Berliini olümpiamängud 1936 Annabel Roots 9.B TDK Olümpialinna valik · Berliin valiti olümpialinnaks 13.mail 1931 · Berliini poolt anti 43 häält · Berliin võõrustas olümpiamänge ka 1916. aastal. Adolf Hitleri roll · Hitler tahtis algselt olümpiamängud tühistada. · Olümpiamängud siiski toimusid , kuna nii sai Hitler uhkeldada oma``Uue Saksamaaga``. · Olümpiamängud läksid Adolf Hitlerile maksma 8 000 000 dollarit . Rassipuhtus · Olümpiamängudele ei olnud oodatud osalema mustanahalised, mustlased ega juudid. · Saksamaa olümpiamängude tiimis viidi läbi samasugune rassipuhastus nagu Saksamaal. Avatseremoonia · Esimest korda võeti kasutusele olümpiatuli, tõrvikut kanti läbi seitsme riigi. · Viimane kandja oli Saksamaalt Fritz Schilgen. · Mängud avati 1.augustil 1936 Jesse Owens · Võitis 4 kuldmedalit ; 100m jooks, 200m jooks, kaugushüpe ja 4x100m. · Ol...
2012. aasta suveolümpiamängud olid XXX olümpiaadi suveolümpiamängud.Mängud toimusid 27. juulist 12. augustini 2012 Suurbritannia pealinnas Londonis. Londonist sai esimene linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm korda. Eelmised olümpiamängud Londonis toimusid 1908. ja 1948. aastal.Londoni olümpiamängudel osales rohkem kui 100000 sportlast 204'st riigist.Teised linnad, kes kandideerisid olümpialinnaks olid : New York, Pariis, Moskva ja Madrid. Avatseremoonia. Avatseremoonia kandis pealkirja "Imede saared" ja selle lavastas filmirežissöör Danny Boyle.Avamispeol esinesid teiste hulgas Paul McCartney, Emeli Sandé, Rowan Atkinson Mr. Beanina, Daniel Craig James Bondina ja David Beckham. Olümpiamängud avas Suurbritannia kuninganna Elizabeth II. Olümpiatule tõi staadionile Steve Redgrave ja selle süütasid seitse noort briti atleeti, Callum Airlie, Jordan Duckit, Desiree Henry, Katie Kirk, Cameron MacRitchie, Aidan Reynolds ja Adelle Tracey.
· sõudmine (6) · vehklemine (1) 4 · vibulaskmine (1) Olümpiamängude kavas oli 26 spordiala 39 distsipliinis. Eelmiste olümpiamängudega võrreldes arvati mängude kavast välja pesapall ja softpall. Esmakordselt võistlesid naised poksis. Neil oli kolm kaalukategooriat. Samuti oli kavas tennise segapaarismäng. Viimati oli see olümpiamängudel kavas 1924. aasta mängudel. 2. AVATSEREMOONIA Avatseremoonia kandis pealkirja "Imede saared" ja selle lavastas filmirezissöör Danny Boyle. Avamispeol esinesid teiste hulgas Paul McCartney, Emeli Sandé, Rowan Atkinson Mr. Beanina, Daniel Craig James Bondina ja David Beckham. Olümpiamängud avas Suurbritannia kuninganna Elizabeth II. Olümpiatule tõi staadionile Steve Redgrave ja selle süütasid seitse noort briti atleeti, Callum Airlie, Jordan Duckitt, Desiree Henry, Katie Kirk, Cameron MacRitchie, Aidan Reynolds ja Adelle Tracey
- rünnaku aeg, mil võib palli vallata on 24 sek - 1920 hakati koolides õpetama korvpalli, toimus ka spordivõistlus kus oli kavas korvpall - Tiit Sokk (kuld), Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priit Tomson (hõbe), Ilmar Kullam, Heino Kruus, Joann Lõssov (hõbe) - Parimad korvpalli koondised: Korvpalli Meistriliiga, Kalev/Cramo, Rakvere Tarvas, Tallinna Kalev, Tartu Ülikooli korvapallimeeskond Olümpiamängud - Esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid 1896 Kreekas, Ateenas - avatseremoonia, sportlaste sissemarss, mida alsuatb alati Kreeka ja lõpetab korraldajamaa -olümpiadeviis: Citius. Altius. Fortius- kiiremini, kõrgemale, tugevamini. - Lipp vasakult sinine (Euroopa), must (Aafrika), punane (Ameerika) ja all kollane (Aasia) ja roheline (Austraalia). -olümpiahümn, viisi (Spyros Samaras) ja sõnade (Kostis Palamas) autorid Kreekast, -Olümpiatule teekond: tuli süüdatakse päikesekiirte ja nõguspeegli abil Olümpias, Hera templi esisel
