1935. aasta arhiiviseadus tugevdas arhiivide rolli ühiskonnale väärtuslike dokumentide säilimisel ja kasutamisel. Nõukogude võimu ajal jätkasid arhiivid tööd, suuremates linnades tegutsenud maa-arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kaudu. 1990. aastatel taastati arhiivide iseseisev majandamine. 1998. aastal kinnitatud arhiiviseaduse alusel alustas 1999. aastal tegevust Rahvusarhiiv, hõlmates ajalooarhiivi Tartus, riigiarhiivi ja filmiarhiivi Tallinnas ning 15 maa-arhiivi üle Eesti. 2012. aastast kehtib Eesti avalikele arhiividele järjekorras kolmas arhiiviseadus. Noora on rahvusarhiivi uus peahoone Tartus. Noora nime esimene silp viitab tema asukohale Nooruse tänaval ja teine silp on lühend rahvusarhiivist. Hoone planeerimine algas 2010. aasta lõpus, ehitustööd detsembris 2014. Noora sai nurgakivi 15. aprillil 2015 ja avati pidulikult 1. veebruaril 2017.
TÜ Ühiskonnateaduste Instituut Gaythel Kukk Rahvusarhiiv Kaartide infosüsteem Referaat Juhendaja: Anneli Sepp Tartu 2014 Rahvusarhiiv Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. Rahvusarhiiv on valitsusasutus Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas, kuhu kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv
Helina Prints Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................3 1. MÕISTE..............................................................................................................................4 2. AVALIKUD ARHIIVID.........................................................................................................4 3. RAHVUSARHIIV...................................................................................................................5 4. RIIGIARHIIV........................................................................................................................6 5. ERAARHIIV...........................................................................................................................7 6.FILMIARHIIV..................................................................................................
mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. (2) Arhivaal on dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse, Ta on osa rahvuslikust kultuuripärandist ning seda säilitatakse püsivalt. (4) Avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud arhivaal antakse üle Rahvusarhiivile, kui seadus ei sätesta teisiti. § 3. Rahvusarhiiv (1) Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille põhiülesanne on asutuse või isiku poolt avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide hindamine, arhivaalide kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu võimaldamine ja nende kasutamise korraldamine. (2) Rahvusarhiiv kogub kokkuleppel omanikuga ning võimaluste olemasolul kultuuri- ja ajalooväärtusega eraõiguslikke dokumente, kui selleks on avalik huvi..
esemete konserveerimisest ja restaureerimisest. 3 RAHVUSARHIIVI ÜLEVAADE Rahvusarhiiv, mis loodi 1. jaanuaril 1999. aastal, on arhiivinduse keskuseks Eestis ning asub Tartus. Põhiülesandeks on tagada ühiskonna kirjaliku mälu (dokumentaalse kultuuripärandi) säilimine ja selle kasutamise võimalus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Rahvusarhiiv kogub ning säilitab Eesti kultuuri, ajalugu, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale olenemata nende loomise ajast või kohast. (Rahvusarhiiv1, 2015). Rahvusarhiiv kui valitsusasutus kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse. Rahvusarhiivi kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv ja neli regionaalset osakonda Haapsalus, Kuressaares, Valgas ja Rakveres. Samuti kuuluvad Rahvusarhiivi alla ka kõik
Rahvusarhiiv Riigikantselei halduses olev valitsusasutus ehk arhiivinduse keskus Eestis. Põhiülesandeks on tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kuluuripärandi säilimine ja kasutamine tänastele ja tulevastele põlvkonda. 4 Valgas, Rakveres, Kuressaares, Haapsalus. Eesmärk on luua õiguslikud tingimused üleminekul paberivabale asjaajamisele digitaalsele dokumendi- ja arhiivihaldusele. Arhiiviseadus Seadusega sätestatud õigusakt, mis sätestab arhivaalide kogumise, hindamise, Aarhiveerimise, säilitamise ja nende juurdepääsu korraldamise ning tegevuse alused. Arhiivieeskiri Reguleerib ja täpsustab dokumentide hindamist ja arhivaalide säilitamist avalikke ülesandeid täitvate asutuste või isikute juures kuni üleandmiseni. Kehtib: Rahvusarhiivile, Kohaliku omavalitsuse arhiivile, asutusele või isikule, kes täidab avalikke ülesandeid. Arhiivi moodustamise põhimõtted - Arhiivi moodustamisel lähtub asutus: * Päritolupõhimõttes...
Rahvusarhiiv Kristiina Kruus Teie 23.09.2017 Ringtee 25 72541 Tartu Meie 24.09.2017 nr 5-7/12 ARHIIVITEATIS Arhiiviteatis väljastatakse arhiiviseaduse § 10 lg 4 alusel õiguste või tehingute tõendamiseks. Arhiiviteatis on välja antud vastuseks päringule Viktor Kruusi töötamise kohta Koeru metskonnas. Koeru metskonna 29.04.1982. a tööle võtmise käskkirjaga nr 42-k võeti Viktor Leonidi p Kruus alates 26.04.1982. a tööle III kat. raietööliseks. Alus: LVMA. V-453.1.549. Koeru Metskonna 27.01.1989. a töölepingu lõpetamise käskkirjaga nr 15-k vabastati Viktor Leonidi p Kruus töölt 31.01.1989. a ENSV TööK § 35 p. 3 alusel omal soovil. Alus: LVMA. V-453.1.603. M.Pall Merle Pall Tartu osakonna juhataja 744325, [email protected] Riigilõiv 15 eurot. Alus: riigilõivuseaduse § 346 Arhiiviteatise väljastamine
Arhiivinduse lõpparvestuse kordamisküsimused 1. Rahvusarhiiv, selle struktuur, põhilised ülesanded. Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu – dokumentaalse kultuuripärandi – säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. 2. Õigusaktid, mis reguleerivad arhiivihaldust.
