Riigimõis ehk kroonumõis - mõisa juhtisid riigipoolt määratud ametnikud Kirikumõis ehk pastoraat - kirikule kuulunud ja kiriku seaduste järgi toimiv mõis Linnamõis - riigimõisatest eraldatud ja oma seadustele (linnaseadustele) alluv mõis Rüütelkonnamõis - nö maakonnale kuuluv mõis Sisemigratsioon - oma riigis toimiv kolimine mis ei ulatu üle riigipiiri Suur näljahäda - 1696-1697 puhkenud massiline hukkumine (70/75t surnut) Kubermang - haldusüksus Vene ajal Sillakohus - madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus - esimese astme kohus Eestis Liivimaa õuekohus - kohus mis vaatas üle maakohtu otsuseid Adrakohus - politsei kui ka madalama astme kohus Eesti kubermangus Meeskohus - vasallikohus Eesti ja Liivamaal Eesti Ülemmaakohus - kõrgeim Eesti kubermangu kohus prst kuningat Maapäevad - Läänemaa kubermangu rüütlimõisavaldajate kokkutulek Maanõukogu - omavalitsus organ Eestimaa kubermangus
Sisemigratsioon palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti Suur näljahäda Eestis aastail 16951697. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, nii et heina ei saanud teha. Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. Kubermang haldusüksus Kindralkuberner Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Sillakohus madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa õuekohus Liivimaa kohtuorgan, mis vaatas üle maakohtute otsusei[d Adrakohus maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid Meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusid Eestimaa ülemmaakohus Eestimaa kubermangu seisuslik kõrgeim maa ja aadlikohtuasutus Eestimaal
end kuninga vastu. Oli kolm rüütelkonda: Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütelkonnad. Maapäevade vaheaegadel tegutsesid maanõunikud. Toimus iga kolme aasta tagant. Maanõunikud olid eluaegsed. Valiti aadlike seast. Valiti rüütelkonna pealik, kes igapäevaseid asju ajas. Kohtusüsteem Kohtu oli kolmeastmeline Liivimaa Eestimaa I sillakohus- arutas talupoegade süüasju adrakohus otsida üles ärajooksnud talupojad II maakohus- talupoegade raskemad meeskohus kuriteod, aadlike kuriteod õuekohus- asus Tartus, oli ainuke. Eestimaa III arutati aadlike süüasju, väga ränkasi ülemkohus süütegusid Rootsi riigi võim ja Balti aadlikud
hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise
Algab üle kogu Eesti Rootsi aeg.Rootsi aeg Eestis: Haldusjaotus:Jääb 2 kubermangu:Eestimaa kubermang(P-Eesti,keskuseks Tallinn);Liivimaa(L-Eesti,keskuseks Riia).Liivimaa kubermangul 2 maakonda-Pärnu,Tartu.Eestimaa kubermangul 4 maakonda.Mõlema maakonna eesotsas kindralkuberner. Rüütelkonnad:Eestimaa,Liivimaa, Saaremaa.Käivad koos maapäevadel.Kohtuvõim:kohtusüsteem sarnane, 3-astmeline kohus. Eestimaa: I adrakohus, II meeskohus, III ülemkohus. Liivimaa: I sillakohus, II meeskohus, III õuekohus. Peale sõja lõppu oli Eesti rahvaarv 350-450 tuh.Algab eesti rahvaarvu kiire taastumine. Peale liivi sõja lõppu eesti rahvaarv alla 100 tuhande.Rootsi toetab migratsiooni.Rännati hõreda asustusega maadele.Sõja eest Venemaale põhenenud inimestele anti võimalus tagasi tulla.Peipsi äärsed alad täitusid küladega.Hulgaliselt saabus Eestisse soomlasi.Lätlased asusid L-Eestisse. Eestisse asus elama ka palju rootslasi.Kohanesid eesti keelega
