SPARGEL Gerda Liit KP-16 Kuressaare Ametikool MIS ON SPARGEL? Harilik aspar (köögiviljana spargel ning toalillena asparaagus) on aspariliste sugukonda aspari perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. KUS SPARGLIT KASUTATAKSE? Hariliku aspari söödav osa on noor võrse ehk küünis. Harunenud vars enam söögiks ei kõlba. Peamine tarbimishooaeg kestab märtsist juuni lõpuni. Toiduks sobivad noored võrsed. Söögiks sobivate sparglite jaotus: lilla (mõne allika järgi violetne) spargel roheline spargel valge spargel Rahvameditsiinis kasutatakse asparit südamepuudulikkuse, maksa- ja
Kõik pürroolid ja püridiinid, nagu ka 2-atsetooltiasool, 2-atsetüültiasoliin ja atsetüülpürasiin, sisaldavad seda struktuurielementi. 2-pentüülpüridiin: 1) Lambarasva lõhn 2) Tekitab sojatoodete aroomidefekti Pürasiinid Toiduainete kuumutamisel Alküülpürasiinide rühmas, mis koosnevad ainult elementidest C, H ja N, on teada 70 ühendit. Fenoolid Aroomi kvaliteedid: suitsune(kohv, serri, piim, röstitud pähklid, asparaagus), puidune (piim, sojakaste, röstitud pähklid, tomatid, kohv), põlemismaigune (kohv, piim, näkileib, praetud liha) , magus, viha (õlu, piim, röstitud pähklid), nelgi-sarnane (kohv, õlu, küpseõun, asparaagus), vürtsine (tomatipasta, brändi, ploomid, kirsid), vanilje (vanilje, rumm, kohv, küpsetatud asparaagus, või) Ensümaatilised reaktsioonid Aroomiühendid moodustuvad arvukate reaktsioonidega. Ensümaatilised reaktsioonid, mis vallanduvad kudede katkestamisega (nt
Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995- 2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Avamaa Üheidulehelised käpalised Orchidaceae loalised Juncaceae amarüllilised Amaryllidaceae lõikheinalised Cyperaceae tarn Carex liilialised Liliaceae laugulised Alliaceae bambus Bambuseae stepirohi Stipa L. sebralill e. juudihabe Tradescantia hosta Hosta kannad Canna spargel e. asparaagus Asparagus officinalis Kaheidulehelised kermesmari Phytolacca kanep Cannabis rebashein Amaranthus sinine käoking Aconitum napellus himaalaja jalgleht Podophyllum hexandrum Royle bergeenia Bergenia harilik füüsal Physalis alkekengi vilt-ristirohi Senecio cineraria üheksavägine Verbascum thapsus raudosi Equisetum hyemale laanesõnajalg Matteuccia salu-siumari Actaea spicata liiv-vareskaer Leymus arenarius linaliilia Phormium jasmiin Jasminum kaisel Schoenoplectus pilliroog Phragmites
Liigsel kasutamisel seob organismis kaltsiumi ja väljutab selle Toiduks kasutatakse varsi Kasutatakse toorelt või töödeldult Hapuoblikas Maitselt hapukas, sisaldab oblikhapet, millega liialdamine liidab kaltsiumi ja ladestab selle siseorganitesse Toorelt soovitatav tarbida koos piimatoodetega, mis vähendavad oblikhappe mõju Soovitatav kupatada, sest sinna ladestub ülearune oblikhape (järelejäänud vesi tuleb ära visata) Kasutatakse salatides ja suppides Spargel - Aspar, asparaagus Söögiks kasutatakse võrseid Liigitatakse käharpeaspargel ja harilik spargel ehk Itaalia spargel ( roheline-valge) Kui spargel lõhnab siis on see vana Kasutatakse toorelt (sugavkülmutatult) või töödeldult( konserveeritud, kuivatatud) Liigne kasutamine ei ole hea inimesele kelle on neerukivid Artisokk Taimon karuohaka sugulane, kasvab 2m kõrguseks Vili meenutab käv Süüakse korvõisiku põhja ehk südameid ja igat lehte eraldi Säilitada niiskes ja jahedas kilesse pakituna 1 nädal