,,Why metadata mattes". The Information Management Journal (2006)http://www.arma.org/bookstore/files/Franks-Kunde1.pdf (18.04.2012) lk. 56 2 Franks, P ja Kunde, N. 2006 ,,Why metadata mattes". The information management Journal.http://www.arma.org/bookstore/files/Franks-Kunde1.pdf (18.04.2012) lk. 56 3 Franks, P ja Kunde, N. 2006 ,,Why metadata mattes". The information management Journal.http://www.arma.org/bookstore/files/Franks-Kunde1.pdf (18.04.2012) lk. 60-61 4 Rahvusarhiiv. Digitaalarhiivinduse strateegia 2005-2010, lk 12 2. Digitaalarhiivinduse (korralduse) probleemid Eestis, mis minu arvates on olulised Isiklikult pean sellel teemal kõige suuremaks probleemiks seda, kuidas tagada digitaalse info säilimine erinevatel andmekandjatel- ning formaadis nii, et dokumendis sisalduv informatsioon oleks ka tehniliste lahenduste arenedes edaspidi kättesaadav selle autentsel kujul. Seda aspekti mõjutab otseselt nii andmekandja, millele on
Pertinentsiprintsiip kui ajaloolise arhiivikorralduse põhimõte Pertinentsiprintsiip arhiivikorralduse alusena (klassifitseerib arhivaalid sisu järgi) hakkas domineerima Euroopa riikides juba 16. sajandil. Prantsuse Rahvusarhiiv, mis loodi 1789. aastal ja oli üks esimesi suuremahulisi ja eriilmelisi arhiive, võttis pertinentsiprintsiibi oma klassifitseerimisskeemi aluseks. Printsiibil oli puuduseid, kuna selle järgi tuli algse looja fond muuta erinevateks osadeks ja lahutada üksteisest. Vajadus parema arhiivikorralduse järele sundis prantsuse arhivaare töötama välja teaduslikumat printsiipi. Erinevatel andmetel 1839. või 1841. aastal sündis provenientsiprintsiip (Respect des Fonds pr. k.)
· Asutatud 1909 · Muuseum pühendati Jakob Hurda mälestusele, et säilitada tema pärand. · Nimeks pandi Eesti Rahva muuseum, mis tänapäeval kõlaks küll nagu Eesti Rahvusmuuseum · Põhirõhk pandi esemelisele vanavarale · Väärtustati kultuuriloolisi ja muinasteaduslikke esemeid NT: maa seest leitud kivimid (pronks) · Asustuse eesmärk oli saada Eesti kultuuri kõige täielikum varamu RAHVUSARHIIV · Arhiivinduse keskus · Põhiülesanne tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutamine tänastele ja tulevastele põlvkondadele · Rahvusarhiivi kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv ja filmiarhiiv. · Avatud 3.märts 1920 Tartus Rahvusarhiivi ülesanded on: · Koguda ühsikonnale olulist dokumenteeritud teavet · Pakkuda kogude võimalikult laia kasutamist ·
Säilitati pronkstahvlitele, seoti nahkhoidistega. Arhiiv põles ja kõik tahvlid sulasid ära. Sõna arhiiv tuleb kreeka keele vahendusel: ARHEION- kindel hoone, asutus. Keskajal arenesid kirjutamine ja dokumendiloome koos kristluse levikuga, oluline oli pärgamendi asemel paberi kasutuselevõtmine. Euroopa keskaeg tõi muudatuse, kus dokumentidega hakkasid tegelema notarid. Arhiiv selle tänapäevases tähenduses tekkis 1789, kui Pariisis asutati Rahvusarhiiv (Archives Nationales) ja loodi ühtne arhiivisüsteem. 1794 sätestati seadusega, et riik peab vastutama dokumentaalse pärandi säilitamise eest, ning sõnastati arhivaalide avalikkuse põhimõte. 1841 sõnastati provenientsiprintsiip ja 1881 registratuuriprintsiip kui arhiivikorralduse teoreetilised aluspõhimõtted. Esimese kutseühendusena loodi 1891 Hollandi arhivaaride ühing, 1910 toimus Brüsselis esimene ülemaailmne raamatukoguhoidjate ja arhivaaride kongress
Lõppenud juriidilise isiku dokumente säilitatakse kümme aastat. 4. Riigiasutused võivad anda üle 10-aastase säilitustähtajaga digitaaldokumendid, mis arhiiviväärtust ei oma, säilitamiseks Rahvusarhiivi. Nimetatud digitaaldokumentide Rahvusarhiivi üleandmise ja Rahvusarhiivis säilitamisega seotud kulud katab dokumente üleandev asutus riigisekretäri kehtestatud kulunormide alusel. Rahvusarhiiv tagab üleandnud asutusele nimetatud digitaaldokumentidele juurdepääsu.
