ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Peatükk 4.1 (115-118) 1.Mis on majandus? 2.Millised on majanduse tootmisressursid? Mis tähendab ressursside piiratus ja mis sellega kaasneb? 3.Millised on eri majandustüübid? Peatükk 4.2 (119-123) 5.Mis on konkurents? 6.Mis on monopol? 7.Milles väljenduvad turumajanduse efektiivsus ja eelised? 8.Mis on turutõrge? Kuidas see mõjundab turumajanduse toimimist? Peatükk 4.3 (124-128) 9.Millised on riigi sekkumise vahendid (instrumendid)? 10.Millised on riigi majanduslikud/sotsiaalsed motiivid sekkumisel? 11.Mis on erahüvi? 12.Mis on ühishüvi? ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Peatükk 4.1 (115-118) 1.Mis on majandus? Majandus = tootmine + ettevõtlus 2.Millised on majanduse tootmisressursid
Täiendava tarbija lisamine ei tähenda tootjale lisakulutusi. Poolavalik kaup – kui eksisteerib ainult mittevälistatavus või konkurentsitus. Nt teater. On võimalik tarbijaid välistada, kui ei lisandu märkimisväärseid kulutusi ühe tarbija lisandumisel. Era kaup – avalikult pakutava erakauba tarbimise normeerimismeetodid on hind, toota võrdne kogus kaupu kõigile (haridus nt), järjekorras olek, valla toetus. 10. Turutõrge? Klassikaline turutõrge on monopol. Turutõrge ehk turuhäire on turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada. Turutõrgete liigitus: konkurentsitõrge, üldkasutatavad hüvised, välismõjud, puuduliku turud (kindlustusturud, kapitaliturud), infotõrked, tööpuudus, inflatsoon ja tasakaalutus. 11. Klassikalised eelarveprintsiibid? Avalikkuse printsiip – kõik riigieelarvega seotud dokumendid ja eelarvemenetlus on avalik;
ÜHISKOND 4.1-4.5 1) Mis on majandus? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. 2) Tootmisressursid- Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse ehk loodusvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. 3) Majanduse põhiküsimused- Majanduse põhiküsimused on mida toota, kuidas toota, kellele toota? Majandamise põhiküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti öeldes - tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. 4) Tavamajandus- Tavamajanduse on neist kõige algelisem. Tavamajanduse korral toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikusega. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades - Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. 5) Plaanimajandus- Plaani- ehk käsumajandus oli iseloomulik Nõukogude Liidule ning teistele diktatuuririikidele. Käsumajanduse määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist. 6) Turumajandus-...
hinnataseme säilitamine, tööpuudus võiks olla 4% ning tagada majanduskasv ja hoida eelarve tasakaalus) ümberjaotuse funktsioon – tulude ümberjaotamine (õiglus) 4. Efektiivsus - See mille alusel ma otsustame, kas majanduses on kõik hästi või halvasti. Efektiivne – ei ole võimalik suurendada kellegi heaolu ilma, et kellegi teise heaolu alaneks. Ebaefektiivne – On võimalik suurendada kellegi heaolu, ilma et kellegi teise heaolu alaneks. 5. Turutõrge - Olukord turul, kus pakutakse kaupu või teenuseid rohkem või vähem kui ühiskond vajab. Turutõrge – avalikud kaubad ning välismõjud. Seos on otsene. Tuvastame turtõrkeid läbi selle kui turg on ebaefektiivne. Seos leida efektiivsusega. 6. Kulu-tulu analüüs - Meetod või tehnika mingisuguse avaliku poliitilise programmi hindamiseks. Kas on tasuv või mitte? 7. Kaldor-Hicksi kriteerium - Liidame kokku kõik tulud ning lahutame kõik kulud ja saame mingi tulemuse
Kirjeldage ja analüüsige turutõrkeid, millega Te igapäevaelus kokku puutute. Mida tähendab turutõrge? See on turu küündimatuse ehk puudulikkuse üksikavaldus; väljendab selles, et eraturul ei pakuta ajuti mitte kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab, ja infotõrgetes, millel on, juhul kuj need kestavad pikemat aega, mitmesuguseid majanduse arengut pärssivaid järelmeid ( inflatsioon; tööpuuduse kasv). Turutõrked on enamasti tingitud turuvälistest mõjutustest, välispoliitilistest sündmustest ja looduslikest mõjustustest (näiteks katastroofid)
Majanduse mõisted Toote eristamine Toote eristamine on toodete ainulaatseks muutmise protsess. Teisisõnu on toote eristamine toote isikupärasemaks muutmine, et teistest erineda. Bränd on toote või institutsiooni aineliste ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis annab tootele või institutsioonile identiteedi ja eristab selle teiste toodete või institutsioonide identiteetidest. Autoriõigus Autoriõigus on ainuõigus oma teost igal moel ise kasutada, lubada ja keelata teistel isikutel oma teose samaviisilist kasutamist ning saada sellest tulu. Teisisõnu on autoriõigus õigus, mis on ainult sellel inimesel, kes on loonud omapärase teose. Seetõttu ei või teised isikud autori teost kasutada ilma autori nõusolekuta. Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatel...
kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustes), asenamsikulude (Hinnatakse mingi kõlviku (peamiselt metsa) poolt loodava väärtuse tehislikku tootmist nt hapnik) Otsesed: tingimuslik hindamine (väärtuse hindamine maksevalmiduse alusel/kompensatsioonivalmiduse alusel (WTP/WTA). 13. Turutõrge, selle olemus. Turutõrge - turu suutmatus tagada täiuslikku, so igas kohas, igal ajahetkel ja iga inimrühma puhul ilmnevat nõudmise ja pakkumise vahelist tasakaalu. Ressursid pole effektiivselt jaotatud. 14. Kaupade klassifikatsioon. Erakaup ja avalik kaup. Näited skaalal: välistatavus, välistamatus, 17. Välistatava avaliku kauba tarbimine. konkurentsiga, konkurentsitu. Selgitada joonise abil Avalik kaup on hüvis, mida veel üks isik võib
Mitmesugused majandussüsteemid 1. Tootmisressursid on: · Loodusvarud · Maa · Tööjõud 2. Majanduslikke probleeme lahendades peab ühiskond vastama kolmele põhiküsimusele. Millistele? Kirjuta igast põhiküsimustest lähemalt. · Mida toota? -selleks tuleb teha turu uuring, et teada saada millist kaupa inimesed sooviksid turul juurde saada. · Kuidas toota?- tuleb läbi mõelda kus, millistest kogustes, millise tehnikaga, kui palju tööjõudu, kuidas turustada. · Kellele toota?- tuleb mõelda milline sihtrühm. 3. Nimeta 4 erinevat majandussüsteemi, kirjelda neid lähemalt paari lausega. · Naturaalmajandus- Kõik eluks vajalik toodetakse ise. · Plaanimajandus- totalitaarsetes riikides, kõik majandusküsimused otsustab riik (tänapäeva põhja-korea) · Turumajandus-toimub kõikides tänapäeva riikides ka Eestis, vabakonkurents, ettevõ...
Investeering - raha kasulikult paigutama. Privatiseerimine - erastamine, erakätesse andmine või müümine. Avatud majandus - riiki lubatakse väliskauplejad ja välisinvesteerijaid. Transiitkaubanuds - läbiveo kaubandus, allhanketöö, mingi firma kasutab vahendajat, ei tee ise otse, vaid laseb teha. Miks riik kogub makse: 1) et ennast finantseerida 2) arendada majandust 3) kõlbline külg, aidatakse neid, kes ise toime ei tule Maksud jagunevad: Riiklikud otsesed: *üksikisiku tulumaks 21% *pensioni II sammas 2% *maamaks *sot. maks *töötluskindlustus maks 2,8% kaudsed: *käibemaks *aktsiisimaks 20% (tubakatooted, alkohol) *tollimaks *hasartmängumaks Kohalikud: kohalik volikogu võib kehtestada: *paadimakse *loomapidamsmakse *teedemakse *reklaamimakse Maksusüsteem - kõik kohalikud maksud ja põhimõtted. Progreseeruv tulumaks - astmeline tulumaks, mida suuremad on inimese tulud seda suurem protsent läheb maha. Proportsionaalne tulumaks - kõig...
Põhineb objektini jõudmiseks tehtavate kulude summeerimisel Näide: Jägala joa külastajate transpordikulud Kinnisvarahinna meetod Hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustest. Näide: hindade vahest tuletatakse "merele" vaate väärtus. Asendamiskulude meetod Hinnatakse mingi kõlviku (peamiselt metsa) poolt loodava väärtuse tehislikku tootmist. Näide: hinnatakse, kui palju maksaks metsa poolt toodetava hapniku tehislik tootmine. 12. Turutõrge, selle olemus. Turutõrge on turu küündimatuse ehk puudulikkuse üksikavaldus; väljendub selles, et eraturul ei pakuta ajuti mitte kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab ja millel on mitmesuguseid majanduse arengut pärssivaid järelmeid (inflatsioon, tööpuuduse kasv). Turutõrked on enamasti tingitud turuvälistest mõjutustest, välispoliitilistest sündmustest ja looduslikest mõjustustest (nt katastroofid). Turuvälisteks tõrkepõhjusteks võib olla ka
Põhineb objektini jõudmiseks tehtavate kulude summeerimisel Näide: Jägala joa külastajate transpordikulud Kinnisvarahinna meetod Hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustest. Näide: hindade vahest tuletatakse “merele” vaate väärtus. Asendamiskulude meetod Hinnatakse mingi kõlviku (peamiselt metsa) poolt loodava väärtuse tehislikku tootmist. Näide: hinnatakse, kui palju maksaks metsa poolt toodetava hapniku tehislik tootmine. 12. Turutõrge, selle olemus. Turutõrge on turu küündimatuse ehk puudulikkuse üksikavaldus; väljendub selles, et eraturul ei pakuta ajuti mitte kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab ja millel on mitmesuguseid majanduse arengut pärssivaid järelmeid (inflatsioon, tööpuuduse kasv). Turutõrked on enamasti tingitud turuvälistest mõjutustest, välispoliitilistest sündmustest ja looduslikest mõjustustest (nt katastroofid). Turuvälisteks tõrkepõhjusteks võib olla ka
4. MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS Tootmisressurss loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Tööjõud tööealised ja võimelised inimesed. Konkurents võistlus, olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad. Ressursside piiratus ressursse ei ole piisavalt, et kõikide inimeste vajadusi rahuldada. Tavamajandus tootmine lihtsate tööriistade ja väikese tootlikkusega; tarbijateks kohapeal oma kogukond või vahetatakse kaupu. Suur osa on traditsioonidel ja kommetel. Turumajandus kehtib vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid; majanduse põhiküsimused otsustatakse tootjate poolt; konkurents. Käsumajandus majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust. Nõud...
