Tänapäeval toodetakse eteeni kõrgel temperatuuril etaanist katalüsaatorite (Cr2O3) manulusel. Selle tulemusel moodustub etaanist eteen ja vesinik. Eteeni on lähteaineks halogeenühendite (vinüülkloriidi ja tetrafluoroeteeni) valmistamisel, millest toodetakse teflonkatteid ja plastmaterjale. Eteen leiab rakendust veel taimede kasvuhormoonina, kuna ta kiirendab aed- ja puuviljade valmimist. Terpeenid Beeta-karoteeni molekul on tekkinud kaheksa isopreeni liitumisel. Limoneeni molekul on tekkinud ühe isopreeni liitumisel. Pineeni leidub lehtpuidus. Limoneeni leidub apelsinides. Farneseeni sisaldavad kartulid. Beeta-karoteeni sisaldavad kartulid, porgandid, kõrvitsad. Mürtseeni sisaldavad petersell, osad teesordid, humala.
Eteen, mida saadakse nafta töötlemisel on tööstuslikult kõige rohkem toodetav aine. Suurem osa toodetud eteenist läheb polüeteeni valmistamiseks, kuid eteenist saadakse ka etanooli. Etüün e. Atsetüleen CHCH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Teda toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel. Etüün on keemiatööstuses väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. Terpeenid- lahtise süsinikahelaga või tsüklilised looduslikud alkeenid. Neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes. Paljud terpeenid on meeldiva lõhnaga: limoneen(sidruni koor), karoteen(porgandi värvaine) Amiin- ammoniaagi (NH3) derivaat, kus vesiniku aatomi asemel on orgaaniline rühm või rühmad. Amiine leidub looduses, enamikel amiinidel on ebameeldiv lõhn. Hüdraatimine-veega liitumine (CH2=CH2+H2O->CH3-CH2-OH tekib alkohol) (alkaanide puhul)
Enamus läheb polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli ja vastupidi. Etüün ehk atsetüleen- CH(kolm joont)CH on hea lõhnaga ja narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Teda toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel. Etüün on väga oluline keemiatööstuses lähteainete paljude saaduste valmistamisel. Etüüni sega õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. Kasutatakse keevitamisel kui segatakse hapnikuga. Terpeenid-on lahtise süsinikahelaga või tsüklilised looduslikud alkeenid, neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes. Enamus tarpeene on hea ja meeldiva lõhnaga. Limoneen (sidrunikoores), Pineen(okaspuuvaigus ja sellest destileeritud tärpentinis. Karoteen(porgandi värviaine) Kokkuvõte: Süsinikevahelist kaksiksidet sisaldavad ühendid on alkeenid, kolmiksidemega ühendid aga alküünid. Kaksikside käitub nagu nukleofiilne tsenter. Seda ründavad elektrofiilid
värvusetu meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega gaas toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel keemiatööstuses on väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel hapnikuga segatuna tekib põlemisel väga kõrge temperatuuriga leek, mida kasutatakse gaaskeevituseks. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik Selle avastas 1836. a Edmund Davy 3. Terpeenid lahtise süsinikahelaga või tsüklilised looduslikud alkeenid neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes paljud terpeenid on meeldiva lõhnaga Molekulis sisaldub 2 või enam isopreeni molekulist tulenevat lüli Üldvalem: (C H ) 5 8 n
etanooli. · Etüün e. atsetüleen CH CH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Teda toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel. Keemiatööstuses on etüün väga oluline lähtaine. Hapnikuga segamisel tekib väga kõrge temperatuuriga leek, mida kasutatakse gaasi keevituseks. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. · Terpeenid on lahtise süsinikahelaga või tsüklilised looduslikud alkeenid, neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes. Palud terpeenid on meeldiva lõhnaga näiteks limoneen ( sidruni koores). Karoteen, mis on porgandi värvaine ja millest moodustub organismis Avitamiin. · Dioksiinid aromaatsed halogeeniühendid, mis kujutavad endast väga tõsist ohtu keskkonnale
