Nimetu (0)

Selle pede eksami vastused:
AINEVAHETUS EHK METABOLISM – Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas väliskeskkonnast või sünteesivad ise. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast:

• Assimilatsioon – sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme). Raku tasemel anabolism .
  
• Dissimilatsioon – lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism.
  

Taime ja looma erinevused –
Taimed Loomad
raku ehitus: rakukest puudub
plastiidid puuduvad
vakuoolid puuduvad
ainevahetus: autotroofsed heterotroofsed
varuaine : tärklis rasvad
keha pindala: suur välispind liigestatud sisepind
kasv: piiramatu piiratud
närvisüsteem: puudub olemas
organid : puuduvad olemas
Autotroof – organism, kes eluks vajalikud orgaanilised ained suudab ise sünteesida lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energiaallika kaasabil. N: autotroofsed bakterid ja fotosünteesivad taimed.
Heterotroof – organism, kes eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. N: enamik baktereid, seened, klorofüllita taimed, kõik loomad.
Prosenhüümne ja parenhüümne rakk .
Prosen – raku pikkus ületab laiust mitu korda
Paren – raku laius võrdub pikkusega
Taime ja loomaraku erinevused.
Ehituse erinevused tulenevad nende erinevatest aine ja energiavahetustüüpidest.
Mis on kude? Kudede liigitus.
Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nimetatakse kudedeks. Koed jagunevad:

• Algkoed e. Meristeemid
  
• Püsikoed
  
• Haavakoed e. Kallus
  

Algkude.
Paiknemine - eristatakse tipmisi(varte ja juurte tippudes, pungades), külgmisi( kambium ) ning vahe(varre sõlmekohtades asuvaid) algkudesid.
Kiirdrakk - Lihtsaima kasvukuhiku tipus on üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird - ehk initsiaalrakk , mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas ja moodustab niimoodi kiirdraku derivaate. Kiirdrakk on tugevasti vakuoliseerunud, vakuoolid väikesed. Esineb soontaimede alamatel esindajatel – sõnajalgtaimed. Paljas- ja katteseemnetaimede kasvukuhiku tipus asub grupp piiramatu pooldumisvõimega initsiaalrakke.
Haavakude - Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude milles leidub algkoelisi rakke.
Kasvukuhik - on kooniline moodustis , mis paikneb algkoe juure ja varre tipus. Kasvukuhikut ümbritsevad soomusjad lehealgmed.
Põhikoed.
Põhikoed moodustavad valdava osa taimede kehast. Põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed. Rakud on erineva suurusega. Põhikudede ühiseks omaduseks on võime muuta oma aktiivsust. Seda võimaldab kõikide organellide esinemine protoplastis. Põhikoe rakud osalevad regeneratsioonis ja lisajuurte ja -võsude moodustamisel.
Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Klorenhüümi rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked.
Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, lahustunud suhkrud , varuvalk või - rasv . Viljades on rohkesti kromoplaste. Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud.
Kattekoed .
Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda(kaitse kahjulike välismõjude eest, transpiratsiooni ja gaasivahetuse regulatsioon ) ning sisemisi kattekudesid. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Kattekude kaitseb: ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise , mehhaaniliste vigastuste, mikroorganismide eest.
Kutiikula - struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile.
Vahakiht - osal taimedel, annab hallika välimuse.
Epidermist võivad välja ulatuda väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad ehk trihhoomid. Noored karvad on elusad, vanad aga enamasti surnud. Karvade liigid: Kattekarvad(kaitse funk .), Haakekarvad (kinnitamine, levitamine), Näärmekarvad(kaitse ja eritus funk.), Kõrvekarvad (kaitse funk.)
Emergentsid – on epidermi väljakasved. Roosi okkad, kastani viljade ogad.
Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele jäävast õhupilust ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest (neid on max.7). Õhupilu välimist, laienenud osa nim. esiõueks, sisemist tagaõueks. Õhulõhe on enamasti epidermiga ühes tasapinnas. Õhulõhed võivad asuda lehe mõlemal poolel.
Korkkude e. Felleem.
Tugikoed .
Tugikoed (mehaanilised koed), hoiavad või aitavad hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähe arenenud veetaimedel ja sageli ka üheaastastel maismaataimedel. Tugikoed jaotatakse ehituslike, talitluslike ja geneesi iseärasuste alusel kahte põhitüüpi - kollenhüümiks ja sklerenhüümiks.
Kollenhüüm on lihtsaim tugikude , mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Kollenhüüm on primaarne tugikude. Selle rakukestad ei puitu, vaid koosnevad tselluloosist, pektiinidest ja hemitselluloosist ning ei takista seega taime kasvu. Kollenhüümirakud on elastsed, heledad ja veerikkad. Kollenhüümi tüüpe eristatakse rakukestade paksenemise iseloomu järgi:

