AVALIKUD POLIITIKAD EKSAMIKS 2014 (0)

Mõned märksõnad eksamiks valmistumisel ehk loetelu teemadest, millele võiks õppimisel keskenduda
Avaliku poliitika olemus (peamised komponendid ja nn Eastoni box), miks on seda vaja (riigi sekkumise õigustused) ning millised on võimalused selle elluviimiseks, st avaliku poliitika peamised vahendid ja nendega seotud otsustused. Millest tuleneb avaliku poliitika küsimuste keerukus ?
Poliitika?
Poliitika (nähtus) ja poliitikateadus (selle nähtusega tegelev teadusharu )
◦Poliitikat teha – lahendada poliitikat ja riigivalitsemist puudutavaid küsimusi
◦Poliitikat uurida, st mõtestada ja seletada poliitika tegemist
Tavakodanikule tähistab poliitika eelkõige poliitikute omavahelist võitlust võimu pärast
Poliitika kui ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja põhimõtteliste otsuste langetamise protsess
Poliitika – organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ja juhtida avalikku elu
Elik kaks peamist iseloomustavat suunda:
*Huvirühmade võitlus võimuletuleku pärast
Poliitikakujundamine – huvide sobitamine, tasakaalustamine
! Seega huvid, institutsioonid ja neid kujundavad normid
Eastoni mudeli selgitus
*Poliitika protsessiline olemus
Sisendpoliitika (input) - kodanike nõudmised ja ootused, vajadused;
Väljundpoliitika (output) - poliitikute töö tulem, mida hakatakse rakendama; reaktsioon , täitmine, menetlemine
Must kast (the Political System) – kaalumine , otsused, konversioon - poliitikakujundamine
Tagasiside – poliitika mõju ja tagajärjed
 Politics – sisendpoliitika; keskne ülesanne tasakaalu otsimine
 Policy – valitsemisinstitutsioonide ametlik tegevuskava; keskne ülesanne ühiskonnaelu kujundamine
 Polity – riik elik ühisruum, kus poliitilised protsessid toimivad ; valitsemise institutsionaalne kontekst
Avalik poliitika
Avalik poliitika on midagi, mida valitsejad (kodanike kaasabil) otsustavad teha v tegemata jätta avalike probleemide lahendamisel
„avalik“? poliitika avalikkuse huvides, nimel ja hüvanguks; puudutab enamikku, st mitte vaid eratoimijaid, vaid kõiki (nt kütuseaktsiisi tõstmine
Avaliku poliitika valdkonnad
Reeglina inimeste argielu puudutavad poliitikad ; seega julgeoleku- ja välispoliitikat ei hõlma
Erinevate valdkondade poliitikate arv on sõltuv riikliku sekkumise ulatusest
 Laias laastus majandus- ja sotsiaalvaldkond
◦Majandusvaldkond - maksu- ja eelarvepoliitika , majandus-, hõive-, energia- ja eluasemepoliitika
◦Sotsiaalvaldkond - haridus -, hoolekande-, pensioni, tervishoiu-, perepoliitika
Paljud valdkonnad ka läbivad – nt hõivepoliitika nii majandus- kui ka sotsiaalvaldkonnas
Kaasaegne valitsemine reeglina eeldabki erinevate valdkondade ühildamist – nt pere- ja hõivepoliitika; haridus - ja hõivepoliitika jne
Avaliku poliitika eesmärkide keerukus
Vastuolulisus – nt majanduses kasum, sotsiaalpoliitikas vähem ebavõrdsust , * sageli mitterahalisus, pikk perspektiiv
Avalik sektor ei saa oma olemuselt olla lõpuni efektiivne – turutõrgete likvideerimine ja/või maandamine; avalikkuse poolehoiuga arvestamine
Baber – 10 põhjust, miks avalik poliitika erasektorist erineb
1)avaliku sektori ülesanded on keerulisemad ; 2)otsuste elluviimine on raske ; 3)annab tööd suurele arvule inimestele, kelle motiveerituse tase on väga erinev (Eestis ca 27%) ; 4)tegeleb võimaluste garanteerimisega ; 5)tegeleb turutõrgete tagajärgedega
6)tegeleb asjadega, mis on seotud suurema sümboolse tähendusega ;7)iseloomustavad rangemad tegevusstandardid
8)on suuremad võimalused tegutseda lähtuvalt õiglusest
9)peab opereerima või vähemalt näima opereerivat avalikes huvides
10)peab pidevalt püüdlema suurema avalikkuse toetuse poole
Poliitilise süsteemi sisu
Väärtuste autoriteetne jagamine ühiskonna jaoks (üldistes huvides)
Poliitika vajalikkus tuleneb inimelu kollektiivsest loomusest - on vaja saavutada laialdaselt aktsepteeritavaid otsuseid
Postmodernne arusaam – poliitika kõikjal, st dihhotoomne piiritõmbamine era ja avaliku vahel ei ole kaasaegses maailmas adekvaatne
Poliitika kui valitsemine – oluline pole vaid otsustele jõudmine, vaid ka see, kuidas neid ellu viiakse
 Governing / government ; from government to governance
◦Valitsemine muutunud laiemaks ja paindlikumaks (haaratud uued toimijad)
◦Muutunud protsessi ja tulemi vahekord
Valitsuse sekkumise õigustused
-Poliitilised põhjendused
- Moraalsed põhjendused
-Turutõrked
Poliitilised põhjendused
Nt leitakse, et avalik arvamus ja/või olukord on muutunud ning vajab sekkumist
Moraalsed põhjendused
Mingitesse asjadesse sekkumine on lihtsalt õige sõltumata avalikust survest
Turutõrked
Täielik turutõrge – kaupade jaotus turu vahendusel pole võimalik, sest antud kauba või teenuse jaoks ei eksisteeri turgu (avalikud kaubad )
Osaline turutõrge – turul tekib küll tasakaal (nn halb tasakaal), aga tekkinud tasakaal pole ühiskonna seisukohalt vastuvõetav, sest on rikutud mõnda optimumi saavutamiseks vajalikku tingimust (välismõjud)
Turutõrgete tüübid – välismõjud (pos / neg); informatsiooniasümmeetria; avalik kaup
Erakaubad ja avalikud kaubad
Erakaubad - kaubad, mille tarbimisel eksisteerib konkurents ; ühe isiku poolt kauba tarbimine välistab selle kauba tarbimise teise isiku poolt; kauba hind on signaaliks, mille järgi teevad oma otsuseid ostjad ja müüjad; sellega on tagatud optimaalne kaupade kogus ühiskonnas ja ressursside efektiivne paiknemine ; * Avalikud kaubad - kaubad, mida tarbitakse kollektiivselt kõikide poolt; konkurentsitud – lisanduv kauba tarbija ei vähenda teiste võimalusi kaubast kasu saada; täiendava tarbija puhul on tarbimise piirkulu = 0 ehk täiendav tarbija ei too kaasa kulutusi; kaubad on välistamatud – ei ole võimalik isikuid välja lülitada kaupade tarbimisest
Poliitikakujundamise peamised mudelid ja poliitikakujundamise kontekst (nt analüüsida, kuidas mõjutab sotsiaalne kontekst – rahvastiku vananemine nt, avaliku poliitika otsuseid). Mis teeb poliitikakujunduses ratsionaalsuse keerukaks? (Loeng nr4)
Poliitika kujundamine- mis see on? Poliitikakujundamine, st mõista, miks olukord on selline, nagu ta on ning millised on võimalused selle muutmiseks
◦ Poliitikakujundamine mõjutatud paljudest otsestest ja kaudsetest teguritest, nt majanduslik ja sotsiaalkultuuriline keskkond,
põhiseaduslikud institutsioonid ja huvirühmade tegutsemise tavad jm
◦ Nt paljud avaliku poliitika valikud sõltuvad sellest, kas pooldatakse suure sekkuva riigi v õhukese riigi kontseptsiooni – poliitilised ideoloogiad
◦ Poliitikakujundamine sõltub minevikuotsustest – rajasõltuvuse tee
*Poliitika kujundamise peamised mudelid – Ratsionaalse otsustamise mudel; Inkrementaalne ehk pisiparanduste mudel; Prügikasti mudel- poliitikud ei mõtle ratsionaalselt; Päevakujundamise teooriatest ; Eeskostekoalitsiooni raamistik .
Sotsiaalne kontekst:
 Rahvastiku ülddünaamika (iive, ränne, vananemine)
 Leibkonna-mudelid (suurus, püsivus; vaesusriskis elavate inimeste suurusjärgud)
 Tuluerisused (Gini koefitsient)
 Sotsiaalne sidusus, kogukonna-tunne (kodanikuühiskond, naabrivalve)
 Elukeskkonna jätkusuutlikkus, kvaliteet
Vanurite osakaalu suurenemise mõju pol.kujundamisele:
Praegu pensionäre 24%, 2050 – 42%; oodatav eluiga 83 a DEPENDENCY RATIO !!!
Sotsiaalpoliitika
 Kasvavad kulutused pensionidele
 Spetsiifilised meditsiinivajadused (füüsise “ärakulumine”, dementsus , taastusravi ja ravimid )
 Üksikvanurid – hoolekandeteenuse kasv
 Süvavanurid (85+) – hooldekodude kasv
Hõivepoliitika
 paindlikud hõivevormid + EKÕ + töötervishoid Majandus- ja innovatsioonipoliitika
 tootearendus eakale tarbijale Asumi - ja elamupoliitika
Miks pole pol.kujundamise ratsionaalsus poliitikas võimalik? Psühholoogilised ja kognitiivsed piirangud (teadmiste ja info
puudulikkus) – nt eelarveprotsess
 Väärtuste konflikt nii indiviidis endas kui otsustajate vahel
 Organisatsioonilised piirangud (spetsialiseerumine, killustumine , info ebapiisavus)
 Kulukus – kui palju kõik ratsionaalne valik maksma läheb ja kas need kulud on õigustatud
 Kas on ikka piisavalt aega ... - “pronkssõdur”
 Situatiivsed tegurid (möödaniku mõjud, stereotüübid) - nt sotsiaaldemokraatliku lähenemisega seotud kompleksid seoses
minevikuga
Avaliku poliitika peamised elluviijad institutsioonid ( ametlikud ja mitteametlikud). Võimu- ja programmiorientatsiooniga valitsused. Milles seisneb valitsusasutuste ülesannete duaalsuseprobleem.
Avaliku poliitika institutsionaalsed osalised
Demokraatlik-institutsionaalne vaade
1)Esinduskogud: Parlament kui kollegiaalne organisatsioon : plenaaristung, komisjoni istung, hääletamine;
Saadikud: parteid, fraktsioonid; Suhtluskanalid: komisjonid ; Tugistruktuurid: kantselei , nõunikud
2)Täidesaatev võim:
*Valitsuskabinet - peaminister , ministrid
Valitsuse tugistruktuurid – riigikantselei
* Administratiivne tasand -Koordineerivad ministeeriumid ; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Siseministeerium ; Välisministeerium;
Liiniministeeriumid- Funktsionaalsed ministrid
*Ametid ja inspektsioonid
*Hallatavad asutused
3)Mitteametlikud osalised:
*Poliitilised parteid: tegutsemine oma parlamendi esindajate, ministrite ja meedia kaudu
* Huvi- ja survegrupid: panustavad kõigile tasanditele ehk tegevus suunatud nii ministeeriumi, ministri, riigikogu kui parteide tasandile
( rahastajad , tuttavad)
* Meedia: Suur mõju kõigile protsessi osalistele. Poliitika protsessis osalevale ametipoliitikule mõjur nr 1!
*Teadusasutused: suunatud kas meediasse või ametnike tasandile
Võimu- ja programmiorientatsiooniga valitsused:
*Võimuorientatsioon- ideoloogiline distants on suur; suhe partneriga on omahuvid esiplaanil ; Otsustusstiil on – teerull ; Koalitsioonilepe – lubadused omavahel eraldiseisvad, st pole terviklik; Päevakorra kujundamine- tugev päevakorra kontroll; Kesksed küsimused- poliitiliselt tundlikud, kuid lahendatavad; Valitsuse istungid – kummitempel , peamised otsused mitteformaalsel areenil.
*Programmiorientatsioon—Ideoloogiline distants on väike; Suhe partneriga- ühishuvi otsimine; Otsustusstiil – kompromissid; Koalitsioonilepe – programm, ideoloogiline manifest; Päevakorra kujundamine- paindlik; Kesksed küsimused- tähtsad ja kesksed strateegiad; Valitsuse istungid- diskursusareen.
Ministeeriumite ülesannete duaalsus :
*Oma vastutusala haldus, mis eeldab selgeid vastutushierarhiat.
poliitika kujundamine, st sisendi tagamine (oma poliitika elluviimine) ja tagasiside valitsusele, mis on aluseks poliitika täiustamisele ja uute kujundamisele (poliitiline õppimine).
Viimane eeldab teistsugust organisatsiooni, st mida keerukamad probleemid, seda olulisem tagasiside funktsioon.
See eeldab õppiva organisatsiooni mudelit, st komisjonid, töörühmad, aruteluareenid, suhtlusvõrgustikud.
Mitte niivõrd hierarhia efektiivsus, vaid teadmised ja koostöö –võrgustikukoostöö.
Eesti riigiaparaadi iseloomustus – suhteline suurus, arengud jm näitajad muu maailma kontekstis (Riigimasina erileht). LOENGU MATER. NR.2
Eesti riigimasin:
 Avaliku sektori suuruse kohta levib palju müüte
 Oluline aru saada, millest me räägime, kui me räägime avalikust sektorist
 Reeglina, kõik asutused, mille ainu- või peamine omanik või asutaja on riik (nii keskvalitsus kui ka kohalikud omavalitsused ) ning millega kaasnevad riigile õigused ja kohustused
Valitsussektor ?
 Lihtsustatult, kõik need asutused, mida täielikult või osaliselt peetakse üleval riigieelarvest
Seega valitsussektor = avalik sektor – AS asutused, mille peamine sissetulekuallikas ei ole riigieelarve .
Statistikaameti andmetel töötas 2012 a. avalikus sektoris 165400 inimest ja erasektoris 459000 in. perioodil 2006-2012 on erasektori töötajate arv vähenenud 5,1%, avaliku sektori töötajate arv suurenenud 1,7%. ( Jne Riigimasina leht moodles)
Valitsusasutused Eestis (allikas Riigimasin moodles):
 Valitsusasutuste hulka kuuluvad ministeeriumid ja Riigikantselei, ametid ja inspektsioonid, aga ka maavalitsused, Kaitsevägi, Rahvusarhiiv , Prokuratuur, vanglad , Häirekeskus.
 Kõige enam on endiselt hallatavaid asutusi , kuigi nende arv on aastatega vähenenud. Kõige arvukama grupi moodustavad koolid
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas ning muuseumid Kultuuriministeeriumi valitsemisalas.
 Omanäolise grupi moodustavad avalik-õiguslikud juriidilised isikud, millest igaühe tegevus on reguleeritud omaette seadusega. Enamasti
on need loodud valdkondades, kus peetakse oluliseks teatud sõltumatust, isetegutsemist või erilist regulatsiooni.
◦ 1) kutseliidud
◦ 2) ülikoolid, ERR
◦ 3) kolmanda grupi moodustavad fondid ehk sihtasutuse põhimõtetel tegutsevad avalik-õiguslikud juriidilised isikud, mille peamiseks ülesandeks on jagada teatud osa riigieelarve rahast ning seeläbi kujundada ka väiksemal või suuremal määral
valdkonnapoliitikat. Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa, Eesti Kultuurkapitali, aga ka Tagatisfondi ja Eesti Arengufondi
KOV ja nendega seotud asutused:
 Ca 3 000 asutust
 Ametiasutused (ca 250) - avaliku võimu teostamine , on peamiselt valla- ja linnavalitsused
 Hallatavad asutused (ca 2/3 koguarvust) – avaliku teenuse osutamine
 OV osalusega äriühingud (ca 270) - peamiselt vee-, soojus - jt kommunaalettevõtted. On ka hulk varahaldusettevõtteid ning äriühingutena tegutsevaid sotsiaalhoolekande ja tervishoiuasutusi
 Sihtasutused – sport , kultuur, hooldus
 Mittetulundusühingud
Eraõiguslikud valitsusasutused:
 Üha enam kasutatakse avaliku sektori ülesannete täitmiseks eraõiguslikke juriidilisi isikuid.
 Kõige levinumaks eraõiguslikuks vormiks on kujunenud sihtasutused (ca 70).
 Äriühingute arv keskvõimu tasandil on aastatega langenud (ca 40).
 Mittetulundusühingute suur arv on mõnevõrra eksitav, sest enamuse moodustavad sellest maaparandusühistud, mille
kohustuslik liige on riik maa omanikuna.
Avaliku halduse ülesehituse peamised karakteristikud ja Eesti avaliku halduse struktuuri arengu kolm etappi (Külli Sarapuu tekst). LOENG 2 (SARAPU tekst on välja prinditud)
Avaliku halduse ülesehituse peamised karakteristikud:
Horisontaalne spetsialiseerumine – samal tasemel olevate organisatsioonidevaheline funktsioonide jaotus; nt ministeeriumitearv jm;
 Eestis pigem tugevad ministeeriumid suure otsustusvabadusega; pluss – kiire ja paindlik probleemidega tegelemine; miinus – nn piirideülesed küsimused ja mitmetahulised probleemid (mis täna valdavad ) takerduvad
 Vertikaalne spetsialiseerumine – ülesannete jaotus ministeeriumite ja nende allasutuste vahel
 agencification
 Struktuuri suurus – ametikohtade arv ja ressursijaotus
 Ca 26% hõivatud tööjõust
 Pooled keskvalitsuses, pooled KOVides
 Sh ministeeriumides neist vaid 3.4%
Eesti avaliku halduse struktuuri arengu kolm etappi:
 Suured muutused (1989) 1991-1996 (Lk 256-..
◦ Kiirusest tulenev pinge; parlamendi suhteliselt jõuline positsioon vs valitsemisasutuste deinstitutsionaliseeritus; soov lahti saada kommunistlikust taagast vs süsteemne analüüs; Eesti I vabariigi eeskuju; 93-94 ulatuslikud reformid , kus rahvusvaheline mõju suur; 1995 VVS – kehtib siiani; ametite ja inspektsioonide optimaalsuse otsing ...
 Euroopa Liiduga liitumine 1996-2004 (LK 263-…
◦ Avaldus liitumiseks 1995; vastavad struktuurid alates 1996 EL liitumise kordineerimiseks. Olid juba välja kujunenud detsentraliseeritud ülesehitusega haldussüsteemi põhijooned. Haldusorganis. Reformimine jätkus ka EL liitumise perioodil, kuid sisu mõjutas EL surve liitumise tingimuslikkuse näol.
 Efektiivsuse otsingud 2004 – 2011 NATO -ga liitumise ajaks 2004 a olid Eesti avaliku halduse institutsionaalse ülesehituse põhimõtted paigas. Välja olid kujunenud selged organisatsioonivormid ja tööjaotus, tekkinud olid süsteemi detsentraliseeritud toimimisloogikast ja ministeeriumide vastutuse põhimõttest lähtuv halduskultuur. AH instituut. Viimasel arenguetapil hakkab silma 4 trendi: efektiivsete toimimisvormide otsingul on taas asutud asutusi liitma; riik on püüdnud süstematiseerida ja ühtlustada oma osalust eraõiguslikes juriidilistes isikutes ( sihtasutustes, MTÜ-s, äriühingutes) ; keskvalitsuse regionaalsed käepikendused ehk maavalitsused on tasapisi kaotanud oma rolli ja positsiooni süsteemis; päevakorda on kerkinud erinevate valitsemisalade ja asutuste tegevuse kordineerimise ehk ühtse valitsemise temaatika .
Lowi avaliku poliitika tüübid - mis need on ja mis on nende peamine sisu. ( Loeng nr 3)
Avaliku poliitika tüpoloogia lähenemiste põhioletus on, et konkreetsetest küsimustest tuleneb ka see viis, kuidas valitsuse ja huvigruppide vahelised suhted toimivad. Teedrajava poliitikatüpoloogia arendas välja Theodore Lowi, kes väitis, et viisi,
kuidas tegelikult poliitikat tehakse, määrab see, mis tüüpi probleemiga tegeletakse. Iga tüübi puhul kerkib esile teatud toimimise ja suhete võrgustik.
Lowi pakkus oma tüpoloogias välja järgmised poliitikatüübid:
*Jagav ( jaotavad poliitikat)- uute ressursside jagamine; *ümberjagavad poliitikad- vanade ressursside ümberjagamine; *regulatiivsed poliitikad – keelud, käsud; * Struktuuri muutvad poliitikad –institutsionaalsed muudatused.
Ratsionaalse valiku teooria ja institutsiooniteooria peamised eeldused ja lähtekohad. (Loeng nr 3)
Ratsionaalne valiku teooria:
 Public choice theory (ratsionaalse valiku tuntuim käsitlus riigiteadustes)
 New Public Management – 80ndate riigivalitsemise uuenduskuur baseerub RVTl
 Juured majandusteaduses, matemaatiline modelleerimine inimeste käitumise ja poliitikakujunduse seletuseks
 Ratsionaalsete toimijate eeldus – teavad mida tahavad ja ning teavad ka neid vahendeid, kuidas seda saada; otsused tehakse vastavalt
sellele, milline lahendusalternatiiv annab suurema heaolu
 Turg lahendab probleemid
 Ajendimehhanismide loogika – oluline tekitada turuosapooltele ‘õiged’ ajendid , siis loksub kõik paika
 Väärtused, ajalugu, institutsioonid kui potentsiaalsed poliitikakujunduse mõjurid ei mahu ratsionaalse valiku käsitlusse, on nö mudelivälised
 Keskmise valija teoreem – tuntuim mudel riigiteadustes
Majandusteadustest riigiteadustesse üle kantud lähenemine, mille järgi inimesed lähtuvad oma poliitilistes valikutes ja käitumises isikliku kasu ja jõupingutuse ratsionaalses kalkuleerimisest; kasut. ka terminit avaliku valiku teooria, kuna poliitilised otsustused puudutavad reeglina avalikke asju.
Institutsiooniteooria:
 Inimtegevuse tulemusena kujunenud struktuuridel – institutsioonidel , suur roll käitumise kujundamisel
 Institutsioonidel (reeglid, normid) nii piiravad kui ka soodustavad funktsioonid
 Reeglid ei ole neutraalsed struktuurid, vaid mõjutavad nende raames tehtavaid otsuseid
 Soodustavad – sünergia loomine, lihtsustavad, kujundavad väärtushinnanguid, mistõttu hõlbustab kommunikatsiooni
 Uusinstitutsionalism määratleb institutsioone laialt
 Tänase riigiteaduse peavool
 On väga palju erinevaid institutsionalisme - ratsionaalse valiku institutsionalism, sotsioloogiline -, ajalooline -, konstruktivistlik institutsionalism (loetelu pole lõplik)
Teaduslik lähenemine valitsemisele, mis tugineb eeldusele, et inimeste huvid ja käitumine on mõjutatud institutsioonidest. Väidab, et muutused institutsionaalses disainis toovad kaasa muutusi ka ühiskonnakorralduses. Rahvusvahelistes suhetes tähenemiste perekond, mis keskendub ennekõike maailmasüsteemi struktuuridele (mitte toimijatele).
Poliitikaanalüüs – selle olemus, peamised etapid ja hindamiskriteeriumid; ( Loeng nr.12)
Pol.analüüs-olemus:
 Policy analysis
 Analüüsimeetod keerukate poliitiliste alternatiivide süsteemseks uurimiseks aitamaks otsustajatel määramatuse
tingimustes valida avaliku sektori tegevuse eelissuunda.
 Poliitikaanalüüsi on otstarbekas kasutada kui probleem puudutab näiteks sotsiaalseid küsimusi, kui eksisteerib
vastandlikke huvisid ja on vaja võrrelda võrreldamatuid väärtusi.
 Poliitikaanalüüsi eesmärgiks on saada üksikasjalik ülevaade probleemist, võimalikest lahendustest ja nende mõjudest.
 Kaks peamist hoova
1. infokogumine poliitika kasutegurite ja võimalike tagajärgede kohta
2. poliitika alternatiivide kaalumine
 Osalt teadus, osalt poliitiline otsus
◦ Eeldab teadusliku teadmise toomist poliitikategemisse
◦ Kirjeldav teave (empiiriliste faktide kogumine) ja normatiivne hinnang (väärtustel põhinev)
◦ Reeglina ei saa redutseerida pelgalt valemiks
◦ Sageli kaasatud poliitikaanalüüsi ka kodanikud
◦ Wicked problems – ehk enamus avaliku poliitika küsimusi on keerulised ja vastuolulised
◦ Lisaks on paljud küsimused poliitiliselt tundlikud
 Seega on enamus konkreetseid poliitilisi valikuid ja otsuseid kombinatsioon 1) poliitilistest eelistustest; ja 2) hinnangutest probleemile ja selle lahendustele.
Peamised etapid: TABEL LOENG 12 lk 2
*Probleemi sõnastamine- Peamine küsimus on, mis probleemiga on tegu- defineeri ? Kuidas mõjutab ja mis on peamised põhjused- diagnoos ? Nt: Kuidas on seotud telefoni kasutamine ja autoõnnetused? Millised poliitilised võimalused on õnnetuste vältimiseks? Jne.
*Poliitika alternatiivide konstrueerimine ( üks tähtsamaid etappe )- Peamine küsimus on, millised pol.võimalused on selle probleemiga tegelemiseks? ( tuleta meelde poliitika tüpoloogiad ja instrumendid )? Nt: Trahvid roolis rääkimise eest? Autojuhtide harimine. Tehnilised võimalused telefoni kasutamise blokeerimiseks sõitvas autos.
*Hindamiskriteeriumite väljaarendamine – Peaminsed küsimused on, sobivad hindamiskriteeriumid ? Kulu,- tõhusus,- ja õiglusküsimused? Nt: Millised meetmed võiks olla kõige jne TABEL LOENGUS NR 12 lk.2
Hindamiskriteeriumid: LOENG12 lk 3
Erinevate probleemide puhul erinevatel hindamiskriteeriumitel erinev osakaal; need samuti poliitilise vaidluse objektiks
 Peamised hindamiskriteeriumid avalikus poliitikas ( Kraft & Furlong):
◦ Efektiivsus - effectiveness – doing the right things
◦ Tõhusus - efficiency – doing things right
◦ Õiglus – equity – kulude, tulude ja riskide jaotumise õiglus
◦ Vabadus - liberty – mil määral avalik poliitika piirab või laiendab inimeste vabadusi
◦ Poliitiline teostatavus - political feasibility – mil määral valitsev eliit ettepanekuga kaasa tuleb
◦ Sotsiaalne aktsepteeritavus - social acceptability – avalikkuse legitiimsus ja huvirühmade reaktsioonid
◦ Administratiivne teostatavus - administrative feasibility – mil määral suudetakse ellu viia
◦ Tehniline teostatavus - technical feasibility – olemasoleva tehnoloogia kasutatavus ja usaldatavus
Uued suunad avalikus poliitikas – NPM ja new governance, mis on ühe ja teise peamised lähtekohad. Mida sisuliselt from government to governance (millistele valitsemisega seotud muutustele viidatakse?); milles seisneb klassikalise valitsemise kriis; nimeta peamised avaliku poliitika uued suunad (põhimõttelised erinevused nn klassikalise valitsemisega, mida püütakse teha teisiti ja miks). LOENG NR 13
*NPM ( New Public Management)- reaktsioon70ndate heaoluriigi kriisile ja kodanike vastuolulistele ootustele – eelistatakse väiksemaid makse, kuid paremat teenust; efektiivset, kuid läbipaistvat ja aruandlikku riiki; otsustavad liidreid, kuid rohkem kaasatust jne
NPM – riigile vaid põhiülesanded – puhas avalik hüve, muu delegeerida välja või tekitada turg – quasi - market
Nn käsi ja kontrolli (comman-and- control ) režiim oma nõudlike eesmärkide ja ülevalt-alla juhtimisstiiliga on demotiveeriv ja demoraliseeriv
Avaliku poliitika põhivool alates 80ndatest
Eelkõige neoliberaalide agenda – UK, NZ, aga elemente ka paljudes teises riikides
Tänaseks räägitakse juba nn post NPMst ja nn new governance-st, st püütakse NPM probleeme leevendada ja kodanikke kaasata
PROBLEEMID – ebavõrdsus, avaliku huvi lahustumine
Avaliku teenuse olemus - turule üleandmine ja/või turusarnastamine, mis tagab nii tugeva soorituse kui ka läbipaistvuse; tulemusele orienteeritus
Aktiivne kodanikkond (tarbijad)
Avalik huvi on kodanike huvide agregatsioon
Refleksiivus - pigem puudub, sest keskendutakse organisatsiooni (vs riik / avalik huvi) eesmärkidele
Peamised reformid ja loosungid - Valik, turg, kirjusus, konkurents, autonoomia , aruandlusmehhanismid
*New governance –pemised omadused:
Avaliku teenuse olemus - võrgustikepõhine juhtimine, collaboration, võidan-võidan situatsioon ja eri sektorite positiivsete omaduste ära kasutamine, horisontaalne partnerlus
Aktiivne kodanikkond kui valitsemise vajalik lisaressurss
Vastastiksõltuvus ning suhete ja usalduse olulisus tahtmaks koostööd teha
 Holistiline lähenemine, kaasamine, võimestamine
PROBLEEMID – fragmenteeritus, kuidas juhtida seda võrgustikku?
Klassikalise valitsemise kriis:
Avaliku – ja erasektori vahelise piiri tõmbamine keeruline
Stabiilseid dihhotoomiaid ei eksisteeri:
◦Era vs avalik
◦Ühtluskool vs segregeeriv
◦Elukohajärgne määramine vs valik
◦...
Hierarhia anakronism
Võimu intensiivne delegeerimine mitteriiklikele toimijatele
◦Mida enam delegeerib (teenused, poliitikanõustamine), seda enam saab keskenduda ühiskonna liidri rollile ja inimeste mobiliseerimisele
◦Seeläbi võib riigi võimuressurss isegi suureneda
Hübriidide tekkimine – nn puhaste sektorite ja hübriidvormide segunemine ja integratsioon
◦Eeldab üksteise tugevuste ärakasutamist, et tekiks sünergia, mida konkurents ei pruugi võimaldada
Avaliku poliitika uued suunad:
LOENG 13 lk.3
Valdkonnapoliitikad:
Tööturu ja hõivepoliitika peamised mõisted ja statistikud, poliitilise paradigma muutus hõivepoliitikas ja Eesti suutlikkus sellega kohaneda (mis hästi, kus on arenguruumi). LOENG NR.5
Eesti majanduspoliitika peamised hoovad ning tehtud valikute plussid ja miinused (Katteli artikkel). Loeng6 lk.4
 Tervishoiupoliitika peamised väljakutsed, kaks peamist mudelit tervishoiukorralduses, Eesti tervishoiumudeli peamised karakteristikud ja edukus. Eratoimijate roll Eesti tervishoius . Riikliku tervishoiu peamised õigustused?

• Tervishoiuteenuste väljakutsed – avaliku kauba teooria: tervishoiuteenus kui erakaup . Kui avalik sektor pakub erakaupa ,siis tekib maj-lt ebaefektiivne ületarbimine LOENG NR.7 LK 2
  
• 2 peamist mudelit tervishoiu korralduses – Riiklik süsteem ja ravikindlustussüsteem .LOENG 7 LK.3
  
• Eesti Tev.hoiu.süst. peamised karakteristikud ja edukus – reformi üheks peamiseks prioriteediks valiti süsteemi kuluefektiivsus . El. riigid kulutavad tervishoiule keskmiselt 7,5% SKP-st, Eesti aga 5% SKP-st. Palju tugevaid ja erinevaid huvigruppe nt. Arstkond, meditsiiniäri, patsiendid , erakonnad. Eesti tervishoius on 3 tugisammast. Sotsiaalkindlustusel tuginev tervishoiu rahastamine , perearstidele rajatud esmatasandi terv.hoiusüst, teenuseosutajate autonoomsus . ???????? loeng 7 lk.3 ja 5.
  
• Eratoimijate roll Eestis – Eestis erasektori kulutused tervishoiukuludele 1,2% , samalajal nt Prantsusmaal 63%, Hollandis 55,5%. Erasektor tervishoiuteenuse pakkujana- osakaal 95% ( haiglatest erasektoris umbes 30%, perearstid FIE 100%, Hambaravi 99%. Loeng7 lk.5-6
  
• Riikliku tervishoiu peamised õigustused - ?? loeng 7 lk.2….
  

 Hariduspoliitika – hariduspoliitika riikliku sekkumise õigustus (miks peaks riik haridust pakkuma), Eesti põhihariduse peamised elluviijad, probleemid ja näitajad. Mis on hariduslõhed? Peamised hariduskvaliteediga seotud vaidlused ning väljakutsed ja uued suunad kaasaegses hariduspoliitikas.
*Riigi sekkumise õigustus – kvaliteet õppekavas, järelevalve, koolivõrk, LOENG 8 LK.2
* Eesti põhihariduse peamised elluviijad, probleemid ja näitajad – peamised elluviijad keskvalitsus vs ???kohalikud omavalitsused. Lk. 4. Probleemiks on põhikoolist väljalangevus, hariduslõhed, pidevad ja politiseeritud reformid( rõppekavareform jt) loeng8 lk.5.
