Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Harjutused majandusõpetuses (mikroökonoomika) Ettevõtteteooria Ülesanne 4.3 Valige ainuke õige vastusevariant tabeli põhjal Tõümmake sellele ring ümber Teie väikeettevõttes küpsetatakse saiakesi. Tabelis on toodud saiakeste kogutoodang ühes nädalas erineva arvu küpsetusahjude korral Ahjud, tk. 1 2 3 4 5 TP 1000 2200 3500 4200 4800 MP 1200 1300 700 600 1) Tabeli põhjal hakkab kahaneva piirtootlikuse seadus toimima: a) teise ahju rakendamisel c) neljanda ahju rakendamisel b) kolmanda ahju rakendamisel d) viienda ahju rakendamisel 2) Keskmine kogutoodang on maksimaalne, kui on rakendatud: a) üks ahi c) neli ahju b) kaks ahju e) viis ahju c) kolm ahju 3) Viienda ahju piirt...
Punkt on olemas...Edasi? P K 12 Y EA- piir 10 8 6 4 2 10 20 30 40 q X L Millise hinna valiksid? Tulu kasvab. Mis juhtub? Joonista isokvant Kaup X odavnes-mis juhtub? P p p MC AC MR MR
Punkt on olemas…Edasi? P K 12 Y EA- piir 10 8 6 4 2 10 20 30 40 q X L Millise hinna valiksid? Tulu kasvab. Mis juhtub? Joonista isokvant Kaup X odavnes-mis juhtub? P p p MC AC MR MR
kui argumendi x väärtus muutub ühe protsendi võrra, kui y ei muutu. Mis on kahe muutuja Nivoojooned.Kahe muutuja f-oni z=f(x,y) funktsiooni nivoojoon? nivoojoonte võrrandiks nim. võrrandit f(x,y)=c. Nivoojooneks on lõikeringjoone projektsioon xy-tasandil. Isokvant, isokost, ükskõiksuskõver on nivoojoonte rakendused majanduses. Mis on isokvant, isokost ja Isokvant-kõver, mis näitab kõiki kahe sisendi ükskõiksuskõver? kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt objektiivselt kasutatuna võimaldavad toota kindla tootmiskoguse. Mis on tootmistegurite asendatavuse piirmäär? Tootmisfunktsiooni Q= f (K,L), kus K on kapital ning L
Suuruse f osaelastsuseks majandusnäitaja x suhtes (y suhtes) nimetatakse suurus: Funktsiooni osaelastsus majandusnäitaja x suhtes (y suhtes) näitab ligikaudselt mitme protsenti võrra muutub funktsiooni väärtus, kui argumendi x (argumendi y) väärtus muutub ühe protsendi võrra kui y ei muutu (kui x ei muutu). 48. Mis on kahe muutuja funktsiooni nivoojoon? Kahe muutuja funktsiooni z = f(x,y) nivoojoonte võrrandiks nimetatakse võrrandit f(x,y)=C 49. Mis on isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver? Isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver on nivoojoonte rakendused majanduses. Isokvant tähendab majandusuuringutes kõverat, mis kajastab erinevate tegurite kombinatsioone, isokvant on antud tootmiskoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht. Isokost on nende sisendikombinatsioonide graafiline koht, mida firma võib antud summa eest muretseda. Ükskõiksuskõver väljendab
nullile 28. Mis on mitme muutuja funktsiooni gradient? Missuguses suunas kasvab mitme muutuja funktsioon kõige kiiremini? Gradient - vektor funktsiooni määramispiirkonna mingis punktis, mille koordinaatideks on vastava osatuletise väärtused selles punktis Mingis punktis leitud gradientvektori suund näitab funktsiooni kiireima muutumise suunda selles punktis. 29. Mis on kahe muutuja funktsiooni nivoojoon? Mis on isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver? Funktsiooni z = f(x;y) nivoojooneks nimetatakse punktihulka, mis rahuldab (nivoojoone) võrrandit z = C. Enamikul funktsioonidel on lõpmata palju erinevaid nivoojooni. Isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver on nivoojoonte rakendused majanduses. Isokost annab meile kõik mahtude paarid (x, y), mille korral kulu on ühesugune. Kui lugeda Q konstantseks C (nivoojoone mõiste), siis saame võrrandi,
selle optimaalne tootmispotentsiaal ja kus tööpuudus on väiksem kui loomulik. keinsism J.M. Keynesi uurimustest alguse saanud suund majandusteaduses, mis lähtub eeldusest, et kapitalistlik majandus ei ole oma olemuselt stabiilne ning seda peab riiklikult juhtima. Keinitsistid- "lühiajalised" pessimistid Klassikud- "pikaajalised" optimistid ETTEVÕTE JA KONKURENTS Tootmisfunktsiooni kirjeldatakse isokvantide (isoquant) ehk samasuskõverate abil. Isokvant on kõver, mis näitab erinevaid tootmistegurite kombinatsioone, mida firma saab kasutada teatud tootmistaseme saavutamiseks.