• Nurkkollenhüüm - rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp.
  
• Plaatkollenhüüm - paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed (tangentsiaalsed) rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks.(Must leeder )
  
• Kobekollenhüüm - paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad
  

Sklerenhüüm on sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas (joonis). Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud, vaid üksikutel liikidel jäävad need tselluloosseteks. Sklerenhüümi hulka kuuluvad sklereiidid, niine - ja puidukiud :

• Sklereiidide - kestad on tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja silmatorkavalt kihilised.
  
• Niinekiud - on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud.
  
• Puidukiud - asuvad harilikult juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad, kuni 1,5 mm pikkused.
  

Juhtkoed.
Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid. Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks. Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime.
Floeem ( niineosa ) koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest (floeemiparenhüümist) ja niinekiududest.
Sõeltorud koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest. Nende tipmised ja külgmised rakukestad on varustatud rohkete pooridega, mis on koondunud pooriväljadeks. Seni kuni sõeltoru funktsioneerib, on tema rakud elusad.
Saaterakud esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Need on pikad kitsad elusad rakud, mis paiknevad sõeltorude kõrval. Enamasti arenevad need sõeltoruga samast algkoe rakust.
Ksüleemi ( puiduosa ) funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Ksüleemis võivad esineda trahheiidid , trahheed , ksüleemi põhikude ja puidukiud.
Trahheiidid esinevad enam-vähem kõikidel soontaimedel. need on prosenhüümsed, tippudest ahenenud, täiskasvanult surnud, puitunud kestadega rakud. Trahheiidide rakukesta siseküljel võib olla mitmesuguseid spiraalseid või rõngasjaid paksendeid.
Trahheed on trahheiididest täiuslikumad. Need esinevad enamikul katteseemnetaimedel ning vähestel sõnajalg- ja paljasseemnetaimedel. Ka trahheed on täiskasvanult surnud ja puitunud, nende rakukestad võivad seestpoolt olla spiraalsete, rõngasjate või võrkjate paksendustega.
Erituskoed.
Erituskudede ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. Kui eritatav aine on taime elutegevuseks vajalik, nimetatakse seda sekreediks (nõreks), kui aga mittevajalik , siis ekskreediks (eritiseks).
Juur .
Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. Juure ülesanded:

• taime kinnitamine pinnasesse
  
• vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport
  
• mõnede orgaanilisete ainete süntees
  
• säilitusorgan
  
• paljunemisvahend
  
• hingamisvahend
  
• ronimisvahend
  

Juure vööndid:

• Juure tipus asub kasvukuhik, seda katab juurekübar.
  
• Pikenemis - ehk kasvuvööde. Selle vöötme rakud poolduvad harva, küll aga toimub nende pikenemine . Tsütoplasmas tekivad esimesed vakuoolid.
  
• Imamis- ehk diferentseerumisvööde, kus kujunevad püsikoed ja tekib hulgaliselt juurekarvu.
  
• Juhtimisvöötmes kujunevad külgjuured. Juurekarvad on selles juureosas surnud, mistõttu vööde ise vett ja mineraalsooli ei ima, vaid ainult juhib neid edasi.
  