Kolm tenorit Üks tuntumaid klassikalise muusika kooslusi 3 meest (tenorid) Heategevus 1990- 2000 Luciano Pavarotti 1935-2007 Peetakse kõige edukamaks tenoriks läbi aegade Punase Risti suurtoetaja Viimaseks esinemiseks jäi Torino OM avatseremoonia http://www.youtube.com/ watch?v=O0Sx5lbVlQA Plácido Domingo 1941 Pärit Hispaaniast Ta on ka dirigent 140 rolli Alustas karjääriga 1961 aastal http://www.youtube.com /watch?v=ERD4CbBDNI0 José Carreras 1946 Sai väga tuntuks just kolme tenoriga Temanimeline leukeemia fond Tema enim tuntud ooperid on Verdilt ja Puccinilt Lüüriline tenor
KOOL Eestlased Vancouver'i taliolümpiamängudel Koostaja:Sinu Nimi Juhendaja:Õpetaja Nimi Tartus, 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Avatseremoonia...................................................................................................................... 3 Olümpiakoondis..........................................................................................................................4 Iluuisutamine ja jäätants..........................................................................................................4 Maria Sergejeva ja Ilja Glebov .................................................................
Royal Albert Hall Royal Albert hall on kontserdimaja mis asub inglismaal lõuna kensintonis . See mahutab kuni 5272 istekohta. Selle maja avas kuninganna Victoria 1871 aastal. See on üks Inglismaa kõige armastatuim ja erilisem ehitis . Igal aastal on seal üle 350 ürituste, sealhulgas klassikalise kontserdi , rock ja pop -, balleti ja ooperi -, spordi- , auhinnatseremoonia , kooli ja kogukonna üritustel, heategevus etendused ja bankette . Algselt kutsuti Royal Albert Halli hoobis center halliks seepärast et peale hoone kurgakivi panekud tahtis kuninganna Victoria pühendada oma surnud abikaasale prints Albertile kes suri selle ehitamise ajal. Prints Albert suri 1861 aastal. Hoone disainerid olid tugevalt mõjutatud iidsetest amphitheatres kui ehitati kontsertimaja. peamiseks ehitus materjaliks oli fereham red tellisd. Kuppel ehitati seepärast et heli suurendada rahvale kes kontserte kuulavad , pandi kuppelile v...
olümpiamängud toimusid juba kolmandat korda. Eelmistel kordadel olid toimumisaastateks 1908. Ning 1948. aasta. London ei olnud ainus linn, kes juba seitse aastat tagasi mõtles suveolümpia läbiviimisele, teised kandideerinud linnad olid näiteks ka metropolid New York, Moskva, Madrid ning Pariis. Eesti lippu kandis avatseremoonial 39-aastane kettaheitja Aleksander Tammert. Lõputseremoonial sai taolise au osaliseks 27-aastane maadleja Heiki Nabi. Suursugune avatseremoonia kandis pealkirja ,,Imede saared" ning selle oli lavastanud filmirezissöör Danny Boyle. Avamispeol oli näha palju erinevaid kuulsuseid, ka esinejateks olid tuntumatest ikka need kõige kõige tuntumad inimesed nagu näiteks Paul McCartney, Rowan Atkinson, Daniel Craig ning David Beckham jpm. Olümpiatule tõi staadionile Steve Redgrave ja selle süütasid seitse noort britti atleeti. Olümpiamängude avajaks oli loomulikult Suurbritannia kuninganna Elizabeth II.
