Noored lehed on roosakad, vanusega muutuvad tumeroheliseks. Vili Viigipuu kannab viigimarju. Annab saaki 3 korda aastas: kevadel, suvel ja sügisel. Viigimarja valmimiseni kulub 50-90 päeva. Viigimarjad on rohelised ja mittesöödavad. Kohastumused Lehed on kaetud vahakihiga, et hoida vett. Pinnas Kummipuu vajab kuiva kuid viljakat pinda Paljunemine Kummipuu paljuneb seemnete või pistikutega.
sest selle saagist tehakse kummi(lateksit) · Puu nõuab palju vihma · Kasvatatakse peamiselt KaguAasias, aga ka Indias, Hiinas ja KeskAafrikas · Vanemad puud annavad rohkem saaki kui nooremad puud Mis on kumm ? · Kumm on kõrgelastne marerjal, mille põhiline koostisosa on vulkaniseeritud kautsuk. Rakendused · Veekindlad riided ja jalanõud · Kummikindad · Elektrijuhtmete isolatsioon · Kustutuskumm Kummipuu seemned Ajalugu · Kummipuu kasvas esialgu Amazonases. · 1873 taheti istutada kummipuud väljaspoole Brasiiliasse · Teine riik kuhu nad seemned külvasid oli India
Brasiilias, Loode- Paraguias ja Ida-Boliivias Pesitsemine Pesitsusaeg algab juulis ja lõpeb detsembris Pesa asub tavaliselt mõnes puuõõnes Mune 2-3 haudumine 27-30 päeva Kasvatavad ainult üles 1 poja Kohastumused Võimas ja tugev nokk, et puuvilju süüa Kummiviigipuu e. Kummipuu Ficus elastica Pildid Iseloomulikud omadused 20-25 m kõrge Pikergused suured tumedad nahkjad läikivad lehed Tema piimmahl sisaldab 18-20% kautsukit Lehed on 10-35 cm pikad ja 5-15 cm laiad Levila India rannikualade dzungleis Viljumine Kahekojaline taim Annab saaki 3 korda aastas: kevadel, suvel ja sügisel Viigimarja valmimiseni kulub50-90 päeva Kohastumused Lehed on kaetud vahakihiga, et hoida vett Kasutatud kirjandus
Kaitsefunktsioon- (nt tselluloos) nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsvad mehaaniliste põrutuste eest; kaitse märgumise eest; kate mõrkie eest; pruun rasvkude(osaleb soojusregutatsioonis) Lahustifunktsioon- vees olevad lipoproteiinid kanavad rasvlahustuvaid vitamiine(A,D,E) organismi kõikidesse kudedesse Bioreguatoorne funktsioon nt: steroidhormoonid Taimsed vaha kaitsevad a)liigse aurustumise eest (mänd, kummipuu) b)ülekuumenemise eest (peegeldab valgust- kummipuu) c)mikroorganismide eest (puuviljad-õunad) Valgud R(radikaal) Ehk proteiinid. (aminorühm)H2N-C-COOH(karmoksüülrühm) Valkude jaotus: H · Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. · Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Valgustruktuurid:
6. romblehine tsissus - Cissus rhombifolia 7. tups-rohtliilia - Chlorophytum comosum 8. portulak-turdleht - Crassula ovata 9. vahemere alpikann - Cyclamen persicum 10. lõhnav draakonipuu - Dracaena fragrans 11. ääris-draakonipuu Dracaena marginata 12. kuld-nõelköis - Epipremnum aureum 13. sulgas nõelköis - Epipremnum pinnatum 14. jõulutäht sün. kaunis piimalill - Euphorbia pulcherrima 15. bensoe-viigipuu - Ficus benjamina 16. harilik viigipuu - Ficus carica 17. kummipuu