molekule Lipiidide funktsioon: Membraanid fosfolipiidid, steroidid Energia depoo rasvad, õlid Signaali ülekanne intratsellulaarsed messengerid Hormoonid Kofaktorid ensümaatilistes reaktsioonides Pigmendid LIPIIDID Rasvhapped Steroidid Lipiidsed Terpeenid vitamiinid (polüprenoidsed ühendid) Eikosanoidid Triatsüül Vahad Sfingolipiidid glütseroolid Glütserofosfo Tseramiidid lipiidid
Amiinide happelisus: Saamine ja omadused (alküleerimine, atsüleerimine): Aromaatsed amiinid, diasoteerimine, asokondensatsioon. Aminohapped Struktuur. pI (isoelektriline punkt): Aminohapete saamine, Streckeri süntees: Peptiidide struktuur: Peptiidsüntees: Karboksüül- ja aminorühma kaitsvad rühmad, nende pealepanek ja eemaldamine: Karboksüülrühma aktiveerimine: Peptiidsüntees tahkel kandjal: Lipiidid Vahad, rasvad, õlid. Rasvhapped: Seep, sünteetilised detergendid: Terpeenid, nende klassifikatsioon (mono-, seskvi-, di-, sester-, triterpeenid). Nukleiinhapped Nukleosiid, nukleotiid, nende struktuurid: Puriin- ja pürimidiinalused: Nukleiinhappe ahela struktuur: Reaktsioonid
Verehüübeprotsesside initseerimine Steroidid Terpeenid Steroidid klass ühendeid, mis sisaldavad 4 kondenseerunud tsüklit. Terpeenid on lipiidid, mis moodustuvad 2-st või enamast isopreeni (C5) Kolesterool- kõige laialt levinum (C3 OH rühm) molekulist Kolesterool võib olla esterifitseeritud
Keemilised omadused:kolmikside on kaksiksidemega võrreldes veidi püsivam ning alküünidele iseloomulikud reaktsioonid kulgevad aeglasemalt võrreldes alkeenidega. Hüdrogeenimine: CH≡CH + H2 → CH2=CH2 → CH3–CH3 Halogeenimine: CH≡CH + Cl2 → CHCl=CHCl → CHCl2–CHCl2 Vesinikhalogeenidega: CH≡CH + HCl → CH2=CHCl → CH3–CHCl2 Hüdraatimine: CH≡CH + H2O → CH2=CHOH → CH3–CH(OH)2 Põlemine: CH≡CH + 3O2 → 2H2O + 2CO2 + 2C Polümerisatsioon:nCH2=CH2→(-CH2-CH2-)n Terpeenid on looduslike süsivesinike klass üldvalemiga (C5H8)n, mille molekulis sisaldub 2 või enam isopreeni molekulist tulenevat lüli: n=2, 3, 4 ..Etüün– C2H2Täielikult puhas etüün on lõhnata, värvuseta, vees lahustumatu, õhust veidi kergem, väga plahvatusohtlik ja narkootilise toimega gaas.Eteen – C2H4, Eteen on värvuseta, õhuga ligikaudu üheraskune, vees vähesel määral lahustuv, nõrgalt meeldiva lõhna ja narkootilise, uimastava toimega gaas.Homoloogiline rida: 1. met2. et, 3
4-dekanoliid Puuviljane, virsikud Rasva sisaldav toit (-dekalaktoon) 5-dekanoliid Õline, virsikud Rasva sisaldav toit (-dekalaktoon) (Z)-6-dodetseen--laktoon Magus Piimarasv, virsikud 3-metüül-4-oktanoliid Kooospähkli-sarnane Alkohoolsed joogid (viski- või tammelaktoon) Terpeenid Terpeenide lõhnalävi varieerub laiades piirides. Mõningad terpeenid on maitsetaimedes suurtes koguses iseloomulikud võtmekomponendid Hüdroksü-rühmaga monoterpeenid (nt linalool, geraniool, nerool) on puuviljamahlas glükosiidide koostises. Terpeeni glükosiidid hürdolüüsuvad kas ensümaatiliselt (-glükosidaas) või tingituna mahla madalast pH-st ja temperatuurist (kuumtöötlemine). Monoterpeenid 1) Atsüklilised (mürtseen (I), linalool (IV), neroolb (VI), ... )
Keemiatööstuses on atsetüleen väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel. Igapäevaelus tunneme atsetüleeni kui gaasikeevitajate töövahendit. Hapnikuga segatuna põledes annab ta väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutataksegi gaaskeevituseks. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. Trepeenid on lahtise süsinikahelaga või tsüklilised alkeenid, mis sisaldavad 10,15,20,...,5n süsiniku aatomit. Terpeenid on looduslikud ühendid, neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes ja paljudel neist on meeldiv lõhn. MÕISTEID Alkeen ühend, mis sisaldab süsinikevahelist kaksiksidet Alküün ühend, mis sisaldab süsinikevahelist kolmiksidet. Trans-isomeeria isomeeria, mille puhul kaksiksideme juures asuvad asendajad (nt metüülrühmad, halogeenid jt) on teine teisel pool kaksiksidet.