paarisaeurilises neljapaadis Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo. · Judos: Martin Padar. · Laskmises: Anzela Voronova. · Sulgpallis: Raul Must. · Vehklemises: Nikolai Novosjolov. · Vibulaskmises: Reena Pärnat. Pildil on kujutletud Triin Aljand Eesti sportlased võistid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Avatseremoonia Londoni avatseremoonia kandis pealkirja ,,Imede saared`` ja selle lavastas filmirezissöör Danny Boyle. Avamispeol esinesid Paul McCartney, Emelie Sande, Rowan Atkinson Mr. Beanina, Daniel Craig James Bondina ja David Beckham. Olümpiamängud avas Suurbritannia kuninganna Elizabeth II. Olümpiatule tõi staadionile Steve Redgrave ja selle süütasid seitse noort briti atleeti, Callum Airlie, Jordan Duckitt, Desiree Henry, Katie Kirk, Cameron, Macritchie, Aidan Reynolds ja Adelle Tracey.
........................................................ 4 1.1. Tingimused........................................................................................................................ 4 1.2. Tõrvikujooks ..................................................................................................................... 4 1.3. Boikott .............................................................................................................................. 4 1.4. Avatseremoonia ............................................................................................................... 5 1.5. Majutus.............................................................................................................................. 5 1.6. Olümpia muusika............................................................................................................... 5 1.7. Olümpialipp..............................................................................
2003 - Tallinna Börsi järelevalve- ja noteerimiskomisjonid liideti üheks komisjoniks. 2004 - OMX grupi moodustamine, SAXESS kauplemissüsteemi kasutuselevõtt 2005 - Töötati välja "Hea Ühingujuhtimise Tava" 2006 - Tallinna Börs sai 10 aastaseks *Esimene kauplemispäev: Tallinna Väärtpaberibörsil algas kauplemine 31 mail 1996. Börsil oli noteeritud 11 väärtpaberit ja kauplemisõigust omasid börsil 13 liiget. Börsi pidulik avatseremoonia toimus Rottermanni soolalaos, kus tehti ühtlasi ka esimene tehing. Esimese tehingukorralduse tegemise au kuulus börsi avamisel olnud president Lennart Merile. Ostetud väärtpaberid annetas Lennart Meri Eesti Rahva Muuseumi, Muusikaakadeemia, Kunstimuuseumi ja Perefondi toetuseks. *Ametlik kauplemisvaluuta: Tallinna Börsi kauplemissüsteemi ametlik kauplemisvaluuta on euro. Tallinna Börsil
lapsendada laps või võtta mõne inimese oma hoolduse alla. Aastatel 1793 – 1794 abiellus Prantsusmaal üle 2000 vaimuliku. • Aja jooksul sai üha selgemaks, et on raske ehitada üles uut ühiskonda ilma mingi kultuseta. Sagenesid teated rahvaolematusest seoses kirikute sulgemisega. Seetõttu hakkasid pahempoolsed jakobiinid looma uut kultust, mida nad valgustuse mõjul hakkasid nimetama Mõistuse kultuseks. Mõistuse kultus • Mõistuse kultuse avatseremoonia toimus novembris 1793 Pariisi Jumalaema kirikus. Kirikusse ehitati eraldi tempel mille fassaadil seisis silt filosoofia. Templi sissekäiku kaunistasid filosoofide büstid, selle keskel põles tõrvik – Tõe valgus. Orkester mängis spetsiaalselt avatseremooniaks komponeeritud hümni. Templisse suundus rongkäik, milles neli meest kandsid Mõistuse jumalannat. Jumalanna, valges riietuses kaunis
Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 1 Toimumisest ja ajaloost..................................................................................................... 1 Avatseremoonia............................................................................................................. 2 Maskotid.........................................................................................................................2 Medalite kirjeldus............................................................................................................2 Tublimad sportlased ja medalid.........................................................................................3
Guggenheim Omanimelise kunstimuuseumi rajamiseks asutas Sveitsi päritolu USA tööstusmagnaat ja filantroop Solomon Robert Guggenheim (18611949) 1937. aastal sihtasutuse. Moodsa kunsti muuseum avati 1959. aastal New Yorgis ja see on sarnastest maali- ja skulptuurikogudest üks suuremaid ja kuulsamaid. Guggenheimi sihtasutusel on peale New Yorgi peamuuseumi Bilbao, Venezia, Berliini ja Las Vegase muuseum. Igal aastal käib Guggenheimi muuseumides üle 2,5 miljoni kunstihuvilise. Nüüd on jõutud niikaugele, et oma Guggenheimi muuseumi saab ka Ladina-Ameerika. Juuni algul kuulutati arhitektuurivõistluse võitjaks Mehhiko arhitekt Enrique Norten , kelle projekti järgi hakatakse muuseumihoonet ehitama järgmise aasta lõpus Guadalajara linnas, see valmib 2010. aastal. Hoone kõrguseks on plaanitud 180 meetrit ja maksumuseks 150200 miljonit dollarit. Muuseum hakkab paiknema linna keskpargis üle 600 meetri sügavuse Ob...