selle optimaalne tootmispotentsiaal ja kus tööpuudus on väiksem kui loomulik. keinsism J.M. Keynesi uurimustest alguse saanud suund majandusteaduses, mis lähtub eeldusest, et kapitalistlik majandus ei ole oma olemuselt stabiilne ning seda peab riiklikult juhtima. Keinitsistid- "lühiajalised" pessimistid Klassikud- "pikaajalised" optimistid ETTEVÕTE JA KONKURENTS Tootmisfunktsiooni kirjeldatakse isokvantide (isoquant) ehk samasuskõverate abil. Isokvant on kõver, mis näitab erinevaid tootmistegurite kombinatsioone, mida firma saab kasutada teatud tootmistaseme saavutamiseks.
kapital Tootmisfunktsioon sõltub tehnoloogilistest tingimustest. Tootmisfunktsiooni võib kajastada tabeli kujul ja graafiliselt. Vt tabel lk 125 Kui olemasolevate vahendite toodetakse maksimaalne kogus, on tootmine tehnoloogiliselt efektiivne, kui toodetakse väiksem koguprodukt, on tootmine ebaefektiivne. Majandusteoorias eeldatakse, et iga tootja lähtub oma toodangu tootmisfunktsioonist, et mis tahes sisendite kombinatsiooniga, mida ta kasutab, maksimaalne kogus toota. Isokvant tootmisfunktsiooni graafiline kujutis ehk kõver, mis näitab kõiki 2 sisendi kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt efektiivselt kasutatuna võimaldavad toota kindla koguse toodangut. 1) Kui firma võib kauba teatud koguse toota erinevaid sisendite kombinatsioone kasutades, nimetatakse tootmisfunktsiooni muutuvate proportsioonidega tootmisfunktsooniks. Lk 126 joonis 6.1 2) Fikseeritud proportsioonidega tootmisfunktsioon hüvise saab toota ainult ühe
marginaalseks asendusnormiks. PIIRASENDUSNORM: PAN1 = AB / BC ja PAN2 = PQ / QR Tarbimistasakaal punktis C saavutatakse, kui kahe kauba hindade suhe võrdub piirasendusnormiga. PANc = Qx / Qy = Py / Px Tarbija hinnavaru kujutab endast vahet hüvise tegeliku väärtuse ja hinna vahel, mida tarbija on nõus maksma. LOENG 3 - ETTEVÕTLUSE ALUSED Klassikalise käsitluse järgi olid tootmissisenditeks vaid maa, kapital ja töö. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER, ISOKVANT, TOOTMISFUNKTSIOON Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus on võimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate koguste olemasolu korral. Tootmisfunktsioon näitab alati maksimaalset võimalikku toodangu kogust, määrab kindlaks tootmissisendite ja väljundite seose Üldjuhul kasutatakse tootmiseks n erinevat sisendit. Lõpptoodang Q on funktsioon neist ja mis avaldub valemiga: Q = f (X1 , X2 , ..., Xn )
muutumisele. Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid- 1. ajaperioodi pikkus; 2. alternatiivkaupade olemasolu. 4. TOOTMINE JA KULUD. Tootmisfunktsioon- kajastab tootmisprotsessi sisendite ja väljundite omavahelist seost, mis näitab, missugust maksimaalset kogust võib antud perioodil iga antud sisendite kombinatsiooniga toota. TP = f(L,K) TP - firma koguprodukt; L kasutatud töö hulk; K kasutatud kapitali kogus. Isokvant- on tootmisfunktsiooni graafiline kajastus. Ta kujutab endast kõverat, mis näitab kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt efektiivselt kasutatuna võimaldavad toota teatud tootmiskoguse. Tema kuju näitab, kas tootmisfunktsioon on muutuvate või fikseeritud proportsioonidega. Keskmine produkt (AP)- on koguprodukti ja kasutatud sisendi hulga jagatis AP = TP : L Piirprodukt (MP)- on koguprodukti juurdekasv, mille põhjustas ühe täiendava sisendiühiku
Väär 10. Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb iga hüvise puhul. Väär Test 4 ettevõtteteooria 1. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse lisaks ilmutatud kuludele arvesse ka omavahendite alternatiivkulu. Tõene 2. Monopol erineb monopolistlikust konkurentsist selle poolest, et esimesel juhul konkureerivad omavahel monopolid. Väär 3. Piirproduktitulu = piirprodukt × hind. Tõene 4. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 5. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi vormist. Tõene 7. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul). Tõene 8