Ehitus:
Epibleem - Primaarse ehitusega juur on kaetud epibleemiga (risodermiga), mis talitleb imikoena.
Esikoor - Epibleemi all asub isodiameetrilistest rakkudest esikoor. Esikoore väline kiht eksoderm koosneb tihedalt üksteise vastu liibunud nurgelistest rakkudest, mis vanemas eas sageli korgistuvad.
Kesksilindri välimine kiht peritsükkel koosneb enamasti ühest, harvem mitmest reast elusatest, meristemaatilistest rakkudest. Juure peritsükli üheks funktsiooniks on külgjuurte moodustamine.
Juhtkimp - Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp, kus puiduosa ja niineosa on asetunud vaheldumisi - ribadena.
Juuremügarad – neid moodustavad mügarbakterid, limaseened ja kiirikbakterid. Liblikõielistel taimed eritavad juuremügaratest lämmastikuühendeid, lämmastik on kasvamiseks hea.
Mükoriisa - on seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus. Mükoriisat moodustavad põhiliselt kübarseened.
Parasiidid - pole võimelised iseseisvalt toituma.
Poolparasiitideks nimetatakse taimi, kes on võimelised küll ise fotosünteesima, kuid osa toitaineid võtavad need peremeestaimelt.
Vars .
Varre ül:

• külgharude moodustamine
  
• lehtede, õite ja viljade kandmine
  
• vee ja mineraalainete transport
  
• fotosünteesiproduktide transport
  

Varre tunnused:

• maapealne asend
  
• kasvab kaua pikkusesse
  
• kannab lehti
  
• harunemisvõimeline
  
• radiaalse siseehitusega
  
• rohkete juhtkimpudega (kollateraalsed)
  

Varre muudendid :

• Risoom - maa-alune vars ( maikelluke )
  
• Mugul – ( kartul )
  
• Mugulsibul – ( krookus , gladiool)
  
• Köitraod – (viinapuu)
  
• Astlad – (viirpuu, laukapuu )
  
• Assimileerivad varred – (osjad)
  
• Kladood – (jõulukaktus)
  
• Sibul – jaguneb omakorda kolmeks: kestasibul (sibul, tulp )
  

soomussibul ( liilia )
sigisibul (küüslauk)
Ehitus
Varre jagunemine.
Pung .
Pungaks nim. kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed. Pung on lühivõrse, lehed asuvad kaenaldes.
Esikasv - kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest.
Teiskasv - seisneb juhtkimpude mahusuurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal.
Juhtkimbud - kaheidulehelistel juhtkimbud ühe ringina, üheidulehelistel hajusalt. Suletud juhtkimp - kambium puudub, Avatud juhtkimp - kambium olemas.
Aastarõngad – igaaastane juurdekasv. Kevadel toodab kambium enamasti suure läbimõõduga trahheesid ja trahheiide, suvel ja sügisel aga väikese diameetriga kitsaid trahheiide ning rohkem puidukiude ja põhikudet.
Leht.
Lehe ül:

• fotosüntees
  
• hingamine
  

Lehe tunnused:

• taime vegetatiivne organ
  
• kasv piiratud
  
• ei kanna teisi organeid
  
• dorsoventraalse sümmeetriaga
  

Liitleht – lehed on võrsel paralleeleselt. neid on palju, vaata sibula antud lehelt
Lihtleht – leht on võrsel üksikult.
Roodumine – sõrm, sulg , lehvik ja rõõproodumine.
Lehetipp – terav , teritunud, tömp, ogatipp, pügaldunud ja ümar.
Lehe serv – saagjas, kahelisaagjas, hambuline, täkiline, kaarhambuline, loogeline
Lehe alus – südajas, kiiljas
Vahelduv leheseis Vastak leheseis Männaseline leheseis
Valgusleht - on hästi arenenud sammaskoega, nende epidermirakud on paksema kestaga ning õhulõhesid on neil pinnaühiku kohta rohkem kui võra sees. Varjulehtedel võib sammaskude olla ühekihiline või üldse puududa , tugikude on vähearenenud, epiderm õhem ning sisaldab kloroplaste .
Kserofüütne leht (kuivustaimede) ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad neil aktiivsel elujärgul pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Kserofüütide lehed on sageli pealt kurrulised, kaetud epidermi ja paksu kutiikulaga, viimast võib katta vahakiht.
Lehe siseehitus