Sauze d'Oulx (vigursuusatamine) Sestriere (mäesuusatamine) Torino (jäähoki, ilu- ja kiiruisutamine) Alad Murdmaasuusatamine Kahevõistlus Suusahüpped Mäesuusatamine Vigursuusatamine Lumelauasõit Laskesuusatamine Kiiruisutamine Lühirajauisutamine Iluuisutamine Kelgutamine Bobisõit Skeleton Curling Jäähoki olümpiamängud Maskotid olid lumepall Nerve ja jääkuubik Gliz Medalid Logo Avatseremoonia 79 riiki Sportlasi 2494 (naisi 955) Mängude avaja: Carlo Azeglio Ciampi, Itaalia president Sportlaste vande andja: Giorgio Rocca, mäesuusataja Kohtunike vande andja: Fabio Bianchetti, uisutamine Olümpiatule süütaja: Stefania Belmondo, murdmaasuusatamine Eesti lipu kandja: Eveli Saue (avamisel), Kristina Smigun (lõpetamisel) Eesti koonids olümpiamängudel laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing,Priit Viks, Eveli Saue
veidi eenduvale soklile, millelt kerkib rustikaga kaunistatud esimene korrus. Ülakorruste siledat seinapinda ehivad vaid akantuslehtedest ornamendid akende all motiiv, mis viitab veel 18. sajandi arhitektuurile. Hoone ülaosa ümbritseb triglüüfidega friis ning hammaslõikes katuseääris. 1998. aastal taastati Krause-aegse maketi järgi fassaadi esialgne värvigamma valgete sammastega kivihall seinapind ning kuldkollase taustaga valged ornamendid. Peahoone avatseremoonia oli 31. juulil 1809 aulas, mis on esinduslikumaid klassitsistlikke interjööre Eestis. Aulas toimuvad kõik ülikooli tähtsündmused akadeemilise aasta avaaktus, konverentsid, väljapaistvate isikute loengud, kontserdid ja muud pidulikud kogunemised. Hoone vestibüül ja esimene korrus on range ning asjaliku kujundusega. Tumehall puitpõrand kaeti 1930. aastatel valge-punaste plaatidega, mis muutis fuajee koos sellest hargnevate koridoridega rõõmsamaks
lõputseremoonia Toimuvad alati olümpialinnas kindlate protseduurireeglite alusel. Avatseremoonia ei tohi aset leida rohkem kui päev enne olümpiavõistluste algust, lõputseremoonia aga toimub mängude viimasel päeval pärast kõigi võistluste lõppemist. Olümpiamängud kuulutab avatuks võõrustava maa riigipea, lõppenuks aga ROK-i president. Lisaks olümpialipu heiskamisele, olümpiatule süütamisele ning olümpiatõotuse andmise kuulub avatseremoonia olulisimate osade hulka ka sportlasdelegatsioonide sissemarss. Viimane toimub tähestikulises järjekorras, kuid seda alustab alati olümpiamängude sünnimaa Kreeka ning lõpetab korraldajamaa delegatsioon. Olümpiamängude autasustamistseremoonia Click to edit Master text styles Autasustamistseremoonia ajal Second level Third level võitjad tõusevad Fourth level autasustamispjedestaalile,
reegleid, mille järgi neid peetakse, ning võistleme tõeliselt sportlikus vaimus oma võistkonna auks ja spordi kuulsuseks". Olümpiatõotuse annavad sportlaste ja kohtunike esindajad olümpiamängude avatseremoonial Sportlasvanne anti esmakordselt 1920. aasta Antverpeni mängudel, kohtunike vanne 1972. aasta Müncheni mängudel Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia Toimuvad alati olümpialinnas kindlate protseduurireeglite alusel Avatseremoonia ei tohi aset leida rohkem kui päev enne olümpiavõistluste algust Lõputseremoonia aga toimub mängude viimasel päeval pärast kõigi võistluste lõppemist Olümpiamängud kuulutab avatuks võõrustava maa riigipea, lõppenuks aga ROK-i president Autasustamistseremoonia Selle ajal võitjad tõusevad autasustamispjedestaalile Heisatakse riikide rahvuslipud Mängitakse olümpiavõitjaks tulnu rahvushümni