* Hariduslõhe – saavutustaseme oluline erinevus sotsiaalsete klasside, rahvusrühmade, regioonide lõokes. LOENG 8 LK.6
*Hariduse kvaliteet- loeng 8 lk.8 Väljakutsed - ???; Uued suunad – loeng 8 lk.9
Eesti pensionipoliitika põhiolemus (kirjelda). Millest pensionisüsteemi ressursid olenevad? Mis on PAYG ? Pensionipoliitika peamised väljakutsed ja probleemid (nii Eestis kui ka laiemalt).
*Eesti pensionisüsteem- on 3 sambaline.Riiklikpension, kogumispension ja täiendav kogumispension. Loeng nr.9 lk.2
*Pensionisüsteemi ressursid - loeng nr.9 lk.2
*PAYG- Jooksva finantseerimisega süsteem (nn Pay as you go) tähendab seda, et maksudega kogutakse praegustelt töötajatelt vahendid praegustele pensionäridele pensionide maksmiseks
* Peamised väljakutsed ja probleemid – loeng nr.9 lk.34
Perepoliitika – kaasaegse perepoliitika peamised väljakutsed. Perepoliitika esiletõusu peamised põhjused. Eesti perepoliitika peamised kuluartiklid (Googelda! ).
*Perepoliitika probleemid- Vananeva, madala iibega ühiskonna perepoliitika põhiküsimus on, kuidas tagada ühiskonna füüsiline taastootmine, säilitades samal ajal kodanike kõrge tööhõive. Töö-ja pereelu ühildamine.Lapsi sünnib järjest vähem. Lastehoid (vähe sõimekohti).
Eelarvepoliitika. Mis on eelarvepositsioon ning milline on Eesti eelarvepositsioon ja avaliku sektori võlakoormus? Eelarve koostamise peamised tulu- ja kuluallikad. Peamised maksuliigid, nende struktuur Eestis ning võrdluses muu maailmaga , maksude regressiivsuse ja progressiivsuse tähendus. Eesti maksukoormuse ja riigieelarve suurusjärgud aastal 2014
*Eelarvepositsioon- valituse eelarvepositsioon jaguneb .. loeng 11. Lk.2
*Eelarve tulu ja kuluallikad - Riigieelarve tuludest moodustavad peamise osa (2009. a. 75%) maksutulud, mistõttu mõjutavad maksupoliitilised muudatused enim eelarvepositsiooni.Hetkel kehtib Eestis kaksteist riiklikku maksu: tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli- ja raskeveokimaks ning kütuse-, elektri-, alkoholi-, tubaka- ja pakendiaktsiis, millest täielikult laekub riigieelarvesse ilma sihtotstarbeta vaid käibemaks, raskeveokimaks, elektriaktsiis ja ettevõtte tulumaks . https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1332/1177/13321184.pdf
1.Mis on avalik poliitika? (Poliitika ? Avalik?, Administreerimine vs poliitika?, Halduspoliitika vs avalik poliitika?)
*Poliitika – on organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ja juhtida avalikku elu. On 2 peamist iseloomustavat suunda: Huvirühmade võitlus võimuletuleku pärast; Poliitika kujundamine – huvide sobitamine, tasakaalustamine. Seega huvid , institutsioonide ja neid kujundavad normid.
*Avalik poliitika -avalik poliitika ehk halduspoliitika (3) - poliitika valdkond , mille sisuks on elanikkonna igapäevaste vajaduste rahuldamine ning riigi rutiinse haldamise korraldamine. Avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika , asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika. Avalikust poliitikast (ingl.k. public polcy ) eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitika valdkond (välispoliitika, sisepoliitika , kaitsepoliitika, migratsiooni - ja kodakondsuspoliitika.
Avalik poliitika on võitlus avalikus sektoris küsimuses “kes saab mida”
AP- see, mida valitsus otsustab avalikkust puudutavate probleemidega teha või tegemata jätta
Politics – soovid, nõuded, kokkulepped (parteiprogrammid, manifestid)
Policy -
Eesmärgid (koal. lepe, strateegiad)
Output = tulem (õigusaktid, rahaeraldised)
Outcome = tagajärjed (“Rikas riik, parem palk”)
* Administreerimine vs poliitika - Poliitikale vastandub administreerimise mõiste – administreerimine tähistab tehnilist otsuste elluviimist.
Ideaalis peaks administreerimist saama võrrelda masinaga, mis rutiinselt, mehhaaniliselt ja erapooletult
täidab talle ülesandeks pandud kohustused. Administreerimine ei välista poliitilist otsustamist, st kui
otsustatakse lähtuvalt eelnevalt määratud täpsetest kriteeriumidest või otsused on eelkõige tehnilise
iseloomuga. Tulenevalt eelnevast pole riigiametnike töö hindamise kõige tähtsamaks aluseks tegevuse
majanduslik otstarbekus , vaid selle vastavus eksisteerivale poliitililisele tahtele, ning seaduste järgimine.
* Halduspoliitika vs avalik poliitika- Halduspoliitika on ühe või mitme osapoole poolt ette võetud sihipäraste tegevuste kogum, mis on suunatud tõstatatud probleemi lahendamisele.
Avalik poliitika ehk halduspoliitika (3) - poliitika valdkond, mille sisuks on elanikkonna igapäevaste vajaduste rahuldamine ning riigi rutiinse haldamise korraldamine. Avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika. Avalikust poliitikast (ingl.k. public polcy) eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitika valdkond (välispoliitika, sisepoliitika,kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika)
2. Miks on avalikku poliitikat vaja ehk millised on peamised riigi sekkumise õigustused?
Turutõrgete olemasolul võib valitsuse sekkumine parandada majanduse tulemuslikkust.
Valitsuse sekkumise põhjused - 1) Turud ei suuda tagada pareto-efektiivset ressursside paigutust majanduses, esinevad turutõrked. Valitsus turuvälise jõuna paigutab tootmisressursse ümber; 2) Turud suudavad küll tagada paretoefektiivse ressursside paigutuse majanduses kuid see ressursside jaotus on ühiskonna seisukohalt ebaõiglane. Valitsus maksustab ja maksab toetusi.
http://e-ope.ee/_download/euni_repository/file/215/Majanduse%20alused%20salidid.zip/Majanduse%20alused%20RIM6001%206%20riik.pdf
*Turutõrked - 1)Täielik turutõrge, kaupade jaotus turu vahendusel pole võimalik, sest antud kauba või teenuse jaoks ei eksisteeri turgu ( avalikud kaubad); 2) Osaline turutõrge- turul tekib küll tasakaal, aga tekkinud tasakaal pole ühiskonna seisukohalt vastuvõetav, sest on rikutud mõnda optimumi saavutamiseks vajalikku tingimust ( välismõjud).
Turutõrke tüübid- välismõjud ( positiivne/negatiivne), informatsiooniasümmeetria, avalik kaup.