Sfingomüeliinid Tserebrosiidid Vahad Steroidid Terpeenid Rasvad Glükolipiidid Galaktolipiidid Letsitiin Kefaliinid Eikosanoidid Joonis 1. Lipiidide klassifitseerimine (McDonald 2002: 33) 4 Teine võimalus lipiidide klassifit-seerimiseks on toodud joonisel 1. Selle kohaselt jaotuvad algul lipiidid glütserooli sisaldavateks ja glütserooli mittesisaldavateks lipiidideks. Viimati
" Rasvasemad" seened on puravikud, kuuseriisikad ja külmaseened. Seened on kolesteroolivabad! Süsivesikuid on seentes vaid 1-3 %. Tärklise asemel sisaldavad nad glükogeeni, mis on paremini omastatav. Üht ainet on seenes palju - vett, tervelt 84- 93 %. Keetmisel kaotab seen ligi poole veest. Vitamiinidest on seentes B, A, D. Mineraalainetest on esindatud tsink, vask, mangaan, seleen, arseen. Lõhna ja iseloomuliku maitse annavad seentele aromaatsed ained terpeenid. Seentes on ka hulgaliselt aineid, mida inimese seedekulgla ensüümid ei suuda lagundada, näiteks kitiin. Seetõttu võiks seeni pidada raskesti seeditavaks toiduaineks, eriti raskeks teeb nende seedimise alkohol. Mõnede seente (nt tindik) puhul võib tekkida koos alkoholiga mürgistus. Taim Taime keemiline koostis : vesi , mineraained , süsivesikud , aminohapped ja valgud , lipiidid ,
Perekond: Lauk Liik: Küüslauk Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti allitsiiniks, mis annabki küüslaugule tema spetsiifilise lõhna. Lisaks sellele sisaldab peaaegu 100 väävliühendit (0,1% kogumassist) ehk sulfiidi (millest koosnev õli on kergelt lenduv) ja igal neist on oma raviomadused. Tänu küüslaugus sisalduvatele ainetele (allitsiin, saponiinid, flavonoidid, ajojeen, alliktsiin, terpeenid), mikro- ja makroelementidele (kaalium, kaltsium, magneesium, raud, vask, mangaan, seleen, jood jmt), eeterlikele õlidele ja muudele ühenditele on küüslauk peaaegu universaalne ravivahend. Allitsiin on väga tugeva bakteritsiidse toimega ja kergelt lenduv antibiootikum. Peale selle sisaldab küüslauk fütosteriine, kuni 10% mitmesuguseid vitamiine (C- vitamiini on sibulas kuni 0,028% ja lehtedes kuni 0,08%).Sisaldab kuni 8% valke.