Väär 10. Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb iga hüvise puhul. Väär Test 4 – ettevõtteteooria 1. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse lisaks ilmutatud kuludele arvesse ka omavahendite alternatiivkulu. Tõene 2. Monopol erineb monopolistlikust konkurentsist selle poolest, et esimesel juhul konkureerivad omavahel monopolid. Väär 3. Piirproduktitulu = piirprodukt × hind. Tõene 4. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 5. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi vormist. Tõene 7. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul). Tõene 8
tootmiskombinatsioonide geomeetriline koht. Optimaalsed vähenemine ja tööpuudus. Majandustsükliks nimetatakse tegeliku kombinatsioonid on kõik need, mis asuvad tootmisvõimaluste kõveral. rahvamajanduse kogutoodangu (RKT) perioodilist kõikumist Matemaatiliselt kajastab konkreetsete sisendite maksimaalselt potentsiaalse tootmismahu suhtes. Juhul kui tarbimiskulud ületavad võimalikku väljundit tootmisfunktsioon. Isokvant on toodangu antud tulusid, on tegemist defitsiitse tarbimisega ehk ülekulutamisega. koguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht. Autonoomne tarbimine väljendab füsioloogilistele vajadustele vastavat Kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel saadavat toodangu kasvu tarbimist, mis ei sõltu tulude suurusest. Indutseeritud tarbimine
PIIRKASU on hüvise lisaühiku tarbimisest saadav kasu(pikkuse) rahaline väljendus. MAKSMISE PIIRVALMIDUS - hüvise X eest kujutab endast hüvisele Y kulutatud rahasummat, millest indiviid on nõus loobuma, et saada juurde veel üht ühikut hüvist X ilma, et tema kogukasulikkus (TU) muutuks. 11 SISENDID JA TOOTMINE TARBIJATEOORIA JA TOOTMISEL SAMA PÕHIMÕTE ÜKK = ISOKVANT EJ = ISOKOST KOGUPRODUKT e KOGUTOODANG TP - mingil kindlal ajaperioodil ettevõttes valmistatud tootmise väljundi üldkogus, mida mõõdetakse tavaliselt füüsilistes (naturaalsetes) toodangu ühikutes. ISOKVANT (samatoodangu joon) on joon, mis näitab kahe tootmisteguri alternatiivseid kombinatsioone, et toota vajalikku kogust toodanguühikuid. Isokvandi tõus mõõdab piirproduktide suhet. Isokosti tõus mõõdab sisendite hinnasuhet, ETTEVÕTTE KASUM
nii väike, et ta ei suuda hüvise müügikoguse (ressursi ostukoguse) muutmise abil mõjutada hüvise (ressursi) turuhinda. Hüvis – Hüvis (commodity) on kaupade ja teenuste üldnimetus. Inferioorsed – Inferiooorsed (väheväärtuslikud hüvised) (inferior goods) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui tarbija sissetulek väheneb (suureneb) Isokost – Isokost (isocost) on nende sisendite kombinatsioonide graafiline koht, mida firma võib antud summa eest muretseda. Isokvant – Isokvant (isoquant) on antud tootmiskoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht. Tunnused: negatiivse tõusuga, koordinaatide alguspunktist kaugemal (suuremad kogused), ei lõiku omavahel kunagi, kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes. Kaasajooksmisefekt – Kaasajooksmisefekt (bandwagon effect) väljendub inimeste soovis või püüdes tarbida hüvist, mida tarbivad teised. Kahaneva piirkasulikkuse seadus – Kahaneva piirkasulikkuse seadus (law of
Mfy(x,y) = f´Y(x,y) 2. Selgitada osaelastsuse mõistet mitme muutuja funktsiooni korral. Funktsiooni osaelastsus majandusnäitaja x suhtes (y suhtes) näitab ligikaudselt mitme protsendi võrra muutub funktsiooni väärtus, kui argumendi x väärtus (y väärtus) muutub ühe protsendi võrra kui y ei muutu (x ei muutu). 3. Mis on kahe muutuja funktsiooni nivoojoon? Kahe muutuja funktsiooni z=f(x,y) nivoojoonte võrrandiks nimetatakse võrrandit f(x,y)=C 4. Mis on isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver? Isokvant: Olgu toodangufunktsioon Q=Q(x,y). Kui lugeda Q konstantseks C, sis saame võrrandi mis esitab kõikvõimalikke (x,y) punkte, mis annavad toodangu suuruseks C. Seda nivoojoont nimetatakse isokvandiks ehk samatoodangukõveraks. Isokost: Kui C=f(x,y) esitab tootmistegurite X ja Y kulusid, siis nimetatakse selle funktsiooni nivoojoont isokostiks. Seega annab isokost meile kõik mahtude paarid (x,y) mille korral kulu on ühesugune.
