suurt rooli noormehed Taanist. Nende postitust nähes tulin ideele neid järgida (vt. Lisa 1). Teema valimisel sai määravaks see, et olen ise sotsiaalmeedia kasutaja ning soovisin teada saada, kuidas levivad ning mõjuvad postitused. Uurimistöös kasutatud uurimismeetodiks on tegevusuurimus. Töös on kolm peatükki ja kolmteist alapeatükki. Töö teoreetilises osas uurisin sotsiaalmeedia liike ning kanaleid. Praktilise osa tarbeks postitasin sotsiaalmeediasse Facebook ühe pildi ja ühe video. Pildil ning videos palusin inimestel postitust jagada. Töö eesmärgiks oli uurida postituste mõju ning levikut. Lisaks sellele selgitada välja, missuguses formaadis postitused inimestele rohkem huvi pakuvad. Töö teoreetilise osa informatsiooni sain ma internetist. Saadud informatsioon oli mahukas, mistõttu ei tekkinud vajadust haarata mõne raamatu järele. Lisaks vaatasin erinevaid uudiseid sotsiaalmeedia mõju kohta.
Praegune maailm on sellele sarnane- Nõukogude Liidus oli keelatud valitsuse halvustamine, tänapäeval on keelatud sponsorite vastased seisukohavõtud. Miljonid inimesed üle kogu maailma on ühe või mitme sotsiaalvõrgustiku liikmed ning omavad ligipääsu internetile. Nad pidevalt täiendavad oma netiprofiili, jagades fotosid ja mõtteid sõprade-tuttavatega. Selleks kulutatakse tunde selleks, et püsida kursis kõigega, mida nende sõbrad ja tuttavad sotsiaalvõrgustikes jagavad. Facebook Facebook on internetipõhine suhtlusvõrgustik, mis loodi 2004. aastal Mark Zuckerberg koos kaasõpilaste Dustin Moskovitzi ja Chris Hughesi poolt, kui õppisid Harvardi Ülikoolis informaatikat. Veebilehe kasutajaõigusi anti algul vaid Harvardi ülikooli õpilastele, kuid seda laiendati ka teistele ülikoolidele Bostonis. Hiljem suurenes leht kõigi üliõpilasteni, seejärel keskkooli õpilasteni ja lõpuks igaüheni, kes on vanuselt kolmteist või vanem. Veebilehe nimi
Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel ................................................................................................................ 11 1.3.1. Virtuaalne inforuum ......................................................................
Mõistet on kasutatud ka teiste ebatavalist turundustegevuste (skandaalsed sõnumid, laternapostidele kleebitud teated) iseloomustamiseks, mis pole aga õige. Nakkusturundus on ikkagi teadlikult ettevõtte turunusstrateegiasse haaratud tegevus (Luik, 2008: 129). 2. MEEDIUMID Parimateks meediumiteks ehk nakkusturunduse vahendajateks on võrgustikud, mis on kiired, odavad ja populaarsed. Parim lahendus on muidugi veeb, eelkõige sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud nagu Facebook, MySpace, Twitter jne. Lisaks sotsiaalvõrgustikele on kasutusel ka e-maili ja kiirsuhtlusprogrammide vahendusel leviv nakkusturundus ning muidugi ka kõige vanem ja klassikalisem meedium: inimene, nimelt siis suust suhu leviv reklaam (Luik, 2008: 130). Ideaalis on võrgustike kaudu toimuv kampaania nii tõhus, et jõuab peavoolukanalitesse uudislugude ja saatelõikude kaudu ehk ajakirjandusliku sisu osana. 2.1 Populaarseimad meediumid
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Kaasaegne turundus 2012/2013 Referaat Koostaja: Juhendaja: Aet Kull Viljandi 2013 Mis on üldse turundus? Turundus on tegevuste süsteem, mille eesmärgiks on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid. Turundust on erinevates allikates kirjeldatud ka kui erinevate tegevuste juhtimist, hõlmates tarbijate soovide ja vajaduste tuvastamist (või loomist!) ja rahuldamist ettevõttele kasumlikul viisil. Turunduse tuum on mõista, et tarbijad kasutavad mingit toodet või teenust sellepärast, et neil on seda vaja (või nad arvavad, et on vaja), aga mitte lihtsalt soovist oma raha kulutada
Olulisem on tekstis ka esile tõstetud kirja fondi paksendamisega ja alla joondamisega on tekste kategoriseeritud. 7 MTÜ VIKIPEEDIAST Vikipeedia on justkui teatmeteos, kuid tegelikult pole see ametlikult teatmeteos ja sinna lisavad informatsiooni vabatahtlikult inimesed ise. Seetõttu ei tasu alati seal kõike uskuda ja tuleb kontrollida ametlikest allikatest. Turundus isikuna ettevõttes töötades tasub aeg-ajalt vaadata vikipeediast ega keegi sinna organisatsiooni kohta miskit lisanud ole. Kui on lisatud, siis kas see ikka vastab tõele. Järgmisena võrdlen MTÜ Igale Lapsele Pere vikipeedia lehte nende ametliku kodulehega. https://et.wikipedia.org/wiki/MT%C3%9C_Igale_Lapsele_Pere Minu poolt sai valituks MTÜ Igale Lapsele Pere. Nende vikipeedia leht on üllatavalt informatiivne. Seal on kokkuvõtvalt kirjeldatud, millega organisatsioon tegeleb ja kus
Teistele on mõelnud koduleht, kus võib leida palju pakkumisi ning kogu olulist infot. 5 1.4 Infotehnoloogia vahendid Ettevõttes on igal töötajal oma arvuti ning oma lauatelefon ja mobiiltelefon. Dizel autokooli töötajatel on ka oma e-posti aadressid ja nende nimedele tehtud Zoom kasutajad. Nagu juba oli öeldud, Dizel autokoolil on olemas oma koduleht ja Facebook konto. Kui vaadata Dizel kodulehti internetis, võib kohe öelda, et ta on lihtne ja meeldiv. Kasutatakse meeldivaid värve ja toone. Informatsioon on kättesaadav kahes keeles: eesti ja vene. Oleks parem lisada juurde inglise keelne versioon, sest Eestis elab praegu palju välismaalasi, kes tahavad sama teenust kasutada. On olemas kontakt informatsioon: telefon, e-post. Kodulehel on välja toodud informatsioon hindade, pakkumiste ja kooli kohta. Samuti
koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-turunduse üht piiritletud valdkonda. E-turundus on turundus elektroonilise side võrkudes/turundus meetmete rakendamine infotehnoloogilisi vahendeid kasutades. 2. Milles seisneb e-turunduse projektide tüüpiline valdkondadevaheline kommunikatsiooniprobleem ja kuidas seda lahendada? 1) IT-spetsialistid ja turundusspetsialistid on isiksusetüübilt küllalt sarnased 2) Nad elavad erinevas maailmas, neil on erinevad väärtused, teadmised, erinevad töömeetodid.
Kõik kommentaarid