aste 1999=1,999*103 20000=2*104 345=3,45*102 Ligikaudsed arud. Arvude ümardamine Ligikaudsed tulemused saame mõõtmisel või arvutamisel. Täpsed arvud saame loendamisel või mõnikord ka arvutamisel. Loendamisel saame ligikaudse arvu kui objekte on palju või need muudavad loendamisel asukohta. Ligikaudsete arvudega arvutamisel need ümardatakse. Ülespoole ümardame kui esimene ärajääv number on 5,6,7,8,9. Allapoole ümardame kui see number on 0,1,2,3,4. Kümnelisteni 2345~2350 239~240 34802 ~34800 Sajalisteni 2345~2300 239 ~200 38402 ~34800 Tuhandelisteni 2345 ~2000 239 ~0 34802 ~35000 Astendades arvu ligikaudse väärtusega tehakse ümardamisviga. Suurim võimalik viga on pool selle järgu ühikust milleni ümardati. Kümnelisteni ümardades ei saa viga olla suurem kui 5, sajalisteni aga 50. Ümardamisel tasub alati mõelda millise järguni on kasulik ümardada nt kooli õpilasi
maakondade peale kokku kütiti 25187 looma 2008 aastal. Läänemaa Raplamaa Saaremaa Total Result 283 123 176 754 1928 934 1234 1567 6572 2354 2345 2343 10756 432 643 301 2487 251 133 1432 3038 4147 5109 5643 25187 arjumaal kütiti kokku 4286 looma, hiiumaal 1695, raplamaal 5109, saaremaa 5643 ning nende 187 looma 2008 aastal. Sum - 2009.a. Küttimiste arv Liik Maakond Ilves Jänes Kobras Metskits Metssiga
1990 Lada , ; Lada , Ford Volkswagen -- LADA-2105 LADA-2105 ( 2105[1]), «» -- . . 1979, 1980 30 2010 . ( -- 178 000 ), - ( ) . 2010 LADA-2105 "" 23%. 30 2010 . , , LADA-2107 , . Joonis 2. -2105 «» -2101 «». - -2105 1979 , 25 1980 . 2105 «» -2107 -2104. 1995 2006 /LADA-2105 / -2345. · "" , "" (31 30 ), "" 2 , "" (2 4,3 ).
Kgf/cm2 N/mm2 Toas 1000 224-1 kuivanud 960 920 38,4 3,84 95% niiskuse 3,84 juures 950 224-2 960 970 38,4 3,84 2345 224-3 Kuivatuskapi 2345 2345 146,56 14,66 s kuivanud 15,46 50C juures 2549 225-1 2600 2651 162,5 16,25 Toas 950 225-2 kuivanud 990 1030 39,6 3,96
21 2248 2328 -80 474,37 6400 46 2293 2328 -35 539,17 1225 22 2333 2328 5 3996,77 25 47 2322 2328 -41 2726,93 1681 23 2359 2328 31 7960,21 961 48 2371 2328 43 10245,49 1849 24 2296 2328 -32 687,49 1024 49 2351 2328 23 6596,69 529 25 2345 2328 17 5658,05 289 50 2142 2328 -186 16327,73 34596 1 n tk = t = n i=1 i 2269,78 ms Keskväärtus: 1 D= n -1 (t k - t i ) 2 = Dispersioon: 5340,80 ms2 Standardhälve: = D = =73,08 ms Mõõtetulemustest 29 tükki langes vahemikku 2,269 0,1 s
1% 728 1% -26% -18% 100% 56008 100% 9% 16% 34% -17190 32% 21% 22% 15% -8316 15% 1% 13% 45% -24604 46% -3% 7% 6% -3291 7% 19% 31% 1% -262 0% 162% 48% 100% -53663 100% 7% 14% 95% 2345 101% 138% 138% 5% 0 0% 66% -100% 4% 27 1% -60% -88% -3% -56 -2% -24% -44% 100% 2316 100% 109% 97% -2% 47 2% 0% 0% 102% 2268 98% 114% 93% 102% 2347 101% 115% 100%
nr. kgf/cm2 N/mm2 222-1 + 20ºC 772 30,9 3 3,5 ~95% RH 1028 41,1 4 222-2 + 20ºC 785 31,4 3,1 3,2 ~95% RH 850 34,0 3,3 222-3 + 50ºC 2345 146,6 14,4 14,7 2448 153 15 223-1 + 50ºC 2346 146,6 14,4 13,8 2142 133,9 13,1 223-2 + 20ºC 1023 40,9 4 4 30-40% RH 1022 40,9 4
