Pareto efektiivsuse eeldused: Turul on suur hulk tarbijaid ja müüjaid, kes ei saa turuhinda mõjutada. Turul nõutud kauba kogus = pakutud kauba kogusega. Turul puuduvad sisenemisbarjäärid. Kõik omavad täielikku informatsiooni turul toimumise kohta. Kui eeldused on täitmata, tekivad turutõrked. Turutõrked Turutõrked on põhjuseks miks turg ei toimi ja on vajalik valitsuse sekkumine. Turutõrked: Välismõjud Konkurentsitõrked Infotõrked Turgude puudulikkus Avalikud kaubad Välismõju Välismõjuga on tegemist juhul kui ühe üksikisiku või ettevõtja tegevus mõjutab teisi üksikisikuid või ettevõtjaid. Välismõju võib olla positiivne või negatiivne. Ühiskonna heaolu aspektist on positiivne välismõju aktsepteeritav ja valitsuse sekkumist eeldab pigem negatiivse välismõju juhtum. Piqou maks ja subsiidium
andmine. Kindlustuse valdkonnas ei kindlusta eraturud (kindlustusseltsid) üksikisikuid paljude tähtsate riskide vastu. Seepärast tuleks käivitada vastavad riiklikud programmid. Tavaliselt on selliste programmide käivitamiseks tarvis mingeid olulisi sündmusi (Ühendriikides Suur Depressioon, üleujutused 1967.a., terroriakt 11.09.2001 jms. Eesti näidetena võiks tuua pankade pankrotilaine 1997-1998, ilmastikust tingitud kahjustused). Infotõrket Infotõrked on jällegi meie elus väga levinud, ka mina puutun nendega vahetpidamata kokku. ,,Mitmeid valitsuse tegevusi motiveerib tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ning arvamus, et turg ise pakub liiga vähe informatsiooni. Kahtlemata ei ole võimalik absoluutselt täielik informatsiooni omamine ning viimase hankimist tuleb vaadata ka kui ühte võimalikku tootmiskulu. Esinevad aga ka olukorrad, kus informatsiooni mitteomamisel on teatud
paraneks ilma kellegi teise olukroda samaaegselt halvendamata. Sellist jaotust, mille korral kellegi olukorda ei saa parandada ilma teise olukorda halvendamata nim Pareto-optimaalseks jaotuseks. Maj on Pareto-efektiivne vaid teatavatel tingimustel ning on olemas olukorrad, mille puhul turg ei ole Pareto-efektiivne. Neid nim turutõrgeteks ning need on valitsusele tegutsemisajenditeks: konkurentsitõrked, üldkasutatavad hüvised, välismõj tootmisest ja tarbimisest, puudulikud turud, infotõrked, tööpuudus koos inflatsiooni ja tasakaalutu majandusega. 11. Turutõrgete liigid, näited o Välismõjud · Neg välismõjud - on tingitud sots ja erakulude erinevustest ja viivad pakkumise liigsele kasvule. Nt keskkonna saastamine (tootmistegevus toob endaga kaasa vee, õhu ja maapinna saastamise). Siinkohal kasutatakse lahenduseks nt korrigeerivat maksu.
Era kaup – avalikult pakutava erakauba tarbimise normeerimismeetodid on hind, toota võrdne kogus kaupu kõigile (haridus nt), järjekorras olek, valla toetus. 10. Turutõrge? Klassikaline turutõrge on monopol. Turutõrge ehk turuhäire on turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada. Turutõrgete liigitus: konkurentsitõrge, üldkasutatavad hüvised, välismõjud, puuduliku turud (kindlustusturud, kapitaliturud), infotõrked, tööpuudus, inflatsoon ja tasakaalutus. 11. Klassikalised eelarveprintsiibid? Avalikkuse printsiip – kõik riigieelarvega seotud dokumendid ja eelarvemenetlus on avalik; ühtsuse printsiip – ühe aruandeperioodi tulud ja kulud peavad olema kajastatud ühes eelarves, mitte olema hajutatud mitmes eelarves; tõepärasuse (täpsuse) printsiip – planeeritavad tulud ja kulud peavad võimaliikult täpselt vastama
Neid nimetatakse turutõrgeteks ning need on valitsusele tegutsemisajenditeks. Nimetatud olukordi on kuus: 1. konkurentsitõrked (kartellid, ühinemised, monopolid) 2. üldkasutatavad hüvised (piiramatus ja välistamatus, tuletorn majandusteaduses) 3. välismõjud tootmisest ja tarbimisest (negatiivsed-keskkonna saastamine, positiivsed vaktsineerimine) 4. puudulikud turud 5. infotõrked (tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus) 6. tööpuudus koos inflatsiooni ja tasakaalutu majandusega. 12. Konkurentsi mõiste, konkurentsiaspektid ja vormid: Konkurents on subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Konkurentsiaspektid: o Konkurentsil on tagajärjed, turutulemused. o Konkurents näitab ennast turuprotsessi kulgemises, osaliste turukäitumises.
Segamajandus – tugev valitsuse sektor ja riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimeste vajaduste rahuldamiseks. Puudujääk – nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus. Ülejääk – kui hüvise hind on kõrgem tasakaaluhinnast, ületab pakutav kogus nõutavat. Turutõrked on põhjuseks miks turg ei toimi ja on vajalik valitsuse sekkumine. Turutõrked on välismõjud, konkurentsitõrked, infotõrked, turgude puudulikkus, avalikud kaubad. Kui kaupade ja teenuste hinnad kiiresti suurenevad, siis on tegemist inflatsiooniga. Inflatsiooniga kaasneb raha ostujõu langus. Töötus on olukord, kus inimesed, ke soleksid nõus turul kujunenud tööjõu hinna korral oma tööjõudu pakkuma, ei suuda tööd leida. Turumajandus on selline süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutust reguleerib konkurents.
turg ei ole Pareto-efektiivne. Neid nimetatakse turutõrgeteks ning need on valitsusele tegutsemisajenditeks. Nimetatud olukordi on kuus: 1. konkurentsitõrked;(kartellid,ühinemised,monopolid) 2. üldkasutatavadhüvised;(piiramatusjavälistamatus,tuletornmajandusteaduses) 3. välismõjud tootmisest ja tarbimisest; (negatiivsed(keskkonna saastamine), positiivsed (vaktsineerimine). 4. puudulikudturud; 5. infotõrked (tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ja arvamus, et turg pakub ise liiga vähe informatsiooni), lemon market, kindlustusturg; 6. tööpuuduskoosinflatsioonijatasakaalutumajandusega.(Stiglitz,1995). 12. Turutõrgete analüüsi kriitika Traditsiooniline majandusteadus eeldab turu toimimist piiravate tegurite olemasolu. Isegi majandusteadlased, kes tavaliselt eelistavad majanduslike probleemide lahendamisel turulahendeid, möönavad turutõrgete olulisust
edendamisega ning mitmete muude valdkondadega, kus vaid nõudmise ja pakkumise tulemusena ei jõuta ühiskonnale soovitava tulemuseni Pareto-efektiivne jaotus Ressursside jaotust, mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata on PARETO- EFEKTIIVNE Turutõrked valitsuse tegevuse ajendina: o Konkurentsitõrked o Ühishüvised o Välismõjud o Infotõrked o Tööpuudus ja inflatsioon o Ümberjaotamine ja pooltasuta kaubad Ühishüvised Tarbitakse kollektiivselt ning jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta Mittekonkureeriv: o Kui see kaup on juba turule pakutud, siis iga edasise tarbija lisandumine ei suurenda kulutusi ressurssidele o Näiteks majakas: kui majakas on juba ehitatud ja plingib, siis
Omaette probleemi moodustab täiendavate turgude puudumisega kaasnev. Näide suhkruga kohvi kohta - eeldusel, et kõik inimesed joovad kohvi ainult koos suhkruga ja tarbivad suhkrut põhiliselt kohvi magusaks tegemiseks. Üksik ettevõtja, kes planeeriks kas kohvi või suhkru eraldi toomist, ei teeks seda, kuna kummalegi eraldi puudub turg. Küll saaks nad aga koos tegutseda. 26.Miks vangide dilemmas ei saavutata Pareto efektiivsust? Riigile toetuvad lahendused. *27.Infotõrked ja tehingukulud (???) Infotõrked: Mitmeid valitsuse tegevusi motiveerib tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ning arvamus, et turg pakub ise liiga vähe informatsiooni. Kahtlemata ei ole võimalik absoluutselt täielik informatsioon ning viimase hankimist tuleb vaadata ka kui ühte võimalikku tootmiskulu. Esinevad aga ka olukorrad, kus informatsiooni mitteomamisel on teatud süstemaatiline põhjus, mis omakorda halvendab turu kui majandusmehhanismi toimimist.
