alt. - Oma tegevuses üritustest. 1878 välja "Sakalat". toetuti sidemetele - seal asusid paljud - Tänu Kölerile oli valitsusringkondades ja eestlaste seltsid ja Viljandimaal tihe side vene ajakirjandusele. rahvusliku liikumise Peterburi eesti keskorganisatsioonid ringkondadega. Peep Reimer 2 3. Rahvusliku liikumise tähtsamad sündmused: NB! Täitke õpiku (§1-2) abil tabel rahvusliku liikumise kesksete sündmuste kohta ja vastake küsimustele: Esimene üldlaulupidu Eesti Aleksandrikooli Eesti Kirjameeste komiteed Selts Toimumise või tegevuse aeg Eestvedajad Eesmärk Tulemus
Poola sõdade lõpuni 17.sajandi algul ROOTSI AEG 17.sajand kuni 18.sajandi algus. VENE AEG 18.sajandi algusest kuni 1918. EESTI VABARIIK 1918 1940. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON 1940 1991 EESTI VABARIIK Alates Eeti Vabariigi taasiseseisvumisest 1991. Peep Reimer 2 2. MUINASAJA AJALOO ALLIKAD: · NB! Muinasaeg (e. esiaeg)- Eesti ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab ajajärku alates esimeste inimeste jõudmisest pärast jääaja lõppu tänapäeva Eesti territooriumile (X at.eKr.?) kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni 13.sajandil. · Muinasaja kohta on annavad teavet järgmised allikad: 1. Arheoloogilised allikad:
RAUDBETOON ja TERAS võimaldas ehitada kõrghooneid · Tarbeesemete kättesaadavus kasvas seoses tööstuse arengu ja konveiersüsteemi kasutuselevõtuga (USA / Fordi tehased 1913). · Kiirenevad muutused olmes tõid kaasa samasugused muutused kunstis · 20.sajandi alguses olid tähtsamad keskused: majanduselus- USA idaranniku linnad kunstielus- Pariis / Prantsusmaa Peep Reimer 1 1.3. Töölisliikumise kujunemine ja kasv: · 19.sajandiks oli seoses tööstusliku pöördega välja kujunenud töölisklass (ehk proletariaat) · Töölisliikumise eesmärgiks oli töölisklassi olukorra (töö ja palgatingimuste) parandamine · Töölisliikumise vormideks olid: A) streigid B) meeleavaldused C) töölisklassi olukorra parandamine parlamentaarsel teel seadusandlust
väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks) rahareform (uus raha tservoonets seoti kullastandardiga, see lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks) · NEP-i tingimustes säilitas riik kontrolli ja reguleeriva osa majanduses. Peep Reimer 1 1.3. Sisepoliitilised reformid: (Vt.ka õpik lk.110-112) · justiitsreformiga: ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid, mis pidid võitlema banditismi, spionaazi ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes võisid enamlaste võimu õõnestada ja vastupanu osutada N: kirikutegelased, intelligents, endine aristokraatia ja kodanlus). loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU
inflatsiooni pidurdamiseks raha juurdetrükk lõpetati vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarved koostati defitsiidiga (e. kulud ületasid tulud) ja suurendati riigivõlga · Reaganoomika kasutamise tulemusena vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde ~13 miljonit uut töökohta. 1.2. USA sisepoliitika: · USA presidendid II maailmasõja järgsel perioonil: Peep Reimer Harry Truman Demokraatlik Partei 1945-1953 Dwight Eisenhower Vabariiklik Partei 1953-1961 John Fitzgerald Demokraatlik Partei 1961-1963 Kennedy Lyndon Johnson Demokraatlik Partei 1963-1969 Richard Nixon Vabariiklik Partei 1969-1974 Gerald Ford Vabariiklik Partei 1974-1977 James Carter Demokraatlik Partei 1977-1981
Prantsusmaa loomulikult keeldus. Saksamaa alustas sõjategevust Belgia Saksamaa nõudis Belgialt vaba läbipääsu vastu. oma vägedele Prantsusmaale; Belgia keeldus; samas Belgial liiduleping Inglismaaga. Inglismaa sõjakuulutus Saksamaale (3.aug). Peep Reimer 1 1.4. Sõdivate koalitsioonide koosseis: (Vt. õpik lk.54) Keskriigid (4 riiki): Antant (34 riiki): Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Türgi (1914) Suurbritannia Bulgaaria (1915) Jaapan Itaalia! (1915) USA (1917)
