Ajalugu Rootsi aeg (0)

2 periood
Rootsi aeg
1) Rootsi aeg Eestis
Aasta Leping Kelle vahel Maa-ala
1561 ustavusvanne Rootsi ja Eesti Tallinn ja Põhja-Eesti
1583 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi Põhja-Eesti, Ingerimaal vallutatud linnused
1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Eesti mandriala, Põhja- Läti, Lõuna-Eesti
1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa
1660 Oliiva rahu Rootsi ja Poola Liivimaa

• Asustus:
  1558-----------1629------------ 1695 ------------ 1698
  1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel.
  1629-(120000-140000) Liivisõja järgne jätkusõja järgne periood.
  1695-(350000-400000inimest Eestis)- pärast sõja lõppu taastunud/ rahuaeg /vahetult enne näljahäda .
  1698- ( 1/5 suri nälga) suur näljahäda/halvad ilmastikuolud/halb saak
  

• Rahvaarvu kiire kasv
  

• Sisemigratsioon ( Saaremaalt mandrile)
  
• Ümberasukad naaberaladelt
  

• Halduskorraldus:
  

• Halduslikult jagati Eesti ala 2 kubermanguks : Eestimaa ja Liivimaa kubermangud.
  
• Eestimaa kubermang: Põhja-Eesti alal 4 maakonda ( Läänemaa , Harjumaa, Virumaa, Järvamaa)
  
• Liivimaa kubermang: Lõuna- Eesti alal 3 maakonda( Pärnu maakond, Tartu maakond, Saaremaa)
  

• Võimukorraldus :
  

• Kubermangu juhtis kindralkubernen(2)
  
• Kindralkuberneri kohustused:
  1) Kamandasid sõjaväge oma haldusalal
  2) Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd( ei valinud ametnikke)
  3) Jälgisid raha kulutamist ja laekumist kubermangus( maksud )
  

• Rüütelkond: kohaliku aadli omavalitsusorgan.
  

• 2 kubermangu aga 3 rüütelkonda- Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa( sest see oli juba enne moodustatud)
  
• Kaitsesid kohalike aadlike õigusi
  
• Osalesid kohalike seaduste koostamisel
  
• Valisid kohtunikud , politseiametnikud.
  
• Maapäev - rüütelkonna esindusorgan (iga 3 aasta järel)
  
• Maapäeva vaheajal tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku, s.o eluaegne ametikoht .
  
• Eestimaa ja Saaremaa rüütelkonna juhiks- pealik , Liivimaa rüütelkonna juhiks- maamarssal .
  

• Kohtukorraldus :
  

• Rootsi võimu all kehtestati 3-astmeline kohtukorraldus, mis kehtis 19 sajandini.
  

Tabel:
Kohtuaste Eestimaa kubermangus Liivimaa kubermang
3 aste Eestimaa Ülemmaakohtus Liivimaa Õuekohtus
Kõrgeim aste Ülesanded- raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad
2 aste Meeskohtud Maakohtud
- Ülesanded- talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasjad.
1 aste Adrakohtunikud Sillakohtunikud
madalaim aste Ülesanded- avaliku korra tagamine, väiksemate üleastumiste uurimine ja karistamine

• Reduktsioon : mõisate eravaldusest riigistamine
  

• Põhjus- riigi sissetulekute vähenemine
  
• 1680.a suur reduktsioon Eestis kuningas Karl 11 ajal
  
• Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal, mõisnikest said rentnikud
  
• Liivimaal kujunes aadli opositsioon(vastuseis), juhiks J.R.von Patkul
  
• Tulemused:
  1) Liivimaal riigi kätte 5/6 adramaade arvust, Eestimaal 1/2 , Saaremaal 1/4
  2) Rootsi riigi sissetulekute suurenemine
  3) Aadlike pahameel Rootsi võimu vastu eriti Liivimaal
  4) Talupoegade jaoks vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised , see puudutas ainult riigimõisate talupoegi.
  

• Mõis ja talu Rootsi ajal:
  

1) Rüütlimõis - mõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele (ei maksnud makse)

• Kroonumõis e riigimõisad- mõis, mida renditi välja pikemaks või lühemaks ajaks neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel polnud rüütlimõisat.
  