Sellist jaotust, mille korral kellegi olukorda ei saa parandada ilma teise olukorda halvendamata nim Pareto-optimaalseks jaotuseks. Majandus on Pareto-efektiivne vaid teatavatel tingimustel ning on olemas olukorrad, mille puhul turg ei ole Pareto-efektiivne. Neid nim turutõrgeteks ning need on valitsusele tegutsemisajenditeks: konkurentsitõrked, üldkasutatavad hüvised, välismajanduse tootmisest ja tarbimisest, puudulikud turud, infotõrked, tööpuudus koos inflatsiooni ja tasakaalutu majandusega. 11.Objektiivsed ja subjektiivsed turutõrked. Objektiivsed turutõrked: Välismõjud ja avalikud hüvised; Suuruseelised ja kulutuste pöördumatus; Infoprobleemid; Kohandumisprobleemid. Subjektiivsed: Eraalgatuslikud (kartelli-kokkulepped; turujõu kuri-tarvitamine; konkurentsi kahjustavad ühinemised). Riiklikud (riigiabi; kaubandustõkked). 12.Struktuur-
Majandus- ja muu tegevuse välis- või kõrvalmõjud. Need on olukorrad, kus teistele oma tegevusega tekitatud kahju (negatiivsed kõrvalmõjud) ja kasu (positiivsed kõrvalmõjud) jääksid kompenseerimata, kui valitsus ei sekkuks. Valitsuse sekkumine tõstab ühiskonna heaolu. Puudulikud turud. Siia kuuluvad näiteks kindlustusturg (eraturud ei kindlusta paljude tähtsate riskide vastu), kapitaliturg (õppelaenude garanteerimine, eluasemefondid, ekspordi krediteerimine jm.). Infotõrked. Informatsioon on oma olemuselt avalik kaup (üldkasutatav hüvis). Veel ühe inimese informeerimine ei vähenda teiste informeeritust. Eraturg pakub informatsiooni ebapiisavalt, seepärast peab valitsus sekkuma, nõudma informatsiooni avaldamist näiteks kaupade kohta ja ise tootma informatsiooni (ilmateated jmt.). Majanduse tasakaalutus (tööpuudus ja inflatsioon). Tööpuudust peetakse märgiks, et turul on midagi korrast ära. Kas ja kui, siis mida peab valitsus ette võtma? Selle
8.Selgitage vertikaalsete juhtimisseoste ja horisonaalsete koostöösuhete olemust juhitava protsessi väliskeskkonna kujundamisel. (Majanduse jätkusuutliku arengu tagamiseks peab tasakaalustama majandussubjektide vertikaalsed ja horisontaalsed seosed.) Kuigi majandussubjektide horisontaalsete seoste tasakaalustamise ulesande suudab turg peamises osas enam-vähem täita. Probleemid tekivad turutõrgete (infotõrked, välismõjud, monopoli jms) esinemiselm aga sotsiaalse õigluse tagamisel. Sel juhul puuab valitsus regulatsioonide ja rahalise sekkumise abinõudega (maksud, subsiidiumid, toetused jms), kindlustusmehhanismidega ja avaliku sektori poolsete teenuste pakkumisega turutõrkeid uletada, nii et majandussubjektid saaksid valitsuse poolt kujundatud välistingimustes omavahelised horisontaalsed suhted turu kaudu tasakaalustada.
tundes on võimalik luua sobivat keskkonnapoliitikat. Stiglitzi (1995) kohaselt on olemas kuus olemuselt erinevat olukorda, mille korral turg ei ole Pareto-efektiivne. Neid olukordi nimetatakse turutõrgeteks ja valitsusele on need tegutsemisajendiks. Turutõrgete liigitus: 1. Konkurentsitõrked 2. Üldkasutatavad hüvised 80 3. Välismõjud 4. Puudulikud turud 5. Infotõrked 6. Tööpuudus, inflatsioon ja tasakaalutus Konkurentsitõrked Selleks et nähtamatu käsi toimiks, peab valitsema konkurents. Mitmetes majandusharudes aga valitseb olukord, kus suur osa turust on ühe või kahe-kolme ettevõtte käes. Eesti lähiajaloos olid sellisteks harudeks näiteks energeetika, raudteetransport, telefoniteenused (kuni 2001.a. alguseni oli Eesti Telefonil monopol fiks.telefoniteenustele). Samas ei tähenda firmade vähesus seda, et nad omavahel ei konkureeri.