250,1 119,16 63,42 3 keraamiline tellis 250 250 119,52 119 64,55 64,5 3702 1799622 2057 2060 250,8 119,58 65,48 väljalõige 61x65mm 136 136 137 4 normaalbetoon 136 136 136 135 137 136 5884,2 2509260 2345 2350 136 134 135 151 150 148 7 kergbetoon 151 151 150 150 148 148 2121,8 3352200 633 635 151 150 148 152 148 149
Seetõttu on lääneosariikide metsad praegu paremas seisukorras ja seal on valdavalt okaspuud. Lehtpuitu saab peamiselt idaosariikide laastatud metsadest. 7 *Veevarad Ameerika Ühendriigid oma enamasti niiske kliima, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Sellised jõed nagu Mississippi, Yukon ja Columbia kuuluvad maailma 25 veerikkama jõe hulka. USA jõgede aastane äravool kokku on 2345 km3 (5.koht maailmas). Sellele tuleb lisada 125 000 km3 taastumatut põhjavett. Ometi on Ameerika Ühendriikides olnud viimasel aastakümnetel veega palju probleeme, peamiselt kahel põhjusel: vee tarbimine on liiga suur ja veevarad osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. *Energiavarad Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat tarbitakse aga tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud. Ameerika
asub võrdlemisi soodsas kliimas, on USA'l rohkem kui ühelgi teisel riigil maailmas umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaeg 3 hektarit inimese kohta. Veevarad Ameerika Ühendriigid oma enamasti niiske kliima, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Sellised jõed nagu Mississippi, Yukon ja Columbia kuuluvad maailma 25 veerikkama jõe hulka. USA jõgede aastane äravool kokku on 2345 km3 (5.koht maailmas). Sellele tuleb lisada 125 000 km3 taastumatut põhjavett. Ometi on Ameerika Ühendriikides olnud viimasel aastakümnetel veega palju probleeme, peamiselt kahel põhjusel: vee tarbimine on liiga suur ja veevarad osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. Metsavarad Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette.
2 28.2 2318.6 1321.4 2325 298.9 28.4 100 2430.1 1438.2 2450 343.3 32.6 20 C 2436.6 1439.8 2444 358.3 34.0 33.2 2410 1426.4 2450 347.7 33.0 2321.8 1334.7 2352 175.2 16.6 -18 C 2333.2 1338.2 2345 190.7 18.1 17.7 2354.6 1355.8 2357 194.3 18.5 5 5. GRAAFIKUD Graafik 1. Survetugevus olenevalt betooni tihedusest. 40 34 34.834
taastamiseks. Vaikses ookeanis ja Mehhiko lahes on olukorra edasine halvenemine peatatud ning Suurde järvistusse kalajuurde tulnud. Atlandi ookeani veed USA rannikul on kalast aga peaaegu tühjad. Veevarad Ameerika Ühendriigid oma enamasti niiske kliima, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Sellised jõed nagu Mississippi, Yukon ja Columbia kuuluvad maailma 25 veerikkama jõe hulka. USA jõgede aastane äravool kokku on 2345 km3 (5.koht maailmas). Sellele tuleb lisada 125 000 km3 taastumatut põhjavett. Ometi on Ameerika Ühendriikides olnud viimasel aastakümnetel veega palju probleeme, peamiselt kahel põhjusel: vee tarbimine on liiga suur ja veevarad osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. 6 Mineraalsed varad Suure pindala ja mitmekesise geoloogilise ehituse tõttu on Ühendriikides mineraalseid varasid palju