Governing / government; from government to governance Valitsemine muutunud laiemaks ja paindlikumaks (haaratud uued toimijad) Muutunud protsessi ja tulemi vahekord Valitsuse sekkumise õigustused Poliitilised põhjendused Moraalsed põhjendused Turutõrked Poliitilised põhjendused Nt leitakse, et avalik arvamus ja/või olukord on muutunud ning vajab sekkumist Moraalsed põhjendused Mingitesse asjadesse sekkumine on lihtsalt õige sõltumata avalikust survest Turutõrked Täielik turutõrge kaupade jaotus turu vahendusel pole võimalik, sest antud kauba või teenuse jaoks ei eksisteeri turgu (avalikud kaubad) Osaline turutõrge turul tekib küll tasakaal (nn halb tasakaal), aga tekkinud tasakaal pole ühiskonna seisukohalt vastuvõetav, sest on rikutud mõnda optimumi saavutamiseks vajalikku tingimust (välismõjud) Turutõrgete tüübid välismõjud (pos / neg); informatsiooniasümmeetria; avalik kaup Erakaubad ja avalikud kaubad
siirded. 2) korporatiivne turumajandus - suurem sotsiaalne integreeritus ühiskonnas, osaliselt riiklikult koordineeritud. 3) sotsiaaldemokraatlik turumajandus - eesmärgiks on sotsiaalne võrdsus, kõigi kaasatus ühiskonnaellu, tööjõuturu reguleeritus, võrdsete võimaluste kindlustamine. 14 32. Turutõrge ja riigi sekkumise põhjendused Turutõrge on, kui individuaalselt ratsionaalne käitumine viib kollektiivselt ebaratsionaliseerumisele, mille tulemusena kaotavad kõik. Reguleerimata turg ei too tulemust, mis oleks kooskõlas avaliku huviga. Turutõrge võib tekkida ka nö puuduva turuga. Riigi sekkumise põhjendused: - monopolid, kartellid - turu puudulikkus ehk konkurentsi mitte soodustav käitumine, röövellike hindade
suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku- miskõvera nihked pikal perioodil – tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakkumiskõver – horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked – kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist; osaline turutõrge – tekib tasakaal, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav; täielik turutõrge – hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, kuna selle hüvise jaoks ei eksisteeri turgu; turuvormid – saab eristada 9 turuvormi, mis erinevad üksteisest osalejate rohkuse poolest; monopol – pakkujaid on ainult üks ningi puuduvad asenduskaubad; tarbimise ja tootmise välismõjud – tarbimise mõju – kui ühe majandussubjekti tarbimise
- Heaoluökonoomika põhiteoreemi kohaselt on majandus Pareto-efektiivne ainult teatud tingimuste olemasolul - Need on täieliku konkurentsi turu eksisteerimiseks vajalikud tingimused - Eksisteerib rida põhjuseid, millal turud ei ole Pareto-efektiivsed - neid nimetatakse turutõrgeteks - Turutõrgete olemasolul võib valitsuse sekkumine parandada majanduse tulemuslikkust Turutõrked • Täielik turutõrge, turg ei suuda kaupa toota - avalik kaup • Osaline turutõrge, turg toodab kaupa, kuid kogus ei ole optimaalne: - konkurentsitõrked - välismõjud - informatsioonitõrked sh mittetäielikud turud • Makroökonoomilised häired - töötus - inflatsioon Valitsuse sekkumise 1. Põhjus - Turud ei suuda tagada Pareto efektiivset ressursside paigutust majanduses, seega esinevad turutõrked
Ühiskonnaõpetuse mõisted absoluutne häälteenamus valimistel valimisvõidu saavutamiseks kogutud 50%+1 häälte üldarvust absoluutne vaesus olukord, kui inimesel ei jätku vahendeid hädavajalike kulutuste katmiseks aktiivne tööpoliitika tööpuuduse teket ennetav tööpoliitika Amnesty International rahvusvaheline survegrupp, mis toob avalikkuse ette inimeste poliitilistel põhjustel tagakiusamisi maailma eri piirkondades Amsterdami leping leping aastast 1997, milles sätestati ELi koostöö justiitsasjades ja siseasjades; tähtsustati ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat asotsiaal ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene, heidik apoliitiline poliitikast hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev asüülitaotleja varjupaigataotleja, tavaliselt poliitilistel põhjustel mõnes välisriigis avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine riigiasutuste ja omavalitsuste poolt...
tekkimiseks täidetud. Turutõrke olemasolul ei taga turud ressursside efektiivset jaotust ehk tekib ebaefektiivsus (ressursside raiskamine). Riigi sekkumine mõne turutõrke esinemisel on õigustatud, kui see võimaldab olukorda parandada, st muuta ressursside jaotumise efektiivsemaks; riigi sekkumine võib aga tekitada ka uusi probleeme ja moonutusi ning selle kaudu ebaefektiivsust. Keskkonnaökonoomika seisukohast kõige olulisem ja levinum turutõrge on negatiivne välismõju, mille korral ei kehti omandiõiguste ainuõiguse omadus. HÜVISTE (RESSURSSIDE) LIIGID: VÄLISTATAV (Rivaliteetne-erahüvised; Konkurentsitu-kollektiivhüvised); VÄLISTAMATU (Rivaliteete- ühiskasutuses ressursid; Konkurentsitu-avalikud hüvised). NEGATIIVSETE VÄLISMÕJUDE VÄHENDAMINE: Keskkonnaprobleemide tekkimise põhjuseks on erinevus era- ja avalikes eesmärkides (isiklikes ja kollektiivsetes eesmärkides), nii et nende lahendamiseks või leevendamiseks on
reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks. Aktsiisimaksuga maksustatakse Eestis toodetud ja Eestisse imporditud kaupade käivet. Aktsiisimaksuga maksustatavatelt kaupadelt ei võeta käibemaksu. Aktsiisimaksuga ei maksustata imporditud kaupu, kui need on eksportija asukohariigis maksustatud. Aktsiisimaksu arvutamise õigsust ja maksmise õigeaegsust kontrollib Eesti Maksuamet. Eesti Vabariigi Valitsusel on õigus teha aktsiisimaksu soodustusi. 8. Liiklusummik kui turutõrge. 9. David Spurlingu materjalide põhjal. Tähtsamad teemad: täiusliku konkurentsi tingimused. Ostjad maksavad kõige madalamat hinda,mis toote/teenuse kvaliteediga kokku läheb. Kui on täiuslik teadmine, siis ei saa olla hinnad erinevates turuosades erinevad. Kui hinnad on kõrgemad, ei osta tarbijad kaupa ja kui hinnad on madalamad, tõstavad müüjad hinda. Täiuslik konkurentsi tavaliselt transpordis ei eksisteeri, sest tajutavad ja tegelikud kulud võivad oluliselt erineda
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul rii...
suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku- miskõvera nihked pikal perioodil tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakkumiskõver horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist; osaline turutõrge tekib tasakaal, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav; täielik turutõrge hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, kuna selle hüvise jaoks ei eksisteeri turgu; turuvormid saab eristada 9 turuvormi, mis erinevad üksteisest osalejate rohkuse poolest; monopol pakkujaid on ainult üks ningi puuduvad asenduskaubad; tarbimise ja tootmise välismõjud tarbimise mõju kui ühe majandussubjekti tarbimise
suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku- miskõvera nihked pikal perioodil – tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakkumiskõver – horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked – kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist; osaline turutõrge – tekib tasakaal, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav; täielik turutõrge – hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, kuna selle hüvise jaoks ei eksisteeri turgu; turuvormid – saab eristada 9 turuvormi, mis erinevad üksteisest osalejate rohkuse poolest; monopol – pakkujaid on ainult üks ningi puuduvad asenduskaubad; tarbimise ja tootmise välismõjud – tarbimise mõju – kui ühe majandussubjekti tarbimise
· säilitamis- ehk pärandamisväärtus (bequest value, tulevastele põlvedele säilitama) o ressursside ja looduskeskkonna säilitamine tulevastele põlvedele. Näide: kui valitsus otsustaks Vilsandi looduskaitseala nafta rafineerimisvabrikule maha müüa, vastanduks enamus inimesi kindlasti sellele otsusele. Väärtus, mis läheks kaotsi Vilsandi looduskaitseala muutumisega tööstuslikuks territooriumiks, oleks suur ka nendele, kes Vilsandit kunagi ei ole külastanud. 12. Turutõrge, selle olemus. Turg koht, kus toimub kaubavahetus. Hinna kujunemise protsess suunab ressursid madalama väärtusega kasutuselt kõrgema väärtuse kasutusele. Kui P=MC, siis on veel ühe ühiku väärtus võrdne ressursi kuluga, mida on vaja selle ühiku tootmiseks, seega kajastab turg sotsiaalseid väärtuseid ja füüsilisi kitsendusi. Kui individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida ühiskond tervikuna soovib, räägitakse turutõrgetest