Kõrge sulamistemperatuur, annab membraanile jäikuse. Saab tihedalt kokku pakkida. Rasv ehk triatsetüülglütserool glütserooli ja rasvhappe triester. Seebistumine estersideme hüdrolüüs leelise toimel, mille tulemusena moodustuvad rasvhapete soolad (seebid) ja alkohol. Seep (vees lahustuv) rasvhappe sool. Vaha pika c-ahelaga alkoholide ja pika c-ahelaga rasvhapete estrid. Isoprenoidid ehk terpeenid rühm peamiselt taimseid, avatud ahelaga või tsüklilise struktuurigaühendeid, mille biosüntees lähtub isopreenist C5H8. Sfingolipiidid ehk sfingosiidid liitlipiidid, mis põhikomponendina sisaldavad kahealuselist aminoalkoholi sfingosiini. Fosfatiid ehk fosfoglütseriid multikomponentne ehk liitlipiid, mille koostisesse alkoholine kuulub glütserool, seega on glütserooli ester, milles kaks OH-rühma on esterdatud rasvhapetega ja üks fosforhappega.
avanemist" . Ja loomulikult sõltub avatud veini hoidmise ja äratarbimise periood jooja enda nõudlikkusest või vastupidi, tolerantsusest. Kõige rohkem hinnatakse veini juures selle aroome, olgu need leebed või jõulised, veini tunnetamiseks ongi lõhnad ja maitsed. Aroomiained on keemiliselt koostiselt väga erisugused ja koosnevad väga erinevatest orgaanilistest ainetest, nende hulka kuuluvad näiteks terpeenid, estrid, alkoholid, aldehüüdid, tanniidid, flavonoidid jt. Looduslikud lõhnad on paljude, isegi sadade aroomiainete koosmõju tulemus. Kõige tuntumad, veini lõhnade ja maitsetega seonduvad aroomiained on eeterlikud õlid. Taimedes leiduvad eeterlikud õlid on reeglina oma olemuselt kerged ja haprad, lenduvad, orgaaniliste ühendite tuntava-lõhnalised segud mis sisaldavad muuhulgas aldehüüde, estreid, ketoone, fenoole jne.
Peamiselt tomatis, kuid ka teistes Solanumi perek taimedes. PROSTAGLANDIINID: Rühm eikosanoide, polüküllastumata rasvhappe arahidoonhappe (C20:4) derivaate.; Sisaiduvad kõigis imetajate kudedes.; Omavad hormonaalset toimet - lokaalhormoonid, mille efekt avaldub sünteesipunkti lähedal: (1) Mõjutavad sigimisfunktsiooni.; (2) Reguleerivad vere hüübimist ja vererõhku.; (3) Põhjustavad palavikku ja valu haiguste ja vigastuste korral.; (4) Reguleerivad kehatemperatuuri. TERPEENID (ISOPRENOIDID) - Rühm peamiselt taimseid, avatud ahelaga või tsüklilise struktuuriga ühendeid, mille biosüntees lähtub isopreenist C5H8 (antud definitsiooni kohaselt võib sellessse rühma liigitada ka steroolid). MONOTERPEENID (n = 2): Eeterlik õli = terpeenid + alkoholid + aldehüüdid + estrid + ... DITERPEENID (n = 4): Fütool. Kuuludes klorofülli ja rasvlahustuvate vitamiinide E ning K koostisse muudab fütüüljääk need molekulid apolaarseteks. Retinool (vitamiin A)
Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti allitsiiniks, mis annabki küüslaugule tema spetsiifilise lõhna. Lisaks sellele sisaldab peaaegu 100 väävliühendit (0,1% kogumassist) ehk sulfiidi (millest koosnev õli on kergelt lenduv) ja igal neist on oma raviomadused. Tänu küüslaugus sisalduvatele ainetele (allitsiin, saponiinid, flavonoidid, ajojeen, alliktsiin, terpeenid), mikro- ja makroelementidele (kaalium, kaltsium, magneesium, raud, vask, mangaan, seleen, jood jmt), eeterlikele õlidele ja muudele ühenditele on küüslauk peaaegu universaalne ravivahend. Allitsiin on väga tugeva bakteritsiidse toimega ja kergelt lenduv antibiootikum. Peale selle sisaldab küüslauk fütosteriine, kuni 10% mitmesuguseid vitamiine (C-vitamiini on sibulas kuni 0,028% ja lehtedes kuni 0,08%). Sisaldab kuni 8% valke