Selgus, et töö tegemine nõudis rohkem aega ja vaeva. Paljud sugulased, kes vanaisa tundsid, on surnud ja need kes elus on, nendega ei saanud kontakti. 8. LISAD Lisa 1 Joonis . Otepää kodu Lisa 2 Joonis 2. Põlva kodu 1964 Lisa 3 Joonis 3. Vanaisa perekond vasakult: vend Kalju, õde Laine, vend Heino, isa August ja ema Emilie Lisa 4 Joonis 4. Vanaisa Ilmar, tütar Astrid ja elukaaslane Evi 9. KASUTATUD ALLIKAD 1. Rahvusarhiiv http://www.ra.ee/dgs/browser.php? tid=40&iid=200704415704&tbn=1&pgn=16&prc=100&ctr=0&dgr=0&lst=2&img =eaa1260_001_0000166_00306_m.jpg&hash=6908281aad0bd036e668d32704cb5a d3 2. Rahvusarhiiv http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=93658 3. Astrid Orti. Suuliselt autorile. Põlva, 06.04; 18.04; 08.05 4. Riina Juks. Suuliselt autorile. Põlva, 05.05; 06.05
• Revolutsiooni lõpp Prantsuse revolutsiooni tähtsus, tagajärjed. • Vana korra hävitamine, seisused ja feodaalsed igandid kaotati • Valgustusideede levik • Kiriku osatähtsuse vähenemine, ilmalikud toimingud • Usuvabadus, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadus • Uus mood, suhtlemisstiil (sina, kodanik) • „ Vabadus, võrdsus, vendlus!“; kodanike võrdõiguslikkus • Uus ajaarvamine, mõõdud, kaalud (meeter, kilogramm) • Kunstimuuseum rahvale (Louvre), rahvusarhiiv, avalikud raamatukogud • Ühiskonna politiseerumine, inimesed on poliitiliselt aktiivsed
Digitaalse info hoidmine CD Ril Optiliste andmekandjate perekond CDROM Compact Disc Read Only Memory CDR Compact Disc Recordable CDRW Compact Disc ReWritable DVDROM CDROMi analoog DVDR, DVD+R DCRi analoog DVDRAM, DVDRW, DVD+RW korduvkirjutatavad DVD, CDRW analoog MO Compact Disc MagnetoOptical Optiliste andmekandjate kasutamine digitaalse info säilitamiseks ja arhiveerimiseks Igapäevaste varukoopiate tegemisel omab tooriku kvaliteet ja salvestamise protsess suurt tähtsust. Tehnoloogia praegusel arenguetapil tuleb lugeda kõige sobivamaks autonoomseks digitaalse info säilitamise meediumik ühekordseks salvestamiseks mõeldud CDRi. DVD mahutab lgikaudu seitse korda rohkem infot kui CD. Rahvusarhiiv ei soovita andmete arhiveerimiseks kasutada DVDsid. Soovitused: 1. SOOVITUS: Planeerige digitaalse info arhiveerimist Arhiveerimine= info korrastamine + selle kirjeldamine Planeerimist tuleks alustada info hul...
Funktsiooni ja volituse kirjeldus. Sarja ja toimiku kirjeldus. Dokumendi kirjeldus. Faili tehnilised metaandmed. Failide arhiivivorming Avatud. Laialdaselt toetatud. Suure kasutajaskonnaga. Failide kasutamiseks on olemas tasuta rakendused või liidesed. Standardiseeritud. Failide konverteerimine Kui asutus otsustab dokumentide loomisel kasutada muid vorminguid peale arhiivivormingutesse, ehk teostada failide konverteerimisprotseduur. Rahvusarhiiv soovitab konverteerimist teostava rakenduse integreerida asutuse EDHSi ning kirjeldada konverteerimisprotseduuri oma asjaajamiskorras. Tehnilised metaandmed Tehnilised metaandmed võimaldavad saada ülevaadet arhiveeritud dokumentide mahust, kasutatud vormingutest ja nende kasutamiseks vajalikest tehnilistest vahenditest ilma, et oleks vajalik vaadelda iga arhiivis säilitatavat faili eraldi. Rahvusarhiivi
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast vastukaja. Saksa haritlaskond võttis Bastille´ vallutamise teate vastu üldise vaimustusega. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all. Venemaal suhtuti revolutsiooni puhkemisse esialgu rahulikult, kuna selles nähti üksnes ,,näljase rahvahulga" väljaastumist. Revolutsiooni süvenedes hakkas aga esialgne vaimustus vaibuma, eriti pärast Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehastamist. Selgus, et Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas. Saksa valitsejates tekitas lausa õudust revolutsiooni loosung vabadus, võrdsus, vendlus. Oluline oli ka tõsiasi, et Euroopa valitsejaperekonnad olid veresidemetega seotud ning see omakorda aitas kaasa revolutsioonilise Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele. Euroopa valitsejakod...
jne dokumente. 1574 Hispaanias esimene arhiivi jaoks ehitatud hoone Dokumendihalduse ajalugu Eestis Eesti vanim dokument 1237.a. paavsti saadiku Modena Wilhelmi ürik 1924 - Riigiasutuste asjaajamise juhtnöörid 1935 Esimene arhiiviseadus Dokumendihaldus arenes välja 20.saj. arhiivindusest 1990-ndate keskpaigast aastani 2000 elektroonilise dokumendihalduse arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv. Järgnes valitsusasutuste dokumendihaldusprogrammi DHP loomine. 96-97 ametiasutustes võeti laialdaselt kasutusele arvutid, seeläbi algas kiire areng dokumendihalduses. 2003 loodi Riigikantselei dokumendihalduse osakond (ül. Avaliku halduse ja arhiivide planeerimine, dokumentide väljatöötamine) 2012 - koordineerib avaliku sektori dokumendihalduse arengut Majandus ja kommunikatsiooniministeerium. 2012 arhiivinduse korraldamine Haridus ja Teadusministeeriumi ülesanne.