fikseeritud). Teatud punktist hakkab kogutoodangu juurdekasv vähenema ja MP võib minna negatiivseks. Tuleneb kahaneva piirtulu seadus. Tulu kasvab kahanevas ulatuses. AP < MP kasulik tootmist suurendada AP > MP kõige kasulikum toota AP > 0 > MP pole mõtet tootmist laiendada. Pikk periood, mastaabiefekt Isokvantide tunnused: (kõverad, mis näitavad maa/kapitali töötajate suhet??) Tootmisfunktsiooni kirjeldatakse isokvantide (isoquant) ehk samasuskõverate abil. Isokvant on kõver, mis näitab erinevaid tootmistegurite kombinatsioone, mida firma saab kasutada teatud tootmistaseme saavutamiseks. Negatiivse tõusuga Koordinaatide alguspunktist kaugemal suuremad kogused Ei lõiku omavahel kunagi Kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes Sisendite tehnilise asenduse piirmäär MRTS MRTS (marginal rate of technical substitution) Näitab ühe sisendi kogust, mida võib asendada teise sisendiga, ilma et tootmiskogus muutuks.
Mfy(x,y) = f´Y(x,y) 2. Selgitada osaelastsuse mõistet mitme muutuja funktsiooni korral. Funktsiooni osaelastsus majandusnäitaja x suhtes (y suhtes) näitab ligikaudselt mitme protsendi võrra muutub funktsiooni väärtus, kui argumendi x väärtus (y väärtus) muutub ühe protsendi võrra kui y ei muutu (x ei muutu). 3. Mis on kahe muutuja funktsiooni nivoojoon? Kahe muutuja funktsiooni z=f(x,y) nivoojoonte võrrandiks nimetatakse võrrandit f(x,y)=C 4. Mis on isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver? Isokvant: Olgu toodangufunktsioon Q=Q(x,y). Kui lugeda Q konstantseks C, sis saame võrrandi mis esitab kõikvõimalikke (x,y) punkte, mis annavad toodangu suuruseks C. Seda nivoojoont nimetatakse isokvandiks ehk samatoodangukõveraks. Isokost: Kui C=f(x,y) esitab tootmistegurite X ja Y kulusid, siis nimetatakse selle funktsiooni nivoojoont isokostiks. Seega annab isokost meile kõik mahtude paarid (x,y) mille korral kulu on ühesugune.
- Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta nimetatakse tööintensiivseks tehnoloogiaks. - Tootmisfunktsioon kirjeldab toodangu hulka, mida on võimalik toota, kombineerides erinevates kogustes tööd ja kapitali. - Töö ja kapitali asendamise piirmäära defineeritakse kui kapitali koguse vähenemist töö koguse ühe ühikulisel suurenemisel nii, et tootmismaht ei muutuks. Isokvant- samakoguse joon - kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saame samakoguse kõvera Tehnilise asendamise piirmäär - Tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada toodangumahtu muutmata. - Seda, milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab tehnilise asendamise piirmäär (MRTS) Samakulujoon - Samakulujoonel asuvad kõik need töö ja kapitali kombinatsioonid, mida on võimalik kasutada
kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga. · TP=f (L,K), L- tööjõud K- kapital · Tootmisfunktsioon sõltub tehnoloogilistest tingimustest · Tootmisfunktsioon tabelina, sisendid maa ja töö, nende kombinatsioonist sõltub TP · Tootmisfunktsiooni graafilisest kujust nim. Isokvandks (125-126) · Tp on koguprodukt Isokvant · Isokvant on kõver mis näitab kõiki 2 sisendi kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt efektiivselt · Kasutatuna võimaldavad toota kindla koguse toodangut. · Joonis. Tootmisisokvandid lk. 126 · Komb. B, D ja C on võrdse toodanguga · Kõige kasulikuma odavama kombinatsiooni leidmiseks peab teadma sisendite hinda. · Joonis. Fikseeritud proportsioonidega tootmisfunktsiooni isokvandid · A,B,C näitavd kindlate sisendite koguste proportsiooni
paljudes majandusprotsessides on lihttööjõud ja pisut enam kvalifitseeritud tööjõud osaliselt nn asenduskaubad. Lihttöötajate palgatõus vähendab nõudlust nende järele ja peaks seega suurendama oskustöötajate hõivet (kuid nende palk ei muutu). Vt joonis – suhtelise palga muutus peegeldub kulujoone tõusus, kus w tähistab oskustöötaja palka ja w1 ning w2 lihttöötaja palka vastavalt enne ja pärast miinimumpalga tõstmist. Sinine joon on samatoodangujoon ehk isokvant. Seminar 2 ülesanne 9. Oletame, et kivimist kruusa tootmisel saab kasutada nii kapitali kui tööjõudu, mis on osaliselt asendatavad. Sama koguse (1 tonni) kruusa tootmiseks kasutatakse USA-s kapitali- intensiivset tootmisviisi ja Nepaalis tööjõu-intensiivset tootmisviisi. Millest selline erinevus tootmisviiside valikul (eeldades, et põhimõtteliselt on mõlema riigi tehnoloogia-alased teadmised ühesugused)? Eelmise ülesandega sama loogika: olulised on
Tootmissisendite . asendus - tootmissisendid on teatud ulatuses üksteisega . asendatavad. Seetõttu leidub küllaltki suur hulk tehniliselt . efektiivseid tootmissisendite geomeetrilisi kombinatsioone. Neid 13. ( ) , väljendatakse isokvandiga e. samakogusejoonega. 13. Isokvant on antud toodangukoguse valmistamiseks vajalike 14 Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa tootmissisendite geomeetriline koht. 13.1. 13.1.Isokvant ja nende parv (kogum) kapitali ja tööjõu erinevate koguste tarbimise korral
3.Astmefunktsioon on ruutfunktsiooniga võrreldes tunduvalt jäigem 4.Astmefunktsioon läbib alati koordinaatide alguspunkti 5.Argumendi kasvades funktsiooni väärtused piiramatult kasvavad. Cobb-Douglas`e tootmisfunktsioon kujutab endast astmefunktsiooni. Ökonomeetriliste mudelite analüüsimisel on abiks asenduskõverate (isokvantide) koostamine ja analüüsimine. Isokvant on kindla koguse valmistamiseks vajalike sisendite tehniliselt efektiivsete kombinatsioonide geomeetriline kirjeldus. Tootmisfunktsioon ja isokvant iseloomustavad konkreetset tehnoloogiat. 9. Ökonomeetrilise mudeli koostamise põhietapid. 1. Probleemi teoreetiline analüüs 2. Ökonomeetrilise mudeli formuleerimine, st. võrrandi e. funktsiooni tüübi ja sõltumatute muutujate valik 3. Probleemi iseloomustavate arvandmete hankimine 4
Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Firma aastatulu oli 55000 eurot ja majanduslik kasum on 2000 . Arvuta, kui suur on ettevõtte normaalkasum. 2 500 Iga ettevõtte raamatupidamine toob välja mis tahes toote valmistamiseks tehtud kogukulutused alljärgnevate komponentidena: Otsesed ja kaudsed kulud Isokvant on: Samakogusejoon(Tootmissisendid on teatud ulatuses üksteisega asendatavad. Seetõttu leidub küllaltki suur hulk tehniliselt efektiivseid tootmissisendite geomeetrilisi kombinatsioone. Neid väljendatakse isokvandiga e. samakogusejoonega.) Juhul kui tootmiseks kasutatakse n tükki erinevaid sisendeid, siis tootmisfunktsioon oleks: Q = f (X1, X2, ..., Xn), kus Q - toodangu kogus; X1, X2, ..., Xn sisendressursid Kahaneva piirtootluse seadust defineeritakse:
