org Calc) Graafikapaketid (CorelDraw, GIMP) Veebilehitseja (Internet explorer, Mozilla firefox) Multimeediapleier (Winamp, BSPlayer) Suhtlustarkvara (MSN Messenger, aMSN, Gaim) Arvutimängud (Helbreath, GTA, CounterStrike) Sarnase sisuga tarkvara võib olla koondatud nn. tarkvarapakettidesse äritrikk, lihtsam turustada. Erinevad operatsioonisüsteemid Windows: Windows 3.1;Windows 9x;Windows NT; Windows ME; Windows XP;Windows Vista Muud: MS-DOS, Linux, MacOS, Solaris, OS/2 jpt. Kasutajaliidesed: Vahend, mille abil kasutaja suhtleb programmiga Mittegraafiline kasutajaliides(text-mode): käske saab anda vaid klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa. Käske ja nende kirjutusviisi peab täpselt teadma, tavalisele kasutajale keeruline, piisava vilumuse omandamisel graafilistest liidesest efektiivsem Graafiline kasutajaliides(GUI): käske saab anda nii klaviatuurilt, kui ka näiteks hiire abil. Tavakasutaja jaoks mugavad ja intuitiivsem, info võib olla laialivalguv ja raskesti haaratav,töö
Tarkvara on korralduste jada , mis ütlebelektroonikale, mida see tegema peab. Tarkvara jaguneb kaheks: · Süsteemitarkvara ehk operatsioonisüsteemid · Rakendustarkvara Operatsioonisüsteem : · käivitub pärast arvuti sisse lülitamist · tegeleb arvuti riistvara ja teiste programmide juhtimisega · jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel. Kasutajaliidesed on vahendid, mille abil kasutaja suhtleb programmiga ja jaguneb kaheks: · Graafiline kasutajaliides (Käske saab anda nii klaviatuurilt kui ka hiire abil) · Mittegraafiline kasutajaliides(Käske saab anda ainult klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa) Bitt · Tähistus: 1bit /1b · Kõige väiksem hulk infot · Kaks olekut: võib olla kas 0 või 1 Bait · 1bait = 8 bitti · Infohulk, mis on vajalik ühe tähe salvestamiseks
Video- avi, mpg, mpeg, mov, wmv Audio- waw, mp3, ram, aw, wma Tekst- doc, docx, txt, rtf, sxw, odt Presentatsioon- ppt, pptx, pps, ppsx, sxi, odp Arhiiv- tar, zip, rar, gz Programmifail- exe, com, bat, sys Andmefail- xml, dat Tarkvara Tarkvara-on kõik see,mis on vajalik süsteemi töölepanekuks! Süsteemitarkvara-vajalik arvuti riistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks.Tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem. Rakendustarkvara-võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Kasutajaliidesed Kasutajaliidese abil saab kasutaja programmidega suhelda. Graafiline kasutajaliides-käske saab jagada nii klaviatuuril kui ka hiirega. (nõuab rohkem ressursse) Mittegraafiline-käske saab anda vaid klaviatuuril. Arvutiviirused Programm,mis on enamasti ,mõeldud kahju tekitamiseks ja millel on kalduvus ennast ise paljundada ja levitada. MÕELDUD: · häirima arvuti tööd · rikkuma kettale salvestatud andmeid · paroolide kogumine · võib rikkuda tarkvara LEVIVAD:
aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Selles õppematerjalis heidame ainult põgusa pilgu sellele teemale ja esitame ainult kõige olulisema. FreeBSD on tasuta UNIXi-laadne operatsioonisüsteem, mis näeb välja ja töötab sarnaselt UNIX'le, kuid pole justkui copy-paste mahategemine. FreeBSD-d peetakse robustseks kuid samas töökindlaks töökindlaks. FreeBSD on täielik operatsioonisüsteem. Tuum, draiverid ja kasutajaliidesed. Installides on tuum, draiverid ja kasutajaliidesed koheselt olemas koos, mitte ei arendada neid eraldi ja siis pakendatakse eri moodi. OpenBSD on vaba ja tasuta, avatud lähtekoodiga ning paljusid riistvaraplatvorme toetav UNIXi-laadne operatsioonisüsteem. OpenBSD põlvneb BSD-st (Berkeley Software Distribution - California Ülikoolis Berkeleys loodud Unix). Projektiga alustas 1995. aasta lõpus Theo de Raadt, kes oma Kanada kodust seda projekti tänaseni koordineerib
.......................................................................... 4 Ärindus ja populaarsuse omandamine............................................................................................5 Praegu arendus................................................................................................................................5 Disain..............................................................................................................................................6 Kasutajaliidesed..............................................................................................................................6 Kogukond.......................................................................................................................................7 Linuxil programmeerimine..............................................................................................................7 Kasutused..................................................................................