Sport-kas kultuur, äri või poliitika Sõna sport on meile igapäevane nähtus või kuuldus, sest sellest kuuleme me igapäev kas koolis,kodus või meedias. Sport on väga tihedalt seotud kultuuriga, sest see on meie ühiskonna üks lahutamatuid osi, olgu selleks kas kergejõustik, jalgpall, korvpall. Enamus tippspordist lahkunud on läinud kas poliitikuks või on siiani väga edukad ärimehed. Spordi seos kultuuriga on väga suur, sest see on osake meist ja meie kultuurist. Kui ei oleks sporti, siis ei oleks ka eestlasi. Kui vaadata sporti, siis see on nagu teater,kino ja muusika-see on sama väärne asi. Ka spordis on suureks mõjutajaks kultuur. Kui võtame näiteks valge- ja mustanahalise inimese, siis mustanahaliste närvikava ja töötahe on hoopis teised, mis valgel inimesel. Neil on sees teistsugune ,,mootor". Kui liikuda aegades tagasi, siis terve elanikkond elasgi vaid spordist. See on esimestest olümpiamängudest...
näitleja Christian Bale'i jaoks. Tema kollektsioonide hulka kuuluvad Armani Exchange, Armani Jeans, Armani Casa, Armani Junior, Emporio Armani, Armani Collezioni, Giorgio Armani, Armani Privé ja Armani Cosmetics. Armani on suur spordihuviline. Ta on korvpallimeeskonna Milano Olimpia omanik ja ta on kaks korda kujundanud Inglismaa jalgpallikoondise vormi. Alates 2007. aasta augustist on ta kavandanud FC Chelsea jalgpallurite vormi. 2006. aasta taliolümpiamängude avatseremoonia jaoks kavandas ta Itaalia lipu kandjate rõivastuse. Tema maailmas annavad riided sensuaalsust edasi ilma seksuaalse ülemtoonita. „Eputavale seksikale välimusele eelistan kahekümnendate-kolmekümnendate aastate õhtukleitide salapära. Seksikas pole mitte näidata rindu, vaid naise teevad seksikaks tema žestid. Kuidas ta jala üle põlve tõstab, kuidas ta käiseid üles keerab või käsivarre paljastab. Ma püüan vältida
Tallinna Kunstigümnaasium Pekingi OM-d 2008 Tallinn 2008 1 SISUKORD 2.........................................................................................................................................Sisukord 3-4.........................................................................................................................Edukamad riigid 4-6.........................................................................................................................Maailmarekordid 6-8........................................................................................................................Dopingujuhtumid 9-10...................................................................................................................................Maskotid 11-21.................................................................................................................