mis näitab, missugust maksimaalset kogust võib antud perioodil iga antud sisendite kombinatsiooniga toota. Tootmisfunktsiooni saab esitada: verbaalselt, tabeli kujul, Graafiliselt ja matemaatiliselt. matemaatilisel kujul: TP = f(L,K) ,kus TP - firma koguprodukt; L kasutatud töö hulk; K kasutatud kapitali kogus. Isokvant - on tootmisfunktsiooni graafiline kajastus. kujutab endast kõverat, mis näitab kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt efektiivselt kasutatuna võimaldavad toota teatud tootmiskoguse. Tema kuju näitab, kas tootmisfunktsioon on
tööjaotus Division of labor Разделение труда Kapitali laiendamine Capital widening Расширение капитала Kapitali süvendamine Capital deepening Углубление капитала isokulu isocost изокоста isokvant isoquant изокванта kahanev mastaabiefekt decreasing returns to scale Убывающий эффект масштаба kahaneva piirtootlikkuse law of diminishing marginal Закон убывающей предельной seadus productivity производительности
tootmissisendite kombinatsiooniga võib antud tehnoloogia korral toota. Valem: TP=f Ettevõtte teenib kasumit siis kui toodangu müügist laekuv rahasumma on suurem kui tootmissisenditele tehtud kulutused. Kasumi valem: Tulu-kulu arvestamine: Raamatupidamislik (kitsas, konkreetses, raamatupidamislikus mõistes) Majandusanalüütiline (laias, üldises, majandusteoreetilises mõistes) Graafiliselt saab tootmisfunktsiooni kujutada isokvantide abil. Isokvant e samatoodangu (samakoguse) joon kindla toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite kombinatsioonide geomeetriline koht. Isokvant näitab kahe tootmisteguri alternatiivseid kombinatsioone, et toota vajalikku kogust toodanguühikuid. Keskmine produkt e keskmine kogutoodang on kogutoodangu ja selle valmistamiseks kulunud tootmisteguri hulga jagatis. (AP, ATP) keskmine produkt e kogutoodangu tootmisteguri ühe ühiku kohta kajastab mingi(muutuva) tootmissisendi keskmist tootlikkust:
44. Asendamise piirmäär mõõdab *tarbija valmisolekut asendada üht kaupa teisega selliselt, et tema kogukasulikkus ei muutu tegelt ÕIGE *kahe kauba hindade suhet (moodles õige) Arvestustest 4.1 1. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse lisaks ilmutatud kuludele arvesse ka omavahendite alternatiivkulu. Tõene 2. Monopol erineb monopolistlikust konkurentsist selle poolest, et esimesel juhul konkureerivad omavahel monopolid. Väär 3. Piirproduktitulu = piirprodukt × hind. Tõene 4. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 5. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi vormist. Tõene 7. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul). Tõene 8
30. Tööjõu piirtoodang on seda suurem, mida rohkem on töölisi. a) Õige b) Vale 31. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. a) Õige b) Vale 32. Keskmine kulu ehk keskmine kogukulu iseloomustab ettevõtte suurust. a) Õige b) Vale 33. Tehnilise asendamise piirmäär iseloomustab tootmistegurite asendamise võimalusi nii, et kogutoodang ei muutuks. a) Õige b) Vale 34. Samakoguse joon ehk isokvant väljendab tootmistegurite hindade mõju tootmismahule. a) Õige b) Vale 35. Samakoguse joonel ehk isokvandil asuvad kõik sellised tootmistegurite kogused, mis võimaldavad toota ühesuguse koguse lõpptoodangut. a) Õige b) Vale 36. Samakulu joone tõus on suhteline tegurihind. a) Õige b) Vale 37. Tööjõu piirtoodangu arvutamiseks jagame muutuse tootmismahus muutusega tööjõus. a) Õige b) Vale 38. Piirtoodang iseloomustab kogutoodangu vähenemist. a) Õige b) Vale 39
kogustes tööd ja kapitali. Töö ja kapitali asendamise piirmäära defineeritakse, kui kapitali koguse vähenemist töö koguse ühe ühikulisel suurenemisel nii, et tootmismaht ei muutuks. Seega on tootmissisendid teatud ulatuses üksteisega asendatavad. Järelikult leidub piisavalt suur hulk tehniliselt efektiivseid tootmissisendite kombinatsioone, mille puhul tootmismaht ei muutu. Graafiliselt väljendatakse neid kombinatsioone isokvandiga. Isokvant on antud toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht (vt. Joonis 8.7). Joonis 8.7 Isokvant ehk samakoguse joon See isokvant näitab meile erinevaid tehnoloogiaid, millega saab toota 15 kampsunit päevas. Näiteks punktis b kasutatakse 2 masinat ja 2 töölist, selleks, et toota 15 kampsunit päevas. Samasuguse kampsunite koguse päevas saaks toota ka 1 masina ja 4 töölisega (punkt c). Isokvandi puutuja tõus määrab ära tehnilise asendamise piirmäära