Statoliidid on tärkliseterad, statotsüüdid on tärkliseterasid sisaldavad rakud juurekübaras (amüloplastid) Mis on apikaalne domineerimine Tipupunga inhibeeriv toime külgpungade arenemisele. Millise ühendiga algab auksiini sünteesirada taimedes Põhiliselt trüptofaaniga, aga ka trüptofaani biosünteesi vaheühenditega. Millisesse biomolekulide rühma kuuluvad giberelliinid molekuli struktuuri ja sünteesi alusel Giberelliinid kuuluvad lipiidsete biomolekulide rühma kuna on terpeenid (täpsemalt siis diterpeenid). Terpeenid koosnevad isopreeni jääkidest ning giberelliinides on neid kokku 4→ kokku 20C aatomit. Ka sünteesi alusel kuuluvad GA ditrerpeenide hulka. Nimelt di-,mono- ja tetraterpneenide süntees toimub kloroplastides ja sünteesi rada erinev tsütoplasmas sünteesitavate terpeenide sünteesist. Nimetage kaks taimede rühma mille varte kasvu giberelliinid soodustavad Kõrrelised, kapsataimed
Delokaliseeritud sidemetaks. Mullu õpitud sidemetest on delokaliseeritud sidemeks näiteks metalliline side 2-metüül-1,3-butadieen e isopreen CH2=C(CH3)-CH=CH2 Vabalt looduses ei leidu, kuid väga levinud on 2-3 isopreeni molekulist koosnevad tsükliliste molekulidega ained - terpeenid ( nimi tärpentiinist). Nende hulka kuuluvat kamper, mentool jne. Isopreeni polümeer on looduslik kautsuk (LK) X CH2=C(CH3)-CH=CH2 [-CH2-C(CH3)=CH-CH2-]x Toodetakse põhiliselt piimalilleliste (euphorbidae) hulka kuuluvate Hevea liikidest. Kautsukiteks nimetatakse kõrgelastseid polümeere. Toorkautsukist toodetakse kummi, samuti eboniiti ( sisaldab rohkem väävlit ja on seetõttu jäik), vesiemulsioonvärve (lateksid) ja kummiliimi Kumm
suurepärane soojusisolatsioonimaterjal, ning on mehaaniliselt tugevam ega vaju aja jooksul kokku. Nimetage puidus leiduvaid ekstraktiivained. Ekstraktiivained on vees või orgaanilistes solventides lahustuvad ained, erinevatest org. Ühendite klassidest, erinevate bioloogiliste funktsioonidega. Nad leiduvad rakuõõnsustes ja rakkude vahel. Nt tanniinid (need on fenoolhapped ja nende derivaadid, nt katehhiin, krüsiin), , alifaatsed ühendid (rasvad ja vahad), vaikhapped (nt kampol) ja terpeenid (nt tärpentiin) -esinevad koos okaspuude vaigus. Terpeenid ehk eeterlikud õlid on isopropeeni polümeerumise saadused. Pilet 14 Mittereaktiivsed liimid ja reaktiivsed liimid, too näiteid ja võrdle nende omadusi. Mittereaktiivsed ehk pöörduvad; reaktiivsed ehk pöördumatud liimid. Pöörduvad liimid need on polümeeri lahused või emulsioonid, liim kõveneb lahusti aurustumise tõttu, seega solvendi lenduvus on oluline. Pöörduvad liimid lahustuvad solventides
jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. Keemilised ühendid, mille olemasolu tubakasuitsus ja kahjustav toime tervisele on tõestatud: · Formaldehüüd - ärritab limaskesti, põhjustab kroonilist hingamisteede põletikku, seotud pahaloomuliste kasvajate tekkega. · Mentool - ärritab limaskesti, põhjustab peavalu, uimasust, seede-, urineerimis- ja nägemishäireid. · Bensopüreen - tugev kartsinogeen · Benseen · Terpeenid · Fenoolid · Amiinid (näiteks aniliin) Haigused, mille teket suitsetamine soodustab: o Ajuinsult- ehk ajurabandus on aju verevarustushäire, võib raskemal juhul lõppeda surmaga. o Südameinfarkt- ehk südamerabandus on südame verevarustushäire. o Gangreen- raske haigus, mis on puudulikust verevarustusest tingitud. o Veresoonte lupjumine ateroskleroos. o Bronhiit- kopsutorude ehk bronhiide limaskesta põletik. o Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia.
