Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Maapäev- Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel keskeltläbi iga kolme aasta tagant.
1. Mida nimetatakse võimude lahuseks ? Võim on mitmesuguste ametikandjate ja asutuste vahel jagatud 2.Nimeta 7 põhiseadusliku institutsiooni. Riigikohus, riigikontroll , Eesti pank, president, parlament , valitsus 3.Kogu võim lahutatakse Parlament, valitsus ,kohtud 4. Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtu võim 5. Mitmes võimuharus võib üks ja sama inimene olla ? Ainult ühes 6.Iseloomusta parlamentaarset valitsemiskorraldust. Rahvas valib parlamendi ,parlament president 7.iseloomusta presidentaalset valitsemiskorraldust Presidendi valib rahvas ja ka parlament , president oma meeskonna valib äranägemise järgi. Presidendil on palju ülesandeid . Osaleb rahvusvahelistel suhtlemistel. 8.Riigipoliitika keskmes parlamentaarses valitsemiskorralduses on : Parlament ja valitsus 9.Riigipoliitika keskmes presidentaalse valimiskor...
Kas teadmatuses toime pandud kuritegu on andestatav ? Iga kriminaalkohtuniku on kindlasti vaevanud küsimus, kas anda inimesele, kes ise oma tegude eest ei vastuta karistus, mida ta tegelikult väärib või ei. Kindlasti ei mõtle ma selle all alaealisi, kes just tahtlikult panevad toime kuritegusi, teades et nemad ju ometigi ei vastuta. Pigem neid inimesi, kes kannatavad mõne vaimse haiguse kallal ning ei mõista piiri unedemaa ja reaalsuse vahel. Seega kas peaksime neile andma sümboolse patsutuse õlale ning ütlema et järgmine kord teed paremini või siiski karistama neid kui iga teist tavakodanikku ? Muidugi väidab rodu advokaate, et vaimuhaige väärib kergemat karistust ning kindlasti mitte vanglat
· Rüütelkonna pealik (Liivimaal Maamarssal)- tegeles enamasti igapäevaste küsimuste lahendamisega. Kohtud · Rootsi valitusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.sajandi lõpuni. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. · Eestimaa Ülemaa kohtud või Liivimaa Õuekohtus lahendati raskemaid kuritegusi, samuti ka kõik aadlike kohtuasjad. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi alati viimaseks ja lõplikuks. · Adrakohtud ja Liivimaal sillakohtunikud täitsid politseilisi ülesandeid, need kohtunikud olid välja valitud mõisnike hulgast. Nad vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. Rootsi riigivõim ja balti aadel · Kuninga võim oli nõrk
Kodune kontrolltöö Rauno Nooska Lk 55 küsimused 1. Keskaja inimesi mõjutasid keskaja lõpul maadeavastused ja tehnika areng viimane tõi võimaluse hankida teadmisi valdkondadest, mis olid seni olnud inimsilmale kättesaamatud. Maailmapildi avardumine algas keskaja lõpul ja jätkus veelgi enam uusajal. 2. Uue maailmapildi tekkimisel hakati üha enam hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet, uskuma enam vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis, kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. See tõi endaga kaasa inimeste loodusest seaduspärasuste leidmise. Üha enam veenduti, et looduses pole midagi juhuslikku, vaid kõik nähtused on seotud kindlate reeglitega. Keskaja inimesed ei mõelnud asjade üle nii teaduslikult ja filosoofiliselt. 8. Teaduste akadeemia asutamine Peterburis (positiivne) - inimesed said vajaliku hariduse. Sõjalaevastiku rajamine ...