sün. kummi-viigipuu - Ficus elastica 18. harilik luuderohi - Hedera helix 19. roos-hibisk - Hibiscus rosa-sinensis 20. vöödiline ratsuritäht - Hippeastrum vittatum 21. harilik vahalill - Hoya carnosa 22. Blossfeldi kalanhoe - Kalanchoe blossfeldiana 23. õrn näsakaktus Mammillaria gracilis 24. kõrge nefroleep - Nephrolepis exaltata 25. õilis kuuking - Phalaenopsis amabilis 26. Simsi rododendron sün. Simsi asalea - Rhododendron simsii 27
Floridat iseloomustab ideaalne kliima - 25-35 kraadi läbi aasta. Niiske lähistroopiline taimkate ulatub rannikust kuni Apaltsi mäestikuni, mis on järsk piir eri loodusvööndite vahel. Suure sademehulga tõttu on siinsed jõed väga veerikkad. Taimestik Põhjapoolsetes piirkondades on levinud hikkori- ja pähklipuu; samas ning ka lõunapoolsematel aladel kasvavad igihaljad tammed, pöögid, magnooliad, kääbuspalmid, rododendron, kummipuu, mahagonipuu. Florida soodes kasvab sooküpress. Väga levinud on siinsetes metsades liaanid, mis end teiste suuremate puude ümber väänavad. Niisketes metsades on puud sageli kaetud paksu samblakihiga. Loomad Sarnaselt taimeriigiga on ka loomariik väga mitmekesine. Metsades kohtab mustkaru, valgesabahirve, metssiga, opossumeid, ilveseid, pesukarusid, kärpe, armadille jt. Florida soodes elutsevad alligaatorid, pelikanid, flamingod ning erinevad kilpkonna- ja konnaliigid
Kautsukid on pehmed, elastsed ja plastilinised ained, mis lahustuvad hästi orgaanilisetes lahustites ja reageerivad põhiahelas olevate kaksiksidemete arvel mitmesuguste reagentidega. Kautsukeid, nii nagu polüetüleenigi võib käsitleda kui kõrgmolekulaarseid süsivesinikke. Erinevus on selles, et kautsukites esinevad kordsed sidemed. (-CH2-CH=CH-CH2-)n Kummi on kautsuki vulkaniseerimisel saadav sitke elastne materjal. Algselt toodeti seda mõne taime, nt kummipuu piimmahlast. Vähese väävli toimel, kui tekib vähe põiksidemeid, saadakse elastne kummi.
metsadest, era või kogukondade (väikemetsaomanikud) poolt omatud metsadest ning illegaalsetest raietest. (Rodrigue ja Soumonni 2014) Väikemetsaomanikud kasvatavad ka metsa, oma majapidamise tarbeks ja, et saada lisasissetulekut. Tectona grandis, Swietenia macrophylla, Paraserianthes falcataria ja Gmelina arborea on neli põhilist puuliiki, mida väikemetsaomanikud kasvatavad. (Roshetko et al. 2004) Puuliigid, mida istandustes põhiliselt kasvatatakse, on mangroovid, kummipuu ja bambus. FRA andmetel kasvatatakse põhiliselt mangroove 32 070 km2. Kummipuu ja bambuse istanduste pindalalise jagunemise kohta andmed puuduvad. (FRA 2010) 2 Puidukaubandus Indoneesia metsatööstus hõlmab peaaegu 20% sisemajanduse kogutoodangust (SKT), ning 33% terve riigi ekspordist. Täpsed andmed puuduvad, aga pakutakse, et umbes 70% kogu Indoneesia puidutoodangust läheb ekspordiks. (Rodrigue ja Soumonni 2014)