Meie hamburgeri näites me tõstsime hinda 50%, nõutav kogus aga vähenes 33% ning E = 33/50 = 0,67. Seega hamburgeri nõudlus on hinna suhtes mitteelastne. 11. Kaubad mille nõudlus on lühiperioodil elastne. 12. Kaubad mille nõudlus on lühiperioodil mitteelastne. MITTEELASTNE TÄHENDAB SEDA ET HINNA SUURENDAMINE EI MÕJUTA OSTJAID, OSTAVAD IKKA EDASI ELASTNE ON SEE KUI IGASUGUNE HINNAMUUTUS MÕJUTAB TARBJAT. 13. Turutõrge Olukord turul, kus pakutakse kaupu või teenuseid rohkem või vähem kui ühiskond vajab. 14. Välismõju majandustegevuse mõju kolmandatele isikutele ( nt keematehase õhusaaste mõju piirkonna elanikele ) 15. Kasulikkus mõttekonstruktsioon, mis lubab näidata, kuidas ratsionaalselt käituv tarbija jagab oma piiratud vahendeid, et maksimeerida tarbimisest saadavat subjektiivset kogukasulikkust TU. 16
Meetod on populaarne Lääne-Euroopas tihedalt asustatud aladel. Asendamiskulude meetod – hinnatakse mingi kõlviku (peamiselt metsa) poolt loodava väärtuse tehislikku tootmist. Näide: hinnatakse, kui palju maksaks metsa poolt toodetava hapniku tehislik tootmine. Veekogude puhul kasutatakse meetodit näiteks paisude majandusliku mõju hindamisel. Meetodi rakendamisel arvutatakse, kui palju maksab paisude tõttu saamata jäänud kalade tootmine (kasvatamine) tehistingimustes. 13. Turutõrge, selle olemus. Turutõrge on olukord, kus majanduslikult tõhusad tulemused ei ole turul võimalikud. Hind ei suuda kajastada Sotsiaalseid väärtusi ja Füüsilisi kitsendusi. Individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida ühiskond tervikuna soovib. Välismõjud ja avalikud kaubad on keskkonnaökonoomikale olulised. Turutõrke esinemisel pole ressursid efektiivselt paigutatud. Turutõrgete põhjused:Välised asjaolud, Avalikud hüved, Puudulik teave, Kooskõlastamise
Majanduslik mitteteadmine: ökoloogiliste teenuste majandusliku väärtuse hindamine alles lapsekingades Looduskaitse probleem: kuidas toimida nende mitteteadmiste taustal.... 2 3·Milles seisneb tehingute vabatahtlikkuse printsiip? Tehing on mõlemapoolselt kasulik. Keegi ei suunda teist, sest see tehing on kasulik mõlematele. 4 5·Milles seisneb välismõju? Osaliselt peidetud ja kolmandaid isikuid mõjutavad tulud ja kulud 6 7·Milles seisneb turutõrge? tekib olukorras kus ressursid on valesti jaotatud st. Vähestel on võimalik kasu teenida ühiskonna arvel. 1 KULUD: jaotuvad laiali tehinguga mitteseotud pooltele 2TULUD: kontsentreeritud omastamine 8 9·Milles seisneb ühisomandi tragöödia?Hardin, 1985 10C, - , (, ), , , . 11·Milliseid väärtustüüpe võib olla loodusväärtusel? Ammutatud ressursi turuväärtus 12Kasutamata ja loodusliku ressursi turuväärtus 13Ressursi tulevikuväärtus
• Maksevalmidust käsitleva küsimuse formuleerimisel on mitmeid erinevaid võimalusi. Adekvaatse tulemuse saamiseks peaks küsitletavate valimi koostamisel silmas pidama representatiivsuse põhimõtet. • Väärtuse hindamine kompensatsioonivalmiduse alusel + Meetod sarnaneb maksevalmidusel põhinevale meetodile. Küsimuse sisuks on aga kompensatsiooninõue hüvest alatiseks loobumisel 13) Turutõrge, selle olemus. Turutõrge on olukord, kus majanduslikult tõhusad tulemused ei ole turul võimalikud. Hind ei suuda kajastada Sotsiaalseid väärtusi ja Füüsilisi kitsendusi. Individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida ühiskond tervikuna soovib. Välismõjud ja avalikud kaubad on keskkonnaökonoomikale olulised. Turutõrke esinemisel pole ressursid efektiivselt paigutatud.