tööd ja kapitali. Töö ja kapitali asendamise piirmäära defineeritakse kui kapitali koguse vähenemist töö koguse ühe ühikulisel suurenemisel nii, et tootmismaht ei muutuks. Seega on tootmissisendid teatud ulatuses üksteisega asendatavad. Järelikult leidub piisavalt suur hulk tehniliselt efektiivseid tootmissisendite kombinatsioone mille puhul tootmismaht ei muutu. Graafiliselt väljendatakse neid kombinatsioone isokvandiga. Isokvant on antud toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht (vt. Joonis 7.1). Kapital 4 3 b 2 c 1 15 kampsunit
d) nädalalõpp suusatades enne eksamisessiooni. 52. Kas lineaarne amortisatsiooniarvestus on tüüpiline tänapäeva Eestile? On küll 53. Mis alljärgnevatest väidetest on õiged? a) kasum on vajalik, kui ettevõte soovib jätkata oma tegevust; b) kasum on ettevõtte jaoks signaal tootmise efektiivsusest; c) suurem amortisatsiooninorm vähendab ettevõtte kasumit, kuid on sellegipoolest ettevõttele kasulik; d) mitte kõik ettevõtted ei arvuta amortisatsiooni. 54. Millise kujuga saab olla isokvant? 55. Mis on mastaabiefekt? 56. Millisel juhul on mastaabiefekt püsiv? 57.Mille poolest erinevad raamatupidamislikud ja (majandus)teoreetilised kulud? 58. Kas raamatupidamislikud kulud saavad olla suuremad kui (majandus) teoreetilised kulud? Ei saa 59. Kas raamatupidamislikud kulud saavad kokku langeda (majandus) teoreetiliste kuludega? Võivad jah 60. Kumb on suurem: kas raamatupidamislik kasum või majanduslik kasum? Mille võrra? 61
alternatiivkulud on kasvavad. Sisuliselt tuleb arvestada, et tootmismahu samaks jäämise korral saab uue tööjõu ühiku rakendamise puhul loobuda aina vähemast hulgast kapitalist ja vastupidi. 19. Miks saavutab tootja suurima kasumi samamahukõvera ja samakulujoone puutepunktis? Sellepärast, et tootja soovib maksimeerida kasumit ja seega peab ta fikseeritud kogukulu silmas pidades tootma niipalju kui võimalik. Tootmise mahtu väljendab aga isokvant ja seega peabki tootja valima sellise isokvandi, mis oleks täpselt samakulujoone puutepunktis. Valides 0-punktile lähema tootmismahu isokvandi, oleks tootmine ebaefektiivne selles mõttes, et tootja saaks kasumit veel kasvatada. Samakulujoonest kaugem tootmismahu isokvant oleks aga kättesaamatu, kuna see eeldaks kulude suurendamist. 20. Selgitage Edgeworth-Bowley kasti abil, miks on tootmine Pareto-efektiivne siis
mingi ajaperioodi jooksul. Keskmine kogutulu ATR või AR on tulu, mida ettevõte saab keskmiselt ühe müüdud e realiseeritud tooteühiku kohta. Piirtulu e marginaaltulu MR on ettevõtte kogutulu muut, mis saadakse ühe täiendava tooteühiku müügist. Tehnilise asenduse piirmäär MRTS on arv, mis näitab mitu ühe tootmisteguri ühikut on vaja teise tootmisteguri ühe ühiku asendamiseks tootmismahu (valmistatava koguprodukti) samaks jäädes. Isokvant e samatoodangu joon on kindla toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite kombinatsioonide geomeetriline koht. Isokost e isokulu joon näitab võimalikke tööjõu ja kapitali koguste kombinatsioone fikseeritud kogukulude tasemel tööjõu ja kapitaliühiku hindade püsivaks jäädes. Pika perioodi kulud ja kulukõverad 16 7. Mittetäielik konkurents
hüviste koguhulka. Tootmisfunktsioon kajastab tootmisprotsessi sisendite ja väljundite omavahelist seost, mis näitab, missugust maksimaalset kogust võib antud perioodil iga antud sisendite kombinatsiooniga toota. Tootmisfunktsiooni saab esitada: verbaalselt; tabeli kujul; graafiliselt; matemaatiliselt. Tootmisfunktsioon matemaatilisel kujul: TP=f(L,K), kus TPfirma koguprodukt, Lkasutatud töö hulk, Kkasutatud kapitali kogus. Isokvant on tootmisfunktsiooni graafiline kajastus. Ta kujutab endast kõverat, mis näitab kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt efektiivselt kasutatuna võimaldavad toota teatud tootmiskoguse. Tema kuju näitab, kas tootmisfunktsioon on muutuvate või fikseeritud proportsioonidega. Lühiperioodiks nim ajavahemikku, mille jooksul vähemalt üks sisenditest ei ole muudetav.