Usk - protestantism USA loodus USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas Keskmine temperatuur Suvi Talv Põhjaosa 8…16 °C 0…–32 °C Lõunaosa 16…24 °C 0…–8 °C Pindala - tasandikud ja madalad mäestikud, lääne- ja loodeosas on kõrgmäestikud Taimestik - hikkori- ja pähklipuu, igihaljad tammed, pöögid, magnooliad, kääbuspalmid, rododendron, kummipuu, mahagonipuu, liaanid Loomastik- mustkaru, metssiga, opossumeid, ilveseid, pesukarusid, alligaatorid, pelikanid, flamingod, madusid USA transpordisüsteem Raudteetransport – raudteed 226 427 km Lennutransport – lennujaamad, lennuväljad, maandumisrajad - 5 194 Mere- ja siseveetransport – sadamad 300, ristluslaevad,
temperatuur ligi 10° Riigi keskosas 250…500 mm madalam kui samadel Lääne- ja idarannikutel 1000… laiustel Euroopas. 3000 mm Kliima Taimed Taimestik on suhteliselt liigirohke Põhjapoolsetes piirkondades on levinud hikkori- ja pähklipuu; samas ning ka lõunapoolsematel aladel kasvavad igihaljad tammed, pöögid, magnooliad, kääbuspalmid, rododendron, kummipuu, mahagonipuu. Florida soodes kasvab sooküpress. Väga levinud on siinsetes metsades liaanid, mis end teiste suuremate puude ümber väänavad. Puurinde võrade all olevad taimed moodustavad enamasti hõreda põõsarinde ja hästi väljakujunenud puhma-rohurinde ning samblarinde. Mullad PARASVÖÖTME SEGA- JA PARASVÖÖTME OKASMETS LEHTMETS Nõrgalt arenenud rohustuga
mäestikuni, mis on järsk piir eri loodusvööndite vahel. Suure sademehulga tõttu on siinsed jõed väga veerikkad. 4 Kliima Pildil on antud kliimadiagramm Florida kliima kohta. Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Põhjapoolsetes piirkondades on väga levinud hikkori- ja pähklipuu; samas lõunapoolsematel aladel kasvavad igihaljad tammed, pöögid, magnooliad, kääbuspalmid, rododendron, kummipuu, samuti ka mahagonipuu. Florida soodes kasvab sooküpress. Väga levinud on siinsetes metsades liaanid, mis end teiste suuremate puude ümber 5 väänavad. Niisketes metsades on puud sageli kaetud paksu samblakihiga. Taimestik Pildil on väga lailalt levinud küpress. Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Sarnaselt taimeriigiga on ka loomariik väga
Maailma metsandus. 1) Metsavarude iseloomustavad näitajad: 1. Metsa pindala %. 2. Puiduvaru m3 s(tihumeetrites) 1 ha-l puude tüvede maht.3. puidu aastane juurdekasv 1 ha-l m3. 2) Puude 5 gruppi liikide järgi: 1. Väärispuud eebenipuu, mahagonipuu, karjala kask. 2. Kõvad lehtpuud tamm, pöök, vaher. 3. Okaspuud tarbepuit; kuusk, mänd. 4. Väheväärtuslikud puud lepp haab, paju. 5. Eri kasutusega puud kummipuu, korgitamm. 3) Metsamajandus metsa istutamine, hooldamine, sanitaar-, harvendusraie. metsatööstus metsa langetamine ja puidu töötlemine. 4) Ekvatoriaalne vihmamets: puidu juurdekasv 50 m3 1 ha-l. liigiline koosseis kasvavad väheväärtuslikud puud, maapinnal on rikas taimestik, tüüpilised loomad elavad puudel, massiivsed loomad paksu nahaga, kõrged puud, igihaljad taimed, hõre rohurinne. hinnang mõjutab maa kliimat oluliselt.