tükikuluga. Konkurents sunnib kasutama ressursse maksimaalse efektiivsusega. Kui tootmistehnoloogia ei muutu, on tasakaaluhind pika perioodi käsitluses stabiilne, sest muutunud tingimustele vaatamata jõutakse sama väärtuseni tagasi. Turutõrked kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures mõnest muust turuvormist parem. Sagedasemaid tekkepõhjusi on turuvorm, mis ei lase toimida (täielikul) konkurentsil. Osaline turutõrge tasakaal küll tekib, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav Täielik turutõrge hüvise jaotus turu vahendusel pole võimalik, sest selle hüvise jaoks turgu ei eksisteeri Turuvormid osalejate arvu järgi eristatakse 9 turuvormi. Bilateraalne monopol üks pakkuja, üks tarbija. Piiratud monopol vähe pakkujaid, üks tarbija. Monopol palju tarbijaid, üks pakkuja. Piiratud monopson vähe pakkujaid, üks tarbija. Bilateraalne oligopol
Poliitilised eesmärgid – sekkumine Tasakaaluhierarhia: Funktsioon – mobiliseerimine Ühiskondlikud mõjurid – mitmekesistamine Poliitilised eesmärgid - osalus Minimaalriik: Funktsioon – turusarnastamine Ühiskondlikud mõjurid – Ettevõtjalikkus Poliitilised eesmärgid - tõhusus 14 83. Mis vahe on riigi ja turutõrgetel? Turutõrge on turu küündimatuse ehk puudulikkuse üksikavaldus; väljendub selles, et eraturul ei pakuta ajuti mitte kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab, ja infotõrgetes, millel on, juhul kui need kestavad pikemat aega mitmesuguseid majanduse arengut pärssivaid järelmeid Riigitõrked on: poliitikute võimuiha, mis paneb nad silmas pidama tagasivalimist, mitte üldist huvi. Kriitilised kodanikud, kes umbusaldavad riigisektoris toimuvat
Teine: majanduslik mitteteadmine; ökoloogiliste teenuste majandusliku väärtuse hindamine alles lapsekingades Tuleneb looduskaitse probleem: kuidas toimida nende mitteteadmiste taustal...? 3. Milles seisneb tehingute vabatahtlikkuse printsiip? voluntary transactions Tehing on mõlemapoolselt kasulik 4. Milles seisneb välismõju? externalities - osaliselt peidetud ja kolmandaid isikuid mõjutavad tulud ja kulud 5. Milles seisneb turutõrge? marke failure - tekib olukorras kus ressursid on valesti jaotatud st. vähestel on võimalik kasu teenida ühiskonna arvelt. oluline arvesse võtta kõiki majandustegevuse kulusid Kulud: jaotuvad laiali tehinguga mitteseotud pooltele. Tulud: kontsentreeritud omastamine 6. Milles seisneb ühisomandi tragöödia? ÜHISOMANDITRAGÖÖDIA (tragedy of commons, Hardin 1985), kõigile avatud ressurss läheb kasutamise käigus kaotsi
Reisikulude meetod - hinnatakse loodusliku objekti (kaitseala) jõudmisesks kulutatud summasid Nt. Jägala joa külastajate transpordikulud Kinnisvarahinna meetod - hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustest Nt. "merele vaate väärtus" Otsesed meetodid: Tingimuslik hindamine - väärtuse hindamine maksevalmiduse alusel Nt. tarbijate intervjueerimine selgitamaks valmisolekut hüve eest maksta 14. Turutõrge, selle olemus. Turg koht, kus toimub kaubavahetus. Hinna kujunemise protsess suunab ressursid madalama väärtusega kasutuselt kõrgema väärtuse kasutusele. Kui P=MC, siis on veel ühe ühiku väärtus võrdne ressursi kuluga, mida on vaja selle ühiku tootmiseks, seega kajastab turg sotsiaalseid väärtuseid ja füüsilisi kitsendusi. Kui individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida ühiskond tervikuna soovib, räägitakse turutõrgetest. Turutõrke tekkimisel ei suuda hind
Samuti võib üks firma tekitada teistele firmadele kasu, kuid ei saa selle eest kompensatsiooni. 6 g) mittetäielikud turud - mittetäielikud (puudulikud) turud. Kui eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma, esineb turutõrge. h) informatsioonitõrked - üheks põhjuseks, miks valitsused sekkuvad on tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ning arvamus, et turg ise pakub liiga vähe informatsiooni. i) tööpuudus ja teised makroökonoomilised häired - enamik majandusteadlasi peab kõrget tööpuudust esmaseks sümptomiks, mis näitab, et konkurentsiturul on midagi korrast ära, seega on vajalik
(Tartu, Tallinnas pakub vett vaid üks tootja) Sest on olemas asenduskaubad. Monopson · 1 ostja · Palju müüjaid · Ostja surub hinna järjest alla Oligopson · Mõned ostjad · Väga palju pakkujaid · Ostjad lepivad omavahel kokku või mitte Bilateraalne monopol · Kokku saavad monopson ja monopol · Üks ostja, üks pakkuja · Ostjal või pakkujal on rohkem aega tehinguid teha. Kellel on rohkem aega, on võitja. Polüpol · Üldnimi · Täiskonkurents Avalik sektor kui turutõrge · Riik, ühiskond pakub need tarbitakse üheskoos majandussubjektide poolt · Ei kaota tarbimisel oma väärtust · Kes neid finantseerib (riigieelarvest, mitte müügitulust) · MC ei võrdu MR; MR pole olemas. Vabatahtlik kokkulepe · Avalik ja erasektor on konkurendid Informatsiooni asümmeetria · Ebasoodne valik tarbija poolt · Kindlustusturg · Võib kujuneda vale hind Riik peaks seda vähendama, aga kunas peaks sekkuma? KORDAMINE