Sotsiaalne efektiivsus 4. Keskkonna ehk ökoloogiline efektiivsus Tehniline efektiivsus ...näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalset väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes. Tehniline efektiivsus = toodang/kapital, maa, tööjõud Ei arvestata sisendite hindu ning väljund antakse naturaalühikutes, mistõttu tehniliselt efektiivne lahendus võib majanduslikus mõttes anda kahjumit. Tehnilise efektiivsuse väljendus isokvant (toodangu antud koguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht) KUI SUUR ON TUNNIPALK? KUI SUUR ON AASTAPALK? Majanduslik efektiivsus ...on toodangu hulk sisendite maksumuse ühiku kohta. Majanduslik efektiivsus sõltub tehnilisest efektiivsusest ja sisendite hindadest. Majandusliku efektiivsuse väljenduseks isoskost (s.o. puutuja, mis lõikab isokvandi joont selle kõige madalamas punktis). Majandusliku efektiivsuse 2 aspekti on jaotuse efektiivsus ja jaotuse õiglus.
kapital, info). Tootmise iseloomustamiseks kasutatakse tehnilise ja majandusliku efektiivsuse mõistet. Tehnilise efektiivsuse leidmiseks jagatakse toodangu kogus sisendite kogusega (naturaalühikutes väljendatuna). Majandusliku efektiivsuse puhul arvestatakse sisendite hindasid ja ta väljendab toodangukogust sisendite kulu 1 rahaühiku kohta. Graafiliselt väljendatakse tootmisfunktsiooni isokvantide abil. Isokvant ehk samatoodangu joon on mingi kindla toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite kombinatsioonide geomeetriline koht. Mastaabiefektiks nimetatakse seda, kui kõikide tootmissisendite samaaegsel suurendamisel toimub toodangu (väljundi) suurenemine. Toodangu suurenemise proportsioonid võrreldes sisendite suurendamise proportsioonidega võivad olla erinevad ja sellest lähtudes eristatakse kasvavat, kahanevat ja püsivat(konstantset) efekti.
Ainelistest ressurssidest: looduslikud- maavarad, metsad, põllumajanduslik maa jne. kuid maj teoorias sageli kasutatakse nende puhul koondnimetust maa; mittelooduslikud- kapital. Kapitali all ei mõisteta mitte ainult raha vaid see on märksa laiem mõiste. Peetakse silmas peamiselt reaalselt füüsilist kapitali nagu nt teiste hüviste tootmiseks ja et kapital ise on inimese töise tegevuse tulemus. Uue kapitali tootmis-ja akumuleerimisprotsessi nim investeerimiseks. 1.27 Mastaabiefekt ja isokvant. Tootmise sisendite üheaegset muutumist samas vahekorras(nt kahekordselt) nimet tootmise mastaabi muutuseks. Mastaabiefekt mõjutab oluliselt ettevõtte kulukõverate kuju. Tegur-toodang suhetes on sisendite mahu võrdsel suurenemisel kolm võimalust: Püsiv mastaabiefekt: Toodang suureneb sisenditega samas mahus; Kasvav mastaabiefekt: Toodang suureneb ennaktempos; Kahanev mastaabiefekt: toodang suureneb vähem kui sisendite maht.
annaabi.ee 