eestlaste massiküüditamine 1949.a.) · inimesi, keda kahtlustati Lääne demokraatia pooldamises · jne. Vastuolude tõttu Läänega võideldi NSV Liidus kõige lääneliku vastu (elulaad, muusika, mood jne.). Seda nimetati võitluseks kosmopolitismiga. Stalini vananedes (sündinud 1878.a.) ägenes kõrgema parteijuhtkonna hulgas võimuvõitlus selle nimel, kes saab Stalini järglaseks. Peep Reimer 1.2. NSV Liit N.Hrustsovi ajal kuni1964.a.: (Vt. ka õpik lk.110-113) · Hrustsovi esiletõus: Stalin suri 5.märtsil 1953.a. ning pretendentideks tema liidrikohale said: · L.Beria siseminister ja julgeolekuorganite juht · G.Malenko Ministrite Nõukogu esimees (e. peaminister) v · N.Hrustsov NLKP Keskkomitee 1.sekretär ja Moskva oblasti parteijuht · V.Molotov Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja
Idabloki toodete kvaliteet ei kannatanud kriitikat eksport lääneriikidesse piirdus peamiselt toorainetega nafta hind, millega NSVL oli senini endal hinge sees hoidnud, hakkas langema VMN-ga loodud majandusintegratsioon hakkas lagunema , kuna üldises puuduses ei tahetud oma tooteid enam teistesse sotialistlikesse riikidesse eksportida Peep Reimer · Sisepoliitilises kriisis: Idablokis kasvas rahulolematus seoses majandusliku heaolu vähenemisega rahvas hakkas soovima osalust poliitika tegemisel Idabloki valitsevates ainuparteides hakkasid tekkima opositsioonilised / uuendusmeelsed jõud, kes hakkasid end vastandama vanameelsetele / tagurlikele jõududele Idablokis hakkasid aktiviseeruma ka KP-dele alternatiivsed grupid- dissidendid (teisitimõtlejad); ametiühingud (Poolas) jne.
need territooriumid anti Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli ja valitsemise alla). · Muutused toimusid ka koloniaalvaldustes- Saksamaa kaotas juba I maailmasõja alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile). 2. Pariisi rahukonverents 1919-1920 (Vt. ka õpik lk.88-92): Peep Reimer 1 · Konverentsi eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused sõja kaotanud Keskriikidele. Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (selleks, et need ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid). · Versailles`i rahulepe (1919): Sellega määrati kindlaks lõplikud rahutingimused Saksamaaga:
Vana-Liivimaa seisused (Liivi ordu, piiskopid, vasallid ja linnade esindajad) alates 15.sajandi algusest maapäevi. · Valitsevateks ehitus- ja kunstistiilideks olid romaani stiil (kuni 13.sajandi lõpuni) ja gooti stiil (13.sajandi lõpp-16.sajand). · 1520-ndatel aastatel jõudis Eesti alale usupuhastus (e.reformatsioon), mille tulemusena jäi Eesti ala kuni 17.sajandi alguseni usuliselt jagatuks (½ olid katoliiklased ja ½ luterlased). Peep Reimer 2 · Reformatsiooni tulemusena pandi alus eestikeelsele kirjasõnale- 1525 esimene teadaolev eestikeelne trükis; 1535 esimene osaliselt säilinud trükis (Wanradt- Koelli katekismus). · Keskaja lõpu ja Liivi sõja olulisemaks allikaks oli 1578 ilmunud Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika". UUSAEG (NB! Jagatakse tavaliselt valitsevate võõrvõimude järgi alaperioodideks): EESTI KOLME KUNINGA VALDUSES (1583-1629 / 1645)
majanduslik sõltuvus suurriikidest - kas endisest emamaast, USA-st või NSVL-ist madal elatustase ja elanike suur varanduslik ebavõrdsus (väiksearvuline rikas eliit) väga algeline või puudulik sotsiaalabisüsteem · Majanduslik sõltuvus andis suurriikidele võimaluse sekkuda riikide sisepoliitikasse. NSV Liidult majanduslikku abi saanud riigid teatasid, et nad on valinud sotsialistliku arengutee. Peep Reimer · Sisepoliitiline ebastabiilsus: enamustes riikides valitseb kas autoritaarne või totalitaarne diktatuur: · Ladina-Ameerikas domineerisid sõjaväelised diktatuurid (v.a. Mehhikos); alates 1970- ndatest aastatest algasid paljudes Ladina-Ameerika riikides demokratiseerimisprosessid, mille tulemusel 1990-ndatel likvideeriti autoritaarsed diktatuurid (v.a. Kuubal). · Aafrikas nii sõjaväelised- kui ka üheparteidiktatuurid.