Keemiatööstuses on atsetüleen väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel. Igapäevaelus tunneme atsetüleeni kui gaasikeevitajate töövahendit. Hapnikuga segatuna põledes annab ta väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutataksegi gaaskeevituseks. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. Trepeenid on lahtise süsinikahelaga või tsüklilised alkeenid, mis sisaldavad 10,15,20,...,5n süsiniku aatomit. Terpeenid on looduslikud ühendid, neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes ja paljudel neist on meeldiv lõhn. MÕISTEID Alkeen ühend, mis sisaldab süsinikevahelist kaksiksidet Alküün ühend, mis sisaldab süsinikevahelist kolmiksidet. Trans-isomeeria isomeeria, mille puhul kaksiksideme juures asuvad asendajad (nt metüülrühmad, halogeenid jt) on teine teisel pool kaksiksidet. Cis-isomeeria isomeeria, mille puhul kaksiksideme juures asuvad asendajad paiknevad ühel
Toakärbsed eritavad vastassugupoole ligimeelitamiseks lõhnaaineid, mille üheks põhikomponendiks on cis-trikos-9-een. Puuviljade valmimisel võib ühe komponendina eralduda eteeni. Kautsukipuu mahlas sisaldub alkadieenidest 2- metüülbuta-1,3-dieeni. Organismides ja eriti taimedes leidub lahtise süsinikuahelaga või tsüklilisi looduslikke alkeene, mida nimetatakse terpeenideks. Paljud terpeenid on meeldiva lõhnaga. Näiteks okaspuudevaigust toodetavas tärpentiinis on pineeni, porgandites leidub karoteeni, mis annab porgandile ka iseloomuliku värvuse. Karoteenisarnaseid terpeene nimetatakse karotenoidideks. Nende hulka kuuluvad tomati värvainelükopeen. Karoteeni molekulid sisaldavad väga pikka üksteisega seotud kaksiksidemetega ahelat.Sellised struktuuriüksused neelavad teatud lainepikkusega osi valgusest ja me näeme neid värvilisena
polimeer. Koosneb peamiselt n-propüülbenseen ühikutest C O - C ja C C sidemetega. Ligniin on biosünteetiliselt samuti pärit glükoosist, kuid on suure aromaatsete (fenoolsete) ühendite sisaldusega. Värvuselt pruunikas, suhteliselt kergesti oksüdeeruv. Ligniin on suhteliselt püsiv enamike mineraalhapete suhtes, aga lahustuv kuumas leeliselises voi kuumas bisulfiti (HSO3 -) lahuses. Ekstraktiivained: rasvad, nende estrid, rasvhapped, vaikhapped, terpeenid jt. Mineraalid: kaltsiumi, magneesiumi, fosfori, raskmetallide soolad (asuvad põhiliselt koores) 10. Puidu kuivdestillatsioon, produktid Enne tööstuslikku orgaanilist sünteesi saadi paljusid orgaanilisi aineid (atsetoon, äädikhape, metanool (puupiiritus) jt. kõva puidu utmisel. Jäägiks oli puusüsi (charcoal), suurepärane ilma suitsuta grillahju kütus. Teist tüüpi produkte (nn naval products) saadi pehme puidu (põhiliselt männi) ekstraktsioonil: puutõrv, puuvaik
