EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja Sotsiaalteaduskond Helen Tiitson PENSIONIPOLIITIKA Uurimustöö majandusarvestus ja finantsjuhtimise erialal Juhendaja: lektor M. Nurmet Tartu 2007 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on lühiülevaade pensionisüsteemist Eestis. Enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides algas pensionireform "kolmanda samba" vabatahtlike pensionifondide kasutuselevõtmisega. Alles seejärel viidi mõnedes riikides
Sloveenia Rahvastikupoliitika Rändepoliitika: välistööjõu värbamisskeem Sloveenias on töökohapõhine värbamisskeem(töökohapõhiste süsteemide eelis on see, et sisserändajale on töö tagatud kohe riiki saabudes ja tööandja saab talle vajaliku töötaja) Sündide arvu mõjutamine 2012 2013 2014 2015 2016 21938 21111 21165 20641 20345 Tervishoid: Tervishouisüsteemi tegevust reguleeritakse Sloveenias Tervishoiuministeeriumi poolt. Tervishoiuteenused ja ravimine on Sloveenias enamikel juhtudel tasuta (välja arvatud ravimine erakliinikutes ja keerulised meditsiinilised operatsioonid). Perepoliitika: Sloveenia riik tahab väga tõsta oma sündimust, see on riigi üks peamiseid eesmärke. Sloveenias on lubatud vanemapuhkuseks määratud päevi kasutada kuni lapse 8-aastaseks saamiseni. Integratsioonipoliitika: Välis...
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut EESTI JA EUROOPA LIIDU SOTSIAALPOLIITIKA Uurimustöö Koostajad: Juhendaja: Jüri Ruus Tartu 2007 PENSIONIPOLIITIKA EÜ maades on üks ühine tulevikuprobleem: nende rahvastik on madala sündivuse, meditsiiniliste edusammude ja paremate elamistingimuste tõttu oluliselt vananenud. Prognoositud on vanemaealise elanikkonna edasist kasvu, mis näiteks toob kaasa, et 2040 aastal peab Prantsusmaa kulutama vanaduspensionite maksmiseks 72%, Holland 60% ja Saksamaa 26% rohkem kui aastal 1980. Seetõttu on enamikus Euroopa Liidu riikides raske pensionireformi vältida
Proaktiivsus (EKÕ, suunatud treeningud). Peamised toimijad: Riiklik tööturuamet võtme toimija. Kokkuvõtteks: Hõivepoliitika on asendanud töötute sotsiaalse kaitse poliitika. Hõivepoliitika on institutsionaalselt koondunud ühte: tööturu osapoolte roll nõrgenenud, riiklike (munitsipaalorganite roll kasvanud. Oluline väärtusnihe: tööeetika (kes ei tööta see ei söö, töö iga hinna eest), töötu kui kindlustatud staatuse langus. PENSIONIPOLIITIKA PP eesmärgid: 1. Solidaarsuse eesmärk (klassialised) vältida vaesust töövõimetuse ja vanaduse korral. Tagada eakatele inimväärne elu. 2. Majandusliku eesmärgid (uuemad): motiveerida töötamist, reguleerida ühtlustada rarbimist elutsüklite lõikes, soosida investeerimist (makrotasandil). PP instrumendid & põhimõisted: Ressursikogumise agendid: Avalik sektor- alati PAYG, vahel ka FF (mandatory). Erasektor alati FF, pigem voluntary. Tööandja- occupational
Negatiivne mõju sihtriigile: · Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas · Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega · Suurem surve sotsiaalsfäärile Rahvastikupoliitika tegevusvaldkonnad: 1) Rahvastikupoliitika: · Rändepoliitika · Sündide arvu mõjutamine · Regionaalpoliitika 2) Sotsiaalpoliitika: · Pensionipoliitika · Hariduspoliitika · Toimetulekupoliitika · Meetmed puuetega inimestele 3) Ühised: · Tervishoid · Perepoliitika · Integratsioonipoliitika · Eluasemepoliitika · Tööturupoliitika Linnastumine tööstus- ja infoühiskonnas * Industriaalühiskonnas algas kiire linnastumine, vajati tööstusesse tööjõudu. Maal vajati tööjõudu vähem.
3. sotsiaalsed probleemid halvad elamistingimused, suur tööpuudus, madalad palgad 4. majanduslikud probleemid tööstusettevõtete paigutus (sageli linna keskosas) 5. keskkonnaprobleemid õhusaaste, prügi, joogivee puudus, nakkushaigused, müra Rahvastikupoliitika · Rändepoliitika · Regionaalpoliitika · Sündide arvu mõjutamine (perepoliitika) · Sotsiaalpoliitika a) pensionipoliitika b) hariduspoliitika c) toimetulekupoliitika (toetused) d) erivajadustega inimeste toetused Ühisosa a) tervishoid b) perepoliitika c) integratsioon d) eluasemepoliitika e) tööturupoliitika Rahvastik arengumaades KAVA 1. Demograafilise ülemineku etapid (traditsiooniline, demograafiline plahvatus, vananemine) 2. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid (nimetada) 3
kultuurilises elus osaleda. Juurdepääs ressurssidele ja teenustele on piiratud peamiselt puuduliku hariduse, väikese sissetuleku, töötuse või kehva tervise tõttu.) 9. Mis on poliitika? Nimeta poliitikavaldkondi. Poliitika tegeleb avalike asjadega, mis on inimestele tähtsad. Poliitika on konfliktide lahendamise vahend, konkreetsete lahenduste valik. Hariduspoliitika, Sotsiaalpoliitika, pensionipoliitika, majanduspoliitika. 10. Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid, sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaalpoliitika tegeleb inimeste heaolu ja ressursside jaotamise küsimustega ühiskonnas. Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Sotsiaalpoliitika eesmärk on vähendada sotsiaalseid probleeme, parandada individuaalset heaolu, majandusliku arengu toetamine. MUDELID:
2 * Eesti põhihariduse peamised elluviijad, probleemid ja näitajad peamised elluviijad keskvalitsus vs ???kohalikud omavalitsused. Lk. 4. Probleemiks on põhikoolist väljalangevus, hariduslõhed, pidevad ja politiseeritud reformid( rõppekavareform jt) loeng8 lk.5. * Hariduslõhe saavutustaseme oluline erinevus sotsiaalsete klasside, rahvusrühmade, regioonide lõokes. LOENG 8 LK.6 *Hariduse kvaliteet- loeng 8 lk.8 Väljakutsed - ???; Uued suunad loeng 8 lk.9 Eesti pensionipoliitika põhiolemus (kirjelda). Millest pensionisüsteemi ressursid olenevad? Mis on PAYG? Pensionipoliitika peamised väljakutsed ja probleemid (nii Eestis kui ka laiemalt). *Eesti pensionisüsteem- on 3 sambaline.Riiklikpension, kogumispension ja täiendav kogumispension. Loeng nr.9 lk.2 *Pensionisüsteemi ressursid - loeng nr.9 lk.2 *PAYG- Jooksva finantseerimisega süsteem (nn Pay as you go) tähendab seda, et maksudega kogutakse praegustelt
· Kaasaegne euroopalik arusaam investeerimine inimkapitali vastavalt inimeste erinevate elutsüklite (lapsepõlv, tööiga, vanaduspõlv) vajadustele solidaarsusprintsiibil · Solidaarsusprintsiip väljendub riikliku pensionikindlustuse, ravikindlustuse ja töötuskindlustuse ning pere- ja lapsetoetuste kaudu Kuidas defineerida SP? On välja toodud 2 võimalust: · Avalike poliitikate valdkondade kaudu tervishoiu-, tööturu-, pensionipoliitika jne. Sõltuvuse kaudu teistest poliitikatest SP vajab toimimiseks teiste poliitikate (nt. maksupoliitika fiskaalseid vahendeid) see on keeruline ja praktikas vähe kasutatav Kuhu kuulub hariduspoliitika see sõltub poliitikute kokkuleppest, Eesti hariduspoliitika SP alla ei kuulu SP avalike poliitikate kontekstis · AP- mida valitsus otsustab avalikkust puudutavate probleemidega teha või tegemata jätta. See on nii poliitikute
ühehääl-sus, siis on nii ka samade valdkondade välislepingute puhul). Põhiseaduse lepingu pädevused: Euroopa Liit otsustab: tolliliit, konkurentsieeskirjad, eurotsooni rahandus, ühine kaubanduspoliitika Jagatud pädevused: põllumajandus ja kalandus (v.a. mere bioloogiliste ressursside kaitse), keskkond, tarbijakaitse, transport, üleeuroopalised võrgud, energeetika, vabadusel, turvalisusel, ja õigusel rajanev ala Liikmesriik otsustab: 55 valdkonda, sh maksustamine, pensionipoliitika, kaitsepoliitika, finantsperspektiivi vastuvõtmine, perekonnaõigus, sotsiaalpoliitika 14. Riigikantselei. Riigikantselei on Vabariigi Valitsuse juures olev valitsusasu-tus, kelle eesmärk on toetada Valitsust ja peaministrit poliiti- ka kujundamisel ja elluviimisel. Riigikantselei on aruandeko-hustuslik Valitsuse ja peaministri ees. Riigikantselei: toetab valitsuse töö planeerimist, koostab valitsuse tegevusprogram-mi ja koordineerib selle elluviimist; valmistab ette ja
Poliitika tähendab kokkulepitud väärtushinnangute alusel konkreetsete lahenduste valikut. Poliitikat võib teha riigi, omavalitsuse ja organisatsiooni tasandil. Poliitikat jaotatakse valdkondadeks ja alavaldkondadeks.lähtutakse sageli alltoodud jaotusest: 1. hariduspoliitika, 2. sotsiaalpoliitika, mis jaguneb alavaldkondadeks ehk :lastep. Perep.töötup jne. 8 3. pensionipoliitika, 4. majanduspoliitika, 5. keskkonnapoliitika. 8. Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid Sotsiaalpoliitika on otseselt ja eranditult poliitiliste süsteemide looming, mille mõistmiseks tuleb tutvuda valitsuse ideoloogiaga, eesmärkide, eeskujude ja põhimõtete ning bürokraatlike menetlustega.Poliitika on eelnevate otsustuste lõpptulemus. Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks.
annaabi.ee 