*Avaliku kauba teooria olemus - kaup, mis tarbitakse kollektiivselt kõikide poolt; konkurentsitud- lisanduv kauba tarbija ei vähenda teiste võimalusi kaubast kasu saada; täiendava tarbija puhul on tarbimise piirkulu=0 ehk täiendav tarbija ei too kaasa kulutusi; kaubad on välistamatud- ei ole võimalik isikuid välja lülitada kaupade tarbimisest.
Kaupu võib liigitada erinevatel alustel. Kui soovitakse eristada kaupu selle alusel, kas avalikul sektoril võiks olla põhjendatud alus nende pakkumiseks, on mõistlik jagada kaubad era- ja avalikeks kaupadeks. Nimelt, avalike kaupade pakkumine erasektori poolt osutub teatud põhjustel ebaotstarbekaks. Seega, ilma avaliku sektori sekkumiseta neid kaupu kas ei toodeta üldse või tehakse seda väga väikeses mahus . See tähendab seda, et eraturg osutub avalike kaupade pakkumisel ebaefektiivseks, kuna ühiskonna piiratud ressursse ei kasutata nende kaupade tootmiseks, mille järgi on reaalne vajadus olemas. Majandusteadlased nimetavad sellist olukorda turutõrkeks, kus avaliku sektori sekkumine võib ressursside kasutamise efektiivsust tõsta.
Sellise olukorra illustreerimiseks võiks kasutada ühe kõige tüüpilisema avaliku kauba, riigikaitse , näidet. Ilmselt on enamus inimesi nõus loovutama teatud osa oma sissetulekust selleks, et riigil oleks oma sõjavägi, mis kaitseks riiki võimalike välisohtude eest. Teisisõnu, inimesed on nõus loobuma teatud ulatuses teistest kaupadest (sest loovutades sissetulekust teatud osa, loobutakse ka osade teiste kaupade ostmisest), et riigikaitset tarbida. Kuid kui seda kaupa majanduses ei toodeta, vaid toodetakse mingeid teisi kaupu selle asemel, siis on siin ilmselgelt tegemist ressursside ebaefektiivse kasutamisega.
Avalikel kaupadel on kaks omadust, mida pole ühelgi erakaubal:

• mittevälistatavus
  

• konkurentsitus (ehk mitterivaalsus)
  

Kui ühel kaubal on mõlemad need omadused, nimetatakse kaupa puhtaks avalikuks kaubaks. Kui kaubal on üks nendest kahest omadusest, on tegemist poolavaliku kaubaga. Kui pole aga kumbagi omadust, on tegemist erakaubaga.
http://stud.sisekaitse.ee/saar/Avalik_kaup/teooria.html
*Välismõjud - On mitmeid tegevusi, millede käigus majapidamised või firmad mingeid tegevusi sooritades
mõjutavad teiste majapidamiste või firmade heaolu. Kuid teatud tegevustega avaldatakse teiste heaolule mõju väljaspool turumehhanismi. Selliseid mõjusid nimetatakse välismõjudeks. Tegevuse all võib siin käsitleda nii mingite hüviste tootmist (firmade tegevus) kui ka tarbimist (majapidamiste tegevus). Välismõjud võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Positiivsete välismõjude korral avaldab tegevuse sooritaja teiste heaolule positiivset mõju, kuid tasu selle eest ei saa. Negatiivsete välismõjude korral avaldab tegevuse sooritaja teiste heaolule negatiivset mõju, kuid ei kompenseeri tekitatud kahju.
http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/1985/best%202011.zip/best%202011/Avaliku_sektori_%94konoomika_2011.pdf
3. Poliitika ( laiemas ja kitsamas tähenduses)? Avalik vs era?
*Poliitika ( laiem, kitsam) - igal omavalitsusel oma suur (laiemas tähenduses) ja väike (kitsamas tähenduses) poliitika. Kui esimene määrab linna arengu strateegia ja taktika, siis teine kujuneb linna elu konkreetsete suundade paljususest ning hõlmab sotsiaalabi , majandust, transporti, noori, naisi, pensionäre, turvalisust ja muid valdkondi. Poliitikat selle laiemas tähenduses määrab linnavolikogu , kes võtab vastu tähtsaimad otsused ja nende täitmiseks vajaliku eelarve.
* Avalik vs era ( kaubad?) – 1) Avalik kaup - Avalike kaupade tarbimine on konkurentsitu ehk lisaisiku tarbimise piirkulu on null. Avalike kaupade tarbimisest ei saa kedagi välja lülitada ( majakas , millest saavad kasu nii laevad merel, kui inimesed maal suuna seadmiseks). Avalike kaupade põhiomadustest tuleneb: nende kasutamist ei saa normeerida (näiteks riigikaitse, riiklik tervisekaitse programm, vaktsineerimine , perekond). Nende kasutamist ei ole soovitav normeerida (näiteks toolil millel keegi istub ei saa keegi teine samaaegselt istuda).
Hüvise tootmise piirkulu = piirkuluga, kui hüvist kasutab täiendav isik (majakas +1 laev).
Avalike kaupade klassifikatsioon ei ole täielik ega lõplik.
2) Erakaup - Kaupade, nagu toit ja riietus tarbimise puhul eksisteerib konkurents, ühe isiku poolt kauba tarbimine välistab selle kauba tarbimise teise isiku poolt. Kauba hind on signaaliks, mille järgi teevad oma otsuseid ostjad ja müüjad ja sellega on tagatud ressursside efektiivne paiknemine.
* Põhiline erinevus era- ja avaliku kauba puhul - Erakaupade nõudlus kujuneb turul tarbijate individuaalsete nõudluste summana. Hinna määrab turunõudlus ehk ostusoovide summa ja turu pakkumine, turukauba tarbija maksab kauba eest otsesed kulud. Avaliku kauba tarbija jagab maksukulusid teiste maksumaksjatega.
4. Avaliku poliitika elluviimise peamised institutsioonid?
Institutsionaalsed osalised – esinduskogud, täidesaatev võim, mitteametlikud osalised.
*Esinduskogud -Riigikogu ehk parlament on Eesti rahva esinduskogu, kellele põhiseaduse kohaselt kuulub  seadusandlik võim. Parlament on kui kollegiaalne organisatsioon: plenaaristung, komisjoni istung, hääletamine; Saadikud: parteid ,fraktsioonid; Suhtluskanalid: komisjonid; Tugistruktuurid: kantselei, nõunikud.