l�petatud piltide kohta. selle kohta kasutab ta videokaardi m�lu (RAM) ladustades andmed iga pikseli v�rvi ja asukoha kohta ekraanil. t��piliselt on v�ga kiire ja v�ib andmeid lugeda ja kirjutada samaaegselt. JAHUTID PASSIVNE JAHUTUSEADE:RADIAATOR suunab kuumuse videokaardilt eemale kasutades soojusjuhtivat metalli, �hk seej�rel viib soojuse eemale. ventilaator: AKTIIVNE JAHUTUSSEADE DIRECTX JA OPENGL: directx ja opengl on rakendusprogammilised kasutajaliidesed ehk APID. API v�imaldab riistvara ja tarkvara siduda efektiivsemalt keerukamate toimingute sooritamiseks nagu 3D kujutamiseks. DRAIVERID: tarkvaraline programmijupp, mis seletab videokaardile mida ta peab joonistama. draiver teatab millised t��d on vaja j�tta protsessorile ja millised graafikakaardile. s�steemi t��kiiruse ja v�imaluste kohapealt on draiver olulise t�htsusega.
element. Väljad omakorda moodustavad tulbad ehk andmebaasi veerud ning väljade tulbale antakse selles sisalduvat infot kirjeldav nimi.Igal andmekogumil on oma struktuur, mis sisaldab informatsiooni andmekogumis sisalduvatest andmetest, õigemini nende tüüpidest. Andmekogumi ja tema kirje struktuur on samaväärsed mõisted, kuna andmekogumi struktuur määrab ara tema sisse salvestatud kirjete struktuuri. 5. Vorme nimetatakse vahel "andmesisestusekraanideks". Need on kasutajaliidesed, mille abil andmetega töötatakse, ja sageli on neil nupud, mis teostavad toiminguid. Saab luua ka ilma vormideta andmebaasi, kus andmeid töödeldakse andmetabelites. Enamik andmebaasikasutajaid eelistab siiski tabeliandmete vaatamiseks, sisestamiseks ja redigeerimiseks kasutada vorme.Vormide abil saab andmetega hõlpsalt töötada ning neile saab lisada ka funktsionaalseid elemente (nt nuppe). Nuppudele saate programmeerida
sest viitab ainult operatsioonisüsteemile, mitte tuumale. Linux on tuntuim näide vabast ja avatud lähtekoodiga arendusmudelitega tarkvarast erinevalt teistest levinumatest operatsioonisüsteemidest (nt. Microsoft Windows ja Mac OS X) on kogu selle lähtekood avalik ja igaüks võib seda kasutada, muuta ja levitada Linux operatsioonisüsteemiga arvutiga saab kasutaja suhelda kas käsurealt või graafilise kasutajaliidese vahendusel. Graafilised kasutajaliidesed töötavad valdavalt X-keskkonnas (X Window System). Levinumad graafilised kasutajaliidesed on GNOME, KDE, Xfce, LXDE, FVWM, Enlightenment, Window Maker. Käsurida on kasutatav ka graafilises kasutajaliideses terminaliaknas. Laua- ja sülearvuteil on Linux operatsioonisüsteemis olemas vahendid kontoritööks, pildi- ja muusikatöötluseks, programmeerimiseks, andmebaaside haldamiseks. Vaba tarkvarana kättesaadava tarkvara hulk on väga suur ja mitmekesine. Mitmed