massi järgi vähe (2-4%), mitmed on väärtuslikud kõrvalsaadused. Tanniinideks nim. Fenoolhappeid ja nende derivaate, mis on head parkained. Tavaliselt on nad karboksüülrühma kaudu seotud mõne sahhariidiga või teise samalaadse tanniidiga, selline esterside hüdrolüüsub kergesti. Mõned tanniidid on värvilised ning neid kasutatakse vesi-või etanoollahuste kujul puidupeitsidena puidu värvimiseks ning on ka antioksüdandid ning bioaktiivsed. Vaikhapped ja terpeenid esinevad enamasti koos vaigus(enamasti okaspuudes) ja kujutab endast paljude vees lahustumatute ühendite poolvedelat segu. Terpeenid ehk eeterlikud õlid on isopropeeni polümeerumise saadused(sellest koosneb nt viiruk). Vaik nt mürr ning draakonipuu vaik. (Magnetmaterjalid on ferromagneetikud, mis säilivad oma magnetvälja välisvälja puudumisel (Fe, Co, Ni). Pehmed magnetmaterjalid on suure magnetilise läbitavusega, kuid nendest ei saa teha püsimagneteid
Valkude koostises on enamasti 21-22 aminohapet. Aminohappeid on aga rakus rohkem, eriti palju on taimerakkudes vabu aminohappeid. 5. Lipiidid. Ained, mis on vees lahustumatud, apolaarsetes vedelikes lahustuvad ained. Nt bensiin, tärpentin, teataval määral piiritus. 5.1. Rasvad, õlid (glütserool+rasvhapped; küllastumata rasvhapped)Taimeõlid 5.2. Vahad (rasvhape+rasvalkohol) Mesilasvaha, lehepinnal, taluõuntel. Fosfolipiidid Steroidid 5.3. Terpenoidid Neid 3 rühma: 5.3.1. Terpeenid ehk monoterpenoidid (ühest terpenoidi ühikust). Nad väga taimsed, loomades praktiliselt pole. 5.3.2. Karotinoidid ehk oligoterpenoidid (mõnded terpeeni ühikud kokku). Karotinoidid (pigmendid, asuvad plastiidis) 5.3.3. Kautsuk ehk polüterpenoidid Kaitseaine, eelkõige taimede piimmahlas. Piimmahla võililles, kummi viigipuu (kummipuu), piimalillelised. 6. Nukleiinhapped 7. Alkaloidid 8. Fenoolsed ühendid. 8.1. Aromaatsed ühendid (monofenoolid) Lõhnavad sageli. Vaniliin,
1. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest?. Plastiidide funktsioon on fotosüntees, varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete süntees (nende seas on rasvhapped ja terpeenid, mis on vajalikud taimeraku struktuuride ehituseks). Plastiididel on võime diferentseeruda. Kõik plastiidid põlvnevad proplastiididest (varem nimetati neid eoplastiidideks) ja asuvad taime meristeemis. *kloroplastid fotosüntees; kloroplastide eellased on etioplastid. Rohelise värvusega, mille annab neile klorofüll. *kromoplastid pigmentide süntees ja säilitamine. Sisaldavad kollaseid ja oranzpunaseid
Alkaanidest tunduvalt rohkem leidub alkeene taimedes ja loomades. Toakärbsed eritavad vastassugupoole ligimeelitamiseks lõhnaaineid, mille üheks põhikomponendiks on cis-trikos-9-een. Puuviljade valmimisel võib ühe komponendina eralduda eteeni. Kautsukipuu mahlas sisaldub alkadieenidest 2- metüülbuta-1,3-dieeni. Organismides ja eriti taimedes leidub lahtise süsinikuahelaga või tsüklilisi looduslikke alkeene, mida nimetatakse terpeenideks. Paljud terpeenid on meeldiva lõhnaga. Näiteks okaspuudevaigust toodetavas tärpentiinis on pineeni, porgandites leidub karoteeni, mis annab porgandile ka iseloomuliku värvuse. Karoteenisarnaseid terpeene nimetatakse karotenoidideks. Nende hulka kuuluvad tomati värvaine lükopeen. Karoteeni molekulid sisaldavad väga pikka üksteisega seotud kaksiksidemetega ahelat. Sellised struktuuriüksused neelavad teatud lainepikkusega osi