raamatukogud olid tänapäeva mõttes arhiivid, sisaldades maksude, laenude inventuuride jne dokumente. Esimene liigitusskeem on teada itaaliast ca 1200. 15.saj esimesed dokumendiregistrid. 19-20 saj asutati palju arhiive üle maailma ja hakati valdkonda koordineerima. Eestis on asjaajamine reglementeeritud alates 1924. aastast, kui kehtima hakkas registriraamat. 1935 esimene arhiiviseadus. 1990-ndate keskpaigast 2000ni elektroonilise dh arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv. 2003 loodi Riigikantselei dok.halduse osakond. 2012 koordineerib avaliku sektori dh arengut Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM). 2012 arhiivinduse korraldamine Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne. RIIKLIK KOORDINEERIMINE- DH arengu koordineerimispüramiid2012... MKM> Dokumndihaldusnõukogu> Ministeeriumid, maavalitsused >Ministeeriumite haldusala, KOV-id. MKM valitsemisalas on riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; sellega tegelevad osakonnad
Peagi mõisteti, et sunniviisiline usuvabastamine toob rohkem kahju ning karmidest usu ja kiriku vastu suunatud meetmetest loobuti Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Eitati endist kultuuripärandit. Hakati hävitama kultuuriväärtusi Eriti rängalt said kannatada lossid, kirikud, kloostrid, maali-, kunsti- ja raamatukogud 1793. a avati Louvre'is rahvale mõeldud kunstimuuseum ja sinna koondati paljud kunstiteosed Asutati rahvusarhiiv, pandi alus Euroopa kaasaegsele arhiivindusele Louvre muuseum Ühiskonna politiseerumine Ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale Võimu seaduslikuks allikaks on rahvas Rahvas hakkas tunnetama oma võimu ühiskonnaelu politiseerus Ühiskonnaelu politiseerumine Poliitika hakkas asendama religiooni ja sellest sai igapäevaelu osa Rahvas muutus ühtseks tervikuks Kodanikud sidusid end oma riigi piiride,
Uued ühikud kg ja g SUHTUMINE VANA KORRA AEGSESSE KULTUURIPÄRANDISSE Revolutsiooni algusaastatel eitati kultuuripärandit Hakati hävitama kultuuriväärtusi Eriti rängalt said kannatada lossid, kirikud, kloostrite maali-, kunsti- ja raamatukogud Loodi eraldi monumentide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida, mis kuulub säilitamisele, mis hävitamisele 1793. aastal avati Louvre'is rahvale mõeldud kunstimuuseum ja sinna koondati paljud kunstiteosed Asutati rahvusarhiiv, millega pandi alus Euroopa arhiivindusele ÜHISKONNA POLITISEERIMINE Ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale Võimu ainukeseks seadusandlikuks allikaks on rahvas Rahvas hakkas tundma oma võimu, mistõttu ühiskonnaelu politiseerus Hakkasid eksisteerima erinevad poliitilised vaated Poliitika hakkas asendama religiooni ja sellest sai igapäevaelu osa Rahvas muutus ühtseks tervikuks
Haldusorgani mõiste ja tunnused Avaliku halduse kandjatel on õigusvõime, kuid puudub teovõime.Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi.Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus (ka koguna v isikuna tegutsev), millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused).Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ on iseloomulik ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse tunnuse alusel: 1) institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta iseseisev (haldusorganisatsiooniline mõõde). 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Kuid see pädevus ei ole tema enda oma, vaid nn. võõras päde...
Revolutsiooniga kaasnes barbaarne kultuuriväärtuste hävitamine Eriti said kannatada aadlikest mahajäetud losside, kirikute, kloostrite maali-, kunsti- ja raamatukogud 1790. aastal hakati rakendama abinõusid et takistada sihipäratut kultuuripärandi hävitamist Loodi nn monumentide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida, mis kuulub säilitamisele, mis hävitamisel 1793. aastal avati Louvre'is rahvale mõeldud kunstimuuseum Arhiividokumentide säilitamiseks asutati rahvusarhiiv, mis pani aluse Euroopa kaasaegsele arhiivindusele 1794. aastal võeti vastu seadus avalike raamatukogude rajamise kohta terves riigis Bastille kindlus Ühiskonna politiseerumine Monarhia kukutamisega muutus kardinaalselt inimeste suhtumine riiki, valitsevasse võimu ja kirikusse Prantsuse revolutsioon purustas senised seosed: ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale Deklareeriti, et võimu ainukeseks seaduslikuks allikaks on rahvas
Palju hävitati ebavajalikuks peetavaid raamatuid ja arhiividokumente Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Barbaarne kultuuriväärtuste hävitamine Eriti rängalt said kannatada aadlikest mahajäetud losside, kirikute, kloostrite maali-, kunsti- ja raamatukogud Loodi monumentide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida, mis kuulub säilitamisele ja mis hävitamisele Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Avati Louvre' kunstimuuseum Asutati rahvusarhiiv, millega pandi alus Euroopa kaasaegsele arhiivindusele Võeti vastu seadus avalike raamatukogude rajamise kohta üle terve riigi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Louvre Ühiskonna politiseerumine Ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale
asutus), KOV asutus (halduse või linna halduse kandja), Valitsusasutus. 19. Nimeta ametiasutusi valitsusasutused, Riigikogu Kantselei, Riigikontroll, kohus,Õiguskantsleri Kantselei, KOV üksuse ametiasutus(nt Volikogu Kantselei), MUPO jne. 20. Millised on Täidesaatva riigivõimu asutused? Valitsusasutused (nt. ministeeriumid, maavalitsused, riiglikud ametid ja inspektsioonid, kaitsevägi, riigikantselei, prokuratuur, vanglad, rahvusarhiiv, häirekeskus jne). Tegelevad inimeste õiguste ja kohustuste üle otsustamisega ning riiklikult tähtsate küsimustega. RIIK FINANTSEERIB. On põhimäärus ja eelarve + pitsat väikese riigivapiga.Korraldavad seaduste täitmist. Vajalike rakendusaktide koostamist ja nende täitmise kontrollimist. Uute seaduste eelnõude ettevalmistamist. Avalik teenistus. Valitsusasutuste hallatavad asutused - RIIK FINANTSEERIB. Põhiülesandeks ei ole