süsteemid oleksid näiteks autodel turvapadjad - nende avamine peab toimuma täpselt õigeaegselt, aja pikenedes pole nendest enam lihtsalt kasu. ABS kontrollsüsteem sõiduautodes. Tuumareaktori kontrollsüsteem. Jne. Nõrga reaalaja puhul võib ülesanne lõppeda peale sellele ette nähtud piir-aega, kuid tulemuse väärtus võib aja jooksul väheneda. Näidetena võib tuua: klaviatuurilt tuleva informatsiooni töötlemine, ekraanidele edastatav informatsioon, graafilised kasutajaliidesed, aruannete salvestamine. 10/10 6. Mis eristab ohutult riknevaid ja järkjärgult riknevaid reaalajasüsteeme? Tooge mõned näited (max 5p) Mõnedes ranges reaalajas töötavates süsteemides eksisteerib üks või rohkem ohutut olekut, millesse on ohtlike vigade korral võimalik süsteem viia. Näiteks raudtee signalisatsioon süsteem. Ohutu riknemine on ümbritseva keskkonna, mitte arvutisüsteemi omadus. Paljudes
asutuse peamise infovaraga. Andmehaldust raskendavad ka arhiivide indekseerimisvõtmete puudused, arhiivisüsteemi migreerimise puudused ja ebasobiva andmekandja kasutamine arhiveerimiseks. Vahendite ja meetmete tülikus Võib ilmneda nii infotehnoloogilistes tööprotsessides kui ka turvasüsteemides. Sobimatud juht- või indikatsiooniseadised ja vääralt projekteeritud või keelelt sobimatud kasutajaliidesed suurendavad inimvigade tõenäosust. Ebamugavaid ja või ülepingutatud turvameetmeid hakatakse tõenäoliselt sageli ignoreerima. Puuduste seas on muuhulgas järgmised: Andmebaasikasutajate vahetumise halb korraldus; Andmebaasihalduri keerukus; Andmebaasipöörduse keerukus; Tulemusteta otsingud; Seadmete ja vahendite mobiilsusest tulenevad ohud Eeskätt tundlikkus keskkonnategurite suhtes
valitsemisvormide tõhustamisel, uute ärialade leidmisel. isikuandmete kui uue varaklassi teke) – toob endaga kaasa palju turvalisuseriske. Seadusloome mahajäämusest tulenevad võimalikud piirangud, arusaamatused. Võrgustumine (asjade võrgustumine, Uued kasutajaliidesed traditsiooniliste asemele – uute pilveraalinduse kasv, majade ja linnade muutumine tehnoloogiate kasutuselevõtt eeldab investeeringuid ning personali „nutikateks“) – pilveraalindus aitab kokku hoida IT- ümberõpet. investeeringutelt. Võrgustatud asju saab täpselt monitoorida, saada reaalajas infot, lihtne juurdepääs inforessurssidele. 3D printimise areng – uued võimalused tootmises, Tuumaenergia rehabiliteerimine – liigitub mõneti ohuks juhul, kui
populaarseim neist on XP. Perekonda kuuluvad: Windows 1.01 - Microsofti esimene graafiline kasutajaliides personaalarvutile. Opsüsteem lasti välja 20. novembril 1985. aastal, aga seda ei avalikustatud tõsise programmeerimisvea tõttu. Windows 2.0 - ilmub aastal 1987. Täiustatud graafikaga said inimesed selles versioonis juba kontrollida ekraani väljanägemist ja kasutada klahvikombinatsioone, et avada näiteks infot. Windows 3.x - perekond Microsofti poolt toodetud 16-bitised graafilised kasutajaliidesed MS-DOS ühilduvatele DOS operatsioonisüsteemidele, mis ilmusid ajavahemikul 1990- 1994. Windows 3.0 oli esimene õnnestunum versioon. Esimestel MS-Windowsitel puudus tcp/ip võrgutugi. Peale MS-Windowsi winsocki defineerimist kasutati Interneti ühenduseks Trumpet Winsock jaosvara, mille autoriks oli Peter Tattam Tasmania ülikoolist. Windows 95 - lasti välja 1995. aastal. 32-bitise operatsioonisüsteemi olulisteks uuendusteks oli multimeedia arendus ning integreeritud võrgustik.
• haridussüsteemis, • teaduses, • avalikkusele suunatud tarbe- ja teabetekstides. Infoühiskonnas peab hakkama saama eesti keelega. prioriteet – keeletehnoloogia arendamine Normi aluseks ÕS 2006, uus ilm 2013 EKI – Keelenõuanne tel: 631 3731, meiliga Keelenõuanne soovitab Oma Keel al 2000 Eesti keele käsiraamat Kokkuvõte o eestikeelsed kasutajaliidesed, laiatarbesõnavara (MS Office, Windows), o eestikeelne kõnetuvastus, dialoogsüsteemid, elektroonilised tekstikorpused, sõnastike loomine Tänapäeva kirjakeele põhijooned: vabaduse suurenemine, argikeele väljendite tungimine ajakirjanduskeelde, laensõnad põhiliselt inglise keelest, kirjakeele kasutusvaldkonnad mitmekesistunud:
annavad edasi oma id ja parooli kasutajad ise. Arvan, et inimfaktorist tulenev risk on suurem, kui see, et keegi LAN-is raali võrgusuhtlust pealt kuulab. ---------- Ainukese soovitusena oskaksin pakkuda, et HTML sisendvormis oleksid uname ja pass ümber nimetatud mõnede teiste,mitte nii üldarusaadavate identifikaatoritega see võimaldaks vast vähemalt osade sessiooni-sniffijate segadusse ajamist. ---------- Järeldused WinPcap ja selle graafilised kasutajaliidesed, näiteks Ethereal on suhteliselt lihtsasti kasutatavad ning efektiivsed vahendid võrgusuhtluse pealtkuulamiseks ühisesse võrku ühendatud arvutite vahel. Pakettide filtreerimise ning TCP ühenduste jälgimise võimalused päästavad võrgusuhtluse logija väga suuremahulise infomüriaadi käest, mis võrgus voolab, ning võimaldavad pöörata tähelepanu spetsiifilistele tegevustele ning pakettidele.
tulevikus. Kas neil on veel võimalik muutuda paremaks ja areneda täiuslikemaks? Või kas hoopis miski võiks neid tulevikus asendama hakata? Neile küsimustele annab vastused järgnev uurimustöö. Liidesed Mis on üldse liidesed? Liidesed on vahelülid kahe seadme, kahe programmi või seadme ja inimese vahel. Nad hõlpsustavad nende omavahelist koostööd. Informaatikas leidub eri tüüpi liideseid: o Tarkvaraliidesed o Kasutajaliidesed o Riistvaraliidesed Siin referaadis on välja toodud infot vaid mõnede riistvaraliideste kohta. PCI PCI on lühend inglise keelsetest sõnadest Peripheral Component Interconnect, mis eesti keeles tähendab välisseadmeühendust. See on välja töödatud Inteli poolt. PCI-d tutvustati avalikkusele esimest korda 1992.aastal ning seda saatis suur edu
4 võrgutööle ja vastavate vahendite olemasolu. Seetõttu on UNIX enamasti märgatavalt turvalisem kui näiteks Microsofti süsteemid. Ka on UNIX üldjuhul vähenõudlik riistvara võimsuse suhtes (on variante, mis mahuvad ühele disketile). UNIX oma algkujul on tekstipõhine süsteem, kuid tänastes variantides on saadaval ka graafilised, X-Windowsil põhinevad kasutajaliidesed (CDE, KDE, GNOME jpt). Ka tänapäeva ilmselt tuntuim vaba operatsioonisüsteem Linux oma eri variantides on olemuselt UNIX- iga väga sarnane (kuna üheks loomise ajendiks oligi ühilduvus UNIX-iga). "Päris" UNIX-dest on aga tuntumad kolm vaba BSD Unixi varianti - FreeBSD, OpenBSD ja NetBSD - ning firmapõhistest UNIX-idest IBMi AIX, Suni Solaris ning HP HP-UX. MacOS (Macintosh Operating System) Macintosh (uuemad mudelid kannavad nime Mac) on personaalarvuti mark, mida toodab Apple.