• Pastoraat e kirikumõisad - mõisad, mis olid rüütli- ja kroonumõisatest märksa väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajatele.
  

2) Eesti nimetati Rootsi riigi viljaaidaks, sest Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli võimalik kasvatada teravilja nii palju, et seda sai ka väla vedada.
3) Taluperedes kasvatati musta villaga lambaid , kitsi ja sigu , lehmad (väiksed karjad ) härg ja hobune(veoloomad)
4) Talupoegade olukorras muutus. Majandusreglement-kodukariõigus,(füüsiline vägivald ) piirati, talupojad võisid kaevata mõisnike peale, kui ei täidetud vakuraamatus kirjapandut.

• Eesti talurahva olukord:
  

• Mõisate arv 17 saj kasvas(500-1000le
  
• Põlluharimine kolmeväljasüsteemis.
  
• Noori e lapimaade süsteem- väljasund
  
• kivikoristus, kiviaiad(vähem lõhutud tööriistu, kvaliteetsem vili)
  
• tööloomad- härjad ja hobused
  
• tööriistad muutusid vähe
  

• Koormised:
  

• Teotöö , mis jagunes 1) rakmetegu 2) jalategu 3) abitegu
  
• mõisavooris käimine(kui nõuti siis tuli midagi transportida)
  
• loonurent(maksma majapidamissaadused)
  
• Toit: rukkileib enamasti aganaleib, soolasilk, jahu või tangupuder, herned , oad.
  
• Jook : kali ja mõdu , pühade ajal õlut.
  
• Rootsi ajal algas kõrtside rajamine, mõisnike viinamonopol
  
• Riietus: linane , kootud villased sukad ja põlvikud, rahvarõivas(pidulik). Pottmüts
  
• Elamu: rehielamu( reheahi , suitsune, sest puuduvad aknad ja korsten, õlgkatus, palgid)
  

• Linnad, kaubandus ja tööstus Rootsi ajal
  

• Rootsi ajal oli Eestis 10 linna:Tallinn, Tartu, Viljandi, Kuressaare, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva ja Valga
  
• Tallinna tähtsus kasvas(kaubavedu Rootsi-vili). Tartu roll vähenes kaubanduslinnana, Narva tähtsus kasvas soodsa asukoha tõttu.
  
• Kaugkaubandus - aadlikele oli ülemere kaubandus keelatud. Tuli juurde kohv.
  
• Sisekaubandus- konkurentsi leevendamiseks kehtestati kauplejate ülempiir väikelinnades, kuid sellele vaatamata tegeleti kaubandusega edasi. Reglementatsioon jäi püsima( seadustik )
  
• Käsitöö- Hakati asutama manufaktuure(käsitööettevõte), kus töötas palju inimesi. Tööjaotus .
  

• Vaimuelu -luteri kirik :
  

• Olukord Liivi sõja järel; 1)kirikuhooned purustatud , rüüstatud. 2) Paljud kirikuõpetajad hukkusid 3) Levima olid hakanud muinasusu kombed.
  
• Luteri kiriku ülesanne: Aidata kaasa kiirele rootsistamisele selleks:
  1) suhtuti eitavalt kõikidesse usuvooludesse, mis kaldusid kõrvale kuterlikust õpetusest.
  2) Kirikus käimine ja kirikumaksude maksmine oli rangelt kohustuslik,tõrkujaid karistati ihunuhtluse ja häbipostiga
  
• Pühajõe mäss
  
• Nõiaprotsessid - veeproov, rauaproov, karistuseks tuleriidal põletamine , mõõgaga surmamine, peksmine häbipostis. Süüdistused Eesti nõiaprotsessidel.
  

• Vaimuelu eestikeelne kirjasõna:
  

• 1637.a – Tallinna toomkiriku õpetaja H.Stahl koostas esimese eesti keele grammatika, mis oli kohandatud saksa keele reeglitega.
  
• Piiblikonverentsid
  
• 1686.a- anti välja lõunaeestikeelne Uus(Wastne) Testament , autorid isa ja poeg Virgiiniused.
  