mõõtm ed [g] [kg/m3] Survel [mm] Pikkus Laius Kõrgus Õhus Vees Üksik Kesk [kN] Üksik Kesk 1 100 100 100 2396,6 1380,2 2358 175 17,5 188 2 100 100 100 2410,2 1391,2 2365 2360 165 16,5 17,7 3 100 100 100 2349,8 1352,4 2356 190 19 1 100 100 100 2371,4 1360,0 2345 225 22,5 189 2 100 100 100 2379,4 1368,4 2354 2353 225 22,5 22,5 3 100 100 100 2385,0 1375,2 2362 225 22,5 1 100 100 100 2272,4 1308,0 2356 310 31 190 2 100 100 100 2352,0 1351,2 2350 2354 330 33 32,0 3 100 100 100 2387,4 1374,4 2357 320 32
10 12008 100 - 0,83 0,91 20 7102 59,1 4906 40,9 1,41 1,19 30 5418 45,1 1684 34,3 1,85 1,36 40 4101 34,2 1317 26,8 2,44 1,56 50 3003 25,0 1098 22,4 3,33 1,82 60 2345 19,5 658 13,4 4,26 2,07 70 1887 15,7 458 9,3 5,30 2,30 80 1566 13,0 321 6,5 6,39 2,53 90 1320 11,0 246 5,0 7,58 2,75 100 1191 9,9 129 2,6 8,40 2,90
.......................................................... XXXV - ......................................................................... XLIV - ........................................................................... 8/24 - ........................................................................... 999/10000 - ..................................................................... .................................................................................. 89/2345 - ........................................................................ .................................................................................. 56,5 - ............................................................................ 0,5 - ............................................................................. 1/2 - ............................................................................. 1945 - ...........................................................................
Lamezia x 1030 1255 x 1030 1255 Palermo x 1920 2130 x 1920 2130 Malta x 1105 1405 x x Alicante 0700 0850 0700 0850 0735 0925 0725 0915 Fuerteventura x x 1130 1600 x Gran Canaria x x 1915 2345 x Lanzarote x 1220 1645 x 1220 1645 Malaga 2050 2240 2040 2230 1725 1915 2050 2240 Murcia x 2120 2305 x 2120 2305 Seville 2215 2355 x 2215 2355 x Tenerife Sth x 0630 1105 x 0635 1110
Viimase paarikümne aasta jooksul on tehtud tõsiseid pingutusi kalavarude kaitseks ja taastamiseks. Vaikses ookeanis ja Mehhiko lahes on olukorra edasine halvenemine peatatud ning Suurde järvistusse kalajuurde tulnud.(1) Veevarad Ameerika Ühendriigid oma enamasti niiske kliima, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Sellised jõed nagu Mississippi, Yukon ja Columbia kuuluvad maailma 25 veerikkama jõe hulka. USA jõgede aastane äravool kokku on 2345 km3 (5.koht maailmas). Sellele tuleb lisada 125 000 km3 taastumatut põhjavett. Ometi on Ameerika Ühendriikides olnud viimasel aastakümnetel veega palju probleeme, peamiselt kahel põhjusel: vee tarbimine on liiga suur ja veevarad osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud.(1) Mineraalsed varad Suure pindala ja mitmekesise geoloogilise ehituse tõttu on Ühendriikides mineraalseid varasid palju. Mitme tooraine paremad varud on aga kestva
ja taastamiseks. Vaikses ookeanis ja Mehhiko lahes on olukorra edasine halvenemine peatatud ning Suurde järvistusse kalajuurde tulnud. Atlandi ookeani veed USA rannikul on kalast aga peaaegu tühjad. Ameerika Ühendriigid oma enamasti niiske kliima, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Sellised jõed nagu Mississippi, Yukon ja Columbia kuuluvad maailma 25 veerikkama jõe hulka. USA jõgede aastane äravool kokku on 2345 km3 (5.koht maailmas). Sellele tuleb lisada 125 000 km 3 taastumatut põhjavett. Ometi on Ameerika Ühendriikides olnud viimasel aastakümnetel veega palju probleeme, peamiselt kahel põhjusel: vee tarbimine on liiga suur ja veevarad osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. Suure pindala ja mitmekesise geoloogilise ehituse tõttu on Ühendriikides mineraalseid varasid palju. Mitme tooraine paremad varud on aga kestva kaevandamisega ammendatud ja alles on jäänud vaid halvema kvaliteediga osa
taastamiseks. Vaikses ookeanis ja Mehhiko lahes on olukorra edasine halvenemine peatatud ning Suurde järvistusse kalajuurde tulnud. Atlandi ookeani veed USA rannikul on kalast aga peaaegu tühjad. 3.5.3Veevarad Ameerika Ühendriigid oma enamasti niiske kliima, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Sellised jõed nagu Mississippi, Yukon ja Columbia kuuluvad maailma 25 veerikkama jõe hulka. USA jõgede aastane äravool kokku on 2345 km3 (5.koht maailmas). Sellele tuleb lisada 125 000 km3 taastumatut põhjavett. Ometi on Ameerika Ühendriikides olnud viimasel aastakümnetel veega palju probleeme, peamiselt kahel põhjusel: vee tarbimine on liiga suur ja veevarad osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. 3.5.4 Mineraalsed varad Suure pindala ja mitmekesise geoloogilise ehituse tõttu on Ühendriikides mineraalseid varasid palju. Mitme tooraine paremad varud on aga kestva kaevandamisega ammendatud ja alles on
48. Lida fasadil h, el astsevapunkfi kau- 48. Ha paoHo A , e)a gused d, ia d jJlgjoonfest p ja nig tasandi tq (p' i' e, e " HyyBHaHq1 (P2 0 . kaldnugad ja ?z 49+.Lida paamiidifahu ( j5ljed p ja ning 49+. H e| p e , a ae ylaoa Qr t4 kaldenugad ja ?z. Qz pa AC al. 50+.LdPetadafesapinalise 50+.ffoopoeepape viisuga|2345 eestvaafe I(oyol-|a 12345' ioonestanine. Vl|| RJUTUsTUND I 5l , ,'Q ,/ Pp P 1 / c,Zuz
flocrporrb ropn3oHTanbHyro npoeKllr4ro rpeyronbHilxa ABC, fiexaulero B nflocKocrh q (p, e). 45. OnpeRenurb Br44r4Mocrb pe6ep rerpas.qpa 1234. 46. Hahtn paccroflHr4fi ToL{KLl A, neNauleft e nnocxocrn o (p,e), Ao cne.qoB p h e, il onpe.qennTb BenklL{yrHy yrnoB HaKnoHa gt n gz nnocKocTr4 o. 47*. Haiatn cneAbr p il e, a rapKe yrfibr HaKnoH" tfu rA g2 rpaHfi ACT nr,rpanltraAur. 48*' 3aroH.l4Tb nocrpoeH re $ponran suoil n poeKLlr/ r/ nn ocKoro nfi TnyronbH vt2345. 49. llocrpohrb nilHhro nepeceqeHhn s AaHHbrx nnocKocreil; s nepaori ea4ave onpe.qennrb TaKXe BilAT4MOCTb 50. llocrponrb roqKy nepeceqeHun L npnruofr s c nnocKocrbro; onpeAenhrb Bt4ANMocrb .{acrefi npnruorl, cqilTan nnocKocrb HenpospavHofr . 51. [-locrpofiTb nilHhto nepeceqeHmfi TpeyronbHuKoB 123 vr 456 n onpegenilrb t4x BU,qhMOCTb. 52. Haiaru paccrofiHt/e (d) or roqKn D 4o nnocxocla ABC. 53.
MASTERCRAFT GLACIER GRIP II 98T 2288 MICHELIN IVALO I2 98Q 2319 MASTERCRAFT GLACIER GRIP II 98T 2192 GOODYEAR UG500 102T 4478 FALKEN LA/SL112 100Q 2525 MASTERCRAFT GLACIER GRIP II T 2412 MASTERCRAFT COURSER MSR 106S 2269 FALKEN LA/SL112 107Q 2265 MASTERCRAFT COURSER MSR 107S 2249 MASTERCRAFT COURSER MSR 111S 2345 MASTERCRAFT COURSER MSR 109S 2722 MASTERCRAFT COURSER MSR 111S 2518 FALKEN LA/SL112 112Q 2456 MASTERCRAFT COURSER MSR 112S 2537 MASTERCRAFT COURSER MSR 116S 2230 FALKEN LA/SL112 114Q 2585 GOODYEAR UG500 114T 3836 MASTERCRAFT GLACIER GRIP II 97T 2960 FALKEN HS437 108H 3000 MASTERCRAFT COURSER MSR 104S 2768
530 4150 530 740 530 1125 250 1715 395 530 450 530 4005 530 4150 200 1620 100 1900 100 2345 1285 1500 250 1500 1105 3000 1105 330 410 2951 864 200 1790 2000 2255 4150 1270 5525 4005
kaitseks ja taastamiseks. Vaikses ookeanis ja Mehhiko lahes on olukorra edasine halvenemine peatatud ning Suurde järvistusse kalajuurde tulnud. Atlandi ookeani veed USA rannikul on kalast aga peaaegu tühjad. Veevarud Ameerika Ühendriigid oma enamasti niiske kliima, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Sellised jõed nagu Mississippi, Yukon ja Columbia kuuluvad maailma 25 veerikkama jõe hulka. USA jõgede aastane äravool kokku on 2345 km3 (5.koht maailmas). Sellele tuleb lisada 125 000 km3 taastumatut põhjavett. Ometi on Ameerika Ühendriikides olnud viimasel aastakümnetel veega palju probleeme, peamiselt kahel põhjusel: vee tarbimine on liiga suur ja veevarad osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. Mineraalsed varad Suure pindala ja mitmekesise geoloogilise ehituse tõttu on Ühendriikides mineraalseid varasid palju. Mitme tooraine paremad varud on aga kestva kaevandamisega
Vallas oli üle 800 talundi. „Pealinnaks” oli Abja-Paluoja alevik, mis oma 1100 elanikuga üritas mitmel korral linna õiguste saamist. 1950-1962 aastatel oli Abja-Paluoja rajoonikeskuseks ning rahvaarv oli keskmiselt 4500 elanikku. Alates sellest ajast on toimunud teiste linnade (Viljandi, Pärnu) mõjul ja madala sündimuse tõttu pidev aeglane inimeste vähenemine. 1976 aastal elas Abja-Paluoja alevis 1796 ja Abja külanõukogus 2345 inimest ehk kokku 4141 inimest. 1993 aastal oli Abja-Paluoja linnas 1775 ja Abja vallas 1660 elanikku ehk kokku 3435 inimest. Omavalitsuste taasühinemise ajal seisuga 1. november 1998 aastal oli Abja linnas elanikke 1645 ja kogu vallas 1545 inimest (Abja vald). 6 Abja-Paluoja tänapäeval Põhiline hoonestus paikneb mõlemal pool Pärnu maanteed, mis on linnaruumi tähtsaim komponent ja