serveris b. Esitluskiht kliendiarvutis, Rakenduskiht andmebaasi serveris, Andmed salvestatud andmebaasi serveris c. Esitluskiht kliendiarvutis, Rakenduskiht rakendusserveris, Andmed salvestatud andmebaasi serveris Küsimus 4 Mis lause kõige parem defineerib infosüsteemi arhitektuuri? Vali üks: a. Organisatsiooni struktuur, mis kirjeldab osakonnad, nende ülesannete jaotus ja seosed b. Infosüsteemi struktuur, mis kirjeldab kasutajaliidesed ja andmebaasid c. Süsteemi põhiorganisatsioon, mis hõlmab süsteemikomponendid, nende seosed omavahel ja väliskeskkonnaga ning põhimõtted, mis juhivad nende arengut Küsimus 5 Hajutatud arhitektuuri kohta kehtivad järgmised laused Vali üks või enam: a. Võimalda tõsta süsteemi jõudlust b. Esitab vähem nõudmisi administraatorile c. Võimaldab kasutada PC võimsused d. Kokkuvõteks, aon alati odavam, kui keskarvutiga arhitektuur e
erinevus. Ärimodelleerimine vs nõuete (ning kasutajaliideste) analüüs. Objektide, protsesside, sündmuste, organisatsiooni (tegutsejate/agentide), eesmärkide ja suhtluste analüüs ning modelleerimine. Tekstiline vs. graafiline modelleerimine analüüsitöös. UML: klassidiagrammid, kasutusjuhtude diagrammid, tegevusdiagrammid, olekudiagrammid, jadadiagrammid analüüsimudelite kontekstis. Süsteemi nõuded ja kasutusjuhud, kasutuslood ning kasutajaliidesed. Üleminek ärimudelilt kasutusjuhtude mudelile. Kasutusjuhtude kirjeldamise formaadid. Domeenimudel (staatilise valdkonnamudeli tähenduses). Nõuded ja kasutajaliidesed kui vaated (päringud) domeenimudelisse. Süsteemi sündmused ja operatsioonid. Süsteemi jadadiagrammid. Süsteemi operatsioonide lepingud. Analüüsimudeli tükeldamine, haldamine, dokumenteerimine, versioonide ja muudatuste haldus. Analüüsimustrid. Süsteemianalüüsi protsess (iteratiivse arenduspotsessi raamistikus)
Veebiteenus Veebiteenus on üle veebi (http) välja kutsutav (käivitatav) meetod (protseduur või funktsioon). Veebiteenust kutsutakse välja mingis kindlas formaadis sõnumiga (nt. SOAP) ja vastus saadakse samuti selles formaadis. Sarnaselt tavaliste funktsioonidega saab ka veebiteenuse väljakutsel määrata sisendparameetreid. Pilt veebiteenuste abil integreerimisest Erinevad platvormid ja programmeerimiskeeled Erinevad kasutajaliidesed ühel kesksüsteemil Erinevad organisatsioonid Varjatud realisatsioon Kliendi ja teenusepakkuja sõltumatu arendus Veebiteenuste eelised.. Veebiteenuste puudused… Erinevate platvormide rakenduste Suurem keerukus koostöö võimaldamine Väiksem jõudlus Teksti põhised ja avatud standardid on ...
text Klaviatuurilt tuleva informatsiooni töötlemine programmidena linkimine keerukas aadressid vaja eraldi ette .globl main Ekraanidele edastatav informatsioon · Riistvara kirjelduskeele (näiteks VHDL) anda .type main, @function Graafilised kasutajaliidesed kasutamiseks peaks Kõikide rakendusprogrammide jaoks on main: Aruannete salvestamine standardeid hakkama "tõlkima" mälujaotus leal 4(%esp), %ecx Ennustatavus (predictability) on Paljude süsteemide funktsionaalsus eeldab nii ühesugune nn
seetõttu on seal iga kasutaja õigused kindlalt paika pandud. Teiseks eeliseks on algusest peale orienteeritus võrgutööle ja vastavate vahendite olemasolu. Seetõttu on UNIX enamasti märgatavalt turvalisem kui näiteks Microsofti süsteemid. Ka on UNIX üldjuhul vähenõudlik riistvara võimsuse suhtes (on variante, mis mahuvad ühele disketile). UNIX oma algkujul on tekstipõhine süsteem, kuid tänastes variantides on saadaval ka graafilised, X-Windowsil põhinevad kasutajaliidesed (CDE, KDE, GNOME jpt). Ka tänapäeva ilmselt tuntuim vaba operatsioonisüsteem Linux oma eri variantides on olemuselt UNIX-iga väga sarnane (kuna üheks loomise ajendiks oligi ühilduvus UNIX-iga). "Päris" UNIX- dest on aga tuntumad kolm vaba BSD Unixi varianti - FreeBSD, OpenBSD ja NetBSD - ning firmapõhistest UNIX-idest IBMi AIX, Suni Solaris ning HP HP-UX. 9
seetõttu on seal iga kasutaja õigused kindlalt paika pandud. Teiseks eeliseks on algusest peale orienteeritus võrgutööle ja vastavate vahendite olemasolu. Seetõttu on UNIX enamasti märgatavalt turvalisem kui näiteks Microsofti süsteemid. Ka on UNIX üldjuhul vähenõudlik riistvara võimsuse suhtes (on variante, mis mahuvad ühele disketile). UNIX oma algkujul on tekstipõhine süsteem, kuid tänastes variantides on saadaval ka graafilised, X-Windowsil põhinevad kasutajaliidesed (CDE, KDE, GNOME jpt). Ka tänapäeva ilmselt tuntuim vaba operatsioonisüsteem Linux oma eri variantides on olemuselt UNIX-iga väga sarnane (kuna üheks loomise ajendiks oligi ühilduvus UNIX-iga). "Päris" UNIX- dest on aga tuntumad kolm vaba BSD Unixi varianti - FreeBSD, OpenBSD ja NetBSD - ning firmapõhistest UNIX-idest IBMi AIX, Suni Solaris ning HP HP-UX. MacOS (Macintosh Operating System) Macintosh (uuemad mudelid kannavad nime Mac) on personaalarvuti mark, mida toodab
452 Error writing file 15. Elektronpost, SMTP ja MIME Nagu tavaline post on ka elektronpost asünkroone kommunikatsiooniviis - inimesed saadavad ja loevad kirju, siis kui see neile mugav on (Khm Tammet võiks oma meili lugeda). E-kirjad on odavad, neid on lihtsam laiali saata ja sinna saab pikkida igast jama külge nagu pildid, videod, lingid, HTML-formattitud teksti (kuigi sa võid käsitsi tavakirja ka HTML lehena kirjutada). Meilisüsteem koosneb kolmest põhi osast: kasutajaliidesed (?user agents), meili serverid ja SMTP (Simple mail transfer protocol). Kasutajaliidesed - lasevad meil lugeda, vastata, edasi saata, salvestada ja koostada sõnumeid nt Microsoft Outlook, Apple Mail. Kui Alice on kasutajaliideses oma kirja ilusti valmis kirjutanud, saadab kasutajaliides tema kirja meiliserverisse. Meiliserverid - kus on edastamiseks mõeldud kirjad. Kui Alice vajutab ‘Saada’, siis kiri edastatakse tema väljaminevate sõnumite järjekorda
Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas saatja - keskkond- vastuvõtja sihtkoht ..ehk.. arvuti modem kaabel modem arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil + Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht.
