ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ (0)

ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMINE Sotsioloogia- teadus, mis uurib sotsiaalsed protsesse, võõraviha levik, enesetappude arv Ühiskond on inimgrupp, kelle vastastikused suhted on organiseeritud ja struktureeritud kultuuri 
poolt ja kultuur on see, mida inimene teeb ja millel pole bioloogilist ega geneetilist alust. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor
1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike 
töö kaudu.
2. Erasektor e. teine sektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud.
3. Kodanikuühiskond e. kolmas sektor lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti 
kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub 
erasektori huvi. 1) ..AVALIK SEKTOR. (riiklik sektor, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi koos 
töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja riigivarasid. Avaliku sektori 
põhiülesanne on tagada rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu);
2)  ERASEKTOR (hõlmab kõiki inimeste poolt ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori 
põhiülesanne on toota kasumit);
3)  KODANIKUÜHISKOND. (ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult 
kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada 
demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). 
Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna 
juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks.  Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised:
 kodanikkonna osalemine poliitikas, kodanikuosalus
võimude lahusus ja tasakaalustatus,
 seaduse ülimuslikkus
inim- ja kodanikuõiguste austamine
mitmeparteiline süsteem Demokraatia esineb mitmel kujul: otsese demokraatiana (kus rahvas saab otsustada riiki 
puudutavaid küsimusi otse, vahepealsete esindajateta) ja  esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, 
et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi 
enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama).
Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt  diktatuuriks See tähendab valitsusvormi, kus 
võim kuulub kas üksikisikule või mingile väikesele grupile. See jaotatakse autoritaarseteks ja 
totaalseteks/totalitaarseteks. Totalitarismi korral määrab võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, 
autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada.


Demokraatia ja diktatuuri võrdlus 
Demokraatia ja diktatuuri võrdlus
Mis on riigivõimu aluseks?
Demokraatia: Põhiseadus Diktatuur: Võimulolijate tahe Kellele kuulub kõrgeim võim riigis?
Demokraatia: Rahvale Diktatuur: Võimulolijatele Kes on võimul ning juhivad ühiskonda?
Demokraatia: Rahva poolt valitud isikud ja nende poolt ametisse nimetatud alamad ametnikud
Diktatuur: Võimuhaarajad ja nende poolt ametisse määratud ametnikud Kuidas saadakse võimule?
Demokraatia: Vabade valimiste teel või valitute poolt nimetatuna
Diktatuur: Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna Kas rahvas saab mõjutada võimulolijaid?
Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Kas rahvas saab kontrollida võimude tegevust?
Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Kas seadus kaitseb kõikide inimeste õigusi ja vabadusi?
Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Kas inimesed saavad omaalgatuslikult luua ühinguid?
Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Millest sõltuvad rahva õigused ja vabadused?
Demokraatia: Põhiseadusest ja sellega kooskõlas olevatest seadustest
Diktatuur: Diktaatori tahtest


RIIK- Riigiks nimetatakse universaalset eraldiseisvat poliitilist üksust. Riigil on 3 põhitunnust:
1)Territoorium 
Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka 
territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes 
riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi 
ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav.
2)Rahvas, elanikkond 
Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt 
oma sidemetest antud riigiga jaguneb rahvas välismaalasteks ja kodanikkonnaks. Välismaalasteks 
võivad olla nii teiste riikide kodanikud kui kodakondsuseta isikud. Kodanikud on antud riigi 
kodakondsusega isikud. Kodakondsus tähendab inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, 
millega on määratud mõlema poole õigused ja kohustused teineteise ees. 
3). suveräänne riigivõim
Suveräänne riigivõim tähendab nii välimist kui sisemist iseseisvust. Välimine iseseisvus põhineb 
teiste riikide de jure või de facto tunnustusel. Sisemine iseseisvus tähendab, et riigis kehtib ainult 
tema poolt loodud ja tema poolt kontrollitav õiguskord. Riigivõimu teostaja on vaba oma tegevuses 
ega allu marionetina mingile välisjõule. Riigivormid
Riigikorralduse vormid:
FÖDERATSIOON (USA)– liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni 
vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi 
kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev 
õiguskord. 
UNITAARRIIK (Eesti)(ühtne riik) – tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning 
ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole 
iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. 
KONFÖDERATSIOON – riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud 
eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipe
ad. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektsust kannavad 
konföderatsiooni moodustavad riigid. 
Riigi valitsemise vormid
VABARIIK – valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul.
MONARHIA – valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on 
selleks sünnipärane õigus.