Revolutsiooniga kaasnes barbaarne kultuuriväärtuste hävitamine Eriti said kannatada aadlikest mahajäetud losside, kirikute, kloostrite maali-, kunsti- ja raamatukogud 1790. aastal hakati rakendama abinõusid et takistada sihipäratut kultuuripärandi hävitamist Loodi nn monumentide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida, mis kuulub säilitamisele, mis hävitamisel 1793. aastal avati Louvre'is rahvale mõeldud kunstimuuseum Arhiividokumentide säilitamiseks asutati rahvusarhiiv, mis pani aluse Euroopa kaasaegsele arhiivindusele 1794. aastal võeti vastu seadus avalike raamatukogude rajamise kohta terves riigis Bastille kindlus Ühiskonna politiseerumine Monarhia kukutamisega muutus kardinaalselt inimeste suhtumine riiki, valitsevasse võimu ja kirikusse Prantsuse revolutsioon purustas senised seosed: ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale Deklareeriti, et võimu ainukeseks seaduslikuks allikaks on rahvas
html&h=254& w=400&sz=23&hl=et&start=6&um=1&usg=__3BkrglOHIsPFDmCbztDCKF35n2k=&tbnid=JFS4ieF qcPAMRM:&tbnh=79&tbnw=124&prev=/images%3Fq%3Dvaikiv%2Bajastu%26um%3D1%26hl %3Det%26lr%3D%26sa%3DG · http://et.wikipedia.org/wiki/Vapsid · http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti#Eesti_Vabariik_.281918.E2.80.931940.29 · http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts · http://www.miksike.ee/ · http://www.annaabi.com/materjal-4643-Eesti-Vabariik-1920-1940 · Rahvusarhiiv Tartu ülikool Raamat Eesti Vabariigi sisepoliitika lk 32, 49, 56, 65, 74, 77, 103, 137, 452-457 · Martti Turtola President Konstantin Päts , · http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.info-regenten.de/regent/regent- d/pictures/estonia-strandman.jpg&imgrefurl=http://www.info-regenten.de/regent/regent- d/estonia.htm&usg=__RFbwfDRBxu43Pfo4bFGNZhY- Vy4=&h=118&w=94&sz=4&hl=en&start=2&tbnid=0H57baqkS2RL0M:&tbnh=88&tbnw=70&prev=/i
poolses otsas) on pärit tõenäoliselt vanimast istutusperioodist. Selle allee jagab pooleks Inglisild (ehitatud1836-1838). Endiste muldkindlustuste edelapiiril kulgeval alleel asub Kuradisild (ehitatud 1913). 2. PILDID VAATAMISVÄÄRSUSTEST Tartu Toomkirik Kristjan Jaak Petersoni mälestussammas Tartu Tähetorn Sild K.E. von Baer mälestussammas Inglisild Tartu Toomemäe park Johan Skytte Vana Anatoomikum Riigikohus ja Rahvusarhiiv (ajalooarhiiv) Kirik (varemed) Endine naistekliinik Wilde ja Vilde Musumägi
2. Prantuse revolutsioon tõi endaga kaasa tähtsamate isikute inimestesõbralikuma suhtumise kodanikesse, mis muutus viisakaks kõnetusvormiks. Loobuti usust ja kirikuvõimsut, vaimulikel kästi abielluda ja religiooseid sümboleid hakati hävitama. Kui hiljem selgus, et sunniviisiline usuvabastamine toob kasu asemael hoopis kahju. 3. Üleriigiline raamatukogude rajamine ; Louvre'is hakati säilitama kultuuri(maalid, skulptuuri jne.) ; Loodi rahvusarhiiv, millega pandi alus Euroopa kaasaegsela arhiivindusele ; kasutusele võeti meeter mõõdustik kümnend süsteemi alusel ; barbaarsus ; poliitika. 4. Revolutsioonil oli ka negatiivseid tagajärgi: barbaarselt hakti lõhkuma vanu kultuuripärandeid. 5. Vaenlased kujutasid neid, kui ahneid ja pahatahtlike iimesi, kellel oli suur soov saad teiste riikide varandus ning kes hävitasi kõike, mis meenutas vanu aegu. Ise kujutasid
• Isikuandmete kaitse seadus • Keeleseadus • Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus • Riigivapi seadus • Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus • Vabariigi Valitsuse seadus Määrused: • Arhiivieeskiri • Asjaajamiskorra ühtsed alused Kust leida vastused ja õppida: *) Dokumendi- ja arhiivihaldus. Rahvusarhiivi juhised. [P. Noodapera, T. Tarandi, H. Vares]. Tartu: Rahvusarhiiv, 2009. *) Standard EVS-ISO 15489-1:2004. Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1, Üldnõuded. Eesti Standardikeskus. [Tallinn]: Eesti Standardikeskus, [2004]. *) Kutsestandard Dokumendihaldur, tase 6 (2014-2019). http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10541427/pdf/dokumendihaldur- tase-6.6.et.pdf (Leidub ka ÕIS-is õppematerjalide juures) *) Eelmise Lisa 1: "Kutsestandardis kasutatud mõisted." http://kutsekoda
Rahvusarhiivi juhised DOKUMENDI- JA ARHIIVIHALDUS Autorid: Pille Noodapera, Tuuli Tarandi, Hanno Vares Keeletoimetaja: Reeli Ziius Kujundaja: Kristel Kaerma Kaane kujundaja: Imre Heero Trükkija: Ecoprint AS Väljaanne on trükitud EVS-EN ISO 9706 standardis toodud nõuetele vastavale ISO 9706 arhiivipüsivale paberile. Autoriõigus: Rahvusarhiiv 2009 J. Liivi 4, 50409 Tartu, www.ra.ee, [email protected] ISBN 978-9985-858-65-3 Sisukord Sissejuhatus 5 1 Käsitlusala 6 1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7
tsaari- ja Eesti iseseisvuse aegsed dokumendid · 1958. a Hakati ehitama Maneezi tänavale uut arhiivihoonet · 1960. a Viidi arhiivid Siseministeeriumi alluvusest Ministrite Nõukogu alluvusse · 1965. a Valmisid Maneezi tänava uue hoone tööruumid · 1970. a Valmisid Maneezi tänava uue hoone hoidlad · 1989. a Taastati nimetus Eesti Riigiarhiiv · 1993. a Ilmus Riigiarhiivi fondide teatmiku I osa · 1. Jaanuar 1999 Moodustati riiklikest arhiividest Rahvusarhiiv, mille üheks struktuuriüksuseks sai riigiarhiiviosakond · 2000. a Augustis kinnitatud Rahvusarhiivi põhimäärus taastas Riigiarhiivi iseseisva arhiivina · 2001. a Ilmus Riigiarhiivi fondide teatmiku II osa (kokku on ilmunud 13 väljaannet) 2. AJALUGU Riigiarhiiv moodustab olulise osa meie rahvuslikust mälust. Arhiividokumendid alates Eesti Vabariigi väljakuulutamisest kuni taasiseseisvumiseni. Võib öelda, et Eesti taasiseseisvumise
