 1,5...2,0 2,0...4,0 Atsetüleenleegi võimsus l/min 50 70 75...150 150...300 300...500 Keevitatakse normaalleegiga. Lisametallina kasutatakse alumiiniumist või selle sulameist valmistatud keevitustraati, kusjuures traadi läbimõõt võetakse allolevast tabelist vastavalt metalli paksusele. Lisatraadi läbimõõdu olenevus keevitatava metalli paksusest Metalli paksus mm kuni 1,5 1,5...3 3...5 5...7 üle 7 Keevitustraadi läbimõõt mm 1,5...2 2...3 3...4 4...4,5 4,4...5,5 Kui alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel kasutati kattega elektroode või räbustit,
3. vakants, dislokatsioon, poor 4. joondefekt, pinnadefekt, kristallvõre 22. (Points: 2.5) Eutektikum kujutab endast 1. mehaanilist segu 2. vedelat lahust 3. tardlahust 4. keemilist ühendit 23. (Points: 2.5) Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on 1. grafiit 2. dinas 3. magnesiit 4. samott 24. (Points: 2.5) Kõrgahjuprotsessi põhiprodukt on 1. valumalm 2. toormalm 3. kõrgahjugaas 4. ferrosulamid 25. (Points: 2.5) Kõige madalam sulamistemperatuur Fe-C sulameist on 1. alaeutektseil 2. eutektseil 3. üleeutektseil 4. austeniitsulameil 26. (Points: 2.5) Milliseid jahutamistingimusi vedelast olekust on vaja metalli peeneteralise struktuuri tekkimiseks? 1. suur allajahtumisaste 2. suur ülekuumutusaste 3. väike allajahtumisaste 4. väike ülekuumutusaste 27. (Points: 2.5) Milliseid jahutamistingimusi vedelast olekust on vaja metalli jämedateralise struktuuri tekkimiseks? 1. suur allajahtumisaste 2. väike allajahtumisaste 3. suur ülekuumutusaste 4
ühendatakse nende klaasi klaasi või metalliga Plaatinajoodised. Hea märgamisvõime, kõrge sulamis temp.ja vastupidavus oksüdeerumisele võimaldavad plaatina ja selle väärissulamitega joota kõrgel temperatuuril töötavaid tooteid. Plaatina ja selle sulameid kulla ning hõbedaga kasutatakse molübdeeni jootmisel ning raskjoodetavate toodete ühendamisel. Plaatina kasutatakse kõrge hinna tõttu joodistes harva. Kergmetalljoodised. Al. Joodised. Al ja selle sulameist toodete jootmisel tagavad mehaaniliselt kõige tugevama jootõmbluse al.joodised, mis sisaldavad räni, vaske, tina ja teisi metalle. Joodistena kasutatavad alumiiniumsulamid sisaldavad 4-13% räni, sulamistemp 577C. Veelgi madalama sulamistemp saamiseks lisatakse al.ränijoodistesse vaske. Tehnoloogiliste ja tugevusomaduste parandamiseks lisatakse al.joodistele tsinki ja mangaani. Magneesiumjoodised. Magneesiumt ja selle sulameid joodetakse magneesiumjoodistega
Vali üks: a. sisendustardlahust b. keemilist ühendit c. asendustardlahust d. mehaanilist segu Küsimus 21 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mg elektrometallurgias kasutatakse elektrolüüdina Vali üks: a. Mg vesilahust b. MgO c. naatriumkarbonaati d. MgCl2 Küsimus 22 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõige madalam sulamistemperatuur FeC sulameist on Vali üks: a. austeniitsulameil b. eutektseil c. alaeutektseil d. üleeutektseil Küsimus 23 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Malmi tootmisel kasutatav meetod on Vali üks: a. hüdrometallurgia b. pulbermetallurgia c. pürometallurgia d. elektrometallurgia Küsimus 24 Valmis Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on kristallvõre defektid? Vali üks: a