Vabariiklik või monarhistlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on 
demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud või 
diktaatorlikud (diktatuursed), see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale kuuluvate 
õiguste ja vabaduste hulgast ning tagamise viisist. Absoluutsed monarhiad on diktatuurid, sest 
monarhil on riigis piiramatu võim. Konstitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad  on 
riigid, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse, parlamendi tegevuse või mõlemaga.
  PLURALISM on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. 
Sotsiaalsed probleemid
Ühiskond ei ole kunagi stabiilne, sest ühiskonnas valitsevad alati lõhed (vastuolud). Need on 
varanduslikud, piirkondlikud, etnilised, ideoloogilised ja usulised. Tänapäevaks on enamus 
ühiskonna teadlasi veendunud, et sotsiaalseid lõhesid ei saa likvideerida. Oluline on aga lõhede arv 
ja suurus. Ajalugu on näidanud, et kui lõhesid on ühiskonnas palju ja ükski neist ei pääse 
domineerima, on ühiskond stabiilne. Juhul kui üks lõhe tüüp muutub domineerivaks, võib kogu 
elanikkond jaguneda kahte leeri ja see võib põhjustada kodusõja. Valitsuse ülesanne on jälgida, et 
ükski olemasolevatest lõhedest ei muutuks domineerivaks.
Sotsiaalseid probleeme suurendab seegi, et kaasaegne ühiskond on kujunemas multikultuurseks. 
Multikultuursus on ühiskonna vorm, kus elavad koos erinevad rahvused erinevate 
tõekspidamiste ja harjumustega. Multikultuursus hõlmab ilmtingimata ka mitmekeelsust, sest 
keel moodustab olulise osa kultuurist ja identiteedist. Ilma oma keeleta hääbub ka kultuur, säilides 
vaid üksikutes tavades ja traditsioonilistes toitudes, nagu võib USA-sse sisse rännanud 
rahvusgruppide näitel tõdeda. Praegu asetatakse Eesti integratsioonipoliitika raames vene 
vähemusele kohustus õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. 
Siiski, paljud mõistavad seda vajadust ise, seda ilmestab ka näiteks vene keele kui valikaine 
populaarsuse suurenemine koolides. Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille 
võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in 
varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus.  2.ÜHISKONNAVALITSEMINE                                                                                                         
Demokraatlik süsteem 
Põhimõtted: 
1) Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas.
2) Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel.
3) Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele.
4)Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma 
ametialal iseseisvalt.
5) Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust.
6) Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda.


7) Mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad 
kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, 
koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne).
8) Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Osalus- ja elitaardemokraatia.
Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise  väärtust.
Elitaardemokraatia – demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, 
põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism.
Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks ja 
sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid.
Parlamentarismi iseloomustab:
Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja 
suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, 
Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh.
Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament 
kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille 
moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendi-valimistel enamuse. Parlament toetab 
valitsust, kuid võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse.
Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu 
parlamendi vastuvõetud seadused – juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad 
teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua uue valitsuse 
moodustamise või isegi uued parlamendivalimised.
Riigipea on parlamentaarses riigis president, konstitutsioonilise monarhia puhul monarh. Riigipea 
esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab 
ametisse need kõrgametnikud, kes peavad ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, 
kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantslerid.
Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks 
võetakse valimiskord USA-s. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, 
kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab võimu jagama parlamendiga.
President kui täidesaatva võimu esindaja tähendab seda, et president on valitsuse juht ehk 
peaminister ning ta moodustab valitsuse – tal on õigus ministreid ametisse panna või ametist 
tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ning on vägede ülemjuhataja. President kui 
seadusandlik võim tähendab seda, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress võtab arvesse 
seaduste koostamisel. Presidendil on vetoõigus – ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud 
seadusi.
Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojas – alamkoda 
ehk esindajate koda ning ülemkoda ehk senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning 
presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president 
valitakse iga 4 aasta tagant.
Poolpresidentalism ehk poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamine erinevus presidentalismiga on 


see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi ametikoha on ka 
peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, 
Austrias, Soomes, Venemaal. Riigikogu ülesanded:
•võtab vastu seadusi ja otsuseid;
•otsustab rahvahääletuse korraldamise;
•valib Vabariigi Presidendi;
•ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid;
•annab peaministri kandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks;
•nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu 
esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja;
•nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed;
•nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed;
•otsustab valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise;
•võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande;
•esineb avalduste, deklaratsioonide ja pöördumistega eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste 
organisatsioonide poole;
•kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed;
•otsustab umbusalduse avaldamise vabariigi valitsusele, peaministrile või ministrile;
•kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra;
•kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja 
demobilisatsiooni. Riigikogu peamine ülesanne on töö seadustega, mis jaguneb kolme järku:
•algatamine: algatamise õigus on Riigikogu fraktsioonil, liikmel või komisjonidel ja Vabariigi 
Valitsusel
•arutamine ja vastuvõtmine;
I lugemine:
II lugemine:
III lugemine
•väljakuulutamine (kui president ei ole nõus seadust välja kuulutama, kuid Riigikogu ei pea selle 
muutmist vajalikuks). Täidesaatev võim Eesti Vabariigis.
Eestis teostab täidesaatvat võimu Vabariigi Valitsus põhiseaduse ja seaduste alusel kas vahetult või
ministeeriumite ja valitsusasutuste kaudu.  Ministeerium jaguneb osakondadeks. Ministeeriumi struktuuriüksuste (talitused,bürood) tööd juhib 
kantsler, tema äraolekul asekantsler. Valitsuse juures asub riigikantselei, mis korraldab valitsuse ja 
peaministri asjaajamist ning tehnilist teenindamist. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle 
nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister.


Kuna taasiseseisvunud Eestis ei ole ükski partei saavutanud Riigikogu valimistel vähemalt 51 
mandaati, on Eestis võimul olnud koalitsioonivalitsused, kuid enamusvalitsuste kõrval on Eestis 
viiel korral võimul olnud ka vähemusvalitsus (1993-94, 1996-97, 1997-99, 2002-2003, alates 
21.mai 2009).
Vabariigi Valitsuse ülesanded:
•viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat;
•suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
•korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist;
•esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; 
koostab riigieelarve eelnõu ja korraldab riigieelarve täitmist;
•korraldab suhtlemist teiste riikidega jne. Riigipea – President www.president.ee
Riigipea on kas faktiliselt või nominaalselt kõrgema riigivõimu kandjaks ning ühtlasi riigi 
kõrgeimaks esindajaks tema suhetes välisriikidega. Ainuisikuliseks riigipeaks võib olla kas 
päritavate võimuvolitustega monarh või teatud tähtajaks valitud president. Monarh on riigipea, 
kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius (absoluutne monarhia) või on monarhi võimutäius piiratud 
(parlamentaarne ja konstitutsiooniline monarhia).
President on kõrgeim ametiisik riigis, kes esindab riiki ja võtab seaduses sätestatud ulatuses osa 
seadusandliku võimu teostamisest. Riigipea pädevuses võib olla ka seadusandliku kogu laiali 
saatmine. Presidentaalsetes vabariikides kuulub riigipeale kogu täitevvõim.
Eesti riigipea on Eesti Vabariigi President, kelle ülesannetest on olulisemad järgmised:
•esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises;
•nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaidja
võtab vastu Eestisse akrediteeritud esindajate volikirjad;
•kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised;
•kuulutab välja seadusi (võib ka välja kuulutamata jätta) ja kirjutab alla ratifitseerimis-kirjadele;
•algatab põhiseaduse muutmist;
•nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid;
•nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi;
•nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud;
•teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, 
õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks;
•annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid;
•vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab 
karistust; •annab välja seadlusi jne.