III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Sajan Olulisemad sündmused d 19.saj · 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. · 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. · 1804 vallakohtute loomine. · 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". · 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. · 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. · 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). · 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. · 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. · 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. · 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, ...
ka sellega seonduvad hierarhilised tunnused. Tänapäeval polegi üheselt selge, mis on perekond ning kes sinna kuuluvad. 1 M. Kagadze, I. Kraav, K. Kullasepp. Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile. Koolibri. http://www.koolibri.ee/download/? action=binary&id=3554 (18.05.2015) 2 M. Jõgiste. 2008. Rooma perekond ja esivanemate kultus. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna maalikunsti õppetool. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/referaatROOMA.doc (18.05.2015) 3 P. Reimer. Vana-Rooma antiikaeg. www.yle.edu.ee/wp- content/uploads/2011/08/2.-Vana-Rooma.docx (18.05.2015) 4 I. Peil. 2011. Rooma ühiskond ja eluolu. Saaremaa Ühisgümnaasium. http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php? option=com_content&view=article&id=334&Itemid=9 (18.05.2015) 5 Ibid. 2 Tänapäevase sotsiaalseadusandluse kohaselt on sageli lähtutud niinimetatud "külmkapiteooriast", mille kohaselt moodustavad perekonna samasse
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer SUUR DEPRESSIOON Aastatöö Tertia aste Juhendaja Peep Eenraid Pärnu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1. Majandusolud enne Suurt Depressiooni...................................................................................... 5 1.1 Globaalne kapitalism............................................................................................................. 5 1.2 Majanduslik olukord, mis oli tekkinud I maailmasõjas.........................................................6 1.3 Maailmamajandus peale esi...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia ôppetool Moonika Marana LÄÄNE-EESTI VETE LESTA (Platichthys flesus trachurus) ÖKOHELMINTOFAUNAST Bakalaureusetöö Juhendaja: Aleksei Turovski Autor: ..................... "...."......2004. a Juhendaja: .......................... "...."......2004. a Lubatud kaitsmisele "......."......2004. a Ôppetooli juhataja dots. M. Harak ........................... Tallinn 2004 SISUKORD: SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. TEOREETILINE TAUST.......................................................................................... 5 1.1. Lesta ökoloogia E...
mentioned in (10). The quantifier restriction is more like a silent demonstra- tive pronoun: "At most one table of that sort," where the context fixes the reference of "that." So we seem to have solved the table problem on Russell's behalf. But there are more aggravated problem cases. Consider (11): (11) If a bishop meets another bishop, the bishop blesses the other bishop. (Heim 1990) For further examples, see Reimer (1992), Stanley and Szabó (2000), Ludlow and Segal (2004) and Lepore (2004). Also, there is still a general problem of how quantifiers get restricted in context, what determines the exact restricted domains (which are almost always vague to boot), and how on earth hearers identify the right domains as quickly and as effortlessly as they do. But we have that general problem anyway; it poses no special objection to Russell's Theory of Descriptions.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