XIII sajandil kerkis Tallinnas paekivist müür, mida Taanlased tugevdasid ja pikendasid. Samal ajal hakati Tartusse ka ehitama müüri ning Viljandis, Uus-Pärnus, Narvas ja Haapsalus tehti seda XIV sajandil. XII kirikutes kajastum tomaani ehitusstiili, kuhu hakkab gooti stiil sisse tungima. XIV sajandil pääses võidule kõrggootika. Kerkisid Toomkirikud, Tallinnas paekivist toomkirik, Niguliste ja Oleviste kirik. Tartu oli telliskiviarhitektuuri pealinn. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1343-2345 1340-ndatel aastatel kuulus maa veel Taanile, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäiseid vasalle, selles olukorras pidas kuningas paemaks Eestimaa maha müüa. Ordu aga, kes oli eelmisel sajandil vaid olude snnil pidanud leppima P-Eesti jäämisega Taani alla, pidas end kindlalt kõnealuse maa tulevaseks valdajaks. Ostu-müügi leping oli Taani ja Saksa ordu vahel juba sisuliselt otsustatud. aega, mis kulus maa vahetamisele
628 931 Altma Andres Harju 03:37:22 M35 1331 1330 Altoja Jaanus Ida-Viru 04:11:49 M35 1157 1235 Altraja Are Tallinn 04:03:46 M35 1006 2360 Aluskins Raimonds Läti 03:55:53 M35 Oksana Perova 13.11.2009 1209 1227 Andresson Margus Tallinn 04:05:31 M35 2345 2154 Anier Andres Ida-Viru 05:41:03 M35 924 2066 Anni Heiki Tartu 03:52:35 M35 359 232 Annuk Heiki Tartu 03:21:35 M35 2343 2319 Ansko Ilmar Tartu 05:40:32 M35 1286 1558 Antson Margus Tallinn 04:09:31 M35 2297 1955 Aotäht Aivar Tartu 05:30:02 M35 1794 2403 Apuhtin Vadim Tartu 04:37:13 M35
Viljandi Kamara 87 17 109 184 1307 3362 2665 Viljandi Karksi 87 20 106 237 844 4737 347 Viljandi Krgemäe 87 19 79 268 986 3842 1564 Viljandi Lahmuse 87 24 124 240 960 3763 1715 Viljandi Viljandi NS Õisu 87 20 16 87 64 265 315 2345 778 3769 3012 6104 1864 Võru Antsla 84 17 174 208 601 3674 2595 Võru Kirovi nim k 84 26 179 178 388 3907 2106 Võru Kuldre 84 24 185 190 1302 4005 4391 Võru Misso 84 13 136 192 450 3313 1225
N1 UAZ 452D N1 UAZ 469B N1 VAUXHALL CF 97300 N1 VAUXHALL CF 97300 N1 VAUXHALL CF 97500 N1 VAZ 21013 N1 VAZ 2102 N1 VAZ 2104 N1 VAZ 2104 N1 VAZ 21043 N1 VAZ 21043 N1 VAZ 21043 N1 VAZ 21043 N1 VAZ 21043 N1 VAZ 21043 N1 VAZ 21043 N1 VAZ 21043 N1 VAZ 21043 N1 VAZ 2105 N1 VAZ 2345 N1 VAZ MUDELITA N1 VIS 2345 N1 VIS 2345 N1 VIS 2345 N1 VIS 2345 N1 VIS 2345 N1 VIS 2345 N1 VIS 2345 N1 VIS 2347-12 N1 VIS 2347-12 N1 VOLKSWAGEN AMAROK N1 VOLKSWAGEN BESTEL N1 VOLKSWAGEN CADDY N1 VOLKSWAGEN CADDY N1 VOLKSWAGEN CADDY N1 VOLKSWAGEN CADDY N1 VOLKSWAGEN CADDY N1 VOLKSWAGEN CADDY N1 VOLKSWAGEN CADDY
Viljandi Kamara 87 17 109 184 1307 3362 2665 Viljandi Karksi 87 20 106 237 844 4737 347 Viljandi Kōrgemäe 87 19 79 268 986 3842 1564 Viljandi Lahmuse 87 24 124 240 960 3763 1715 Viljandi Viljandi NS Õisu 87 20 16 87 64 265 315 2345 778 3769 3012 6104 1864 Võru Antsla 84 17 174 208 601 3674 2595 Võru Kirovi nim k 84 26 179 178 388 3907 2106 Võru Kuldre 84 24 185 190 1302 4005 4391 Võru Misso 84 13 136 192 450 3313 1225
