Sotsiaaldemokraatlik: kõrge keskklassi standard kõigile. Tabel 1 Esping- Andersen HR mudelid Liberaalne Konservatiivne Sots.demokraatlik Lahtikaubastamine Madal Keskmine Kõrge Stratifikatsioon/ Duaalne: turgude Kõrge: staatusest Madal:võrdsusele Kihistumine toetamisele suunatud lähtuvad erinevad suunatud poliitikad poliitikad võimalused Näidisriigid USA, SB; Uus- Saksamaa, Šveits, Rootsi, Soome, Norra Meremaa, Iirimaa Prantsusmaa, Austria Tabel 2 Esping-Andersen + Ferrera HR mudelid Liberaalne Sotsiaal Konservatiivne Rudiment.
avaliku halduse ülesanne on riigi olemuse üle mõtisklemine, mis oma olemuselt ongi riigiteadus. Selle riigikunsti õpetamisel tuleb eelkõige tähelepanu pöörata antud eriala alustele ning lisada praktilist poolt, et püüda koolitadaintelligentset iseseisvalt mõtlevat lõpetajat, kes orienteerub oma erialas. Bürokraatia, negatiivses tähenduses, võib aga viia halva avaliku halduseni. Eesti puhul on selle näiteks avalikud teenistujad, kes teevad oma tööd ,,nõukogude stiilis" ning võõrandavadselle läbi rahva riigist. Lahendamaks kõiki neid esiletoodud probleeme pakub autor välja lahenduse, nimelt reformida avaliku haldust, kasutades selleks kontrollmehhanismi. 2. Loeng: avaliku ja erasektori erinevused & ideoloogilised lähtepunktid G.T. Allison, 1992 (1980), 'Public and private management: are they fundamentally alike in all unimportant respects?', in J. Shafritz and A.C
Äritsüklid, mis toovad kaasaeelarve defitsiidiga. Kui SKP potentsiaalse taseme juures on eelarve tasakaalus, aga puudujäägi põhjustab äritsüklite langusfaas, siis on tegemist tsüklilise puudujäägiga. Majanduse tasakaalustamine: automaatsete stabilisaatorite kasutamine (progressivne tulumaks ja töötu abiraha; omab piduratavat jõudu, aga ei kõrvalda langust ega tõusu täielikult l5p35) ja diskreetne eelarve poliitika (nõuab sekkumist; maksude alandamine l5p39). Ehk fiskaalpoliitika võib olla automaatne ja diskreetne e situatsioonikohane. Riigivõlg: Riigivõlg tekib eelarvedefitsiidi akumuleerumise tagajärjel. Eelarvedefitsiit tekib kui valitsuse kulud ületavad valitsuse tulusid. Eelarvedefitsiidi finantseerimiseks võtavad riigid tavaliselt laenu. Laenuga kaasneb täiendav võlakoormus intressimaksete näol, mis võib omakorda viia riigivõla suurenemiseni
n Üldpoliitiline diskussioon (tööparlament): töö on komisjonides ära tehtud, sõna antakse opositsioonile. Saksamaa, Rootsi n Poliitiline propaganda (kõneparlament). Istungil saab vähe muuta, domineerib vastasrind. Ühendkuningriik n Valitsuse ettepanekute sõelumine ja diskrediteeri-mine (assambleeparlament). Parteidistsipliin ja kokkulepete kehtivus nõrk. Itaalia n Valitsuse otsuste vormistamine. Ka esinduskogudes, millel on poliitika kujundamisele mõju. Reeglid piiravad parlamendiväitlust või annavad valitsusele eriõigusi. Ühendkuningriik ja Prantsusmaa n Komisjonide otsuste vormistamine. Keskne töö komisjonides, erakonnadistsipliin madal. USA Täitevvõim ® Valitsuse ülesanded: n juhtida riiki parlamendi suuniste alusel: määra-ta rahvusliku poliitika suunad ja viia neid ellu, n administratsiooni (halduse) järelevalve,
kulude tegemist ühiskondlike fondide (riigieelarve, kohalikud eelarved, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus jt.) kaudu; maksude ja muude riiklike koormiste suurust ja tüüpi ning nende mõju majanduse arengule. 7. Riigirahandus Riigirahandus keskendub riigi fiskaalpoliitika teostamisele. Fiskaalpoliitikat nimetatakse teisiti veel riigikassa poliitikaks (lad. fiscus – riigikassa). 8. Poliitika ja administreerimine • Üldiselt määratletakse poliitikat kui tegevust läbi üldhuvi. • Poliitika on ühiskondliku sfääri korraldamiseks mõeldud tegevus. • Administreerimine on ühiskondlikku sfääri korraldav tegevus. • Nende vaheks on erinevus tegevuse alustes: – poliitika on kokkulepe väärtuste üle, millele meie tegevus põhineb ning – administreerimine on vastuvõetud otsuste elluviimise protsess.
siseministeerium.ee/public/EESTI_REGIONAALARENGU_STRATEEGIA_2005___2015.doc) Essee: põhimõtted, suunad, ohud. Mõjutab palju kuulumine EL. Tagasihoidlik transpordiühendus teiste liikmesriikidega, hõre asutus, vähenev rahvastik; majandusväikese mastaabiga ja vähe arenenud, innovatsiooni alane ja oskustööjõu mahajäämus. Eelis: puutumata looduskeskkond, äritegevuseks soodne markomajanduskeskkond, suurte avanevate turgude lähedus. EL poliitika NEGATIIVSED mõjud: 1) kaupade, teenuste jms vaba liikumine soosib pigem juba arenenud piirkondi; 2) infrastruktuuri arendamine ei soosi perifeersemaid piirkondi. EL poliitika POSITIIVSED mõjud: 1) põllumajandus-poliitika meetmete rakendamine suurendab põllumaj tootmist ja seeläbi parandab maapiirkondade tööhõivet, sissetulekut ja arengut; 2) EL tööhõivepoliitika tööturg muutub paindlikumaks, mobiilsemaks, tõuseb tööjõu kvaliteet.
....................................... 23 2.4. Avalik kaup..................................................................................................................................25 2.4.1. Puhas avalik kaup..................................................................................................................25 2.4.2. Osaliselt üldkasutatavad hüvised.......................................................................................... 26 2.5. Valitsuse valikud..........................................................................................................................27 2.5.1. Politoloogia ja majandusteadus.............................................................................................27 2.5.2. Enamuse otsustus..................................................................................................................28 2.6.1. Heaoluökonoomika teoreemid...................................................
§ väärtushinnanguline hoiak kahest eelnevast lähtudes kujundatakse isiklikud väärtused ning võetakse vastu otsused, kuidas käituda. Väärtushinnanguid on kõige keerulisem muuta Poliitilise kultuuri uurimisalad n Mis mõjutab? n Poliitilised traditsioonid n Kultuuritaust n Multikultuurilisus n Sotsiaalsed identiteedid n Avalik arvamus n Mida mõjutab? n Huvi poliitika vastu n Poliitikas osalemist n Usaldust n Poliitilist isiksust (autoritaarne vs liberaalne isiksus) n Väärtusi n Ühiskondlikku sidusust Demokraatlik poliitiline kultuur Element Kuidas ära tunda Pluralism, variatiivsus Erinevate rühmade, jõudude ja toimijate tunnustamine, nende
Kõik kommentaarid