teatud tingimuste olemasolul Need on täieliku konkurentsi turu eksisteerimiseks vajalikud tingimused (vt konkurentsi loeng Eksisteerib rida põhjuseid, millal turud ei ole Pareto efektiivsed - neid nimetatakse turutõrgeteks Turutõrgete olemasolul võib valitsuse sekkumine parandada majanduse tulemuslikkus TURUTÕRKED Täielik turutõrge, turg ei suuda kaupa toota avalik kaup Osaline turutõrge, turg toodab kaupa, kuid kogus ei ole optimaalne konkurentsitõrked Välismõjud informatsioonitõrked sh mittetäielikud turud Makroökonoomilised häired töötus inflatsioon Valitsuse sekkumise 1. põhjus Turud ei suuda tagada Pareto efektiivset ressursside paigutust majanduses, seega esinevad turutõrked Valitsus turuvälise jõuna sekkub ja paigutab ümber tootmisressursse o Tööjõud, Kapital,Loodusressurss
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE PÕHIMÕISTED 1.LOENG 6.09.2010 Majandusteooriaks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Teadus on inimetegevuse sptsiifiline valdkond, mille ülesanne ona anda tõeseid teadmisi, need ära süstematiseerida ja ära kasutada praktikas. Tõde on õige peegeldus inimteavuses, õige arusaam. See muutub pidevalt, on suhteline. Absoluutsed tõed on üldjuhul primitiivsed. Ühiskonnateaduste probleem absoluutseid tõdesi on väga vähe. Et teada saada, kas asi on õige, tuleb selgeks teha, KUS see asjaolu võib õige olla. Ühiskonnateadused teevad lihtsustatud mudeli. Panna kõige olulisem mudelisse, mitteolulisest abstraheeruda (loobuda). Kas me teame mis on kõige olulisem? Kui midagi olulist jäi mudelist välja, tekib viga. Vea tekkimine on tõenäoline, aga tuleb teha ...
eelistused; ettevõtete tootmistehnoloogia; tootjate ja tarbijate arv. 39. Selgitage avalike hüviste erinevust individuaalhüvistest nende nõudluse, pakkumise ja hinna kujunemise seisukohalt. Pakkumist ei saa finantseerida müügitulust; optimaalse mahu määrab alternatiivkulude võrdlus; tarbijatel stiimul salata hüviste kasulikkust; ,,liulaskmine" teiste arvelt. 40. Nimetage erinevaid turutõrkeid ja nende tekkepõhjusi. Täielik turutõrge tähendab, et hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, sest selle hüvise jaoks turgu ei eksisteeri. Osalise turutõrke korral tasakaal küll tekib, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav. Turutõrke üks sagedasemaid tekkepõhjusi on turuvorm, mis ei luba toimida täielikul konkurentsil; tootmise või tarbimise välismõju; avalike hüviste jaotamine; informatsiooni asümmteetri.a 41. Kuidas on seotud makromajandusteooria ja majanduspoliitika?
Otsesed meetodid: Tingimuslik hindamine (contingent valuation): • Väärtuse hindamine maksevalmiduse alusel (willingness to pay, WTP) (põhineb tegelike või võimalike tarbijate intervjueerimisel, selgitamaks viimaste valmisolekut hüve eest maksta) • Väärtuse hindamine kompensatsioonivalmiduse alusel (willingness to accept WTA) (Küsimuse sisuks on aga kompensatsiooninõue hüvest alatiseks loobumise) 16. Turutõrge, selle olemus. Hind ei suuda kajastada - sotsiaalseid väärtusi ja - füüsilisi kitsendusi: • Individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida ühiskond tervikuna soovib • Välismõjud ei ole arvesse võetud(välistulu/väliskulu) • Avalikud kaubad on alahinnatud • Turutõrke esinemisel pole ressursid efektiivselt paigutatud. • Mittetäielik informatsioon, ignorantsus • Barjäärid
Näide: kulud puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõtuks ja väljatöötamiseks, kulud ohustatud liikide ja ökosüsteemide säilitamiseks. Põhineb säilitatava või saavutatava hüve majanduslikul hinnangul. Reisikulude meetod: Hinnatakse mingi (loodusliku) objektini, nagu kaitseala või üksikobjekt jõudmiseks kulutatud summasid. Näide: Jägala joa külastajate transpordikulud. Põhineb objektini jõudmiseks tehtavate kulude summeerimisel. 14. Turutõrge, selle olemus. Turg koht, kus toimub kaubavahetus. Hinna kujunemise protsess suunab ressursid madalama väärtusega kasutuselt kõrgema väärtuse kasutusele. Kui P=MC, siis on veel ühe ühiku väärtus võrdne ressursi kuluga, mida on vaja selle ühiku tootmiseks, seega kajastab turg sotsiaalseid väärtuseid ja füüsilisi kitsendusi. Kui individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida ühiskond tervikuna soovib, räägitakse turutõrgetest
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU...