16.Millised olid Prantsuse revolutsiooni tagajärjed? 5p Vana korra hävitamine, seisused ja feodaalsed igandid kaotati Valgustusideede levik Kiriku osatähtsuse vähenemine, ilmalikud toimingud Usuvabadus, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadus Uus mood, suhtlemisstiil (sina, kodanik) „ Vabadus, võrdsus, vendlus!“; kodanike võrdõiguslikkus Uus ajaarvamine, mõõdud, kaalud (meeter, kilogramm) Kunstimuuseum rahvale (Louvre), rahvusarhiiv, avalikud raamatukogud Ühiskonna politiseerumine, inimesed on poliitiliselt aktiivsed 17.Kirjuta vastus ( mõiste, nimi, daatum) 1)USA osariikide sõjaväe üldjuhiks nimetati 1775.a. G.Washington 2)II kontinentaalkongress võttis vastu dokumendi iseseisvusdeklaratsioon 3)4. juuli on USA-s iseseisvuspäev 4)USA seadusandliku võimuasutuse nimi kongress 5)III USA president T. Jefferson 6)Iseseisvussõja lõpp 1783 7)Seisuste esinduskogu Prantsusmaal generaalstaadid
või väljasaatmiseni) on operatiivne; · dokumendid lahendatakse tähtaegselt, on loodud töökindel tähtaegse lahendamise kontrolli süsteem; · lahendatud dokumendid paigutatakse toimikusse süsteemikindlalt; · dokumente säilitatakse nõuetekohaselt. 2. Millised institutsioonid koordineerivad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik- õiguslike juriidiliste isikute asjaajamise ja arhiivinduse alast tegevust EV-s? Vastus: Riigikantselei, Rahvusarhiiv, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3. Kirjeldage diferentseeritud asjaajamist. Asjaajamise korralduse organisatsioonilise vormi valik sõltub asutuse suurusest, struktuurist, territoriaalsest paiknemisest, dokumendiringluse mahust, juhi juhtimispõhimõtete valikust, tehnilisest varustatusest jm. Tsentraliseeritud asjaajamine Kõik asjaajamistoimingud (dokumentide vastuvõtt, registreerimine, lahendamine, lahendamise
RA võib arhivaali kasutamist piirata teabekandja halva füüsilise seisundi tõttu või kui kasutamine võib arhivaali kahjustada, tagades võimaluse korral juurdepääsu arhivaalis sisalduvale teabele. RA väljastab isiku õiguste või tehingute tõendamiseks arhiiviteatise. RA-le üleantavale eraõiguslikule dokumendile juurdepääsu tingimused sätestatakse lepingus. Lepingus sätestatud juurdepääsupiirang ei tohi kehtida kauem kui 50 aastat alates dokumendi üleandmisest. Rahvusarhiiv: Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille põhiülesanne on asutuse või isiku poolt avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide hindamine, arhivaalide kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu võimaldamine ja nende kasutamise korraldamine. RA kogub kokkuleppel omanikuga ning võimaluste olemasolul kultuuri- ja ajalooväärtusega eraõiguslikke dokumente, kui selleks on avalik huvi
Pariis Pariis on Prantsusmaa pealinn. Ta asub Põhja-Prantsusmaal Seine'i jõe ääres Ile-de- France'i regioonis. Pariisi halduspiirides on hinnanguline rahvaarv umbes 2153600. Pariisi linnaalal( unite urbaine), mis ületab ka halduspiirid ja mille elanikkond on 9,93 miljonit, toimub pidev linna kasv. Linnaala ümber asuvad pendelrände piirkonnad lõpetavad Pariisi suurlinnapiirid, mille elanikkond on 12 miljonit ja mis on samuti üks tihedamalt asustatud piirkondi Euroopas. Üle kahe aastatuhande on Pariis olnud tähtis asustuspaigaks; ka täna on Pariis üks maailma juhtivamaid äri- ja kultuurikeskusi ja ta mõjutused poliitikas, hariduses, meelelahutuses, meedias, moes, teaduses ja kunstis panustavad Pariisi kui ühe maailma kõige tähtsama globaalse linna staatusesse. Pariisi regioon( Ile-de-France) on eelkõige Prantsusmaa majandustegevuse keskus. 500,8 triljoni Euroga moodustas ta 2006.aastal rohkem k...
lõpetades raamatute ja arhiividokumentide põletamisega. See tegevus oli halb kasvõi seepärast, et tänapäeva ajaloolastel oleks palju abi tolleaegsetelt kirjutistelt. Selle taga oli eelkõige kohalike omavalitsuste ja üksikute aktiviste initsiatiiv. Eriti rängalt sai kannatada aadlikest mahajäetud losside, kirikute, kloostrite maali-, kunsti- ja raamatukogud. Sellegipoolest üritati leida sellele lahendus, luues monumentide komisjon, Louvre kunstimuuseum ja rahvusarhiiv, millega pandi alus Euroopa kaasaegsele arhiivindusele. Lisaks loodi seadus avalike raamatukogude rajamise kohta üle riigi. Monarhia kukutamisega muutus Prantsusmaal kardinaalselt inimeste suhtumine riiki, valitsevasse võimu ja kirikusse. Seniste arusaamade järgi oli peetud oluliseks riigialamate lojaalsust valitseja ja kiriku suhtes ning ühtlasi oli tunnustatud ka aristokraatia eesõigustatud seisundit ühiskonnas. Prantsuse
Uurimust kavandades tasub teadusraamatukogudest uurida, milliseid oma valdkonda puudutavaid andmebaase on võimalik kasutada. http://www.ttu.ee/raamatukogu/inforessursid/andmebaasid/ III ARHIIVIMATERJALID Uurimus võib toetuda ka arhiivides säilitatud allikmaterjalile. Eriti puudutab see ajaloouurimusi. Ka teistes uurimustes kasutatakse sageli arhiivide teavet kas peamise uurimisandmestiku või taustmaterjalina. Eesti Rahvusarhiiv kujutab endast riigiarhiivide süsteemi, kuhu kuuluvad Ajalooarhiiv http://rahvusarhiiv.ra.ee/ehaest/avaleht-2 , Riigiarhiiv http://www.ra.ee/vau/ , Harju, Lääne, Lääne-Viru, Tartu ja Valga maa-arhiiv; Eesti Rahvaluule Arhiiv on folkloori keskarhiiv Eestis:http://www.folklore.ee/era/ava.htm ; Peale selle on arhiive veel kirikutel, eraisikutel, seltsidel, ühistutel. IV VARASEMATE UURIJATE POOLT KOGUTUD MATERJALID.