4.2.1 Versioon 1 Andmebaasi ja rakenduse server Operatsioonisüsteem: Windows Veebiserver: Apache Tomcat Andmebaasisüsteem: Oracle 11g Enterprise Edition Release 1. Rakenduse loomise vahendid: Eclipse, Oracle SQL Developer Kliendi töökoht Kliendi töökoht on realiseeritud Java abil loodud veebirakendusena. Selle kasutamiseks peab arvutis olema veebilehitseja. Järgmises arendus tsüklis on plaanis kõigile kasutajatele luua veebipõhised kasutajaliidesed. 4.2.2 Versioon 2 Andmebaasi ja rakenduse server (ver.2) Operatsioonisüsteem: Windows Veebiserver: Apache Tomcat Andmebaasisüsteem: Oracle 11g Enterprise Edition Release 1. Rakenduse loomise vahendid: Eclipse, Oracle SQL Developer Tellimuse vastuvõtja ja autojuhi töökoht Töökoht on realiseeritud Java abil loodud veebirakendusena. Selle kasutamiseks peab arvutis olema veebilehitseja. 50 5
Kuna eri ressursse tuleb kasutada erineva kasutuskorra järgi, siis sisaldab operatsioonisüsteem komponente iga ressursside klassi haldamiseks. Kõige tähtsamad ressursihaldurid on protsessori, mälu ja seadmete haldurid ning failisüsteem. Kõik operatsioonisüsteemi komponendid on kokku võetud ainulaadsesse programmi, mida nimetatakse kerneliks ehk tuumaks, mis pakub kõiki operatsioonisüsteemi teenuseid. Siiski mõned operatsioonisüsteemi osad (nagu näiteks kompilaatorid ja kasutajaliidesed) võivad olla jäetud kernelist välja. Turvakaalutlustel ei ole koodi kernelisse paigutatud (see puudutab kõiki rakendusi), kui see käivitataksekasutaja reziimis. Kasutaja reziimis saab rakendus kasutada ainult selle enda andmeid ning ei saa sekkuda teiste rakenduste või kerneli toimingutesse. Kuid alati kui kernel on käivitatud halduri reziimis, siis on sellel juurdepääs kõigile süsteemi ressurssidele.
valve teostamiseks AK-4 Arhiivi infosüs- Sybase’i Juurdepääs Arhiivikirjeldused Alates 2000 Väljatrükk võimalik; Alatine teem (AIS) andmebaasiserver; arhiivikirjeldusele (nimistud) regulaarselt ei teostata Windowsi-põhised kasutajaliidesed AK-5 Elektrooni- Informix/Firebird’i Raamatukogude Bibliograafilised kirjed Andmed Alates 2001 Väljatrükk võimalik; Alatine line kataloog andmebaasiserver efektiivne haldamine ja ülekirjuta süstemaatiliselt ei teostata URRAM fondidele juurdepääsu tavad
? 1 2 mysql> use php_edasijounud; Database changed 3 mysql> show tables; 4 +---------------------------+ 5 | Tables_in_php_edasijounud | 6 +---------------------------+ | kliendid | 7 | veebilehe_kasutajad | 8 +---------------------------+ 9 2 rows in set (0.04 sec) 10 Konsoolist väljumiseks kirjuta EXIT; Andmebaasi graafiline kasutajaliides Nendele, kel meeldib rohkem kõike visuaalselt näha, on mõeldud graafilised kasutajaliidesed: phpMyAdmin Navicat Webyog jt. (http://www.webdesigneronline.co.uk/10-great-alternatives-to- phpmyadmin) Kuna WAMP serveriga tuleb phpMyAdmin kenasti kaasa, siis seda me kasutamegi. Programmi käivitamiseks lisa aadress http://localhost/phpmyadmin. Kuna parooli endiselt ei eksisteeri, siis seda ka ei küsita. Vasakul tabelis näeme kenasti olemasolevaid andmebaase, millele klikkides kuvatakse vastavas andmebaasis olevad tabelid.
Klient-server andmebaasid Klient-server süsteem. Klient/server andmebaas on arvutivõrgul töötav hajutatud andmebaaside süsteem, mille eesmärgiks on andmetele ühiskasutusliku keskkonna loomine infosüsteemis. Server on arvuti, millel asub andmebaas ja klientide teenindamiseks vajalik tarkvara. Andmebaasi server pakub andmete haldamisega seotud teenuseid. Klient on arvuti, millel töötavad rakendused (kasutajaliidesed -programmid) ja mis nõuab teenindust teistelt arvutitelt. (NB! Ka rakendusserver võib olla andmebaasiserveri kliendiks) Arvutivõrk on riist- ja tarkvara, mis on vajalik kliendi ja serveri ühendamiseks. Klient-server süsteemis on süsteemi funktsionaalsus ja andmed jagatud kliendi ja serveri vahel. Osa funktsioone (protsesse ) täidetakse serveril, osa kliendi poolt. Kliendi põhifunktsioonid __ Kasutajaliidese hoidmine. __ Kasutajalt saadud andmete esmane kontroll.
siis OO programmeerimine on sellisest efektist vabanenud just tänu vigade kapseldumisele meetodite sisse. See annab tohutu ajavõidu programmide silumisel. Objektorienteeritud maailm Tänapäeva tarkvaratootmine on suurel määral objektorienteeritud. See on ju moodne! Erinevalt riietumismoest on see mood tingitud praktilisest lähenemisest - objektorienteeritud tarkvaratootmine on odavam. Te võite ju küsida, et millised on siis tulemused? MS Windows ja teised graafilised kasutajaliidesed on sügavalt objektorienteeritud, samuti suurem enamus nende all töötavatest rakendustarkvara pakettidest. Üha enam arenevad OO andmebaasisüsteemid. Juba seitsmekümnendatel aastatel saadi aru, et vajadus uute programmide järele kasvab kiiremini kui võimalus neid vajadusi rahuldada. OO lähenemine annab lootust, et programmeerimine tulevikus hakkab sarnanema valmis objektide kokkuladumisega ülesandele nõutava lahenduse saamiseks
vea, siis OO programmeerimine on sellisest efektist vabanenud just tänu vigade kapseldumisele meetodite sisse. See annab tohutu ajavõidu programmide silumisel. Objektorienteeritud maailm Tänapäeva tarkvaratootmine on suurel määral objektorienteeritud. See on ju moodne! Erinevalt riietumismoest on see mood tingitud praktilisest lähenemisest - objektorienteeritud tarkvaratootmine on odavam. Te võite ju küsida, et millised on siis tulemused? MS Windows ja teised graafilised kasutajaliidesed on sügavalt objektorienteeritud, samuti suurem enamus nende all töötavatest rakendustarkvara pakettidest. Üha enam arenevad OO andmebaasisüsteemid. Juba seitsmekümnendatel aastatel saadi aru, et vajadus uute programmide järele kasvab kiiremini kui võimalus neid vajadusi rahuldada. OO lähenemine annab lootust, et programmeerimine tulevikus hakkab sarnanema valmis objektide kokkuladumisega ülesandele nõutava lahenduse saamiseks. See on
kultuuripärandi konteksti tõlgendus ja ajalooline rekonstruktsioon. Et teha kindlaks pakutavate didaktiliste teenuste profiilid, peab teenuste väljatöötamine põhinema lugejavajaduse uuringutel. Eriti tuleb kaaluda järgmisi teemasid: · pärandi esitus ajalookriitilisest vaatenurgast, · kommunikatsioonivormi sobivus kasutajaprofiiliga, · kogude ja dokumentide sisujuht, · puuetega (näiteks nägemispuudega) inimestele sobivad kasutajaliidesed, · rakenduse interaktiivsuse suurendamine iseõppimisvõimaluste laiendamiseks (näiteks isikupäraseks tehtud keskkonna ja võrdluse kaudu). Et sidustada paremini kultuuripärandit ja konkreetset maa-ala, tuleb koostada õpetusi samalaadsete või seotud saitide vahel liikumiseks veebis. Kultuuriüksus võib pakkuda õpetuslikku veebiteenust, mis seisneb sektoriga laiemalt seotud uudiseid ja kommentaare levitava elektroonilise ajakirja väljaandmises. 3.2
annaabi.ee 