a. redutseerimiseks b. tsementiidi moodustamiseks c. räbu moodustamiseks d. lisandite oksüdeerimiseks Küsimus 3 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milliseid tahkeid määrdeaineid kasutatakse pulbermetallurgilistes materjalides? Vali üks: a. Pb, B4C b. Cu, Sn c. ZnS, SiO2 d. MoS2, BN Küsimus 4 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kõige madalam sulamistemperatuur Fe-C sulameist on Vali üks: a. alaeutektseil b. eutektseil c. austeniitsulameil d. üleeutektseil Küsimus 5 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Palju süsiniku on Fe-Fe3C faasidiagrammi eutektilisel sulamil? Vali üks: a. 6,67 % b. 2,14 % c. 0,02 % d. 4,3 % Küsimus 6 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Al elektrolüüsil koguneb Al Vali üks: a. anoodile b. katoodile c
29) Süsiniku sisalduse suurenemine terases vähendab: löögistikust. 30) Valadeis moodustub kahanemistühik: rahuliku terase puhul. 31) Kõige tootlikumaks terase saamise meetodiks on: martäänmeetod. 32) Kõige kvaliteetsem teras saadakse: hapnikkonvertereis. 33) Sulfiidse vasemaagi särdamist tehakse eesmärgiga: utiliseerida SO2. 34) Kloori kasut. Ti ja Mg tootmisel 35) Tsementiit raudsüsiniksulameis kujutab endast: keemilist ühendit. 36) Kõige madalam sulamistempeatuur Fe-C sulameist on: eutektseil sulameil. 37) Ferrosiliitsiumit ja Ferromangaani kasut. terase tootmisel: redutseerimiseks. 38) Terase legeerimist kergelt oksüdeerivate elementidega (V, Cr, Mn jt) tehakse sulatamisel. 39) Likvatsioon kujutab endast: Keemilise koostise ebaühtlust. 40) Eutektikum kujutab endast: mehaanilist segu. Metallide survetöötlus. 1) Metallide survetöötluses on pidevprotsessiks: valtsimine. 2) Ühesuunalisel tõmbamisel tekivad maksimaalsed nihkepinged tõmbesuunaga nurga all: 90
detaile. Alumiiniumist tehakse duralumiiniumi, kuhu lisatakse erinevaid metalle ja aineid ja nüüd metalli tugevus tõuseb. d) Vask on pehme metall, ilmastikukindel ja väikese elektritakistusega. Peamine elektrijuhtme materjal. Lisaks veel erinevaid torusid, kraane ja plekki. Metallidest ehitusmaterjalid. Valtsmetall tooted on enim ehitusel kasutusel olevates metallmaterjalides. Need valmistatakse peamiselt terasest, vahel ka alumiiniumi ja vase sulameist. Näiteks tehakse profiilteraseid:ümarteras, leht-teras, karpteras, T-teras, rööpad jne. Tõmmatud toodetest tehakse traati ja peenemaid torusid. Valatud toodetest tehakse ahjutarbeid, kanalisatsiooniturisd. Sarrusterased terasvardad, mida kasutatakse betooni valamisel. Tema ülesandeks on vastu võtta tõmbejõude. Sarrused on kas sileda või reljeefse pinnaga. Lisaks veel väiksed detailid: naelad, kruvid, mutrid, needid, poldid jne. Korrosioon. BETOON
Peamine puudus on, et tuleb kasutada räbustitm ning, võrreldes kaarkeevitamisega, on soojuse kontsentratsioon väike. Leegi võimsus valitakse olenevalt keevitatava metalli paksusest. Atsetüleenleegi võimsus olenevalt keevitatava alumiiniumi paksusest Metalli paksus mm 0,5...0,8 1,0 1,2 1,5...2,0 2,0...4,0 Atsetüleenleegi võimsus l/min 50 70 75...150 150...300 300...500 Keevitatakse normaalleegiga. Lisametallina kasutatakse alumiiniumist või selle sulameist valmistatud keevitustraati, kusjuures traadi läbimõõt võetakse allolevast tabelist vastavalt metalli paksusele. Lisatraadi läbimõõdu olenevus keevitatava metalli paksusest Metalli paksus mm kuni 1,5 1,5...3 3...5 5...7 üle 7 Keevitustraadi läbimõõt mm 1,5...2 2...3 3...4 4...4,5 4,4...5,5 Kui alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel kasutati kattega elektroode või räbustit, siis tuleb õmblustelt pärast keevitamist räbu tulise veega pestes korralikult eemaldada