9+*.2% G,"0,% #$:% ,"*$'% <"*% "0(% $,0,'(% ,"'#+% 3'/#')$%#&% #&,'+5#'<$%<#,"% ,"'% 2+'$$:% <"*% "0(% $*/(% ,"'#+% 2*$$'$$#*&$:% <"*% "0(% =0&='//'(% ,"'#+% /#)'6 #&$.+0&='%2*/#=#'$:% 0&(%$*% *&H% =*&,#&.'(%,*%3'/#'5'7%%!"*$'%,+.'% 3'/#'5'+$% 0+9.'(%,"0,%,"'%('$,+.=,#*&%*)%,"'%<*+/(%"0(%3''&%2*$,2*&'(:% ,"0,%,"'+'%"0(% 3''&%0%-#$,0@'%#&%,"'%(0,':% ,"0,%,"'%02*=0/12$'%"0(%3''&%=0&='//'(%3'=0.$'% *)%,"'#+%5#9#/0&=':%0&(%$*%*&7%% !"""("2345"657582956":")4:85"2;"+54<329<2=>:";2?"@<5"*59:?@A53@"2;"B2AAC3>4:D @>23E"2;"@<5"B:3:6>:3"-565?:8"F275?3A53@"238G"@2";>36"@<:@">@"H:E":4@C:88G":" )4:85"2;"'529<2=>:I""J<:@"H:E";5:?56"H:E"32@"@54<3282KG"=C@"35H"@<>3KEI""(@"LCE@" <:9953E"@<:@"?5453@8G"A2E@"35H"@<>3KE"<:75"=553"35H"@54<3282K>5EI "!!#$%&'()%!&'*!+,&')-.,%&+(.'!+#/.,0!!!!!!"1! ! !"#$%&"'()$*"+,% (-"%."/0"+%#1%(-"%*+#23%#1%3'45-#.#*)'(',% "63./)$"0% (-#'"%!$0)$*'%/'%!"#$%&%'()*%++"$,$!(%7&89:;<=8>%8:%?!@A%%B-"$%(C#%
uklopeediline s~on. eris~ onastik (~oppe) ala m¨arkide arv 3587 1945 4775 500 (6802) 13000 6800 9920 (4421) (2345) (5446) JIS Lisa A: S~ monograafiline meetod l¨ uhiartikli meetod viis
2339. Kui tahate head teenindust teenindage end ise. (O.Wilde) 2340. Headus on see, mida kuuleb kurt ja näeb pime. Mark Twain 2341. Kalmistud on täis asendamatuid inimesi. Charles de Gaulle 2342. Sündides nutame, sest oleme tulnud sellele suurele narride näitelavale. Shakespeare 2343. Paljud inimesed on üksikud , kuna nad ehitavad sildade asemel seinu 2344. *Ma võin küll ingel olla , aga kui mu tiivad murtakse , istun luua selga* 2345. *Me elame vaid hetkes ja ei saa teha olematuks seda mis on olnud , vaid saame õppida oma vigadest 2346. * Kuskil pole kirjas, et inimene peab alati lollakalt rõõmus olema. 2347. Tarkuse esimene samm on see, kui sa tunnistad, et oled loll 2348. Elu ilusamaid hetki ära unusta, sest nii haruharva leidub neid! 2349. Kuni inimene elab meie sydames,on ta elus. 2350. Võibolla on see maailm mõne teise planeedi põrgu. 2351. Armastus on nagu Kuu kui ta ei kasva,siis ta kahaneb. 2352
2334 16805 12/30/2011 Low 26 2335 16806 6/17/2010 High 4 2336 16806 6/17/2010 High 18 2337 16807 1/15/2012 Medium 48 2338 16807 1/15/2012 Medium 30 2339 16834 10/23/2010 Low 23 2340 16834 10/23/2010 Low 33 2341 16837 1/21/2011 Not Specified 4 2342 16864 10/29/2012 Not Specified 42 2343 16866 2/6/2012 Not Specified 43 2344 16897 6/15/2012 Not Specified 1 2345 16897 6/15/2012 Not Specified 48 2346 16932 4/15/2010 Critical 25 2347 16932 4/15/2010 Critical 20 2348 16935 12/15/2012 Not Specified 3 2349 16935 12/15/2012 Not Specified 43 2350 16961 1/6/2009 Not Specified 27 2351 16961 1/6/2009 Not Specified 34 2352 16967 8/19/2011 Low 5 2353 16967 8/19/2011 Low 34 2354 16992 12/12/2010 High 15 2355 16993 11/16/2011 Medium 8
annaabi.ee 