Täidesaatev võim – valitsuskabinet: peaminister ministrid jne. loeng2 lk.2
Mitteametlikud osalejad – Poliitilised parteid; huvi-ja survegrupid; meedia, teadusasutused jne loeng nr 2 lk.4
*Ministeeriumite tüpoloogia peamised dimensioonid – Ministeeriumikeskne professionaal ; Valitsuskeskne professionaal; Valitsuskeskne parteisõdur; Ministeeriumikeskne parteisõdur. Loeng nr 2 lk.3
* Ministeeriumi ülesannete duaalsus -
*Eesti riigiaparaat muu maailma kontekstis? - võrreldes OECD riikidega on meil suhteliselt suur valitsussektori
töötajate osakaal tööealisest elanikkonnast. Kui Eestis on jaotus riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi
töötajate vahel peaaegu pooleks,siis ülejäänud OECD riikides on omavalitsustel üldiselt suurem osakaal. Igasuguste rahvusvaheliste võrdluste juures on oluline meeles pidada, et pole olemas ühte ja õiget avaliku sektori suurust.
Töötajate arvu mõjutavad oluliselt nii riigi kulutuste prioriteedid kui ka erasektorile teenuste delegeerimise aktiivsus. Võrreldes teiste OECD riikide keskmisega kulutabki Eesti oluliselt rohkem raha tööjõumahukatesse haridusse ja kultuuri, samal ajal veidi vähem tervishoidu . Teenuseid eelistab Eesti riik keskmisest enam ise pakkuda kui sisse osta. Sarnaselt Eestiga on teisteski riikides avaliku sektori hõive suurus üsna püsiv.
5. Avaliku poliitika vahendid/ instrumendid ja nende valikutega seotud problemaatika? Loeng nr 3 lk.2
*Instrumendid - õiguslikud instrumendid – seadus, määrus vm õigusakt; majanduslikud instr.- eelarve eraldis , aruandlus, tulemusindikaatorid; kommunikatsiooni instr.- strateegilised dokumendid , tegevuskavad.
Poliitika vahendid võib rakendusviisi alusel jaotada 3 põhirühma: *otsesed valitsemisvahendid- õiguslikud regulatsioonid. Probleemiks on see, et nt kõrgete maksude puhul on tööandjate maksukoorem ja tööjõu kallidus raskendavad majanduse püsimist konkurentsis; *turuvahendid- valitsus kasutab nii dereguleerimist kui ka reguleerimist,saavutamaks soovitud tulemust;* vabatahtlikud vahendid- sellised meetmed, mille korral otseselt ei rakendata sundi, trahve, keelde või piiranguid. Selle asemel otsustavad inimesed vabatahtlikult käituda nii, et aitavad kaasa valitsuse eesmärkide saavutamisele. (PVA lk.505 ).
* Avaliku poliitika teooriad- loeng nr.3 lk.3
6. Hõivepoliitika peamised karakteristikud, Eesti probleemid, uued suunad?
* Peamised karakteristikud – tööealine rahvastik 15-74 a; tööjõud; mitteaktiivsed; hõivatud; töötud; lapsed, vanurid, invaliidid ; heitunud, kodused.
* Eesti probleemid - Mis põhjustab tööpuudust? Majanduse struktuurne tööpuudus tähendab olukorda, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Majanduskriis põhjustab üleüldise tööpuuduse. Loeng 5 lk. 2// lk 8 Peamised probleemid – töösuhete kultuur madal, riigipoolsed tööturupoliitika kulutused madalad, pikaajalise töötuse suur osakaal, suur hulk töövõimetuid, lühiajaline poliitika planeerimine , väike reageerimiskiirus, ametkondlik killustatus, pole sotsiaalpartnerluse head tava jne.
Pikaajalised töötud, mis moodustavad enam kui poole kõikidest töötutest. 2010 a oli pikaajalisi töötuid eestis 7,7% tööjõust. Loeng nr.5 lk. 4
*Uued suunad - Hõivepol.on 2 suunda: 1) Aktiivne – toetada töökohtade loomist ; suurendada inimeste hõivesuutlikkust; ümberõpe; tööturutoetuste ja teenuste seadus ( 2006).
2) Passiivne, sotsiaalne kaitse- pkkuda tuge töötuks jäämisel; tagajärgede leevendamine; töötuskindlustuse seadus ( 2002), TLS (2009).
7. Eesti majanduspoliitika peamised hoovad ja arenguetapid ?
* Peamised hoovad - makromajanduslik stabiilsus, riigi vähene sekkumine, uuenemine ja areng välisinvesteeringute toel, valuutakomitee süsteem, riigieelarve tasakaalustamine aastases arvestuses.loeng nr. 6 lk.4
* Arenguetapid – loeng nr.6 lk.5
8. Peamised tervishoiukorralduse mudelid Euroopas, Indikaatorid ja riikliku tervishoiu olulisus?Eesti tervishoiupoliitika tugisambad ja peamised suundumused ?
* Euroopa mudelid – 1)Riiklik süsteem –rahastatakse üldmaksudest; Kõigil residentidel õigus tasuta arstiabile; Arstid reeglina riigi palgal; UK,Põhjamaad,Läti; 2) Ravikindlustussüsteem – ravikindlustusmaks reeglina tööandja/töövõtja jagatud koorem; Haigekassa kui lepingusõlmija; Õigus tasuta arstiabile vastavalt kindlustuskaitsele; Mandri-Euroopa , Eesti.
*Indikaatorid – oodatav eluea pikkus; tervena elatud aastad; statistilise haigestumise näitajad ja püsiva töövõime puudumise näitajad; teenuse kasutamise näitajad; rahastamine ja korraldus. Loeng 7 lk.2
*Riikliku tervishoiu olulisus – loeng nr 7 lk. 2-3 ??
*Eesti tervishoiupoliitika tugisambad ja peamised suundumused - on 3 tugisammast: *sotsiaalkindlustusel tuginev tervishoiu rahastamine; *perearstidele rajatud esmatasandi tervishoiusüsteem, *teenuseosutajate (haiglate) autonoomsus.; Suundumused – tervishoiusüsteemid on suunatud parandavale ravile ja mitte haigustest hoidmisele; Eestis oli nõukogudeaegseks pärandiks ebatõhus ja ülepaisutatud haiglavõrk……. Jne loeng nr.7 lk.9
9. Eesti hariduskulutused.Hariduse sotsiaalne ja majanduslik tähendus? Hariduspoliitika peamised elluviijad Eestis? Eesti hariduse probleemid?
* Eesti hariduskulutused – loeng nr 8 lk.2 ??
*Hariduse sotsiaalne tähendus – parem karjäärivõimalus; Kulutused: ca.1%leibkonna sissetulekust;
*Majanduslik tähendus – parem tööjõud; sotsialiseerida omi, võõraid; välismõjud(positiivne) jne loeng nr.8 lk.2
*Hariduspoliitika peamised elluviijad Eestis – Keskvalitsus vs kohalikud omavalitsused ehk tsentraliseeritud ehk detsentraliseeritud süsteem; loeng nr.8 lk.4
*Eesti hariduse probleemid – Põhikoolist väljalangevus; hariduslõhed; „Liiga palju haldusjuhte“ ehk kõik lähevad ülikooli; Koolivõrk ja hariduse kvaliteet; Pidevad ja politiseeritud reformid. Loeng nr.8 lk.5