6 km Pirita sild; 8 km Ranna parkla; 10,5 km Ranna parkla; 12,5 km Pirita sild; 15,8 km Russalka; 18,3 km Mere pst. 10 km Joostakse üks 10 km pikkune ring. 10 km rajal asub 2 joogipunkti: 5 ja 8 kilomeetril. Joogipunktis pakutakse vett ja spordijooki. 3 2.1 Programm: Tallinna kesklinnas, Vabaduse väljakul Laupäev, 13. september 2014 12.00 EXPO avamine 14.00 Mesikäpa lastejooksud 17.00 NIKE Noortejooksu START 18.00 Avatseremoonia Pühapäev, 14. september 2014 07.00 Võistluskeskuse avamine Kaarli parklas 09.00 42,2 km START 11.30 21,1 km START 13.10 MyFitness´i soojendusvõimlemine 13.30 10 km jooksjate ja kepikõndijate START 14.30 Autasustamine 16.00 Finiši sulgemine 4 2.2 Stardimaterjalid: Stardimaterjalide väljastamine lõpeb 10 minutit enne starti. Stardimaterjalide väljastamine toimub isikut tõendava dokumendi alusel
tavalistest tiitlivõistlustest. Just olümpiarituaalid toovad välja kaasaegsete olümpiamängude sideme antiikmängudega. Pierre de Coubertin rääkis taoliste rituaalide vajalikkusest esmakordselt 1906. aastal. · Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia on tseremooniad, mis toimuvad olümpiamängude avamisel ja lõpetamisel. Nad leiavad alati aset olümpialinnas ning järgivad kindlaid protseduurireegleid. Avatseremoonia ei tohi aset leida rohkem kui päev enne olümpiavõistluste algust. Lõputseremoonia toimub mängude viimasel päeval pärast kõigi võistluste lõppemist. Olümpiamängud kuulutab avatuks võõrustava maa riigipea, lõppenuks aga ROK-i president. Lisaks olümpialipu heiskamisele, olümpiatule süütamisele ning olümpiatõotuse andmise kuulub avatseremoonia olulisemate osade hulka sportlasdelegatsioonide sissemarss
olümpialipu; lipu kuuest värvusest kuulub vähemalt üks kõigi maade rahvuslipu värvuste hulka. Olümpialipp loodi 1914. aastal, esimest korda heisati 1920. aastal Belgias Antwerpenis. Paar kuud enne olümpiamänge toimub tseremoonia, mille käigus süüdatakse olümpiatuli. 1968. aastal võeti kasutusele olümpiamaskott – võõrustava maa kultuurist inspireeritud loom või inimkuju. Olümpia traditsioonid 1) Avatseremoonia- Avatseremoonia algab tavaliselt võõrustava maa lipu heiskamisega, misjärel mängitakse või lauldakse võõrustava maa hümni. Sellele järgneb kunstiline programm võõrustava maa kultuuri iseloomustavast muusikast, laulust, tantsust ja teatrist. Kunstilisele programmile järgneb osavõtjate paraad, kus võistlejad sisenevad staadionile maade kaupa. Paraadi avab olümpiamängude sünnimaa Kreeka ja viimasena siseneb võõrustav maa; ülejäänud maad sisenevad tähestikulises
Suure-Jaanist on võrsunud mitmeid nimekaid muusikainimesi. Kõige rohkem on sellele paigale aga kuulsust toonud siit pärit heliloojad Artur, Villem ja Eugen Kapp. "Suure-Jaani muusikafestival ongi pühendatud heliloojatele Kappidele, " teatas muusikaprojekti üks eestvedajaid, Suure-Jaani Kultuurimaja direktor Maret Aaboja. "Festival avataksegi heliloojate Kappide majamuuseumis väikeses, kuid kenasti korras hoitud majas. Kui ilm ilus ja rahvast piisavalt palju koguneb, siis on avatseremoonia aga muuseumi õuel. Kappide majas saab teoks ka meie kodupaigas sündinud helilooja Mart Saare nimeline laulukonkurss, kus esinevad nii Muusikaakadeemia üliõpilased kui ka juba kutselised solistid. Konkurssi korraldab maestro Mati Palm. Konkurss on pühendatud Mart Saare 125. sünniaastapäevale. ,,Sakala" 18.05.2007 Arnold Rüütel hakkas festivali patrooniks Endine vabariigi president Arnold Rüütel teatas oma nõusolekust hakata kümnenda Suure-Jaani muusikafestivali patrooniks.