sellega tagatakse, et mets saab raieküpseks 20 aastat varem. Riigid, kes ostavad ja müüvad puitu ja puidutooteid: maailma suurimad metsatööstusettevõtted paiknevad USA-s, Kanadas, Soomes, Rootsis ning neile suudavad konkurentsi pakkuda vaid paar Jaapani firmat. Puidu hindamine : 1) väärispuit - punane puu, eebeni puu, mahagon 2) kõvad lehtpuud - kirss, tamm, pöök, saar 3) tarbepuu - mänd, kuusk, lehis, tsuuga, nulg 4) erikasutusega puit - hevea e kummipuu, eukalüpt, datlid, õunapuu Metsandusega seotud keskkonnaprobleemid: Ilma metsata kaoksid kõik sellega kaasnevad posit mõjud. kaob palju rohkem kui vaid puit, kaovad lugematud liigid, kelle kogumõju Maa keskkonnale ei osata veel täiel määral hinnata. vesi erodeerib kaitsva metsata mägistes piirkondades suuri maa-alasid ja muudab need kasutuskõlbmatuks. + jõgedesse satub palju setteid, mis ummistab suudmeid ja voolusänge ning põhjustavad üleujutusi
3. (2) Kõrvekarva ehitus Kõrvekarv on kaitseülesandega. Üherakuline ja rakuseinas on ca ja si ning kõrvevedelik. 4. (2) Mis on emergentsid? Näide on epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Kibuvits, roos, vaarikas, hobukastan, ogaõuna kupral jne. 5. (2) Mis on kivisrakud? Kus esinevad? Kivisrakk koosneb paksenenud puitunud osast, raku valendikust ja kanalitest. asetsevad rühmadena (nt pirni viljali-has) või üksikult (nt kummipuu ja tee- põõsa lehtedes). 1. (2) Kambium on üks algkudedest, asendilt on külgmine ehk lateraalne. Puittaimedel asub kambium 2. (2) Mis on risoom? Kellel esineb? Risoom e. Maaalune vars, on peenike või jäme, harunev või harunemata, maa-alune või pindmine vars, mis moodustab nii juuri kui maapealseid osi. Neid omavad sellised taimed nagu kanna, iiris, rohtlaliilia, ülane, adoonis, kolmiklill, kalla ja lauk, maikelluke 3. (1) Mis on juurekael?
Ecocell vähendab materjali ja energia kulu, ning suurendab materjali tootlikkust. Selle kasutamine aitab luua kulude märkimisväärset kokkuhoidu. Madratsite puhul Ecocell loob unikaalse rakustruktuuri, mis võimaldab õhul ringi liikuda ja niiskusel väljuda. Lateks Lateks on üldnimetus polümeersetest peenosakestest vesikeskkonnas moodustunud stabiilsele emulsioonile. Päritolult võivad lateksid olla nii looduslikud kui sünteetilised. Kasutatakse madratsite tootmisel. Lateks on kummipuu Hevea Brasiliensis piimmahlast toodetud naturaalne, elastne ja vastupidav materjal. Sobib hästi vahekihiks vedrude ja kanga vahele. Tavaliselt on madratsite lateks eritöödeldud, pestud ning kuivatatud. Nii laseb materjal õhku läbi, on pehme ja vastupidav. Tootmisprotsess: Vahustamine - lateksit vahustatakse mikseriga teatud aja jooksul, mille pikkus sõltub soovitavast tugevusastmest. Pihustamine - lateksvaht pihustatakse läbi vooliku konveierile, kus vaht muutub geeljaks massiks.
tuleb (T,K). Puhkepäevadel töötamisel makstavat listasu (50%) võib nõuda kuni 3 aastat tagasiulatuvalt. Töötaja töölerakendamine puhkepäevadel on lubatud tema nõusoleku,l välja arvatud: 1. loodusõnnetuse või tootmisavarii ärahoidmiseks või nende tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks 5 2. õnnetusjuhtumi, tööandja vara hävimise või riknemise ärahoidmiseks (paras kummipuu, mille alla mahub kõik. Nõua kirjalikku seletust) · Riigipühal tehtud töö eest makstakse vähemalt kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt. Kui vahetus algab riigipühaeelsel päeval ja lõpeb riigipühal või algab riigipühal ja lõpeb riigipühajärgsel päeval, tasustatakse tööd sellises vahetuses nagu riigipühal.
