Bioloogia KT: Juur, Võsu, Vars (0)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Taime osad

kinnitumiseks ja ronimiseks tõmbejuured talvituva osa mulda tõmbamiseks, et krookus, liilia, nurmenukk, kaitsta pungi külma eest jänesekapsas õhujuured õhust veeauru imamiseks orhideed, monstera Kuidas saavad hakkama juurteta taimed? Näiteks vesihernes ­ juurte ülesandeid täidavad lehed. Triin Marandi (TFG)  Võsu Loetle taimeorganid! Taimeorganid: õis, vili, leht, vars, juur õis, vili, leht ja vars moodustavad võsu ­ taime maapealne osa (tavaliselt) Joonista vihikusse võsu ja kirjuta juurde selle osad! vars, ladvapung, külg- ehk kaenlapungad, lehed, sõlmed, sõlmevahed Mis on pung? võsu alge, millest areneb vars lehtedega või õitega (õiepungad) Täida tabel pungade kohta! külgpung lehe kaenlas ­ varreharud ja lehed ladvapung varre tipus ­ võsu kasvab pikemaks

Bioloogia

5

docx

Bioloogia kontrolltöö

maapealne osa. Sellel arenevad õied ja valmivad viljad. Tõmbjuured- Juured, mis on mitmeaastastel rohttaimedel(krookusel,liiliatel,nurmenukul,jänesek apsal). -Vananedes lühenevad. -Tõmbavad talvitudes talvituva osa(sibula, risoomi) sügavamale mulda *kaitseb taime pungi sellega. Õhujuured-Juured, mis õhus,puutüvedel.(orhidee, monsteral) - vajaliku vee saavad õhus olevast veeaurust. - Troopikametsades. Ronijuured- Juured taimedel millel on pikk ja nõrk vars. -aitab hoida vart ja lehti maapinnast kõrgemal. -eritavad kleepainet kinnitumiseks. -mööda puutüvesid, müüre,majaseinu Juuri kasutatakse:toiduks(porgand, peet, kaalikas), toitude maitsestamiseks(mädarõigas,petersell,ingver), ravimite valmistamiseks(palderjan,takjas,lagrits), Kariloomade söötmiseks(söödapeet, kaalikas) VÕSU Võsu- Taime maapealne osa, mis areneb idupungast ja mille tipus asub kasvukuhik. Pungad -katavad tihedalt üksteise vastu liibunud pungasoomused.

Bioloogia

1

docx

Vars,võsu ja juur

Kordamisküsimused Juur 1. Kumb on taime kasvuks soodsam, kas juur või juurestik? Miks? Juur,sest see ulatub sügavamale mulda ja saab seega rohkem toitaineid ja vett. 2. Võrdle sammas- ja narmasjuurestiku ehitust ja teket. Sammasjuurestik on siis kui idujuurest areneb üks peajuur ja sellest saavad alguse külgjuured, mis omakorda harunevad.Külgjuured on samasuguse ehitusega nagu peajuur aga peenemad.Narmasjuurestikul on palju enamvähem ühesuguseid juuri ja ta kujuneb teisiti kui sammasjuurestik

Bioloogia

10

doc

Botaanika eksam

kahjulike mõjude eest. Selle koe kaudu toimub ka vee aurumine ja gaasivahetus. Õppejõu versioon : 1. Algkoed (meristeemid). Neist tekivad kõik teised taime koed A. tipmised ­ kasvukuhik varre ja juure tipus. Sealt kasvab taim pikemaks B. külgmine ­ kambium ­ asub juhtkimbus puiduosa ja niineosa (koore) vahel, seal toimub varre jämedamakskasvamine. Pole üheidulehelistel taimedel (kõrrelised, liilialised palmilised ­ nende vars ei kasva jämedamaks, vaid jääb selliseks, nagu on tekkides. C. vahelmine ­ kõrrelistel, lõikheinalistel kõrresõlmede kohal lehe ja varre alusel ­ võimaldab kiiresti taastada lehe/varre pikkuse selle tipu ärasöömisel/lõikamisel-pügamisel D. haavakude (kallus) ­ tekib vigastuskohtades teiste kudede tagasiarenemise tulemusel, harva selgelt nähtav. 2. Püsikoed A. juhtkoed ­ paiknevad juhtkimbus

Botaanika

7

doc

7. klassi bioloogia

Elav ja elutu meie ümber Bioloogia on teadus elusolendite ehitusest, talitusest ning vastastikusest suhtest keskkonnaga. Lihtsalt ja lühidalt öeldes on bioloogia eluteadus. Loodus jaguneb kolmeks: 1. elusloodus (taimed, loomad, inimesed, bakterid, seened) 2. elus- ja elutaloodus (veekogud, metsad, sood, niidud) 3. elutaloodus (vesi, õhk, kivimid) Eluslooduse tunnused: 1. koosnevad rakkudest 2. paljunevad 3. ainevahetus 4. kasv ja areng 5. reageerivad keskkonna tingimustele

Bioloogia

10

odt

Põllumajandustaimed TK

III osa 1) Vegetatiivsed taimeorganid - Taimeanatoomias räägitakse taime vegetatiivsetest organitest -juur, vars ja leht. - Vegetatiivsed elundid moodustavad taime keha ning täidavad taime elutegevuse põhilisi ülesandeid (sh vegetatiivne paljunemine). 2) Juur - Juur on taime reeglina maasisene elutähtis organ. - Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. - Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal. 3) Juure vöötmed • Kasvukuhik – apikaalne meristeem • Pikenemisvööde – rakkude kasv • Diferentseerumisvööde – püsikudede kujunemine • Külgjuurte vööde – peritsüklist saab alguse • Juurekael 4) Juurte ülesanded - Vee ja mineraalainete omastamine - Säilitusorgan. - Fotosüntees, hapniku omastamine - Orgaaniliste ainete sünteesi organ

Põllumajandus taimed

8

docx

Juur

Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks. 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid. JUUR Juur on tüüpilistel juhtudel radiaalsümmeetrilise ehitusega maasisene taimeorgan millel on tipmine kasvukuhik. Juur ei kanna kunagi lehti , küll aga võivad juurtel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. Juure ülesanded : *Taime kinnitamine mulda *Vee ja selles lahustunud ainete vastuvõtmine ning edasijuhtimine taime maapealsetesse osadesse *Juur talitab ka orgaaniliste ainete sünteeesi organina *Juur võib ka muutuda varuainete säilituspaigaks *Juurte abil võib toimuda ka taimede paljunemine *Mõnede taimede juured on muutunud maapealseteks organiteks mis võtavad osa ka

Kategoriseerimata

6

doc

õistaimed

Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel ­ tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja . Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Täpsemalt lugege kõigest sellest õistaimede paljunemist ja arengut käsitlevalt leheküljelt. ÕISTAIMEDE EHITUS Õistaime organid Juur, vars ja leht on taime vegetatiivsed organid. Õis ja vili on generatiivsed organid ning esinevad üksnes õistaimedel. Organiks nimetatakse kudede kogumit, millel on kindel ehitus ja ülesanne. Õistaimede organite ehitusse kuuluvad erinevad alg- ja püsikoed. Nendega on võimalik tutvuda iga organi ehituse juures. Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)