jäänud samasuguseks nagu antiikkreeklastel, kellel paraku ei olnud niisugust võimalust sagedamini kui kord nelja aasta jooksul. Ning tõenäoliselt just spordi roll meelelahutusena andis tõuke uute spordialade toomiseks antiikse Kreeka olümpiamängudele et publikul oleks põnevam, huvitavam, enam pinget, rohkem emotsioone, kirge, hasarti. See mõjutas ilmselt ka mängude kestvusaja pikenemist mitu päeva pingelisi võistlusi, millele lisandusid esimese päeva avatseremoonia ning olümpiamängude lõpetamise pidustused viimasel päeval, mis olid niikuinii emotsionaalselt üles kruvitud. Sel päeval autasustati võitjaid Zeusi templis oliivipärgadega, neisse suhtuti kodukohas kui rahvuskangelastesse, neid ülistati piiritult ning anti neile suuri privileege. Tegelikult pole siingi aastasadade jooksul midagi muutunud. Olümpiavõitjad on tänapäevalgi suure au sees, kaasmaalaste silmis on nad rahvuslik uhkus, nad on meie iidolid, kangelased ja eeskujud
kuigi see tegelikult nii ei olnud. Näiteks Margaret Abbott (USA) võttis nalja pärast osa üheksa auguga golfiturniirist ja võitis selle, ja suri 1955, saamata teada, et ta on olümpiavõitja. Tegemist oli kõige halvemini korraldatud mängudega olümpiamängude ajaloos, ja Coubertin ütles hiljem, et on ime, et olümpiamängud need mängud üldse üle elasid. Neid mänge on nimetatud ka kõige organiseeritumaks kaoseks. Võistluspaigad Mitteametlik avatseremoonia ning jalgpallispordi-, kriketi-, ragbi-, jalgpalli- ja võimlemisvõistlused toimusid staadioniks ümberehitatud Vincennesi velodroomil. Kergejõustrikuvõistlused peeti halvas seisukorras Racing Club de France'i spordiväljak Boulogne'i metsas. Selle 500-meetrine rada oli rohuga kaetud, rajakatet ega süvendeid ei olnud. Pealtvaatajate vaatevälja varjasid puud. Odad, vasarad ja kettad visati puudesse. Ujumine, vettehüpped, veepall ja sõudmine toimusid Seine'i harujõel d'Asnieres'is.
aastal. Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia toimuvad alati olümpialinnas kindlate protseduurireeglite alusel. Avatseremoonia ei tohi aset leida rohkem kui päev enne olümpiavõistluste algust, lõputseremoonia aga toimub mängude viimasel päeval pärast kõigi võistluste lõppemist. Olümpiamängud kuulutab avatuks võõrustava maa riigipea, lõppenuks aga ROK-i president. Lisaks olümpialipu heiskamisele, olümpiatule süütamisele ning olümpiatõotuse andmise kuulub avatseremoonia olulisimate osade hulka ka sportlasdelegatsioonide sissemarss. Viimane toimub tähestikulises järjekorras, kuid seda alustab alati olümpiamängude sünnimaa Kreeka ning lõpetab korraldajamaa delegatsioon. Olümpiamängude autasustamistseremoonia ajal võitjad tõusevad autasustamispjedestaalile, heisatakse riikide rahvuslipud, mängitakse olümpiavõitjaks tulnu rahvushümni. Esmakordselt toimus autasustamine sellise korra järgi 1932. aasta Los Angelese olümpiamängudel.
a) Ülemaaline moraalikultus · Hävitati ususümboleid · Vaimulikud pidid abielluma · Vaimulikud pidid ülal pidama mõnda vaeslast või vanurit. b) (Vastaspoolest jakobiinid kuulutasid) mõistuse kultus, valgustuse ideede mõjul. · Pühakujude asemel austati filosoofide, revolutsiooni märtrite kujusid. · Patriootilised kõned, isamaalised laulud. · Pariisis suleti teiseusulised kirikud. · Avatseremoonia Pariisi jumalaema (Nortre Dame kirikus), kus valgesse riietatud naine kehastas mõistuse jumalannat kirik nimetati ümber mõistuse templiks. 4. Kõrgema olendikultus a) Ajendiks olid kahjulikud mõjud, mida tõi kaasa sunniviisiline dekristianiseerimine. Rahvas oli rahuolematu. b) M. Robespierre asus kaitsma ristiusku, öeldes Voltaire'i sõnadega: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda"
Eidapere kool Brain Nordstrröm Kehalise kasvatuse referaadi töö teemal : Triatlon 2008 Õpetaja Luule Sulg 2014 Sisukord : Triatloni ajalugu...................................................... Triatloni spordialad, nende kirjeldamine ja karistused ...... Triatlon Eestis........................................................ 2008. aasta suveolümpiamängud..................................... Olümpiatuli............................................................. Spordialad............................................................... Kõik Pekingi Olümpiaadi osalejad............................. Triatlon 2008. aasta suveolümpiamängudel...................... Galerii............................................................ Allikad :..........................