-19 saj publikatsioonid, ajakirjad jne. Allikad annavad infot maastike kohta vaid väga kaudselt Käsikirjalised materjalid: dokumendid, mälestused, uurimused jne. Kust leida? Dokumendid peamiselt arhiividest, mälestused ja päevikud muuseumides, raamatukogudes ja muuseumites uurimused Käsikirjaliste materjalide otsimine igavene keeruline töö ning kogu arhiivindus on täiesti omaette teadus. Eestis olemas üks suur rahvusarhiiv, lisaks olemas eraldi Narva ja Tallinna arhiiv, lisaks väiksemad arhiivid. Riigiarhiiv Tallinnas - põhiliselt materjalid alates esimesest EV perioodist. Kõik mis vanem on enamasti ajalooarhiivis. Osakonnad Haapsalus, Kuressaares, Valgas ja Rakveres Ajalooarhiiv Tartus põhiliselt vanemad materjalid (materjalid enne esimest Eesti Vabariigi perioodi) Filmiarhiiv
loomisel on osalenud tuhanded tegijad. Kavandatav andmebaas avab selle varamu ülevaatlikul viisil ja ulatuslikus tunnusteruumis otsinguvõimalustega varustatuna. Nii mahuka filmikogu kohta täieliku andmestiku koondamine on töömahukas ja kulukas ettevõtmine. Töö teostamiseks on oma toetuse andnud kõik filmivaldkonnaga seotud võtmeorganisatsioonid - Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusringhääling, AS Tallinnfilm, Eesti Rahvusarhiiv, Eesti Kinoliit, Balti Filmi- ja Meediakool, Eesti Filmiajakirjanike Ühing, Eesti Film 100 ja MTÜ Eesti Filmi Andmebaas - kes sõlmisid 20. jaanuaril 2009 Ühiste kavatsuste kokkuleppe rahvusfilmograafia loomise toetamiseks. Nende organisatsioonide esindajad moodustavad projekti Konsultatiivkomitee. Valminud ja testitud on andmebaasi originaalne kodeerimisjuhend. Iga filmi kirjeldatakse võimalikult põhjalikult. Filmitunnused sisaldavad andmeid filmi sisu, zanri, autorite, osatäitjate,
Et digitaalsete dokumentide säilitamisel on tähtis nende taaskasutamise võimalus, ei ole arvestatavaks lahenduseks ka e-kirjade haldamine paberkandjal, kuigi e-kirjade väljaprintimine välistab nende hilisema muutmise võimaluse. Eelmainitud meetodeid tuleb rakendada juhul, kui puudub võimalus kasutada e-kirjade haldamisel elektroonilist dokumendihalduse süsteemi. Digitaalarhiivinduse strateegias aastaiks 2005-2010 on Eesti Rahvusarhiiv väljendanud seisukohta, et alatise säilitustähtajaga digitaalarhivaale peaks hallatama ainult nõuetele vastavas tarkvarakeskkonnas. Siiski on nii meil kui ka mujal ikkagi väga levinud paberile printimine, sest ei ole välja kujunenud konkreetsed nõuded ja tavad dokumentide digitaalsetena haldamiseks kogu nende elukäigu jooksul. E-posti haldamine jäetakse sageli töötajate endi otsustada või rutiinsete
Prantsuse revolutsiooni mõju ja tagajärjed arhiivinduse süsteemi väljakujunemisel. Suured mõjutused olid tingitud Suurest Prantsuse revolutsioonist, mis tähistab uut epohhi arhiivinduses ning tõi kaasa kaasaegse arhiivindussüsteemi tekke. Revolutsiooni ajal ka kõigi hilisemate revolutsioonide ajal olid korduvaks probleemiks peremeheta arhiivid. 1794. a 25. juunil võeti vastu arhiiviseadus, mis sai hiljem oluliseks eeskujuks paljudele riikidele. Selle dekreediga loodi Rahvusarhiiv, mis allus rahvuskogule (seadusandlikule võimule). Esimeseks direktoriks (1804.-ni) oli Gaston Camus. Prantsusmaal rakendati järgmisi olulisi printsiipe: 1. Riik kannab vastutust oma dokumentaalse pärandi säilimise eest! 2. Arhiivide avalikkuse printsiip igal kodanikul oli õigus pääseda arhiivi (samas hakati välja töötama piirangute süsteemi). 3. Ekspertiisi probleemid mida arhiivi võtta, mida mitte. Arhiivi võeti kõik praktilise väärtusega dokumendid
Keelati talupoegade teotöö Riigistati kiriku- ja riigist lahkunud aadlike maad. Müüdi maha ja tagasi ei juletud seda enam nõuda. Likvideeriti tsunftid vaba ettevõtlus Sisetollide kaotamine Meetermõõdustik Haridus, kultuur, kombed Kultuurivarade hävitamine: kirikute, losside, kloostrite rüüstamine, nt Notre Dame ja St Denis' katedraalid, Versailles' loss. Raamatukogude, arhiividokumentide hävitamine. Riikliku kaitse korraldamine. Louvre kunstimuuseumiks. Avalikud raamatukogud. Rahvusarhiiv Uued koolid ja kõrgkoolid Tiitlite kaotamine. Kodanik, proua, härra. Puhvpükste asemel pikad püksid. Parukad moest, lihtne juus. Antiigi jäljendamine. Napoleoni sise- ja välispoliitika . V: Põhjalikult korraldati ümber kohtupidamine ja seadusandlus. 1804. Aastal õeti vastu ,,Tsiviilkoodeks". Napoleon parandas riigi suhteid kirikuga, sõlmides Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe. Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 1802 eluaegne konsul/rahvahääletus