ametist vabastamine. Ja just seda eelist kasutas Stalin selleks, et kõikjal üle Venemaa panna ametisse inimesed, kes teda jäägitult toetaksid. Hrustsovi- valitses 1953-1964 ja tema valitsemisaega hakati nimetama sulaajaks. Hrustsovi ajal oli sulaaeg. Jätkati valitseva reziimi vägivallapoliitika pehmendamist ja tühistati osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Hrustsov pidas Stalini kuritegusi paljastava ettekande, mis oli oluliseks tähiseks ühiskonnaelu edasisel liberaliseerimisel. Breznev- valitses 1964-1982. Breznevi ajal valitses seisak ehk stagnatsioon kõikides ühiskonnaelu valdkonades. NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna, mis suurendas mahajäämist lääneriikidest. Breznevi tervise halvenemisega koondus riigielu tegelik juhtimine täielikult tema
(NSDAP), Nõukogude Liidus oli riigivõimu eesotsas Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei (NLKP) ning Itaalias kujunes välja Rahvuslik Fašistlik Partei. Kõigis antud riikides aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda, mis veenis inimesi oma riigi vägevuses. Tänu tõhusale propagandale suudeti eksiteele viia ka teisi maailmariike ning sageli ei teatud tol ajal, kui halvasti nendes riikides oma inimesi koheldi ning milliseid kuritegusi toime pandi. Lisaks oli kõikides riikides allutatud majandus rangelt riigi kontrollile ning kehtestatud oli plaanimajandus. Majanduselu oli eelkõige orienteeritud sõjatööstusele. Algselt rakendati Nõukogude Liidus sõjakommunismiks nimetatud majanduspoliitikat, mille käigus konfiskeeris riik talupoegadelt kogu toodangu. See tõi kaasa suure rahulolematuse ning kasutusele võeti NEP, mis andis ettevõtlusele suurema vabaduse. 1929. a. Stalini võimule tulekuga tehti aga NEP-ile lõpp ning
tugevnes isikuvõim jätkusid repressioonid toimus võimuvõitlus Stalini lähikonnas tähelepanu pööramine rasketööstusele b) Beria ajal suhete normaliseerimine Lääneriikidega rahvuskommunistide edutamine vägivalla poliitika leevendamine c) Hrustsovi ajal liberealiseerumine kritiseeriti Stalini iskukultust ja kuritegusi majanduses mõtlematud eksperimendid suurem tähelepanu kergetööstusel d) Stagnatsiooni ajal 1 Kordamine ajaloo kontrolltööks 17.aprill Tuuli Varik ulatuslikud repressioonid
kui ka mul seda lugu kuuldes aga selline see elu kord juba on. Toetav pere ,,Olen väga tänulik oma perele. Ema ja isa on mind alati mu tegevustes toetanud. Isegi väike õde, kes vahel on jube tüütu, on aidanud mind hädast välja kui vaja." Küsimus, kas ta on midagi halba ka teinud nooremana, paneb noormehe algul mõtlema. Lõpuks raputab ta pead. ,,Ma ei ole enda teada kunagi mingi pättusega hakkama saanud. Suitsu pole teinud, juua mulle ei meeldi, narkost hoian kaarega eemale ja kuritegusi pole kavaski sooritada. Sõpradega sai kunagi igasugu krutskeid tehtud aga ei midagi kriminaalset. Võib-olla olengi taolise korraliku käitumisega vanematelt toetuse teeninud." Fredi korralikkus võib tunduda igavana aga tänapäeval näeb harva selliseid süütuid noori. Perest edasi rääkides mainib Fred pidevalt, kui õnnistatud ta on, et sellises peres üles sirgus. ,,Tänu perele olen selline nagu praegu olen. Ma ei suudaks õnnelikum ollagi." Vaikne aga tubli
pole. Eetikat võib jagada: 1. teoreetiline eetika tegeleb küsimustega, mis on hea ja mis on halb; kas hea on inimesele kaasa antud 2. praktiline eetika tegeleb otseselt moraaliküsimustega; kuidas ühte või teist asja elus lahendada. sageli tekivad uued eetikateooriad ja mõttekäigud. UTILITARISM eetikateooria; arvamus, et inimene elab pideva naudingu nimel ja kui karmistada karistusi, siis selle tagajärjel inimesed soovivad vähem kuritegusi sooritada. Eetika ja moraal koos aitavad ühiskonnal liikuda õnne ja hea elu suunas. Thomas HOBBES (1588-1679) Oma teoses ,,Leviathan" iseloomustab loodusseisundit inimene sünnib ilma normide, eetika, moraali ja riiklike seadusteta. See seisund on ,,kõikide sõda kõikide vastu" (darwinistlik olelusvõitlus, ainsaks tungiks on soov ellu jääda). Elu loodusseisundis on üksildane, räpane, brutaalne; ellujäämine sõltub sellest, kes on tugevam. Järelikult moraal: 1
*Pehmendati senist vägivallapoliitikat ning vangilaagritest vabastati üle miljoni karistusaluse. · Millal valitsesid NSVL-s Hrustsov ja Breznev? Hrustsov 1953-1964. Breznev - 1964-1982. · Milliste nimetustega saab nende valitsemisaegu iseloomustada, mis oli nendele perioodidele iseloomulik? (lk 49) *Hrustsovi ajal oli sulaaeg. Jätkati valitseva reziimi vägivallapoliitika pehmendamist ja tühistati osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Hrustsov pidas Stalini kuritegusi paljastava ettekande, mis oli oluliseks tähiseks ühiskonnaelu edasisel liberaliseerimisel. *Breznevi ajal valitses seisak ehk stagnatsioon kõikides ühiskonnaelu valdkonades. NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna, mis suurendas mahajäämist lääneriikidest. Breznevi tervise halvenemisega koondus riigielu tegelik juhtimine täielikult tema asjatundmatute lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. 1980
Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Maapäev- Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel keskeltläbi iga kolme aasta tagant.