energiallikaks ning seemnetes varuaineks. b) Vahad – tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitsefunktsiooni. c) Fosfolipiidid – üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, kuuluvad rakumembraani koostisesse. d) Steroidid – taimeraku membraanides on 30-50% lipiididest steroidid. e) Terpenoidid: Terpeenid ehk monoterpenoidid, taimed vajavad terpeene kaitseks putukate vastu, nt mentool. Karotinoidid ehk oligoterpenoidid koosnevad 4 terpeeni ühikust, asuvad plastiidides, taimedele olulised fotosünteesi abipigmendid. Kautšuk ehk polüterpenoidid – piimhape nt võililles. Nukleiinhapped – koosnevad nukleotiididest, moodustavad pikki ahelaid. DNA – desoksüribonukleiinhape. 4 lämmastikalust: A(adeniin), G(guaniin), T(tümiin), C(tsütosiin). RNA – ribonukleiinhape
kroonilisi kaebusi. Suure mõju korral võib täheldada kopsu funktsiooni vähenemist Ehitus- ja viimistlusmaterjalidest vabanev õhusaaste: Lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) Üks põhilistest näitajatest, mida kasutatakse ruumiõhu kvaliteedi hindamiseks, on lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus (LOÜ). See näitaja ühendab suurt rühma erinevaid keemilisi ühendeid (aromaatsed ja alifaatsed süsivesinikud, alkaanid, terpeenid jms). LOÜ-ühendid siseõhus on pärit peamiselt ehitus- ja viimistlusmaterjalidest, kuid ka välisõhust (heitgaasid) ja majapidamistöödest (puhastusained). Mõju tervisele Ühendid põhjustavad nii ägedaid haigussümptomeid kui ka kroonilisi haigusi. Põhilised sümptomid on silmade ja hingamisteede ärritus, pisaratevool ning öine õhupuudus. Suurte annuste korral avaldub ühendite narkootiline toime. Formaldehüüdid on värvitu lenduv kirbe lõhnaga gaas
Selliseid "laialimääritud" sidemeid kutsutakse Delokaliseeritud sidemetaks. Mullu õpitud sidemetest on delokaliseeritud sidemeks näiteks metalliline side 2-metüül-1,3-butadieen e isopreen CH2=C(CH3)-CH=CH2 Vabalt looduses ei leidu, kuid väga levinud on 2-3 isopreeni molekulist koosnevad tsükliliste molekulidega ained - terpeenid ( nimi tärpentiinist). Nende hulka kuuluvat kamper, mentool jne. Isopreeni polümeer on looduslik kautsuk (LK) X CH2=C(CH3)-CH=CH2 à[-CH2-C(CH3)=CH-CH2-]x Toodetakse põhiliselt piimalilleliste (euphorbidae) hulka kuuluvate Hevea liikidest.Kautsukiteks nimetatakse kõrgelastseid polümeere. Toorkautsukist toodetakse kummi, samuti eboniiti ( sisaldab rohkem väävlit ja on seetõttu jäik), vesiemulsioonvärve (lateksid) ja kummiliimi 11
Selliseid "laialimääritud" sidemeid kutsutakse Delokaliseeritud sidemetaks. Mullu õpitud sidemetest on delokaliseeritud sidemeks näiteks metalliline side 2-metüül-1,3-butadieen e isopreen CH2=C(CH3)-CH=CH2 Vabalt looduses ei leidu, kuid väga levinud on 2-3 isopreeni molekulist koosnevad tsükliliste molekulidega ained - terpeenid ( nimi tärpentiinist). Nende hulka kuuluvat kamper, mentool jne. Isopreeni polümeer on looduslik kautsuk (LK) X CH2=C(CH3)-CH=CH2 [-CH2-C(CH3)=CH-CH2-]x Toodetakse põhiliselt piimalilleliste (euphorbidae) hulka kuuluvate Hevea liikidest.Kautsukiteks nimetatakse kõrgelastseid polümeere. Toorkautsukist toodetakse kummi, samuti eboniiti ( sisaldab rohkem väävlit ja on seetõttu jäik), vesiemulsioonvärve (lateksid) ja kummiliimi
annaabi.ee 