Algab üle kogu Eesti Rootsi aeg.Rootsi aeg Eestis: Haldusjaotus:Jääb 2 kubermangu:Eestimaa kubermang(P-Eesti,keskuseks Tallinn);Liivimaa(L-Eesti,keskuseks Riia).Liivimaa kubermangul 2 maakonda-Pärnu,Tartu.Eestimaa kubermangul 4 maakonda.Mõlema maakonna eesotsas kindralkuberner. Rüütelkonnad:Eestimaa,Liivimaa, Saaremaa.Käivad koos maapäevadel.Kohtuvõim:kohtusüsteem sarnane, 3-astmeline kohus. Eestimaa: I adrakohus, II meeskohus, III ülemkohus. Liivimaa: I sillakohus, II meeskohus, III õuekohus. Peale sõja lõppu oli Eesti rahvaarv 350-450 tuh.Algab eesti rahvaarvu kiire taastumine. Peale liivi sõja lõppu eesti rahvaarv alla 100 tuhande.Rootsi toetab migratsiooni.Rännati hõreda asustusega maadele.Sõja eest Venemaale põhenenud inimestele anti võimalus tagasi tulla.Peipsi äärsed alad täitusid küladega.Hulgaliselt saabus Eestisse soomlasi.Lätlased asusid L-Eestisse. Eestisse asus elama ka palju rootslasi.Kohanesid eesti keelega
2. LIIVIMAA ÕUEKOHUS - 12 assessorit (pooled aadlikud) (kõrgeim) Lõplik otsustaja on kuningas! Talupoegade teema: Konks on selline, et talupoegade jaoks valdavalt kohtumõistmine tähendas, et nende enda mõisnik karistas neid. Müisnikele kuulus kohtuvõim oma talupoja üle. Madalama talupoja kohtumõistmises oli mõisnikul õigus oma talupoega karistada ja tema üle kohut mõista, kui ta ei tööta. Talupoegi võis peksta kuni 1865. aastani. Adrakohus, sillakohus Esimesed ümberkorraldused Johan Skytte - Liivimaa kindralkuberner 1629-1634 tema pärast rajati siia üleüldse ülikool gustav II adolfi õpetaja suutis teda mõjutada nii palju, et ülikool rajataks just tartusse kuberemangu keskuseks oli tartu kuni 1632, hiljem riia Gustav II adolf - maa rahastagu oma kaitset ise täiendavad tollid, et seda rahastada eesti alad kuulusid rootsi riigi koosseisu, aga teisel pool merd asusid ka tollid ja
valitses riiki Axel Oxenstiern (riigikansler).See võimuaeg oli aadlile soodne. Toimus ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine. Halduskorraldus: Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang a) kindralkuberner ( sillad, ehitus jms - juhib) Rüütelkonnad: Eestimaa Liivimaa Saaremaa maapäev maanõunikud (ametis pidevalt) Kohtuvõim: adrakohus (E) I aste sillakohus (Liivimaal) maakohtud meeskohus (E, Saaremaal) II aste Eestimaa (maakonna Ülemaakohus Liivimaa Õuekohus tasand) 3. Rootsi ja teised riigid III aste Erines selle poolest, et talupoegadele anti
* Maakonna tasand: meeskohtud- Eestimaal ja Saaremaal, maakohtud- Liivimaal (talupoegade ja mitteaadlike kohtuasjad) * Kubermangu tasand: ülemmaakohus- E, õuekohus- L (rasked kuritööd + aadlike asjad) * Kohalik tasand (avalik kord, väiksemad ülesastumised, mõisnikud kohtunikeks): adrakohus- E ja sillakohus- L Rüütelkondade Aadlike piirkondlik org. (esimesed 13. * võim suur, kuberner peab positsioon ja saj) arvestama ülesanded * palju võimu * 1730ndatel hakati koostama erilisi * E, L, S rüütelkond aadlike nimekirju- * koondasid siinseid aadlike, kaitsesid AADLIMATRIKKLEID; eesmärk
Mõisted Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku
Eestimaal: Esimese astme kohus adrakohus- tegeles talupoegade asjadega, mõisnike ja talupoegade vahelised tülid jne. Seal oli ka üks talupojast kohtunik, kelle hääl palju küll ei maksnud Meeskohus- ainult aadlike asjad. Talupojal õigus adrakohtu otsus edasi kaevata pmst, kuid tavaliselt seda siiski ei juhtunud. Eestimaa Ülemmaakohus- kohalolev kõige kõrgem aste, kuhu talupoegade asjad ei jõudnud. Aadlite omavahelised asjad. Liivimaal Esimese astme kohus Sillakohus- samad põhimõtted Maakohus- Riiklik lossikohus- see aste puudud Eestimaal, oli sisuliselt aadlike jaoks Liivimaa Õuekohus, 4 ja kõige kõrgem aste,asus Riias. Talupoegade asjad teoreetiliselt seaduste alusel võisid jõuda kõrgetesse astmetesse, kuid tavaliselt ei jõudnud Kõige kõrgem aste oli Rootsi kuningas, kes võis soovi korral tühistada iga kohtuotsuse. Seadused andsid talupoegadele õiguseid pöörduda kuninga poole. Sinna jõudsid üksikud
politseinikeks ● Maapäev- rüütelkonna esindusorgan (iga 3 aasta tagant) ● Maanõunik- maapäeva vaheajal rüütelkonna asjadega tegelejad (12), see oli eluaegne amet Kohtukorraldus. ● 3-astmeline kohtukorraldus kehtestati Rootsi ajal ● Kohus oli seisuslik Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Seisus 1. aste Adrakohtunikud Sillakohus Talupoegade väikesed ja lihtsad süüteod 2. aste Meeskohtud Maakohus Mitteaadlike kuriteod 3. aste Eestimaa Ülemaakohus Liivimaa õuekohus Raskemad kuriteod, aadlike asjad Reduktsioon (1680. Karl XI). ● Reduktsioon- mõisate eravaldusest riigistamine
täielikult eesti talupoegade pärisorjus.Kuningal oli vaja aadlike toetus, aadlikud surusid peale pärisorjust ja sellepärast ka järeleandmine ja pärisorjuse kehtestamine. Rootsi ajal muudeti ümber kohtukorraldus ja kohtuvõim. Varasemalt pm aadlike suva all. Kujunes kohtu võim erinevaks Liivimaa ja Eestimaal Eestimaa Liivimaa 1.Esimese astme kohus adrakohus. Tegeles 1.Sillakohus talupoegadevaheliste asjadega. 2.Maakohus Oli üks talupojast kohtunik, kelle hääl küll väga 3. aste Riiklik lossi kohus(eestimaal puudus)- ei maksnud, aga ta oli olemas sisuliselt aadlike jaoks 2.Teine aste oli meeskohus, kuhu läksid ainuld 4. kõige kõrgem Liivimaa õue kohus, mis asus aadlike vahelised asjad. Teoreetiliselt oli Riias talupojal õigus adrakohtu otsus edasi kaevata , aga seda ei tehtud kunagi 3
Rootsi riigi sissetulekute suurenemine Aadlike pahameel Rootsi võimu vastu, eriti Liivimaal Talupoegadele vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised, see puudutas ainult riigimõisate talupoegi. 5) Kohtukorraldus: Rootsi võimu all kehtestati 3-astmeline kohtukorraldus, mis kehtis 19.sajandini. Kohtuaste Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang 1.ASTE Adrakohus pagenud Sillakohus talupoegade tagasitoomine, väiksemad kuriteod. 2.ASTE Meeskohtud talupoegade ja Maakohtud linnakodanike süüasjad 3.ASTE Eestimaa Ülemmaakohus Liivimaa Õuekohus kubermangu tasemel, aadlike süüasjad 3
Maksumaksjad a kinnisvarade pealt ja teised ettevõtete pealt. 1884 esitas ta keisrile raporti. Tõi seal välja eestlaste ja lätlaste nõudmised: muuta kubermangu piire(teha rahvuskubermangud), eesti ja läti keele kasiutamine kohtus ja ametiasutustes, maaasutuste reforme. 1880ndate keskpaigal määrtati siia ametnikud. 1889? Nõuti et kogu ametiajamine oleks vene keeles Politseireform, kõigepealt venemaal, nüüd ühtlustati balti kubermangudega, likvideeriti Liivimaal sillakohus ja eestis haagi kohus. Reformid hariduse vallas 1885 algas sellega, mida talurahva paljude ärkamisaja liidrid olid soovinu, oli see, et koolid allutati rahvaharidusministeeriumile. Riiklikule alluvusele. Koolid pidid minema venekeelsele õppele. Venestamise huvides hakati soosima uusi koolitüüpe, linnakoolid, ministeeriumi koolid. Keskharidus oli 0,36% eestlastest. Sakslastel 24. Venelastel 8. 1889 hakkasid Tartu Ülikoolis toimuma suured muutused. Dekaanide valimine lõppes, neid
puudutas vaid riigimõisate talupoegi. · Vana hea Rootsiaeg tõeline talurahva kuningas Karl XI edendas talurahva olukorda. 5) Kohtukorraldus · Rootsi võimu ajal kehtestati 3-astmeline kohtukorraldus, mis kehtis XIX sajandini. · Seisuslik kohus: Kohtuaste Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang I aste ehk kõige madalam aste adrakohus sillakohus II aste meeskohtud maakohus II aste ehk kõige kõrgem aste Eesti Ülemmaakohus Liivimaa Õuekohus · I astme kohus oli mõeldud talupoegade kergemate süütegude jaoks; vastutasid avaliku korra tagamise eest; otsisid üles põgenenud talupojad. · II astme kohus arutas talupoegade, käsitööliste ja kaupmeeste süüasju. · III astmes arutleti aadlike kuritegusid.
Leitud on jäänuseid ka 18 saj roigasteedest. 14. Rootsi aeg teedeasjanduses Eestis Liivi sõja lõpuga sai alguse nn Rootsi aeg. 1631.a. kohandati kohtuvõimu ja seadusandlust ning teede ja sildade korrashoid kuulus igas kreisis maakohtu kohustuste hulka. Tuli korraldus liigitada teed, parandada sildasid jne. Sooviti luua toimivat võrgustikku, kuid tulemus oli kasin. Natuke hoogustas teede arengut Vene- Poola sõda ja kaubanduse tihenemine. 1671a. kuulutati välja sillakohus, selle täitmiseks tuli teed üle mõõta ja kaardistada. Sillakohtute ülesanne oli sildade ehitamine ja korrashoid ja ehitustöid teostavate talupoegade juhtimine (osalesid 2x aastas, kevadel ja sügisel). 1669.a toimus esimene teede mõõdistamine, 1686 ilmus esimene teedega varustatud Eesti kaart. Teed jagunesid klassidesse A-G. 1669 oli Tartu kreisis 6 peateed kogupikkusega 463,5 km. Nende hooldamine oli jaotatud 111 maaomanukule, kelle maid need teed läbisid
maakohus meeskohus Liivimaal adrakohtunik (Eestimaa) Adrakohtunikud: a). vasall võis kohut mõista talupoegade üle kriminaalsüütegude asjus; b). valvata heakorra järgi; c). lahendasid vasallide ja talupoegade vahelisi tülisid. Adrakohtud kui madalama astme kohtute ülesandeks oli: 1. talumaade suuruse määramine atrade järgi; 2. põgenenud talupoegade tagasinõudmine. sillakohtunik (Liivimaa) politsei, uurida ja karistada talupoegade väiksemaid kuritegusid. Sillakohus oli madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus. reduktsioon mõisate riigistamine Rootsi ajal restitutsioon mõisate erastamine Vene ajal Balti erikord Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. 18. saj. algusest kuni 1783 aastani. (restitutsioon, aadel sai tagasi kõik õigused tp
kõnelema Eesti distriktist ja Läti distriktist, mõlema eesotsas seisis veel ka kohalik majandusasehaldur. Tegeles siis ennekõike maksude sissenõudmisega, rahaliste eraldistega jne. Halduslikus mõttes jagunes Liivimaa kubermang maakondadeks – Läti aladel oli neid kõigest kaks. Riia maakond, kubermangu läänepoolne eelkõige, ja Võnnu maakond. Lisaks maakonnad Eestis. Samuti Rootsi ajal kehtestus mitmeastmeline kohtusüsteem Liivimaa kubermangus. Madalama astme kohtuks oli nn sillakohus – üheks funktsiooniks hoolitsemine maanteede, sildade ehitamise eest, aga teostas ka politseivõimu talurahva üle ja vahendas väiksemaid talurahva süütegusid. Teiseks liigiks maakohus – Riias ja Võnnus – mõistis kohut suuremate süütegude puhul, aga ka kõigi mitteaadlike süütegude üle. Kõrgemaks kohtuastmeks Liivimaa õuekohus, mis tükk aega resideeris Tartus, hiljem Riias. Sellele allusid suurimad kuriteod, samuti aadlikega seotud kuriteod.
