Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võimude lahusus ja tasakaalustatus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk?
  • Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad?
  • Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis?
  • Mis on vertikaalne?
  • Kuidas on põhiseaduse paragrahvides sätestatud võimude lahususe horisontaalsuse põhimõte?
  • Kuidas valitseti Eestit Nõukogude korra ajal?
  • Mis on õigusriik?
  • Mille poolest erineb õigusriik võimuriigist?
  • Kuidas on võimalik muuta Eesti Vabariigi põhiseadust?
  • Millised institutsioonid teostavad Eesti Vabariigis põhiseaduslikkuse järelvalvet?
  • Kuidas ja kui pikaks ajaks valitakse Eesti Vabariigi Riigikogu?
  • Kes võivad kandideerida kes valida?
  • Millised on parlamendi peamised ülesanded nimetada ja selgitada näited?
  • Milline on valitsuse roll parlamentaarse milline presidentaalse valitsussüsteemiga riigis?
  • Mis on enamusvalitsus ?
  • Millised on bürokraatia positiivsed ja negatiivsed küljed?
  • Kuidas teostab riik järelvalvet ametnike tegevuse üle?
  • Mis on korruptiivne tegu?
  • Milline on Eesti kohtusüsteem?
  • Milles avaldub kohtuvõimu sõltumatus?
  • Kuidas mõistad väljendit õiglane kohtupidamine�?
  • Mis on prokuratuur?
  • Millise ministeeriumi alluvusse kuulub?
  • Millised on Euroopa Inimõiguste Kohtu ülesanded?
  • Mis on julgeolekupoliitika ja kuidas see jaguneb?
  • Mis on Eesti Vabariigis politsei peamine ülesanne?
  • Milliste organisatsioonid asutuste abil tagatakse Eesti välisjulgeolek ?
  • Mis on kohaliku omavalitsuse peamine ülesanne demokraatlikus õigusriigis?
  • Mis on kultuuriomavalitsus?
  • Kuidas moodustatakse erinevad struktuuriüksused?
  • Millised on kohaliku omavalitsuse ülesanded?
VT õpik ja töölehed!
2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus
  • Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk?
    Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte.
    Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele.
  • Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad?
    Seaduseandlik võim: parlament
    Täidesaatev võim: valitsus, riigipea
    Kohtuvõim : kohtusüsteem
  • Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded?
    • Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine
    • Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule
    • Kohtuvõim:kohtusüsteem- kaitsta kodanike, nende ühenduste, ettevõtete, kohaliku omavalitsuse organite ja riigiasutuste õigusi ning seaduslikke huve vastavuses Eesti Vabariigi seadustega.

  • Mis on vertikaalne?
    Vertikaalne lahusus-ülsteisest on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisülesanded
    Keskvalitsus -> kohalikud omavalitsused
  • Kuidas on põhiseaduse paragrahvides sätestatud võimude lahususe horisontaalsuse põhimõte?
    Eesti põhiseaduseses võib funktsionaalse võimude lahususe alusena
    näha § 14, mille kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja
    kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste ülesanne.
    Kohtuvõimu sõltumatus on oluline, kuna on vaja tagada sõltumatu ja erpooletu
    kohtupidamine. Põhiseaduse §146 ütleb, et kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust
    kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohtuvõimu seosed teiste võimuharudega on suhteliselt
    piiratud, et õigusmõistmine oleks kooskõlas õigusriigist tuleneva põhimõttega.
    § 147 lg 3 järgi ei tohi kohtunikud olla peale seaduses ettenähtud juhtude üheski muus valitavas
    ega nimetavas ametis.
  • Kuidas valitseti Eestit Nõukogude korra ajal?
    Eestimaa Kommunistlik partei
    ENSV valitsus
    ENSV Ülemnõukogu
    2.2 Õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine
  • Mis on õigusriik? Selle tunnused?
    Õigusriik- kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused
    Tunnused:
    • Riigivõimu piirav põhiseaduslik dokument
    • Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seaduseandlusest lähtudes
    • Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes
    • Seaduseandliku,täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest
    • Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada
    • Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest

  • Mille poolest erineb õigusriik võimuriigist?
    Õigusriigis on korra aluseks õiglus , mis kaitseb üksisikuid riigi eest
    Võimuriigis on korra aluseks aga distsipliin , mis riiki üksikute eest kaitseb
    Distsipliin surub alla vabaduse, õigus soodustab vabadust
  • Põhiseaduse ülesanne demokraatlikus riigis?
    Selle järgi valitsetakse riiki.
    Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele- Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes.
    Põhiseadus määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused .
  • Kuidas on võimalik muuta Eesti Vabariigi põhiseadust?
    • Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil.
    • Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud:
    1) rahvahääletusel;
    2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt;
    3) Riigikogu poolt kiireloomulisena.
    • Otsus põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu käsitlemiseks kiireloomulisena võetakse vastu Riigikogu neljaviiendikulise häälteenamusega. Põhiseaduse muutmise seadus võetakse sel juhul vastu Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.
    • 167. Põhiseaduse muutmise seaduse kuulutab välja Vabariigi President ja see jõustub seaduses eneses määratud tähtajal, kuid mitte varem kui kolm kuud pärast väljakuulutamist.

  • Millised institutsioonid teostavad Eesti Vabariigis põhiseaduslikkuse järelvalvet? (vt ka TV lk 34 ja internet)

    3.1 Kõrgem seadusandlik võim. Parlament
    1. Millistest põhimõtetest lähtuvalt moodustatakse kahekojaliste parlamentide ülemkojad, alamkojad? (moodustamise viisid ja viisid ja kodade ülesanded, näited)
    ALAMKODA : moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu
    ÜLEMKODA
    • Tsensuslik printsiip- aadlitiitel , ametikoht . Nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda; Botsana Pealikute Koda)
    • Territoriaalne printsiip-esindab piirkonna huve. Ülemkoda ja saadikud valitakse kas vastava piirkonna elanike poolt nvõi määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( Ameerika Ühendriikide Senat, Saksamaa Liidunõukogu

    2. Kuidas ja kui pikaks ajaks valitakse Eesti Vabariigi Riigikogu?
    Valitakse proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel neljaks aastaks.
    Valimisringkonnad- hääletanute arv jagatakse mandaatide arvuga(lihtkvoot), iga kandidaat kes sai rohkem või võrdselt hääli lihtkvoodiga, saab riigikokku, Kes sai vähem, tema hääled kanduvad üle.
    3. Kes võivad kandideerida, kes valida?
    Riigikokku võivad kandideerida-Eesti kodanik, 21-aastane
    Valida: Eesti kodanik, 18-aastane
    4. Kirjeldage Riigikogu struktuuri (nimetage struktuuriosad ja selgitage nende moodustamise põhimõtet ja ülesandeid, tooge näiteid)
    • Riigikogu juhatus: rigikogu liikmete hulgast valitud parlamendi tööd juhtiv organ.(Esimess, I aseesimees, II aseesimees)
    • Fraktsioonid:erakondade saadikurühmad parlamendis. Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna kuuluda vähemalt viis Riigikogu liiget.
    • Komisjonid: Alatised komisjonid(valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks) Erikomisjonid(moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks- uurimiskomisjon või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks-probleemkomisjon)

