Põllumajandustaimed TK (0)

III osa
1) Vegetatiivsed taimeorganid
- Taimeanatoomias räägitakse taime vegetatiivsetest organitest - juur , vars ja leht.
- Vegetatiivsed elundid moodustavad taime keha ning täidavad taime elutegevuse põhilisi ülesandeid (sh vegetatiivne paljunemine).
2) Juur

• Juur on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
  
• Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud.
  
• Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal.
  

3) Juure vöötmed

• Kasvukuhik – apikaalne meristeem
  

• Pikenemisvööde – rakkude kasv
  
• Diferentseerumisvööde – püsikudede kujunemine
  
• Külgjuurte vööde – peritsüklist saab alguse
  
• Juurekael
  

4) Juurte ülesanded

• Vee ja mineraalainete omastamine
  
• Säilitusorgan.
  
• Fotosüntees, hapniku omastamine
  
• Orgaaniliste ainete sünteesi organ
  

5) Juure muudendid

• Säilitusjuured
  
• Tõmbejuured – e. kontraktiiljuured
  
• Õhujuured
  
• Assimileerivad juured – kloroplastidega rakud
  
• Hingamisjuured
  
• Ronijuured
  
• Tugijuured
  
• Kurgjuured
  
• Plankjuured
  

6) Säilitusjuured – juurviljad

• Kaalika ehk rõika tüüp
  
• Porgandi tüüp
  
• Punapeedi tüüp
  

7) Juure primaarne ja sekundaarne anatoomiline ehitus
Primaarne:

• Primaarne ehitustüüp kestab kuni esimeste pärislehtede ilmumiseni.
  
• Üheidulehelised õistaimed - juure steeli ossa ei teki kambiumi rakke
  

Sekundaarne:

• Esineb paljasseemne ja kaheiduleheliste õistaimede juures
  
• Tekitajaks – kambium
  
• Põhjustab juurte jämenemist
  

8) Juuremügarad

• Iseloomulikud liblikõielistele
  
• Moodustub mügar , mille sees on bakteroidkude
  
• Toimub õhulämmastiku tootmine bioloogilisse aineringesse
  

9) Mükoriisa

• Endotroofne – juure esikoore parenhüümi rakkudes asuvad põisjad seenehüüfid. Ei esine lõikheinaliste, maltsaliste ja ristõieliste sugukondades.
  
• Ektotroofne – hüüfid asuvad kooreparenhüümi rakkude vahel ja tiheda kattena juure välispinnal. Sellistel taimedel puuduvad juurekarvad . Esineb enamasti 2-id. lehelistel puudel. Kandseened – puravikud , pilvikud, riisikad jne
  

10)Vars, varte põhitunnused ja ülesanded
Tunnused:

• Taime maapealne vegetatiivne organ
  
• Vars koos lehtedega on võsu
  
• Vars areneb pungast
  

Ülesanded:

• Külgharude moodustamine, lehestiku, õite ja viljade kandmine, vee ja fotosünteesi produktide transport
  

11) Varte tüübid ja harunemine

• Puittaimed : puud (esimene ja teine rinne), põõsad, puhmad, poolpõõsad
  
• Rohttaimed : 1-aastased, 2- aastased ja mitmeaastased
  

12) Pung , pungade ehitus ja tüübid
Pung on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Ehituse põhjal jaotatakse pungad kasvu-, õie- ja segapungadeks.

• Kasvupung sisaldab taime vegetatiivseid osi: võrse- ja lehealgmeid.
  
• Õiepung sisaldab taime reproduktiivseid osi: õiealgmeid.
  
• Segapung sisaldab mõlemasuguseid algmeid.
  

Tüübid:

• Ladvapung
  
• Külgpung
  
• Kaenalpung
  
• Lisapung
  
• Paljaspungad
  
• Pikkvõrse
  
• Lühivõrse
  

13) Varre muudendid

• Risoom
  
• Maa-alused võsundid ehk stoolonid
  
• Mugul
  
• Mugulsibul
  
• Sibul
  
• Kõitraod ehk väänlad
  
• Astlad
  
• Ogad
  

14) Risoom
Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu. Risoomi ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine.
15) Varre primaarne ja sekundaarne ehitus kaheidulehelistel
16) Varre anatoomiline ehitus üheidulehelistel taimedel
Kambiumi tegevuse tulemusena toimub varre jämenemine ehk teiskasv . Kambiumirakkude paljunemise ja eristumise tagajärjel tekib järjest juurde puit ja niin, esimene neist sissepoole, teine väljapoole. Juhtkimpude kambiumiga kohakutiolevad säsikiire rakud omandavad taas paljunemisvõime ning kambium kujuneb ühtlaseks rõngaks varres. Vart väljast katnud epidermis sureb, moodustuvad kork ja korp .
17) Steel, steeli tüübid
Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi.
Tüübid:

• Prosteel
  
• Sifonosteel
  
• Aktinosteel
  
• Plektosteel
  
• Antrosteel
  
• Eusteel
  
• Ataktosteel
  

18) Leht, lehe osad

• Taime vegetatiivne organ
  
• Kasv on ajas ja ruumis piiratud
  
• Ei kanna õisi, aga lisapungad!
  