Askorbiinhap H L LL LL LL 20 80 e Tähistused: H- talub hästi; L- tundlik, laguneb; LL- väga tundlik, laguneb Vitamiinide kadu (%) töötlemisel Töötlemisli Vitamiinide kadu Proovid ik A B1 B2 Niatsiin C Külmutatud 10 (asparaagus, brokkoli, oad, 12 20 24 24 26 tooted lillkapsas, herned, kartulid, spinat, 0-50 0-61 0-45 0-56 0-78 (keedetud ja rooskapsas, beebimais) kurnatud) Steriliseeritu 7 (asparaagus, oad, herned, 10 67 42 49 51 d tooted kartulid koos veega, spinat, 0-32 56-83 14-50 31-65 28-87 (kurnatud) beebimais)
Siinne köök on segu rammusast toidust ning veidi lääneeuroopalikumate sugemetega roogadest. Olles mereäärne maa, leidub hollandi toitude seas palju mereande. Hollandi kööki on mõjutanud iseäranis Indoneesia ja Surinami köök. Samuti on roogi ja koostisaineid prantsuse, itaalia, kreeka, saksa ja hispaania köökidest. Tavaliselt koosneb tüüpiline hollandi roog lihast, kartulitest ja juurviljadest. Rohkelt süüakse ka jänese- ja lambaliha. Hooajalisteks delikatessideks on asparaagus maikuus ning "uus" heeringas, mida nauditakse toorelt. Hooaja esimene heeringasaak äratab alati suurt huvi, sest enamus sellest läheb kuningannale ja tipprestoranid võistlevad endale ülejäägi saamise au eest. Septembrist märtsikuuni süüakse rohkelt ka Zeelandi austreid ja tigusid. Holland on eriti tuntud oma õllekultuuri poolest, püsides maailma õlleeksportijate tipus. Nii Amstel, Breda, Grolsch, Heineken kui ka Oranjebook õlled pakuvad omamoodi maitseelamust. 2
Juured moodustavad JUURESTIKU: sammasjuurestik selge peajuurega (sammasjuurestik kujuneb idujuurest)(iseloomulik paljudele rohttaimedele, põõsastele ja puudele); narmasjuurestik paljudest võrdväärseist juurtest (kujuneb lisajuurtest, lisajuured tekivad varrel) (iseloomulik kõrrelistel ja üheidulehelistel). (õp. versioon) Juurte MUUDENDID: säilitusjuured (daalia, angerpist, kuradikäpp jt, kurekellukas, suures osas ka porgand, kaalikas, võilill), veesäilitusjuured (asparaagus, rohtliilia). Haustorid parasiitttaimedel (muundunud juured, mis tungivad peremeestaime kudedesse ja imavad sealt aineid). Õhujuured (Monstera), ronijuured, karkjuured (kõik õhukeskkonnas). Ronijuured esinevad pika ja nõrga varrega taimedel nt luuderohul. Juuremuudendid. Paljudel taimedel esinevad JUUREMUUDENDID: säilitus-, roni-, tõmbe- ja õhujuured. Säilitusjuured on varuainete säilitamiseks. Need on arenenud peajuurest või kahe- ja
13 juures, kel on Hodgkini tõbi või leukeemia, kus foolhappe vajadus on normaalsest kõrgem. Liigtarbimine Foolhape on kõige "toksilisem" vees lahustuv vitamiin. Liigtarbimine võib viia vererõhu langemiseni ja krampide tekkimiseni ning võib varjutada vitamiin B12 puudujääki. Allikad Headeks foolhappe allikateks on rikastatud teraviljatooted, tsitruselised ja mahlad nendest, asparaagus, lehtköögiviljad (spinat, till), lillkapsas, läätsed, peet, pärm, liha, maks. KALTSIUM: Kaltsiumi tähtsus: · täidab struktuurseid funktsioone, kuuludes organismi luukoe ja teiste kudede koosseisu, · oluline roll kudede ainevahetuses: ta kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, · on aktiveerijaks vere hüübimissüsteemis, · madaldab vererõhku ja vere kolesterooli taset, · vajalik neerude normaalseks funktsioneerimiseks,
annaabi.ee 