korrstamisne teistsugune, vorminuid Eestis kasutatav ja arhiiviseadusest pärinev dokumendi legaaldefinitsioon kehtib täielikult ka digitaaldokumendi kohta - dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Sellele lisaks saab digitaaldokumendi definitsiooni täpsustada, rõhutades tema erinevusi traditsioonilisest paberdokumendist. Rahvusarhiiv defineerib digitaalarhiivinduse strateegias digitaaldokumenti kui elektrooniliste seadmete abil loodud ning andmekandjale talletatud dokumenti, mis erineb paber- või analoogkandjal dokumendist selle poolest, et seda saab jaotada kolmeks iseseisvaks osaks: 1. bitijada andmekandjal; 2. vorming, mis moodustub bitijada esitus-, struktureerimis- ja paigutusviisist; 3. teave, millel on teabe- ja tõestusväärtus: sisu tõestab fakte ja tegevust; kontekst seostab dokumenti looja
Infot näitusetekstide koostamiseks saadi arhitektuuriajaloolase Mart Kalmu koostatud raamtust „Arhitekt Alar Kotli“, ajakirjanduses avaldatud artiklitest, vestlustest arhitekti pereliikmetega, suheldes Alar Kotli projekteeritud hoonete praeguste omanikega. Jooniseid, projekte ja fotosid saadi nii Anu Kotli arhiivist, Eesti Arhitektuurimuuseumi kogust kui Vabariigi Presidendi Kantseleist. Lisaks kasutati pildimaterjali internetis leiduvatest allikatest, sh Eesti Rahvusarhiiv, Eesti Filmiarhiiv jt. 2.1.5 Koostamine Kogutud materjali professionaalsel tasemel esitlemiseks oli kaasati näituse kuraatorina kunstiteadlane Karin Paulus. Ühiselt valiti välja pildimaterjal ja koostati tekstid. Slaidiesitluse Alar Kotli kunstiloomingust koostas Mirjam Savisto. Slaidiesitluse isa eluloost läbi tema tööde koostas Anu Kotli. Arvutimängu Alar Kotli hoonete tundmiseks tegi Kairo Pohlak. 2.1.6. Kujundamine
Eesti Maaülikool Keskkonna- ja põllumajandusinstituut Liisa-Maria Tiidu ABJA-PALUOJA ARENGU KIRJELDUS Referaat õppeaines PK. 0777 Juhendaja: Pille Tomson Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 ABJA-PALUOJA .................................................................................................................................... 4 Asend ja halduspiirid ........................................................................................................................... 4 Ajalooline taust.................................................................................................................................... 4 Aleviks ja linnaks kujunemine ............
Lidia Feklistova 9 Kasutatud infoallikad [1] Tiiu-Reet Kõrven ,,Asjaajamine", Tallinn 2005 [2] Tiiu-Reet Kõrven ,,Dokumendihaldus", Külim 2006 [3] Jelena Rootamm-Valter "Asjaajamine", Vastus 2000 [4] Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus, Plankide vormid (online), http://www.ekk.edu.ee/uldinfo/avalik-teave/plankide-vormid, (24.09.2008) [5] Rahvusarhiiv, Rahvusarhiivi juhis. Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus (online), http://www.ra.ee/juhised/auditjuhis.pdf, (24.09.2008) [6] Rahvusarhiiv, Rahvusarhiivi juhised. Dokumendi- ja arhiivihaldus (online), http://www.ra.ee/juhised/dhjuhis.pdf, (24.09.2008) [7] Rahvusarhiiv, Dokumendihalduse ABC (online), http://www.ra.ee/abc, (24.09.2008) 80
võimalusega, soovides seda ennetada ning arvestada tuleohutuse nõudeid. Ankeedi vastustest on näha, et standardist EVS-ISO 11799:2005 Informatsioon ja dokumentatsioon - Arhiivi- ja raamatukogumaterjalide hoiunõuded ei ole lähtunud ükski asutus. See võib tuleneda sellest, et puudub teadmine selle standardi olemasolu kohta. Vastavate valdkondade standardeid võiks soovitada kasutada Rahvusarhiiv oma kontroll käikude või soovituste andmisel. Standardist on asutustel võimalik saada üsna häid näpunäiteid arhivaalide säilitamise ja ohutuse planeerimise kohta. 14 12 12 11 10 10 8 6 6 5 4
Loodi üks arhiiv: ENSV keskarhiiv (Tartu). Partei arhiivi ülesanne oli säilitada Eesti kommunistlike bolseviku tegevuste dokumente. Enamikel uurijatele olid arhiivi materjalid kättesaamatud, selle jaoks pidi olema partei liige. Hiljem tehti üleriiklik arhiiv, mis oli avalik kõigile. 1984. aastal reorganiseeriti ENSV riigi keskarhiiv kaheks: Tallinn: Eesti NSV oktoobri revolutsiooni ja sotsialistliku ülesehituse riikliku keskarhiiv (ORKA).Tartu: Eesti NSV rahvusarhiiv (RAKA). Jagati kahe arhiivi vahel olemasolevad materjalid, oktoobri revolutsiooni alates materjal oli ORKAs ja varasem materjal oli RAKAs. 960ndatel ja 1970ndatel luuakse olulisi arhiive: NSV teaduse arhiiv. ENSV filmi ja foto dokumentide riiklik keskarhiiv, Eesti NSV teaduse tehnilise dokumentatsiooni riiklik keskarhiiv (Koguti kõik projektid). Rajooni arhiivid, ülesandeks oli talletada kohalike asutuste materjale, talletada personali dokumente. Arhiivid võeti julgeoleku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