    5. Millised on parlamendi peamised ülesanded (nimetada ja selgitada, näited)?
    Parlamendi ülesanded: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine
    - Parlament peab oma töös pidama silmas, et esindab erinevaid huvisid ja viib neid tasakaalstatult sisse ka seadustes .
    - Erinevate huvide tasakaalustamist,
    tööd kuluaarides, mille eesmärk on mõjutada saadikuid, nimetatakse lobismiks.
    - Parlament teostab ka kontrolli valitsuse üle.
    6. Kirjeldage seaduseelnõu menetlemise protsessi
    TÖÖLEHT!!
    Seaduseelnõu menetlemine
    Menetlemine - tähendab parlamendi tööd seaduse kallal
    Algatada saab seadust: Valitsus, Riigikogu fraktsioon, riigikogu komisjon, üksiksaadik.
    Eelnõu antakse üle Riigikogu juhatusele, kes määrab juhtivkomisjoni, kes hakkab küsimusega tegelema. v.t. skeem lk 108
    -Seaduse vastuvõtmiseks on vaja kolme lugemist.
    7. Kas Eestis on parlamentaarne või presidentaalne demokraatia?
    Parlamentaarne demokraatia
    8. Selgita:
    Lugemine-Esitlus Riigikogu saalis(nt riigieelarve peab enne Riigikogult kinnitust saamist kohustuslikult läbima kolm lugemist). Toimub arutelu eelnõu sätete ja laekunud muudatusettepanekute üle.
    Hääletamine- poolt või vastu
    Seaduseelnõu- ettevlmistatud seadus Riigikogule menetlemiseks
    Juhtivkomisjon - menetleb seaduseelnõu potsessi
    3.2 Täidesaatev võim. Valitsus
  • Kuidas moodustatakse valitsus parlamentaarses, kuidas presidentaalses riigis (oska ka vastavate riikide kohta näiteid tuua)?
    Parlamentaarses: moodustatakse võimuliitu kavandavate erakondade läbirääkimiste tulemusena. Tava järgi teeb president valitsuse moodustamise ettepaneku parlamendivalimised võitnud erakonna liidrile. Eesti
    Presidentaalne(kaks peamist parteid) : rahva poolt valitud president nimetab uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse Senati poolt. Ameerika Ühendriigid
  • Milline on valitsuse roll parlamentaarse , milline presidentaalse valitsussüsteemiga riigis?
    Presidentaalses on valitsuse juht president. Ministrid teostavad presidendi poolt etteantud poliitikat ja vastutavad presidendi ja mitte parlamendi ees. Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle üksikutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist.
    Parlamentaarses on peaminister valitsuse juht. Parlamendil on peale seadusandlike ja eelarve kinnitamise volituste ka õigus valitsuse tegevust kontrollida
  • Kirjeldage Eesti Vabariigi valitsus struktuuri (nimetage struktuuriosad ja selgitage nende ja ülesandeid) Ministri ja kantsleri roll? Ministeeriumi allstruktuurid? Oska nimetada tähtsamaid ministeeriume ja v vastavaid ministreid.
    • Peaminister-juhib ja esindab valitsust, koordineerib valitsusasutuste tegevust
    • Minister-juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi , annab seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju
    • Ministeerium- on moodustatud vastava valitsemisala korraldamiseks.
    • haridus -ja teadusministeerium Jevgeni Ossinovski
    • justiitsministeerium Andres Anvelt
    • kaitseministeerium Sven mikser
    • keskkonnaministeerium Mati Raidma
    • kultuuriministeerium Urve Tiidus
    • majandus-ja kommunikatsiooniministeerium Urve Palo
    • põllumajandusminsiteerium Ivari Padar
    • rahandusministeerium Maris Lauri


    • Riigikantselei - korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ning dokumendihaldust.

    Kanstler- juhib ministeeriumi igapäevatööd
  • Koalitsioonivalitsus? Mis on enamusvalitsus ? Vähemusvalitsus?
    Enamusvalitsus-valitsus on kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti
    Koalitsioonivalitsus-võimuliit, mooduatab valitsuse
    Vähemusvalitsus- puudub enamus parlamendis. Nt mingi erakonna lahkumine võimukolaitsioonist
  • Milline on valitsuse võim piirkondlikul tasandil (maavalitsused)
    Maakond on riigi haldusüksus , mille juhtkonda ei vali kohalik elanikkond omavalitsuslikul põhimõttel, vaid selle määrab valitsus. Maavalitsused kuuluvad siseministeeriumi valitsemisalasse ning maavanemad määratakse ametisse avaliku konkursi korras viieks aastaks.
    3.3 Avalik haldus ja ametnikkond
    1.Selgita:
    Bürokraatia-Bürokraatiaks nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks elluviimiseks ja kehtestamiseks. Laiemalt mõistetakse bürokraatia all teatud kontseptsiooni kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu.
    avalik haldus- Avalik haldus on riik oma igapäeva toimingutes
    avalikud teenused-Avalik teenus on avalike ülesannete täitmisel üldistes huvides osutatav teenus, mis on suunatud avalike hüvede pakkumisele, avaliku ülesandega kaasneva kohustuse täitmisele või põhiõiguste, vabaduste ja huvide kaitsele.
    ametnik -Ametnik on üldises tähenduses igasugune kantseleitöötaja.
    2. Millised on bürokraatia positiivsed ja negatiivsed küljed?
    • Positiivsed: tagab ühtse ja ausa poliitik ning otsuste elluviimise; reeglid kõigile ühtsed
    • Negatiivsed: kõige taga on seaduslik ja ennustatavus
    • Liigne formaalsus , mis takistab tööd