Liivimaa kubermang, keskuseks Riia. Rootsi moodustas eestis 3 rüütelkonda Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. 3 aasta tagant käidi Maapäevadel, kus arutati talupoegadega seonduvaid küsimusi. Rootsi rajas Eesti alal oma kohtusüsteemi. Talupoegadega seonduvaid küsimusi arutasid Eestimaal adrakohtunikud ja liivimaal sillakohtunikud. Nad tegelesid enamasti ära põgenenud talupoegadega ja nende karistamisega. Eestimaal olid meeskohtud, liivimaal maakohtud. Raskemaid kuritegusi lahendas Liivimaal õuekohus, Eestimaal Ülekohus. Eesti majanduslik olukrod oli raske. Peale sõda jäid 3/4 taludest tühjaks. Peale sõja lõppu hakati talusid taas asustama. Lõuna eestisse tuli juurde enamasti lätlasi ja poolakaid. Põhja eestisse soomlaso ja rootslasi, ida eestisse venelasi. Kõik nad õppisid ära Eesti keele, võtsod omaks eesti kombed ja enamikest said eestlased. Talupoegade olukord Rootsi aja alguses. Rootsi aja alguses oli talupoegade olukord üsna vilets
Salajased kasvatajad tegelased :peategelane viie aastane Michelle , kes elab koos oma tädi Bertaga , peale seda kui ta vanemad 2 aastat tagasi jõhkralt mõrvati . mõrvareid pole veel tuvastatud . Michelle lasteaia kasvatajad Yanne ja Marie . Kahtlustatavad mõrvarid maffiaboss Jonny ning tema parem käsi Tody . Michelle vanemate mõrva ning loos toimuvate kuritegusi uuriv detektiiv Barker ja politseinik Mathias , kes vahistab kurjategijad. Väikene Michelle elab koos oma tädi Bertaga peale vanemate traagilist surma Tallinnas , Mustamäe linnaosas . Neil on tänu Berta heale tööle ning Michelle vanemate pärandusele väga head elamistingimused . Uurijad , ning politseinikud pole kahe aastaga suutnud välja selgitada kes mõrvas Michelle vanemad , ning miks . kuriteo
3 Loomad uimastikandjana.............................................. 10 4. NARKOOTIKUMIDE VASTASED SEADUSED EESTIS.................... 11 KOKKUVÕTE.............................................................................................. 12 Sissejuhatus Tänapäeval kuuleme me narkootikumidest peaaegu igapäev. Tihti liigub ringi uudiseid mis puudutavad narkootikume. Inimesed surevad üledooside kätte. Narkouimas pannakse toime kuritegusi ja liiklusavariisi. Tundub nagu keerleks terve elu uimastite ümber. Töö eesmärgiks on saada teada rohkem erinevatest narkootikumidest ja nande ajaloost. Samuti on üheks eesmärgiks tutvuda rohkem narkootikumide vastastest seadustest Eestis. Selles referaadis räägime natuke narkootikumide ajaloost. Me saame teada, et inimesed on kasutanud narkootikume niikaua kui me suudame üldse ajalukku tagasi vaadata. Ja et ka neandertallased kasutasid uimasteid
piiri pandud ei ole. (Vaba entsüklopeedia Vikipeedia koduleheküljelt http://et.wikipedia.org/wiki/Pedofiilia välja otsitud 16.09.2010) Seksuaalsete häirete tekkimist soosivad järgmised tegurid: 1. Bioloogilised 2. Vanuselised 3. Psühhilised 4. Tingitud sotskultuurist 7 5. Psühhiline patoloogia, kui seksuaalsete häirete tekke põhjus Faktorid, mis mõjutavad seksuaalseid kuritegusi. 1. Sugu 2. Agressioon 3. Joovastavad ained 4. Patoloogiline isiksuse areng (Juriidiline kirjandus 1991: 331-332) KOKKUVÕTE Seksuaalne ärakasutamine ja kuritarvitamine on kõige halvemat liiki vägivald laste vastu. UNICEFi andmetel rakendatakse seksitööstuses igal aastal pea kahte miljonit last. Internetti on üles riputatud rohkem kui miljon seksuaalselt kurvitarvitatud kümne kuni kahekümne tuhande 8 lapse fotot