• 1693.a J. Hornung ladinakeelne eesti keele grammatika, pannes kirja põhjaeesti õigekirja reeglid, mida tuntakse nn vana kirjaviisi nime all.
  

• Vaimuelu- haridus
  

• 1629.a sai Liivimaa kindralkuberneriks Johan Skytte.
  
• 1630.a asutati Tartus gümnaasium(J. Skytte)
  
• 1632.a asutati Tartu Ülikool( Academia Gustaviana ) J.Skytte
  

Tööleht Ülikool:
1) Ülikool asutati Tartusse , sest 1629.a sai Tartust Liivimaa kindralkubermangu keskus ja Tartusse saabus kindralkuberner J.Skytte, kellel oli kaasas korraldus luua gümnaasium. Skytte sai kuningalt loa laiendada see ülikooliks
2) Ülikoolis 4 teaduskonda : filosoofia, teoloogia , juura, meditsiin
3) Õppekeel: ladina keel
4) Õppetöö vormid: Loengud , dispuudid
5) 1684 .a asutati Tartu lähedale piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja kõstrite ettevalmistamiseks- Biengt Gottfried Forselius
6) õpetati: lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule, arvutamist, saksa keelt, raamatute kõitmist
7) Forselius koostas ise ka aabitsa .
8) Käis 2 poisiga- Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stockholmis kuninga juures.
9) Kooli lõpetas 160 poissi- kellest said õpetajad

• Arhitektuur :
  

• Iseloomulik barokkstiil - ümaraks paisutatud tornikiivrid, voluudid, ovaalsed aknad.
  
• Uut tüüpi kaitseehitised- bastionid - 5 nurksed mullast kuhjatud astangulised kindlused.
  

• Kokkuvõte
  

• VALITSEMINE(negatiivne)
  
• Rüütelkonnad- valitseti talupoegade üle
  
• Kohtusüsteem - kohtu astmed tekitati iga seisusele.
  
• Haldusjaotus- Eesti alad jaotati kaheks, ja areng ei olnud enam ühesugune.
  
• Kuninga toetus aadlikele
  

• Positiivne
  

• Reduktsioon- mõisad, mis läksid riigi valdustesse. Riik kaitses talupoegi.
  
• Arendus- teede võrk ja postiteenus tehti korda.
  

• TALURAHVAS (positiivne)
  

• Kaebeõigus- talupoeg sai kaevata mõisniku peale(riigimõisate talupoegadel)
  
• Vakuraamatud- fikseeritud koormised
  
• Liivimaa majandusreglement- kui talu peremees suri sai tema pere tema vara.
  

• Negatiivne
  

• Nõiaprotsessid, sest tapeti süütuid inimesi, kui nad teadsid rohkem.
  
• Sunnimaisus - talupojad ei tohtinud liikuda ja nad olid pärisorjad.
  
• Koormised- mõisavooris käimine, teotöö, kirikumaksud ja loonusrent.(suur nälg )
  

• Linnad, kaubandus, käsitöö (negatiivne)
  

• Viljaeksport- riigi enda talupojad jäid nälga.
  
• Tsunftipiirangud – ühe eriala käsitööliste selts ja sinna kuulusid vaid meistrid, eestlasi tõrjuti.
  
• Sisemaa linnade tähtsuse vähenemine- linnaelanikel nappis tööd(Tartu), sest veeteed kasvasid kinni ja Hansaliit lõpetas tegevuse.
  

• Positiivne
  

• Sadamalinnade tähtsuse kasv- aitas kaasa linnade arengule(Narva eriti)
  
• Manufaktuurid - käsitööettevõtted kõigil inimestel on kindel ülesanne(kiirem, kvaliteetsem)
  
• Uued kaubad - suhkur
  

• Usuelu, kultuur(positiivne)
  

• hariduse levik- talurahvale olid koolid
  
• kirjaoskus - kirjaoskus paranes (lugemiskoolid) (Forselius,aabits ja seminar)(Stahl ja Hornock lõid kirjakeele)(Tartu Ülikool)
  
• Vana testament ja piiblikonverentsid
  

• Järeldus:
  

• „Vana hea Rootsi aeg”, sest hiljem läks hullemaks olukord.