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegut...
2 lähenemist riigi rahanduses: 1. Edgeworth – „uus riigi rahandus“. Heatahtliku despoodi mudel: otsuseid teeks justkui heatahtlik despoot, kes tahab maksimeerida ühiskonna heaolu. Efektiivne otsus = otsus, mis maksimeerib ühiskonna heaolu. Arvab, et riigi rahanduse alaseid valikuid tuleks käsitleda kui ühe indiviidi maksimeerivaid valikuid. 2. Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu. Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka...
teel kindlaks maksumaksjate eelistused osutatavate teenuste osas. 11 24.Avalike kaupade erateel pakkumise ebaefektiivsus ja erakaupade avalikul teel pakkumise ebaefektiivsus. 25.Tooge kaks näidet nn puudulikest turgudest. Kui eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma, esineb turutõrge, mida nimetatakse turgude puudulikkuseks (täielik turg pakuks kõiki kaupu ja teenuseid, mille pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus selle eest maksma). Mõned majandusteadlased on seisukohal, et eraturgudel on alati olnud ebaõnnestumisi kindlustuse ja laenuandmise alal. Üheks puuduliku turu näiteks on olukord, kus kauba või teenuse järele on nõudmine, aga pakkumist ei teki või see pole piisav nõudluse lahendamiseks. Tavaliselt on see seotud spetsiifiliste
välismõjud, infotõrked ja tööpuudus. 71. Kuidas kutsub informatsiooni asümmeetrilisus esile turutõrke? Tõrge tekib näiteks tervisekindlustusturul, kus mõlemad pooled ei valda olukorrast täielikku infot ning seega tekiks ilma reguleerimata olukord, kus ravikulud oleksid ühe indiviidi jaoks väga kõrged. AS sekkub, pakkudes kindlustusteenust avaliku hüvisena läbi avaliku sektori ettevõtte. Samuti tekib turutõrge nt kasutatud autode turul. Auto müüja on auto seikukorras rohkem informeeritud kui potentsiaalne ostja. Veel enam, auto müüjal võib olla motivatsioon seda infot ostjale mitte avaldada. Samuti on suurem soov autot müüja nendel auto-omanikel, kelle autol on midagi viga. See on ka põhjus, miks autopoe sõiduplatsilt lahkudes auto hind kukub üsna palju. Turutõrke iseloom seisneb selles, et heade autode omanikel võib olla raskusi
majandusarengu soodustamine tulude ümberjaotamine nn Robin Hoodi funktsioon Turutõrgete leevendamine ja ühishüvede tagamine 19 Turu mittetäielik toimimine, tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud ja sissetulekute ebaühtlane jaotus ühiskonnas muudavad vajalikuks valitsuse sekkumise majandusellu. Olukorda, kus turumehhanismid ei suuda tagada maksimaalset kasumit, nimetatakse turutõrkeks. Turutõrge on ajas, ruumis ja hinnas sihtrühma vajadustele vastava teenuse puudumine turu tingimustes. Ühishüved on need kaubad ja teenused, mis on loodud tarbimiseks kogu ühiskonnale ilma turu vahenduseta, näiteks julgeolek, tervishoid, tervislik elukeskkond, haridus, kultuur 3. Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas Majanduse pikaajalist riiklikku planeerimist nimetatakse majanduspoliitikaks. Majanduspoliitikal on traditsiooniliselt neli peamist eesmärki:
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
sekkumiseta oleks saastamine liiga suur. Ehk teisiti öeldes, saastamise vähendamine on positiivseks välismõjuks, seega vähendatakse saastamist valitsuse sekkumiseta liiga vähe. Valitsused püüavad välismõjudele reageerida, kasutades mitmesuguseid regulatsioone, hinnasüsteeme, trahve, preemiaid, makse. Puudulikud turud Kui erasektor (turg) ei suuda pakkuda kaupa või teenust, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma, esineb turutõrge, mida nimetatakse turgude puudulikkuseks. Täielik turg pakuks kõiki kaupu ja teenuseid, mille pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus selle eest maksma. Mõnede majandusteadlaste arvates on sellisteks valdkondadeks kindlustus ja laenude andmine. Kindlustuse valdkonnas ei kindlusta eraettevõtted (kindlustusseltsid) üksikisikuid paljude tähtsate riskide vastu. Seepärast tuleks käivitada vastavad riiklikud programmid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