Kik olid ilusti nus oma rolliga ja olid valmis kaasa tegema. Alguse plaan oli lihtsalt ktte maksta ja laiali minna. [IMG]http://i35.tinypic.com/294kz7o.png[/IMG] Peale heade plaanide oli vaja ka kvasti varustust, et viia tide kttemaks. Otsustati, et on vaja hakkata tegelema Vljapressimisega ja petmisega. Esialgu hakkati tegelema kibemaksu pettusega, et teenida vaikselt raha. Kuid see ei olnud nii suur kuritegu ja see ei toonud niipalju sisse kui vaja. Siis hakkati tegema vahele organiseeritud kuritegusi. Selline tegu ti sisse juba hulga rohkem. Hakkati muretsema varustust kttemaksu tide viimiseks. [IMG]http://i37.tinypic.com/11loeb6.png[/IMG] Peale pikki uurimistid venelaste asukoha, nende varalise seisu kohta jne, tuli teha vgahea plaan nende rndamiseks. Uuringute kigus avfastati, et venelased on samuti illegaalne grupeering aga vge teisest mastist. Liikmed valmistasid ette plaani ja asi vis alata. Ilusl hommikul rkasid kik maffia liikmed eriti vara, et teha ettevalmistusi
ülemusega, mille tagajärjel otsib kättemaksu läbi pettuse. 5 Arvuti kuritegude sooritajad on tavaliselt nooremad inimesed, kes on teadlikumad arvuti tarkvaradest ja oskuslikumad neid kasutama. Mõned häkkerid ja arvuti kuritegute tegijad panevad pettusi toime uudishimust ning soovist testida oma teadmisi. Teised aga sooritavad arvuti kuritegusi selleks, et tõsta oma staatust häkkerite seas. USAs on küberrünnakute kaitse FBI üks peamisi prioriteete peale terroriste ja spioone. 1.3 Pettuse kolmnurk Uuringud on näidanud, et esineb kolm käitumuslikku tunnust pettust toime pannes: surve, võimalus ja täiustamine. Surveavaldused Surve on inimese ajend või motivatsioon sooritada pettust. Välja on kujunenud kolme tüüpi surveavaldust, mis suunavad inimesi toime panema töötaja pettusi. Nendeks on
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1...
Nende karistada saamise tõenäosus on väike, sest nad ei jää sageli vahele; kui ka jäävad, siis neid ei karistata. Deviantsed subkultuurid (teooria): Richard Cloward & Lloyd Ohlin. Kriminaalne subkultuur selle all peetakse silmas organiseeritud kuritegevust. Tavaline majanduslik, ratsionaalne tegevus, mis on suunatud kasumi saamisele, ainult et seadusevastasel viisil. Konfliktne subkultuur vägivallatsevate noorte jõugud. Eesmärk ongi lihtsalt teha kuritegusi, vägivallatseda, tegemist pole millegi ratsionaalsusega, eesmärk ongi vägivalla väljanäitamine, emotsioonide väljanäitamine jne. enamasti koosnevad suhteliselt noortest inimestest. Ühiskonnast eemaldunute (retreatist) subkultuurid alkohoolikud, narkomaanid jne. Selle subkultuuri eesmärk on keelatud mõnuainete tarbimine, mitte ainult keelatud. Sildistamise (labelling) teooria: Howard Becker. Selle järgi on kuritegevuse oluline mõjutaja just sildi külge panemine
o Igapäevaseid probleeme lahedasid rüütelkonna pealikud. KOHTUVÕIM o Rootsi valitsusajal loodud kohtuvõim jäi püsima 19saj lõpuni. o Avaliku korra tagamiseks Eestimaal seati ametisse mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. o Nende ülesandeks oli: hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusi ja karsitada. o Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaa meeskohtud. Liivimaal maakohtud. o Nad arutasid talupoegade ja teiste mitte aadlike süüasju. o Raskemaid kuritegusid ning aadlike kohtuasjad lahedati kubermangu tasandil Eestimaa Ülemkohtus (Tallinnas) ja Liivimaa õuekohtus (Tartus). o Kohtute otsust võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna oli viimane. ROOTSI VÕIM JA BALTI AADEL