• Lehe osad – roots, laba , tupp, rood
  

19) Lehtede tüübid
Lehed võivad olla kas liitlehed või lihtlehed .
20) Lihtlehed ja liitlehed
Kui rootsule kinnitub üks lehelaba , on tegu lihtlehega (Pärn, vaher). Kui leherootsule kinnitub omakorda eraldi rootsukestega mitu lehelaba ehk lehekest, on tegu liitlehega (Pihlakas).
21) Leheseis . Lehe muudendid. Ala, päris ja kõrglehed
Leheseis on liigile omane lehtede asetus :

• Vahelduv
  

• Spiraalne
  
• Vastak
  
• Männaseline
  

Lehe muudendid:

• Leheastel
  
• Leheväänel
  
• Füllood
  
• Veekoguja leht
  
• Õhukoguja leht
  
• Püünislehed
  

Alaleht - välja arenemata või muundunud kujuga eriülesannet täitvad lehed (näiteks idulehed ja pungasoomused).
Kõrglehed - lihtsa ehitusega pärislehtedest kõrgemal (eriti õite piirkonnas) asuvad lehed.
22) Lehe anatoomiline ehitus kahe- ja üheidulehelistel taimedel
23) Paljassemnetaimede leht
Paljasseemnetaimed on enamasti okaspuud, mille lehtedeks on okkad. Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad okkad. Okkaid katab tugevalt paksenenud rakukestadega kattekude ( epiderm ), milles paiknevad ridadena õhulõhed.
IV osa
1) Generatiivsed taimeorganid
Generatiivsed elundid on suguliseks paljunemiseks. Generatiivsed organid on – õis, õisikud , seeme , emakkonnad, viljad .
2) Õis, õie tekkimine

• Lühinenud varrega harunemata ja muundunud võsu
  
• Võsu lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks
  

3) Õie osad
Tolmukapea, tolmukaniit , kroonleht, tuppleht, õieraag, õiepõhi, sigimik, emakakael , emakasuue.
4) Õievalem ja diagramm

• Tupplehed – K; Ca; T; roheline
  
• Kroonlehed – C; Co; K; punane
  
• Tolmukad – A; kollane
  
• Viljalehed – G; sinine
  
• Lihtne õiekate – A
  
• Kõlutolmukad – must
  
• Õiekandeleht - roheline
  

5) Kaheliviljastumine
Ainult õistaimedele omane. Viljastamisel osaleb 2 spermiumi. Üks nendest viljastab lootekotis oleva teistuuma, millest kujuneb triploidne endosperm ja teine spermium viljastab haploidse munaraku, millest kujuneb diploidne idu.
6) Õisikud, õisikute tüübid
Paljudel taimedel ei ole tegemist ühe õiega, vaid taimel areneb neid mitu – õisikud! Kuidas need õied õisikus asuvad, siit tulenevad õisikute tüübid.
Tüübid:
Laias laastus võib varrel paiknevaid õisikuid tagada kahte suurde rühma: lihtõisikud ja liitõisikud. Liitõisikud koosnevad lihtõisikutest. Lihtõisikud jagunevad: kobarõisikud ja ebasarikõisikud.
7) Emakkond, emakkondade tüübid
Emakkonnaks nim. viljalehtede kogumit. Viljalehed kokkukäändudes võivad moodustada palju emakaid või ühe emaka

• Palju emakaid – apokarpne emakkond
  
• Ühe emaka – tsönokarpne emakkond
  
• Tsönokarpne - sünkarpne, parakarpne ja lüsikarpne
  

8) Vili, vilja tekkimine, viljade tüübid.
Vili tekib õies olevast sigimikust. Kui ainult sigimikust – paljasviljad. Koos teiste õieosadega – rüüsviljad. Sigimiku seinast moodustub viljakest(a)d.
Tüübid:

• Lihtviljad – moodustuvad ühe emakaga õies, seega tsönokarpse emakkonnaga taimedel. Jaguneb: Avaviljad (seemned pudenevad) ja sulgviljad (seeme variseb koos viljakestaga). NT: Kukkur , Kaun, Kõder , Kupar,Karp.
  
• Koguviljad – moodustuvad apokarpse emakkonnaga taimedel. Koguvilja igast emakast areneb osavili. NT: Pähkel, Pähklike , Tõru, Seemnis , Teris.
  

9) Endosperm, perisperm, nutsell
Endosperm võib olla seemne toitekoeks (tekib lootekoti teistuuma viljastamisel). Perisperm võib olla seemne toitekoeks (tekib nutsellist). Nutsell ehk tuumik . Osaleb seemnekesta moodustumisel. Lootekoti arengus võib nutsell täielikult kaduda
10) Seemne ehitus ja tüübid

• Eriline taime elujärk
  
• Seemnekest tekib seemnealgme integumentidest ja võib olla kuni 3 kihiline
  
• Toitainete varu – perispermina, endospermina, idulehtedes
  

Ehitus:

• Idupung
  
• Iduvars
  
• Idujuur
  
• Iduleht
  
• Seemnekest