Avaliku sektori ökonoomika (0)

1. Avalik sektor
Avalik sektor on institutsioonide võrk, mis koordineerib mitmesuguste gruppide huve, kes erimeetoditega taotlevad mitmesuguste ühiskondliku tegevuse sfääri kuuluvate sammude astumist või meetmete rakendamist
2. Riigi eelarve?
Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutisioonid ja valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele riigikogu, kes riigi eelarve seadusena heaks kiidab. Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimistehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiastuste lõikes. Riigitulude prognoos, riigikulud ja finantseerimistehingud moodustavad kokku riigieelarve.
3. SKP/SKT?
Sisemajanduse kogutoodanguks (SKT) kõiki majanduslikke tehinguid , mis toimunud, ja sisemajanduse koguproduktiks (SKP) üksnes lõpptoodangut.
Näiteks Eesti SKT sisaldab küll välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti kodanike tulu, mis on teenitud välismaal.
SKP moodustab ainult mingi riigi või piirkonnna territooriumil mingi ajaühiku jooksul toodetud lõpptoodete ja teenuste (lisaväärtuste) summa. Tähtis on see, et arvesse lähevad ainult need teenused ja kaubad , mis on mõeldud lõpptarbimiseks. SKP moodustub eratarbimise, investeeringute, avaliku sektori (valitsuse) kulutuste ja eksport -importist.
4. Riigirahandus
Riigirahandus on avaliku sektori majandusteooria valdkond , mis tegeleb riigikulude, -tulude ja majandusagentide (valitsuse, kodumajapidamiste, ettevõtete ning kolmanda sektori) vaheliste suhete korraldamisega.
Riigirahanduse eesmärk on riigi demokraatliku juhtimise kaudu ühiskonna kõigi (valikuline) liikmete heaolu suurendamine ( maksimeerimine ) ning majanduse jätkusuutlik arendamine konkurentsis teiste riikidega.
5. Riigirahanduse kolm funktsiooni?
a) allokatsioonifunktsioon – selle kaudu tagab riik olemasolevate ressursside ( tööjõud , maa, kapital jne) võimalikult efektiivse kasutamise.
b) jaotusfunktsioon – riigi sissetulekud ja vara tuleb jaotada nii, et see vastaks kodanike enamuse arusaamale õiglasest jaotusest. Ümberjagamine toimub maksude ja mitmesuguste pensionide, toetuste ning abirahade kaudu, mida nimetatakse ülekandemakseteks ehk tulusiireteks.
c) stabiliseerimisfunktsioon – eesmärgiks saavutada majanduse optimaalne areng ja pidurdada ebasoovitud protsesse. St.et riik tegutseb eesmärgiga saavutada kiire majanduskasv , madal inflatsioon ja kõrge tööhõive .
6. Fiskaalpoliitika
Fiskaalpoliitika on valitsuse tegevus, mis puudutab kaupade ja teenuste riigile ostmist ja muude kulude tegemist ühiskondlike fondide (riigieelarve, kohalikud eelarved , sotsiaalkindlustus, ravikindlustus jt.) kaudu; maksude ja muude riiklike koormiste suurust ja tüüpi ning nende mõju majanduse arengule.
7. Riigirahandus
Riigirahandus keskendub riigi fiskaalpoliitika teostamisele. Fiskaalpoliitikat nimetatakse teisiti veel riigikassa poliitikaks (lad. fiscus – riigikassa).
8. Poliitika ja administreerimine
• Üldiselt määratletakse poliitikat kui tegevust läbi üldhuvi.
• Poliitika on ühiskondliku sfääri korraldamiseks mõeldud tegevus.
• Administreerimine on ühiskondlikku sfääri korraldav tegevus.
• Nende vaheks on erinevus tegevuse alustes :
– poliitika on kokkulepe väärtuste üle, millele meie tegevus põhineb ning
– administreerimine on vastuvõetud otsuste elluviimise protsess.
• Kaasajal on otsuste elluviimise protsessil kahene jaotus:
– halduspoliitika (public policy) ning
– administreerimine (public administration).
9. Avalik, poolavalik ja erakaup ?
Avalik kaup – kaks olulist omadust: mittevälistatavus ja konkurentsitus . Mittevälistatavus tähendab, et kedagi pole võimalik kauba tarbimisest välistada. Ehk tekib olukord, kus kaupa saab tarbida ka see, kes selle eest ei maksa. Nt.tänavavalgustus, riigikaitse jne. Konkurentsitus tähendab, et ei muutu kasulikkus, kui kaupa tarbib rohkem kui üks inimene. Täiendava tarbija lisamine ei tähenda tootjale lisakulutusi.
Poolavalik kaup – kui eksisteerib ainult mittevälistatavus või konkurentsitus. Nt teater. On võimalik tarbijaid välistada, kui ei lisandu märkimisväärseid kulutusi ühe tarbija lisandumisel.
Era kaup – avalikult pakutava erakauba tarbimise normeerimismeetodid on hind, toota võrdne kogus kaupu kõigile ( haridus nt), järjekorras olek, valla toetus.