maksukorralduse seadus), 1990 (Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus) MAKSUSTAMISE EESMÄRGID: Teoorias eristatakse fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke. Põhiküsimused: kuidas finantseerida kaupade/teenuste pakkumine, mida turg ei saa või ei soovi pakkuda? Kuidas finantseerida turumajandusega kaasnevaid programme? TURUTÕRKED: Konkurentsitõrked, positiivsed ja negatiivsed välismõjud, puudulikud turud, infotõrked (tulud ja kulud on ajas eraldatud; tulu olemus ei ole arusaadav), valitsus peab tagama avalikud kaubad ja teenused (ühine tarbimine, erasektor neid ei tooda ega paku) ÜLDKASUTATAVAD KAUBAD/TEENUSED: Omadused: kasutamist ei ole võimalik normeerida; kasutamise normeerimine ei ole soovitav. Turu tingimustes: erakulud ja -tulud; konkureeriv tarbimine, teadmine, makse ja tulu samaaegne, tulu tajutav (nähtav), maksja = tulu saaja
Esimesed loodavad ehk vähendada sotsiaalseid pingeid, teised pooldavad indiviidide otsustamist ja tegutsemisvabadust – see aga mõjutab otseselt avaliku sektori otsustusprotsessi. 11 -------------------------------------- 70.Millist liiki turutõrkeid esineb? Turutõrkeid on üldiselt viit liiki: konkurentsitõrked, avalike hüvede pakkumise rahastamine, hüviste tootmise või tarbimise välismõjud, infotõrked ning tööpuudus. 71.Kuidas kutsub informatsiooni asümmeetrilisus esile turutõrke? Informatsiooni asümmeetrilisus kutsub esile turutõrke, kui see põhjustab nõudluse ja pakkumise ebakõla. Näiteks ei jõua kindlustuslepingu sõlmijad omavahel kokkuleppele, sest mõlemal osapoolel on otsuse langetamise jaoks erinev informatsioon, mis ei ole siiski omavahel ühtne. 72.Millised probleemid tekivad seoses loomuliku monopoli tingimustes pakutavate
madalamat poolthäälte osatähtsust, sest siis jõuab AS rohkem ära teha. Need, kes hindavad rohkem individuaalset otsustamist ja tegevusvabadust, eelistavad kõrgemat konsensuse lähedust. Need, kes AS-i positiivselt hindavad, eelistavad ilmselt ka suuremat AS mahtu. 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 70. Millist liiki turutõrkeid esineb? Erinevate turutõrke vormidena on konspektis toodud konkurentsitõrked, avalikud hüvised, välismõjud, infotõrked ja tööpuudus. 71. Kuidas kutsub informatsiooni asümmeetrilisus esile turutõrke? Tõrge tekib näiteks tervisekindlustusturul, kus mõlemad pooled ei valda olukorrast täielikku infot ning seega tekiks ilma reguleerimata olukord, kus ravikulud oleksid ühe indiviidi jaoks väga kõrged. AS sekkub, pakkudes kindlustusteenust avaliku hüvisena läbi avaliku sektori ettevõtte. Samuti tekib turutõrge nt kasutatud autode turul. Auto müüja on auto seikukorras rohkem
välistatud. Avaliku sektori vajadus - kuna turumehhanism ei rakendu. Turumehhanism ei ole teatud olukordades efektiivne, kuna ei ole tegemist täieliku konkurentsi turgudega. Tavaliselt tuuakse välja 6 sellist olukorda. Neid nimetatakse turutõrgeteks ja nende olemasolu tõttu reaalses majanduselus peabki valitsus sekkuma ja tegutsema. Turutõrked on järgmised: 1.konkurentstõrked; 2.välismõjud; 3.puudulikud turud; 4.infotõrked; 5.avalikud kaubad: 6.tööpuudus, inflatsioon ja tasakaalutus. 3.Avalike hüviste mittevälistatavus ja mitterivaalsus Nagu märgitud, erafirmad on huvitatud kasumit andvate kaupade tootmisest. Ühiskonnale vajalike kaupade tootmise, mida erasektor ei soovi toota või ei tooda piisavalt, peab riik endale võtma. Neid kaupu nimetatakse ühiskondlikeks ehk avalikeks kaupadeks. Puhastel avalikel kaupadel on 2 omadust, mis teevad nende tootmise erafirmale mittekasulikuks: 1) mittevälistatavus
annaabi.ee 
