määramine jne. Seega peale õigusloome on tal veel ülesandeid. Riigikogu kummitempliks nimetamine võib olla enatlik, kuid samas võib peituda selles ka tõde. Lisaks Riigikogule saab seaduseelnõusid panna Riigikokku hääletusele ka Vabariigi valitsus. See on osaliselt siis Riigikogu töö dubleerimine. Valitsus käitub kui seadusandlik võim, kuigi seaduseeelnõu ei tähenda kohe, et oleks tegemist seadusega. Parlament peab siiski seaduseelnõu siiski heaks kiitma. Kummitempel hakkab tekkima siis, kui valitsusel on nägemus teatud probleemist, olukorrast ning soovib talitada oma nägemuse järele. Sellisel juhul ta saadab seaduseelnõu parlamenti ja seal ka kiidetakse see heaks. Nimelt valitsus on moodustatud parlamendi koalitsiooni saadikutest, kes on enamuses Riigikogus. Heywood näeb parlamendi osakaalu vähenemises erakondade ditsipliini tõusu. Selle tõttu valitsus olevad juht poliitikud
*Teadusasutused: suunatud kas meediasse või ametnike tasandile Võimu- ja programmiorientatsiooniga valitsused: *Võimuorientatsioon- ideoloogiline distants on suur; suhe partneriga on omahuvid esiplaanil; Otsustusstiil on teerull; Koalitsioonilepe lubadused omavahel eraldiseisvad, st pole terviklik; Päevakorra kujundamine- tugev päevakorra kontroll; Kesksed küsimused- poliitiliselt tundlikud, kuid lahendatavad; Valitsuse istungid kummitempel, peamised otsused mitteformaalsel areenil. *Programmiorientatsioon--Ideoloogiline distants on väike; Suhe partneriga- ühishuvi otsimine; Otsustusstiil kompromissid; Koalitsioonilepe programm, ideoloogiline manifest; Päevakorra kujundamine- paindlik; Kesksed küsimused- tähtsad ja kesksed strateegiad; Valitsuse istungid- diskursusareen. Ministeeriumite ülesannete duaalsus : *Oma vastutusala haldus, mis eeldab selgeid vastutushierarhiat.