Kohtuvõim 
Kohtuvõim on õigustmõistev võim. Kohus teeb otsused olenevalt seadustest ja lahendab kaasusi 
kohtumenetluse käigus ehk seadusega sätestatud protseduurilises korras.
Kohus kui õigustmõistev võim, kohtuvõimu teostaja on omaette võimuharu, mille peamine 
ülesanne on õigusemõistmine Eest Vabariigi seadustest lähtuvalt. Kohtunikud nimetatakse ametisse 
eluks ajaks. Kohtusse võib pöörduda iga Eesti Vabariigi elanik, kui tema õigusi või vabadusi on 
piiratud. Ka kõiki riigiasutuste otsuseid on kohtus võimalik vaidlustada. 
Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline . Maakohtud ehk üldkohtud on esimese astme kohtud, 
mis lahendavad tsiviil- ja kriminaalasju. Nende kohtute otsuseid saab apellatsiooni korras teise 
astme kohtusse edasi kaevata. Haldusasjadega tegelevad halduskohtud . 
Teise astme kohtud on ringkonnakohtud , kus võetakse uuesti arutlusele esimese astme kohtus 
arutatud, kuid edasikaevatud juhtumid. Ringkonnakohtu otsused võib omakorda kassatsiooni 
korras edasi kaevata Riigikohtusse. 
Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, mis ei pea kõiki esitatud kaebusi menetlusse võtma. 
Riigikohtus menetlusse võetud juhtum saadetakse uuesti arutlusele madalama astme kohtusse. 
Riigikohus tegutseb ka konstitutsioonikohtuna, mis tähendab seda, et arutab põhiseadusele 
vastavuse või mittevastavuse küsimusi. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium 
tunnistab põhiseadusega vastuolus olevad seadused kehtetuks.
Igal inimesel on õigus pöörduda ettenähtud korras riigiasutuste poole, esitada neile avaldusi ja 
pöördumisi ning saada teavet nende tegevuse kohta. Võimude lahusus
Võimude lahususe printsiibi eesmärgiks on vältida kogu võimu koondumist ühe organi kätte. 
Eristada on võimalik personaalset (ükski isik ei saa samaaegselt osaleda mitme võimuharu 
tegevuses) ja funktsionaalset (riigivõimu funktsioonid on jaotatud erinevate organite vahel) 
võimude lahusust. Samas ei ole võimud kunagi absoluutselt lahus ja üksteisest sõltumatud. Erinevad
võimuharud piiravad ja kontrollivad üksteist, mille tulemusena ei saa ükski neist ületada oma 
võimupiire ja isikute põhivabadused on tagatud.  Opositsioon 
Opositsioonis olevad parteid teostavad kontrolli valitsuse tegevuse üle ning püüavad vastavalt 
võimalustele mõjutada koalitsiooni poliitikat. Opositsiooni ülesanne on toetada valitsust 
küsimustes, mis puudutavad üldriiklikke huve. Opositsiooni puudumisel ei ole tegu demokraatliku 
riigiga.
Opositsioonis on erakonnad, kes said küll parlamenti, kuid ei kuulu valitsuse koosseisu. 
Koalitsioon on erakondade ajutine liit.