Sojauba – valgurikas, mõõdukas soojuses, Lanka tähtis loomakasvatusvaestes piirkondades Õlipal Aafrika Kagu-Aasia Lisaks mõned taimed: m (Guinea Arahhis e. maapähkel e. hiina pähkel – Looduslik kautšuk – heevea e. kummipuu. vihmametsad) kaunad mullas, kasvab Aafrikas Toorkummit saab. Pärit Lõuna-Ameerika Kohvip Aafrika Ladina- Õlipalm – 30m puu, tähtis toiduaine- ja vihmametsadest. Kasv Malaisias, uu (Etioopia) Ameerika kosmeetikatööstuses, taimeõlide toodangus Indoneesias, Tais, Hiinas, Indias soja järel 2. kohal. Biodiisel. Datlipalm –
elada mitu aastat puude otsas maapeale laskumata. võib elada mitu aastat puude otsas maapeale laskumata. Koaaladel on teravad küünised ja nad suudavad klammerduda ka täiesti sileda puukoore külge ning ronida üles toidu poole. Koaalad võivad kasvada kuni 85 cm pikkuseks. Ta magab keskmiselt 18 tundi ööpäevas. Koaala on suurepärane ujuja. Kui ta veest välja tuleb, siis lakub ta oma kasuka kuivaks ja neelab selles olnud vee alla. Koaala on kukruline ja toitub ainult teatud liiki kummipuu- või eukalüptilehtedest, mida sööb mõnikord kuni 1 kg päevas. Eluks vajaliku vee saab toidust. Emastel koaaladel on korraga üks järglane. Koaalabeebi jääb emaslooma kukrusse kuueks kuuks, ta areneb seal nisast emapiima imedes. Edasi kannab ema teda aasta jooksul seljas. 20. sajandi alguses kütiti koaalasid nende hõbehalli karusnaha pärast. Tänapäeval on see loomaliik kaitse all, kuid on siiski väljasuremise ohus.
Temperatuuril ca 80°C toimub osaline polümerisatsioon. Pärast seda, kui polümeeri osakaal moodustab 30%, lastakse vedel mass vertikaalse 6-sektsioonilise reaktori (3) ülemisse ossa. Igas sektsioonis on küttesärk (4) ning roostevabast küttespiraal, et hoida hoida temperatuuri vajalikes piirides (lugedes ülalt alla, 100-200°C-ni). Soojuskandjana kasutatakse segu difenüüli ja difenüüloksiidi. 27. Naturaalne kautsuk See on kummipuu ehk kautsukipuu ehk mahl, mida kogutakse puude külge kinnitatud kogumislehtritesse Lateks sisaldab: naturaalkautsukki (NK) kuni 30%, heljumit kuni 60%, valkusid 2-2,7%, vaike 1,7-3,4%, suhkruid 1,5-4,2% ja mineraalaineid 0,2-0,7%. Kogutud laateks filtritakse ning lisatakse säilitusainena ammoniaaki. Naturaalkautsuk eraldatakse laateksist koagulatsiooni teel erinevate hapete ja sooladega. Tänapäeval saadud kautsuk granuleeritakse ning kuivatatakse
KUMM Nende erilisus teiste seas on elastsus, kummi saab venitada ja igt moodi painutada, kuid see võtab pärast seda esialgse kuju. Esmalt olid kummid looduslikest ainetest, kuid nüüd ka sünteetilistest. • Ei talu väga temperatuuri muutuseid. • On vulkaniseeruvad, kui seda segada väävliga, seega omadused sõöltuvad vulkaniseerumisest ja lisaainetest. • Looduslikku kummi valmsitatakse Hevea- puu piimavaigust. Kummipuu toorvaiku nimetatakse kautšukiks + 1-3% väävlit ja niiisaadaksegi kumm. • Eboniit on aga suure väävlisisaldusega kumm ja väga tugev (-50% väävlit) • Sünteetilist kummi toodetakse polümerisatsiooni teel, see on parema vastupanuga kemikalidele ja ilmastikule. • Lisaks on 90% toodetud kummidest tugevndatud kiududega(mineraalsed, sünteetilised või mineraalsed). See parandab nende tugevust
