1. Taimeraku ehitus, tema osade ülesanded. Taimeraku võrdlus looma-, seene- ja bakterirakuga. Plastiidide tüübid ja nende ülesanded.
TAIMERAKU EHITUS.
Taimerakku ümbritseb rakumembraan , mis sarnaneb imeõhukese kilega. Rakumembraan on kõide organismide rakkudel. Kuid taimerakku katab lisaks sellele rakukest . See anab taimerakule tugevuse ja kindla kuju. Noorte taimerakkude kestad koosnevad peamiselt selluloosist. Rakukestas ja rakumembraanis on poorid , mille kaudu on naaberrakud omavahel ühenduses.
Raku sees paikneb rakutuum , mis sisaldab pärilikkusainet, mis on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Kõige olulisemad on rakutuumas kromosoomid , mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles paiknevad mitmesugused rakuosad , mis täidavad erinevaid ülesandeid.
Taimerakkudele on iseloomulikud vakuoolid – õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Vakuoolidesse koguneb nii jääk- kui ka varuaineid. Samuti võib rakumahl sisaldada mitmesuguseid värvaineid, millest oleneb paljude õite ja teistegi taimeosade värvus. Vakuoolid reguleerivad raku veesisaldust ja tekitavad raku siserõhu, mis võimaldab säilitada rohtsetel, puitumata taimeosadel oma kuju. Rakkude suurenedes ja vananedes vakuoolid suurenevad ja liituvad.
PLASTIIDID .
...on rakuosad, mis on iseloomulikud ainult taimerakkudele. Värvainete ehk pigmentide sisalduse alusel jaotatakse plastiidid kloro-, kromo - ja leukoplastideks.
Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Ühes rakus võib olla mitukümmend kloroplasti. Need annavadki taimerakkudele rohelise värvuse.
Kromoplastides sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranži või punase värvuse. Need võivad anda värvi õitele, viljadele, juurtele . Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid.
Leukoplastid on värvusetud plastiidid. Nende peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine. Seetõttu on leukoplaste rohkesti taimede maa- alustes osades ( juurtes , risoomides, mugulates )
Plastiidid võivad teatud tingimustel muutuda, s.o üksteiseks üle minna. Näiteks tomati küpsedes muutuvad kloroplastid kromoplastideks. Porgandi juure maapinnale ulatuv ots läheb valguse käes roheliseks, sest kromoplastid muutuvad kloroplastideks. Valguse mõjul värvub kartulimugul roheliseks, kuna leukoplastid muutuvad selles kloroplastideks.
TAIMERAKU VÕRDLUS.
Taimerakk on eukarüootne rakk , millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni.
Mõned karakteersed jooned on järgmised:

• taimerakul on suur membraaniga ümbritsetud tsentraalvakuool, mille üks tähtsamaid ülesandeid on turgori hoidmine, mitmete varuainete säilitamine ja kasutute organellide ja valkude lagundamine
  
• taimerakku katab tselluloosist või hemitselluloosist rakukest
  
• kõrvuti asetsevaid taimerakke ühendab plasodesm
  
• taimerakul on plastiidid, millest tähtsaimad on kloroplastid
  

Mis eristab loomarakku teiste organismide rakkudest? Loomarakul puuduvad rakuseinad, seal on tuum ja tuumamembraan Tuleta meelde loomaraku organellid . Mitokondrid , kloroplasitd, plastiidid?
Seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid, mis esinevad loomaraku ehituses. Et seened on heterotroofse toitumisega, siis taimedele omased plastiidid nende rakkudes puuduvad. Ka taimedel iseloomulike iseloomulike omadustega vakuoole seenerakkudes ei esine.
Taimerakk erineb loomarakust: ainuomaste organellide plastiidide esinemine.
Taime ja looma erinevused
Toitumine Taim: autotroof Loom: heterotroof See pole taime ja looma erinevus, et taim ei suudaks orgaanilisi aineid omastada, vaid see, et loom ei suuda fotosünteesida.

Eritussüsteem - Taimel jääkained raku sisse, et ei tekiks soodsat elupaika lagundajatele. Taimedel sekundaarne ainevahetus – modifitseerimine – alkaloidid , fenoolsed ühendid, teatud määral terpenoidid . Jääkainete kasulik ära kasutamine taimedele iseloomulik.

TAIMERAKU ELUTEGEVUS JA PALJUNEMINE
Elusad rakud nagu terve taimgi, toituvad, hingavad, kasvavad ja paljunevad. Toitumise ja hingamise tulemusena raku koostisained pidevalt muutuvad ja uuenevad. Rakud kasvavad ja paljunevad. Nii kasvavad ja arenevad taimed tervikuna . Rakud paljunevad jagunemise teel.
2. Taime keemiline koostis: taimedele eriti iseloomulikud ainerühmad, nende tähtsus, levik ja esindajate näited. (TEADA VÄGA ÜLDISELT!)
1. Vesi - On elukeskkond. Vesi keskkond, kus toimuvad elureaktsioonid.
Nt. Ilma veekeskkonnata ei tõmbu lihasvalgud kokku, ei toimu suhkru oksüdeerumine (hingamisahelas). Kui vett pole, taim sureb või on ooteseisundis, kus eluprotsessi ei toimu.
2. Mineraalained - N, P, K, Na, Mg, Ca, Fe, Cu, Zn, Mn, Mo, Cl, Ko jne.
3. Sahhariidid e. süsivesikud: Koosnevad: C ja H2O
3.1. Suhkrud * Monosahhariidid ( lihtsuhkur ): pentoosid ( riboos , desoksüriboos), heksoosid (glükoos, fruktoos , ksüloos)
3.2. Polüsahhariidid (tärklis, inuliin , tselluloos, hemitselluloos , kummivaigud, limaained)
3.3. Pektiinid. Nad suhkruhappe ja uroonhappe polümeerid. Glükuroonhape, frukturoonhape.
3.4. Glükosiidid Koosnevad sahhariidist ja mingist teisest orgaanilisest molekulist.
4. Aminohapped ja valgud. Valkude koostises on enamasti 21-22 aminohapet. Aminohappeid on aga rakus rohkem, eriti palju on taimerakkudes vabu aminohappeid.
5. Lipiidid. Ained, mis on vees lahustumatud, apolaarsetes vedelikes lahustuvad ained. Nt bensiin , tärpentin, teataval määral piiritus .
5.1. Rasvad, õlid (glütserool+rasvhapped; küllastumata rasvhapped)Taimeõlid

5.2. Vahad (rasvhape+rasvalkohol) Mesilasvaha, lehepinnal, taluõuntel.

Fosfolipiidid Steroidid
5.3. Terpenoidid Neid 3 rühma: 5.3.1. Terpeenid ehk monoterpenoidid (ühest terpenoidi ühikust). Nad väga taimsed, loomades praktiliselt pole. 5.3.2. Karotinoidid ehk oligoterpenoidid (mõnded terpeeni ühikud kokku). Karotinoidid (pigmendid, asuvad plastiidis) 5.3.3. Kautšuk ehk polüterpenoidid Kaitseaine, eelkõige taimede piimmahlas.
Piimmahla võililles, kummi viigipuu ( kummipuu ), piimalillelised.
6. Nukleiinhapped
7. Alkaloidid
8. Fenoolsed ühendid. 8.1. Aromaatsed ühendid (monofenoolid) Lõhnavad sageli. Vaniliin, kohvhapped – kohvi lõhn. Kumariin Kipuvad olema kõik mürgised ja kanserogeensed. 8.2. Oligofenoolid 8.3. Polüfenoolid
9. Orgaanilised happed
10. Aldehüüdid, alkoholid , estrid, sinepiõlid

Vakuoolid - õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Vakuoolidesse koguneb nii jääk- kui ka varuaineid. Vakuoolid reguleerivad raku veesisaldust ja tekitavad raku siserõhu, mis võimaldab säilitada rohtsetel,