Kohaliku omavalitsuse alused 
 Tänapäeval seostatakse kohalikku omavalitsust eelkõige avalike teenuste osutamisega. Viimane on 
aga kohaliku omavalitsuse oluline, kuid mitte ainuke eesmärk. Demokraatlikus riigis tähendab 
kohalik omavalitsus elanikele eelkõige võimalust kaasa rääkida oma kodukandi asjade otsustamisel 
ja on sellisena riigi demokraatia alustala. 
Kohaliku omavalitsuse roll demokraatlikus riigis saab paremini selgeks järgmiste aspektide kaudu: 
Kohalik omavalitsus toimib riigi otsuste suhtes täiendava legitimeeriva institutsioonina: elanike 
valitud esinduskogu volikogu otsused tehakse rahvaesindajate poolt riigi tasandil (Riigikogus) vastu
võetud seaduste raames, mis on niisiis juba keskvõimu tasandil legitimeeritud. Kohalikku 
omavalitsust teostatakse eelkõige (kuid kindlasti mitte ainult) esindusdemokraatia kaudu, s.t iga 
NELJA aasta tagant valivad elanikud volikogu, kes võtab nende nimel vastu otsuseid. 
Suurendamaks kohaliku omavalitsuse vastavust elanike huvidele on osutatud täiendavate 
osalusdemokraatia elementide rakendamise vajalikkusele. Ka Eesti kohaliku omavalitsuse 
korralduses on need elemendid olemas: elanikel on teatud tingimustel õigus ise algatada volikogu 
õigusaktide vastuvõtmist, tühistamist ja muutmist. Samuti saab volikogu olulistes küsimustes 
korraldada rahvaküsitlusi.  Inimõigused. 
Igaühe õigused kui inimõiguste põhiõigused                                                            
 Inimõigused on inimsuse väärtuste ja normide põhjal välja töötatud kokkulepped, mis sätestavad, 
kuidas inimesed ja valitsused peaksid neid väärtusi ja norme arvestavalt käituma. Inimõigusste all 
mõeldakse igale inimühiskonna liikmele kuuluvaid õigusi. Inimõiguste eesmärk on tagada kõigile 
inimväärne elu.
1948 võttis ÜRO Peaassamblee vastu Inimõiguste ülddeklaratsiooni. Selle i põhimõtete järgi on 
inimesel teatud õigused lihtsalt seetõttu, et ta on inimene. Õigus elule, vabadusele, väärikusele, 
isikupuutumatusele, perele jne on inimestel üldomased ning keegi ei tohi neid meelevaldselt ära 
võtta või piirata. Piiranguid võib seada vaid mingitel olulistel põhjustel, kui selles lepitakse kokku 
rahvusvahelisi norme ja standardeid arvestades.
Euroopas lõi inimõiguste kaitse süsteem Euroopa Nõukogu, iga selle liikmesriik peab järgima 
kokkulepitud printsiipe. 4.11.1950 kirjutati alla Euroopa Inimõiguste konventsioonile, mille 
alusel võib iga isik või isikute rühm pöörduda inimõiguste rikkumise korral sellekohase kaebusega 
Euroopa inimõiguste kohtu poole. Inimõiguste eesmärk on vältida diskrimineerimist, s.t inimeste 
vahel mingil põhjusel vahe tegemist, näiteks selle järgi, et nad kuuluvad teatud rahvusesse või 
rassi, tunnustavad teatud usku või pooldavad teatud ideid. Inimõigused kehtivad nii üksikisikutele 
kui ka inimrühmadele. Inimrühmadeks on näiteks perekond, välismaalased, vähemused, 
valitsusvälised organisatsioonid ehk vabaühendused jt. Inimõiguste subjektiks võib olla ka rahvas 
või kogu inimkond. 


Inimõigusi rühmitatakse järgmiselt:
1) põhiõigused ehk universaalsed (üldised) õigused;
2) poliitilised õigused;
3) sotsiaalsed ja majanduslikud õigused
4) kultuurilised õigused.                                                                                      
Põhiõigused on niisugused õigused, mis on igal inimesel ilma mingisuguste lisatingimusteta. 
Põhiõiguste hulka kuuluvad õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele; õigus 
korrakohasele õigusemõistmisele; õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus 
perekonnale ja eraelule. 
Poliitilised õigused on seotud demokraatliku valitsemiskorraga. Peamised poliitilised õigused on 
õigus rahvusele ja kodakondsusele; usu- ja mõttevabadus; sõnavabadus; liikumisvabadus; 
koosolekute- ja ühingutevabadus; hääleõigus. Poliitilised õigused on seotud osalemisega poliitikas 
ja kehtivad enamjaolt nende inimeste suhtes, kes on vastava riigi kodanikud. 
Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused eeldavad, et riigis on arenenud majandus, piisavalt töökohti
ning tugev sotsiaalpoliitika. Peamisteks sotsiaal-majanduslikud õigused on õigus tööle ja 
puhkusele; õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele; õigus inimväärsele elatustasemele; õigus 
sotsiaalsele kindlustatusele; õigus tervisekaitsele ja arstiabile. Kultuurilised õigused on õigus 
haridusele ja kultuurile; õigus rahvuskultuuri ja -keele säilitamisele; õigus teabele. 
Peamine vastutus inimõiguste tagamisel lasub riigi valitsusel, kuid palju oleneb ka iga inimese 
kodanikuaktiivsusest.   Põhiseaduse ja seaduste järgimist riigis kontrollib õiguskantsler. Ta on tegevuses sõltumatu 
ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele. Üks 
tema ülesanne ongi analüüsida riigiasutuste välja antud õigusakte ja esitada kord aastas 
sellekohane ülevaade Riigikogule. Ühtlasi teeb ta ettepanekuid parandada põhiseadusega vastuolus
olevaid õigusakte. Igal inimesel, kes arvab, et tema inimõigusi Eesti riigis on rikutud, on õigus 
sellekohase avaldusega pöörduda õiguskantsleri poole. Ta tegutseb Eestis ka kui inimõiguste üle 
valvaja (ombutsman).
Ta pole seotud Justiitsministeeriumiga, vaid juhib iseseisvat ametkonda – õiguskantsleri kantseleid. 
Ta nimetab seitsmeks aastaks ametisse Riigikogu, tagandada saab teda ainult kohtuotsusega. Presidentalism- President on ühtlasi valitsusjuht, President koostab valitsuse, President valitakse otse rahva poolt
Parlamentarism- Valitsuse moodustab parlament, President on üksnes esindusisik, Sagedased valitsuskriisid, Hea 
koostöö täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel Riigikogu struktuur: Juhatus, Täiskogu, fraktsioonid, komisjonid, välisdelegatsioonid, parlamendirühmad, ühendused
 rahva esindajana on välja töötada ja vastu võtta seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada
välissuhtlust, eelarve menetlemine, valitsuse kokkupanek ja kontroll. Seadused valmivad mitmeetapilise töö tulemusena. Seadusloome esimeses etapis koostatakse seaduseelnõu esialgne 
tekst. Teises etapis algatatakse eelnõu Riigikogus. Seejärel läbib eelnõu kolm lugemist, mille käigus seda lihvitakse ja 
täiendatakse. Riigikogus vastuvõetud seadus saadetakse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile ja avaldatakse 
seejärel Riigi Teatajas.


Vabariigi valitsus- kõrgeim täidesaatev võim. Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse president 3 päeva jooksul pärast seda, kui Riigikogult valitsuse moodustamiseks 
volituse saanud või Riigikogu poolt üles seatud peaministrikandidaat on esitanud talle valitsuse koosseisu. Vabariigi 
Valitsuses ei ole üle 15 liikme.
VALITSUSE MOODUSTAMISE ETAPID:
President teeb valimised võitnud erakonna juhile ettepaneku moodustada uus valitsus.
Peaministri kandidaat esitab Riigikogu ees oma plaane ja Riigikogu liikmed hääletavad vastavalt poolt või vastu
Peaministri kandidaat esitab seitsme päeva jooksul valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva 
jooksul valitsuse ametisse. 
Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees.  Vähemusvalitsus – valitsust mida ei toeta enamik parlamendi liikmed
Enamusvalitsus – valitsuses olevatele erakonnale kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest Kohalik omavalitsus: struktuur ja ülesanded
Struktuur- 
Ülesanded- peab korraldama sotsiaalabi ja -teenuseid (vanurite hoolekannet, noorsootööd), korraldama enda 
omanduses olevate institutsioonide, kinnistute, kohalike asutuste ülalpidamist (gümnaasiumide ja huvikoolide, 
raamatukogude)