5.2. Vahad (rasvhape+rasvalkohol) Mesilasvaha, lehepinnal, taluõuntel. Fosfolipiidid Steroidid 5.3. Terpenoidid Neid 3 rühma: 5.3.1. Terpeenid ehk monoterpenoidid (ühest terpenoidi ühikust). Nad väga taimsed, loomades praktiliselt pole. 5.3.2. Karotinoidid ehk oligoterpenoidid (mõnded terpeeni ühikud kokku). Karotinoidid (pigmendid, asuvad plastiidis) 5.3.3. Kautsuk ehk polüterpenoidid Kaitseaine, eelkõige taimede piimmahlas. Piimmahla võililles, kummi viigipuu (kummipuu), piimalillelised. 6. Nukleiinhapped 7. Alkaloidid 8. Fenoolsed ühendid. 8.1. Aromaatsed ühendid (monofenoolid) Lõhnavad sageli. Vaniliin, kohvhapped kohvi lõhn. Kumariin Kipuvad olema kõik mürgised ja kanserogeensed. 8.2. Oligofenoolid 8.3. Polüfenoolid 9. Orgaanilised happed 10. Aldehüüdid, alkoholid, estrid, sinepiõlid Vakuoolid - õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Vakuoolidesse koguneb nii jääk- kui ka varuaineid
moodustab 30%, lastakse vedel mass vertikaalse 6- sektsioonilise reaktori (3) ülemisse ossa. Igas sektsioonis on küttesärk (4) ning roostevabast küttespiraal, et hoida hoida temperatuuri vajalikes piirides (lugedes ülalt alla, 100-200°C-ni). Kolonni alumises otsas on veel ka elektriküte (5). Kolonni diameeter on 600-1500 mm, kõrgus 5-11 m. Soojuskandjana kasutatakse segu 26,5% difenüüli ja 73,5% difenüüloksiidi. 27. Naturaalkautsuk See on kummipuu ehk kautsukipuu Hevea brasiliensis laateks ehk mahl, mida kogutakse puude külge kinnitatud kogumislehtritesse. ,,Kao-tsu" = puupisarad. Suured istandused on Brasiilias, Malaisias, Indoneesias, Libeerias jm. Läheb umbes 7 aastat, enne kui puust on võimalik kätte saada laateksit. Saak on umbes 2400-3000 kg/ha · aastas. Laateks sisaldab: naturaalkautsukki (NK) kuni 30%, heljumit kuni 60%, valkusid 2-2,7%, vaike 1,7-3,4%, suhkruid 1,5-4,2% ja mineraalaineid 0,2-0,7%. Kogutud
KUMM Nende erilisus teiste seas on elastsus, kummi saab venitada ja igt moodi painutada, kuid see võtab pärast seda esialgse kuju. Esmalt olid kummid looduslikest ainetest, kuid nüüd ka sünteetilistest. • Ei talu väga temperatuuri muutuseid. • On vulkaniseeruvad, kui seda segada väävliga, seega omadused sõöltuvad vulkaniseerumisest ja lisaainetest. • Looduslikku kummi valmsitatakse Hevea- puu piimavaigust. Kummipuu toorvaiku nimetatakse kautšukiks + 1-3% väävlit ja niiisaadaksegi kumm. • Eboniit on aga suure väävlisisaldusega kumm ja väga tugev (-50% väävlit) • Sünteetilist kummi toodetakse polümerisatsiooni teel, see on parema vastupanuga kemikalidele ja ilmastikule. • Lisaks on 90% toodetud kummidest tugevndatud kiududega(mineraalsed, sünteetilised või mineraalsed). See parandab nende tugevust
annaabi.ee 