    3. Kuidas teostab riik järelvalvet ametnike tegevuse üle? Nimetage ja selgitage.
    Õiguskantsleri institutsioon - sõltumatu ametiisik , kes teostab järelvalvet ametiasutuste poolt väljastavate õigusaktide põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse üle
    Riigikontroll- juhib riigikontrolör. Uurib, kuidas riik ja omavalitsused on maksumaksa raha kulutanud ning mida selle eest talle pakkunud
    4. Mis on korruptiivne tegu?
    Ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusevastaseid otsuseid või toiminguid nt alt käemaks
    3.4 Kohtuvõim ja korrakaitse
    1.Milline on Eesti kohtusüsteem? ( Astmed , funktsioonid, kohtud jms)
    I aste- Maa-ja halduskohtud
    Maakohtud arutavad tsiviil-ja kriminaalasju
    Halduskohtud arutavad kaebusi ametisutuste ja isikute vastu, samuti hldusõigusrikkumisi
    II aste. Ringkonnkohus
    Esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse
    III aste. Riigikohus
    Teise astme kohtu otsuse saab edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtusse.
    Vaatab üle ringkonnakohtu tegevuse karistuse määramisel. Kas täidetakse põhiseadust
    2. Milles avaldub kohtuvõimu sõltumatus?
    Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevyses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.
    3. Riigikohtu ülesanded?
    Ülesanne on jälgida, et täidetakse põhiseadust
    Kassatsioonikohus
    4. Kuidas mõistad väljendit „õiglane kohtupidamine“?
    Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia sedusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse
    Igal ühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures
    Kohtuistungid on avalikud
    Kohtuotsust kuulutatakse avalikult
    Igal ühel on õigus kohtu otsus edasi kaevata kõrgema astme kohtusse.
    5. Mis on prokuratuur ? Selle ülesanded? Millise ministeeriumi alluvusse kuulub?
    Prokuratuur-on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus . esindab kohtus riiklikku süüdistust
    • juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse;
    • esindab kohtus riiklikku süüdistust,
    • osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises ning
    • täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid.

    6. Millised on Euroopa Inimõiguste Kohtu ülesanded? Kellel ja millisel juhul on võimalik sinna pöörduda?
    Kaitsta inimõigusi
    Nt kui eesti riigikohtu poolt süüdimõistetu leiab, et Eesti Kohtusüsteem ei kitse inimõiguste konventsiooniga tagatud õigusi, on tal õigus esitada sinna kaebus. Ka riik võib sinna esitada kaebuse teise riigi vastu.
    7. Mis on julgeolekupoliitika ja kuidas see jaguneb?
    Tagab riigi sise- ja välisjulgeoleku , et tagada kehtiv õiguskord ja kaitsta riiklik sõltumatus
    Jaguneb: - Riigikaitse kitsamas tähenduses( armee ja selle reservid)
    - riigikaitse laiemas tähenduses: siseminejulgeolek-politseiasutused,luureteenistus); välispoliitiline koostöö naaberriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; kodanikukaitse(päästeteenistus, tuletõrje); piirivalve (tolliasutused)
    8. Mis on Eesti Vabariigis politsei peamine ülesanne?
    Kaitsta avalikku korda
    9. Milliste organisatsioonid (asutuste) abil tagatakse Eesti välisjulgeolek ?
    Kaitsevägi
    Kaitseliit
    10. Mõisted TL lk 61
    3.5 Omavalitsus
    1. Mis on kohaliku omavalitsuse peamine ülesanne demokraatlikus õigusriigis?
    Kogukonna elu juhtimine
    2. Selgita: ühetasandiline ja kahetasandiline omavalitsussüsteem ? Too näiteid.
    Ühetasandiline omavalitsussüsteem- kohalikud omavlitsused sõltuvad vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksustest
    Mitmetasandiline omavalitsussüsteem- piirkondlik omavalitsus (maakond, osariik) jaguneb väiksemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks( linn, vald )
    3. Mis on kultuuriomavalitsus?
    Vähemusrahvusse kuuluvate isikutel on õigus moodustada kultuuriomavalitsusi neile põhiseadusega antud kultuurialaste õiguste teostamiseks. • Vähemusrahvusse kuuluval isikul on õigus säilitada oma etniline kuuluvus, kultuuritavad, emakeel ja usutunnistus . • Keelatud on rahvuskultuuri tavade ja usukommete halvustamine ning nende täitmise takistamine, samuti tegevus, mille eesmärgiks on vähemusrahvuse sunniviisiline ümberrahvustamine
    4. Kirjelda kohaliku omavalitsuse ülesehitust ? Kuidas moodustatakse erinevad struktuuriüksused?
    5. Millised on kohaliku omavalitsuse ülesanded?
    (1)Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
    (2) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses . Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.
    (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi:
     1) mis on talle pandud teiste seadustega;
     2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
     (4) Omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi:
     1) mis on talle pandud seadusega;
     2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust.
  • Vasakule Paremale
    Võimude lahusus ja tasakaalustatus #1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus #2 Võimude lahusus ja tasakaalustatus #3 Võimude lahusus ja tasakaalustatus #4 Võimude lahusus ja tasakaalustatus #5 Võimude lahusus ja tasakaalustatus #6 Võimude lahusus ja tasakaalustatus #7 Võimude lahusus ja tasakaalustatus #8
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 97 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor netuska Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine
    44
    docx

    Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

    karismaatilistesi populistidest poliitikuid.  Väline sekkumine. Mõni välisriik rahastab omakasust lähtudes teatud parteisid või poliitikuid, lootes nende võimule pääsemisel saavutada endale sobiva poliitika elluviimist. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 4  Võimude lahususe poliitikat ei suudeta järjekindlalt tagada.  Üldised kodanikuvabadused on puudulikult või valikuliselt tagatud.  Ebademokraatlikud organisatsioonid (nt armee) omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu või kontrolli riigivõimu üle. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 5 3. Õigusriik ja võimude lahusus: 3

    Ühiskond
    Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine
    18
    docx

    Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

    Seetõttu on ühiskond, mille keskmine vanus on noor, ka poliitiliselt ebastabiilsem, sest kiputakse eelistama äärmuslasi või karismaatilistesi populistidest poliitikuid. · Väline sekkumine. Mõni välisriik rahastab omakasust lähtudes teatud parteisid või poliitikuid, lootes nende võimule pääsemisel saavutada endale sobiva poliitika elluviimist. · Võimude lahususe poliitikat ei suudeta järjekindlalt tagada. · Üldised kodanikuvabadused on puudulikult või valikuliselt tagatud. · Ebademokraatlikud organisatsioonid (nt armee) omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu või kontrolli riigivõimu üle. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 3. Õigusriik ja võimude lahusus: 3.1. Õigusriigi põhimõtted:

    Ühiskond
    VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS
    26
    docx

    VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS

    VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS ÕPIK PTK 4.1.-4.7. + TUNNIKONSPEKTID NING LISAMATERJALID SISUKORD 1.Võimude lahusus ja tasakaalustatus............................................................................3 Võimude lahusus.......................................................................................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja

    Avalik haldus
    Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine-kodanikuosalus
    10
    doc

    Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

    kompromiss eri huvide vahel -küsimuste lahendamine võtab aega -seadusandlik ja täidesaatev võim on tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt võib viia võimukriisini, üksmeel kiirendab otsustusprotsessi Demokraatia ohud. • Ka läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri. • Osalusprobleem valimistel• Ebaõiglane valimissüsteem• Vastutuse probleem• Nn poliitbroilerid• Demokraatia kulukus. • Võimude lahususe poliitikat ei suudeta järjekindlalt tagada. 2. Õigusriik ja võimude lahusus Õigusriigi põhimõtted. Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini

    Ühiskond
    Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus
    30
    doc

    Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

    -küsimuste lahendamine võtab aega -seadusandlik ja täidesaatev võim on tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt võib viia võimukriisini, üksmeel kiirendab otsustusprotsessi Demokraatia ohud. • Ka läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri. • Osalusprobleem valimistel• Ebaõiglane valimissüsteem• Vastutuse probleem• Nn poliitbroilerid• Demokraatia kulukus. • Võimude lahususe poliitikat ei suudeta järjekindlalt tagada. 2. Õigusriik ja võimude lahusus Õigusriigi põhimõtted. Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja

    Ühiskond
    Ühiskonna konspekt
    7
    doc

    Ühiskonna konspekt

    Milles seisneb võimude lahusus ja tasakaalustatus? Võimude lahusus ja vastastikune piiramine väldib võimu koondumist riigipea või väikese ringi tipp- poliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvidega. Erinevate ülesannetega eraldi võimuharud. Stabiilne ja tasakaalus, sest kontrollitakse teineteise tegevust ning on omavahel seotud. Ükski võim ei domineeri teise üle. Millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Põhjenda.

    Ühiskonnaõpetus
    Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem
    19
    doc

    Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem

    Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks Võimude lahusus, tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid. 1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org

    Eesti valitsemissüsteem
    Eesti valitsemissüsteemid
    20
    pdf

    Eesti valitsemissüsteemid

    1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. Funktsionaalne- riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk institutsionaalne- riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel.

    Eesti valitsemissüsteem




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun