a. Brömsebro rahuga lõppes Rootsi ja Taani vahel kestnud sõda ülemvõimu pärast Läänemeremaades. Rahulepinguga loovutas Taani Rootsile Ojamaa saare, Saaremaa, Norrast Härjedaleni ja Jämtlandi maakonna ning kolmekümneks aastaks Hallandi. 2) Rootsi poliitika Eesti- ja Liivimaal: Toimus kohtusüsteemi ümberkorraldamine ja uue haldusjaotuse välja kujundamine. Aadlike seisukohalt oli üheks suuremaks muudatuseks reduktsioon, mis tekitas meelepaha. Tekkis 2 kubermangu. Eestimaa kubermand ja Liivimaa kubermang. Rootsi poliitika Eesti aladel tõi endaga kaasa küll mitmeid kitsendusi aadlikele, kuid soodustas seevastu talurahva hariduse arengut, samuti see periood oli kergem kaupmeestele ja käsitöölistele. 3) Talurahva õigusliku olukorra muutumine: 1645.a fikseeriti Oxenstierna maakorraldusega sunnismaisus ja pärisorjus Põhja-Eestis. Clas Totti maapolitseikorraldus: kõik pärisorjade järeltulijad on pärisorjad, mujalt tulnud
suur immigratsioon:palju vene talupoegi, õigeusklike, soomlasi, lätlasi ja palju kaugemaid.1696-1697 oli suur nälg, tüüfus ja düsenteeria umbes samas ajal. 70 000-75 000 inimest suri nälga.1710-1711 oli katk ja 18.sajandil toimus veel Põhjasõda ka.. laastav mõju rahvaarvule- 170 000 inimest. Kuid veel samal sanadil hakkas rahvaarv uuesti kasvama jõudes poole miljoni inimeseni.Venelasi oli vähe, neil linnades õigusi ei olnud. Uus haldusjaotus tuli Rootsi ajaga:Eestimaa kubermand, Liivimaa kubermang,Saare- maa. Eestimaa ja Liivimaa kubermangu valitsusametnikuks sai kindralkuberner, kes kamandasid oma haldusajal sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandsid hoolt postiteenuse, teede, sildade korrashoiu ja avaliku korra eest.Tekkisid ka rüütel- konnad: Eestimaa, Liivima ja Saaremaa. Nad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid
Kuigi oli palju sisserändajaid, siis sellegipoolest hakkas eestlaste osatähtsus rahvastikus kasvama, võõrad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed. 2. Rootsiaegne võimukorraldus. 1) Halduskorraldus kubermangud, maakonnad: Rootsi võimu kehtsestamisega jagati Eesti mandriala kaheks: Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti alal 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) ja Liivimaa kubermand (Lõuna-Eesti+Põhja- Läti alal 3 maakonda: Pärnumaa, Tartumaa + Saaremaa, mis liideti Rootsi valdusega alles 1645, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangule, aga säilitas mitmeid eriõigusi: oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitus ning erinev maksusüsteem) 2) Kindralkuberner, ülesanded: Kindralkuberner oli isik, kes juhtis kubermangu. Tema ülesanneteks oli: Kamandada sõjaväge, kuhu kuulusid rootslased, sest talupoegadel polnud relvaluba
Oli mitukümmend aastat rahu aega. Toimus sisemigratsioon, aga tuli ka palju sisse rändajaid venemaalt soomest ja lätist. 1696-1697- oli seni ajaloo kõige suurim nälja häda. Hiline kevad ja laus vihmane suvi tõi kaasa täieliku ikalduse. Järgnes pikk ja külm talv ning haiguste epiteemiad. Sammas vedasid rootsi võimud eestist vilja välja. Kohalikud mõisnikud tavaliselt ei abistanud lihtrahvast. Valitsemis korraldus. Uus haldus korraldus- oli eestimaa kubermand ja teine oli liivimaa kubermang. Harju lääne viru ja järvamaa. Livimaa kubermang, lõuna eesti põja läti ja saaremaa. Kõrgemad valitsus ametnikud olid kuninga määratud kindral kubernerid tlnas ja riias. Koha peal teostasid võimu ka eestimaa liivimaa saaremaa rüütelkonnad mis koondasid aadlike. Tähtsaimaid asju otsustasid nad maa päevadel. Ligi 3 aasta tagant oli maapäev. Muul ajal otsustasid rüütelkonna asju maanõunike koleegiumid
on liiga palju vabadusi antud, neid tuleb piirata. Esimeseks selgeks märgiks oli see, et ta jätab privileegid kinnitamata, lükkab need edasi määramata aega. Kuid Jelizaveta enda aeg jäi kardinaalsete reformide läbiiviimiseks liiga lühikeseks. Administratiivne korraldus. Teatavate muudatustega, aga mitte suurte muudatustega, jääb Eesti- ja Liivimaa piir kehtima nagu ta oli olnud 17. sajandil. Eestimaa hertsogkond ja Liivimaa hertosgkond. Eestimaa kubermand ja Liivimaa kubermang. Mis vahe neil on? Hertsogkond on poliitiline ja territoriaalne üksus ja kubermang on administratiivne üksus. 10 Eestimaal oli neli maakonda (kreisi) ajaloolised maakonnad (Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa). Liivimaal oli neli kreisi (Riia, Võnnu, Tartu ja Pärnu). Ka nende maakondade piiride osas on toimunud teatavaid kosmeetilisi muudatusi, mis toimusid
annaabi.ee 