10. Turutõrge?
Klassikaline turutõrge on monopol . Turutõrge ehk turuhäire on turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada. Turutõrgete liigitus: konkurentsitõrge, üldkasutatavad hüvised, välismõjud , puuduliku turud (kindlustusturud, kapitaliturud ), infotõrked, tööpuudus , inflatsoon ja tasakaalutus.
11. Klassikalised eelarveprintsiibid?
Avalikkuse printsiip – kõik riigieelarvega seotud dokumendid ja eelarvemenetlus on avalik;
ühtsuse printsiip – ühe aruandeperioodi tulud ja kulud peavad olema kajastatud ühes eelarves, mitte olema hajutatud mitmes eelarves;
tõepärasuse (täpsuse) printsiip – planeeritavad tulud ja kulud peavad võimaliikult täpselt vastama tegelikkusele; eelnevuse printsiip – eelarve tuleb vastu võtta enne arvestusaasta algust;
universaalsuse printsiip – üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvad;
kõikehaaravuse printsiip – eelarve peab sisaldama kõiki riigi tulusid ja kulusid ;
aastase kehtivuse printsiip – eelarve võtab vastu iga aasta kohta;
12. Maksud
Otsesed maksud - maksusubjekt ja maksukandja langevad kokku:
• tulumaks ;
•kasumimaks;
• sotsiaalmaks ;
•varandusemaksud
· maamaks.
Kaudsed maksud - maksumaksja ja maksukandja ei lange kokku:
•käibemaksud;
•tarbimismaksud;
• aktsiisid ;
•tollid.
· hasartmängumaks
13. Liigne maksukoormus ?
Tarbimine, tootmine, tööhõive ja heaolu vähenevad ja makstakse vähem makse kui maksukoormus on liiga suur.
14. Optimaalne maksustamine?
Makse tõstetakse seni kuni kõik maksavad ja keegi kisa ei tõsta.
15. Milline oleks optimaalne avaliku sektori suurus arvestades Eesti majandust käesoleval ajal?
16. Niskaneni mudel?
Töömahu maksimeerimise kaudu toimub eelarve maksimeerimine:
• Kui vaadelda ametnikku mingit teenust osutava monopolistina ja väidame, et ametnik soovib oma asutuse suurust maksimeerida, siis on võimlik ametniku käitumist prognoosida.
• Ametnik suurendaks ebaefektiivsust tasemeni, kus hind (kulud kaetakse).
• Raske on kindlaks teha, kas ametnik on ebaefektiivne või mitte.
• Ametniku üheks suuremaks mureks on, et ei tuleks ilmsiks, et ta saab oma tööd väiksemate kuludega teha (nn. Aastalõpu “ärakulutamise probleem” jne.).
17. Alkoholiaktsiis , kütuseaktsiis – proportsionaalne, progressiivne või regressiivne?
Regressiivsed, sest väiksema sissetulekuga isik kulutab alkoholi ja tubaka peale suurema osa oma sissetulekust kui suure sissetulekuga isik.
18. Üksikisiku tulumaks on progressiivne või.. ?
Eesti üksikisiku tulumaks on proportsionaalne, kuid tulumaksu miinimumi rakendamisega on tal progresseeruvad tunnused.
19. Majanduslik efektiivsus? Majanduslikult efektiivseim maks?
Majanduslikult efektiivne maks – selle tõstmisel on heaolu kadu kõige väiksem
Paušaalmaksudega ei kaasne täiskoormuse kaotust, seepärast peetakse neid kõige kõrgema efektiivsusega maksudeks . Seepärast peetakse paušaalmakse efektiivsuse standardiks, kuid maksupoliitilise instrumendina on nende tähtsus tagasihoidlik
Heaks maksuks peetakse niisugust maksu:
• mis toob hästi tulu riigikassasse (kõrge tulupotentsiaal);
• mõjutab majandusprotsesse soovitud suunas;
• ei riiva õiglustunnet;
• ei pärsi rikastumissoovi ega töötahet;
• on nähtav, nii et maksumaksja teab, mille eest ta maksab.
20. Maksevõimelisuse indikaatorid - sissetulek, tarbimine, omandid
21. Milles seisneb riigieelarve ja KOVi eelarve süsteemi erinevus?
Riigi eelarvesse laekuvad ainult kaudsed maksud. KOV eelarvesse laekuvad nii kaudsed kui ka otsesed maksud.
22. Mida maksimeerivad avalikus sektoris osalejad?
ÜHISKOND:
• Ühiskonna liikmete heaolu / individuaalne heaolu
ÜKSIKISIKUD (kodanikud):
• Isiklik kasu
ETTEVÕTLUS :
• Kasum
KODANIKE ÜHENDUSED JA KOLMAS SEKTOR:
• Sektori liikmete heaolu
POLIITIKUD :
• Valijate hääled ja/või isiklik kasu
AMETNIKUD:
• Eelarvet ja asutuse suurust, töökohaga kaasnevat hüvede hulka