Peamine puudus on, et tuleb kasutada räbustitm ning, võrreldes kaarkeevitamisega, on soojuse kontsentratsioon väike. Leegi võimsus valitakse olenevalt keevitatava metalli paksusest. Atsetüleenleegi võimsus olenevalt keevitatava alumiiniumi paksusest Metalli paksus mm 0,5...0,8 1,0 1,2 1,5...2,0 2,0...4,0 Atsetüleenleegi võimsus l/min 50 70 75...150 150...300 300...500 Keevitatakse normaalleegiga. Lisametallina kasutatakse alumiiniumist või selle sulameist valmistatud keevitustraati, kusjuures traadi läbimõõt võetakse allolevast tabelist vastavalt metalli paksusele. Lisatraadi läbimõõdu olenevus keevitatava metalli paksusest Metalli paksus mm kuni 1,5 1,5...3 3...5 5...7 üle 7 Keevitustraadi läbimõõt mm 1,5...2 2...3 3...4 4...4,5 4,4...5,5 Kui alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel kasutati kattega elektroode või räbustit, siis
2) Kalestumise kõrvaldamiseks rekristalliseerimise teel (kuni 2h kestel) temperatuuril 350-500 °C . Lõõmutamisega kaob ka karastamise ja vanandamise efekt. Deformeeritavad alumiiniumisulamid liigitatakse termotöödeldavuse põhjal: 1) Mittetermotöödeldavad sulamid, Al-Mn (1-2%Mn) ja Al-Mg (<10% Mg) süsteemi sulamid 2) Termotöötlusega (vanandamisega) tugevdatud sulamid. Termotöödeldavaist sulameist on vanimad, laialdaselt ehituskonstruktsioonides ja eriti lennukiehituses kasutatavad Al-Cu sulamid. Korrosioonikindluse tõstmiseks plakeeritakse neist sulameist lehtmetalli õhukese puhta alumiiniumi kihiga. Laialdasemalt kasutatakse ka mitmesuguseid kolmekomponentseid sulameid Al-Cu-Ni, Al-Mg-Si, Al-Zn-Cu, millel on suurem tugevus (eriti Al-Zn-Cu sulameil), parem termotöödeldavus. Omaette rühma moodustavad viimastel aastatel kasutusele võetud Al-Li sulamid, mille
Kasutatakse suure puhtusega lämmastikku. Keevitatakse sulamatu elektroodiga. Lämmastik on inertgaasiks vase ja selle sulamite suhtes. Süsinikuvaeste ja süsinikurikaste teraste keevitamisel soodustab lämmastik õmblusmetallis pooriteket. Inertgaasis keevitamisel kasutatakse enamasti sama keemilise koostisega keevitustraati nagu on keevitataval tootel. 1.3.2. Argoonis keevitamine ...on rakendatav kuumatugevast ja roostekindlast terasest ning värvilisest metallist ja nende sulameist toodete valmistamisel. Keevitatakse kas sulamatu või sulava elektroodiga. Sulamatu elektroodiga keevitatakse päripolaarse alalisvooluga või vahelduvvooluga. Sulamatute elektroodidena kasutatakse folframelektroode. · Kõrglegeerteraste keevitamisel sulamatu elektroodiga tarvitatakse lisametallina keevitustraati, millel on keevitatava materjaliga sama koostis. Keevitatakse päripolaarse alalisvooluga. · Alumiiniumi ja magneesiumisulameid keevitatakse vahelduvvooluga, et purustada
plekk; · torud võivad olla õmbluseta (peenemad), valtsõmblusega või keevisõmblusega (jämedad), mustad või tsingitud; · võrdkülgne nurkteras; · erikülgne nurkteras; · karpteras; · topelt T-teras (I-teras); · rööpad; · mitmesugused eriprofiilid Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terasest, vähemal määral ka alumiiniumi ja vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus- haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini
plekk; · torud võivad olla õmbluseta (peenemad), valtsõmblusega või keevisõmblusega (jämedad), mustad või tsingitud; · võrdkülgne nurkteras; · erikülgne nurkteras; · karpteras; · topelt T-teras (I-teras); · rööpad; · mitmesugused eriprofiilid. 05.05.2014 Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terasest, vähemal määral ka alumiiniumi ja vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. · Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus- haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini
annaabi.ee 