(kuberner koos 12 maanõunikuga); alamkohus (liikmed määras maapäev, väiksemad tsiviilasjad); lossikohus (kuninga poolt valitud ametnikud) talle allusid kuriteod Tallinna Toompealt ja riigi mõisas, kompetents võrdne ülemkohtuga. Ülemkohus pandi maksma maa- ja rüütliõigused, edasikaebamine Stockholmi Õuekohtusse, hiljem kuningale.Meeskohtunikke oli 3. Liivimaal hakkas 3-astmeline, kõigile võrdne süsteem kehtima 1630. Tartu Õuekohus, lossikohus (igas läänis), korrakohus e. Sillakohus. Konsistooriumile allusid vaimulike ja abieluga seonduvad küsimused. Saaremaal kohtukorraldus endine (adra- ja meeskohtunikud ning maanõukogu), revisjoni korras võis edasi kaevata Stockholmi, hiljem Tartu õuekohtusse. Linnaõigus: Tallinnas kehtis Lüübeki õigus, mis kodifitseeriti ja parandati 1586, Tallinnas see kasutusele 17. saj-st. Tsiviilasju kaevati nüüd edasi Stockholmi õuekohtusse.
Kohtuvõim 19 saj Justiitsreformi käigus toimus pöhimötteline murrang, kaotati kohtute seisuslikpöhimöte, kehtestati ühtne üldkohtute süsteem. Samuti, kohtuvõim läks eraldiseisvate kohtuasutuste privileegiks ( väikestviisi võimude lahususe süsteema tekis juba ). Politsei 19 saj algselt oli sama,mis 18 saj ehk adrakohtuniku fukntsioon, mis kohta täitis siis üks mõisnik. Liivimaal kandis see nime sillakohus. 1888 toimus politseireform, loodi riiklikud politseivalitsused, politseikorraldus läks riigi võimu alla 14. 19. sajandi algupoole agraarreformid. Reforme mõjutanud tegurid. 1802./1804. aasta talurahvaseadused. Pärisorjuse kaotamine ja talurahva uued õigused ning vabadused. Perekonnanimed. Vald. Mõisa ja talu rendisuhted Reforme mõjutanud tegurid: 2 asja, mis muutma hakkavad asju: keskvõim ja kohalik aadel.
Kui talupoeg oli teinud kuritöö, siis adra- või sillakohtunik aitab asja uurida. Kui otsus on langetatud, siis alama astme nn maapolitseinikud viisid kõrgema instantsi tehtud otsuse täide. Nende tööväli pidevalt suurenes, pidevalt määrati juurde uusi adrakohtunikke. Adrakohtunike ametit täidavad samuti kohalikud aadlikud. Nemad võtavad endale appi nutikamaid talupoegi, kes neid aitavad. Ei ole eluaegne amet, iga kolme aasta tagant ümberkorraldused. Sillakohus kohtunike üheks tähtsamaks küsimuseks oli ka teede ja sildade korrashoid. Nemad peavad tagama, et teed oleks läbitavad, vastavalt normile ehitatud. Kui mees- ja maakohtud on oma kompetentsi piiri saavutanud, siis järgmine instants Eestimaa ülemmaakohus ja Liivimaal õuekohus. Väärikam, vanem, õigusloome mõttes edasiarenenud on Eestimaa ülemmaakohus. See on sama institutsioon, mis maanõunike kolleegium (muutus ülemmaakohtuks, kui kohtutegevusega liitus kohalik kindralkuberner)
annaabi.ee 