avatseremoonial osaleb 30 Eesti delegatsiooni liiget, kellest kümme on sportlast. Avadefileel osalevad trekirattur Daniel Novikov, ujujad Miko Mälberg, Danil Haustov, Martin Liivamägi ja Andres Olvik, purilaudur Johannes Ahun, vehkleja Nikolai Novosjolov, jahilaskur Andrei Inesin, iluvõimleja Irina Kikkas ja lipukandjana judoka Martin Padar. Pekingi olümpiamängud on avatudPekingis Linnupesa staadionil toimus suurejooneline olümpiamängude avatseremoonia, kus Eesti lippu kandis judoka Martin Padar, korraldajamaa oma korvpallur Yao Ming. Hiina kultuuri tutvustavale etendusele järgnes riikide sissemarss, ametlik avamine ning olümpiatule süütamine. Kõlas olümpiamängude tunnuslaul "Üks maailm, üks unistus," mida esitasid Sarah Brightman ja Lui Huan, pärast seda lasti taevasse võimas ilutulestik. Seejärel algas sportlaste sissemarss staadionile, esimese riigina sisenes tradistsiooniliselt mängude sünnimaa Kreeka koondis.
aastal. Kaitseliidu Tallinna Maleva Raudtee üksik-pataljoni 10. aastapäeva pidustuste käigus avati 17. novembril 1934. aastal Raudteelaste Kodu saalis mälestustahvel neile raudteelastele, kes langesid ametikohustuste täitmisel Vabadussõjas. Graniittahvlile oli raiutud 8 langenu nimed. Tahvli avas Kaitsevägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner. Püha Vaimu koguduse kabel Tallinnas. Avati 24.07.1932 Tallinna Rahumäe kalmistule ehitati 1932. aastal uus kabel, mille pidulik avatseremoonia korraldati 24. juulil. Juba enne ehitustööde algust tekkis mõte jäädvustada Vabadussõjas langenud koguduse liikmete nimed uues kabelis mälestustahvlil. Mõte sai teoks ning tahvel 16 langenu nimega avati uue kabeliga üheaegselt. Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja Theodor Tallmeistri sõnavõtu järel avas mälestustahvli Tallinna garnisoni ülem kindralmajor Gustav Jonson. Nõukogude korra ajal kõrvaldati kabelist mälestustahvel ja selle edasine saatus on tänaseni teadmata.
.. 28 Lihtsalt kokteil ........................................................................................................................................ 29 Rootsi laud ehk buffet ........................................................................................................................... 29 Bankett ................................................................................................................................................. 30 Pidulik avatseremoonia ........................................................................................................................... 30 Uue ehitise pidulik avamine ................................................................................................................. 31 Piduliku avaürituse korraldaja meelespea ............................................................................................ 32 Pidulikul sündmusel käitumise kuldreeglid ........................
Berliin 1916 Jäid sõja tõttu ära. Antverpen 20. aprill 12. september 1920 Mängudel osales 29 riiki 2606 sportlasega, neist naissportlasi oli 64. Esimest korda osalesid olümpiamängudel Brasiilia, Eesti, Jugoslaavia, Monaco, Tsehhoslovakkia. Soome ja Uus-Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena. Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Esmakordselt heisati olümpiamängudel viie omavahel põimunud rõngaga olümpialipp. Antverpeni olümpiamängudest alates muutus avatseremoonia lahutamatuks ja traditsiooniliseks osaks rahutuvide õhkulennutamine. Eestit esindasid olümpiamängudel: kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; tõstjad: Alfred Neuland,
Peking on Hiina pealinn. Pekingis toimusid suveolümpiamängud 8.-24. augustini 2008 aastal. Need olid 29-ndad suveolümpiamängud. Pärast rahutuste puhkemist Tiibetis 2008. aasta märtsis olid mitmed poliitikud kutsunud üles, boikoteerima Pekingi olümpiamänge. Hiina võimude tegevust rahutuste mahasurumisel kritiseerisid ka mitmed tippsportlased. Pekingi suveolümpiamängudel toimus 302 võistlust ja 28 spordiala, 165 meestele 127 naistele ja 10 segavõistkondadele. Avatseremoonia algas 08.08. (august) 2008 kell 20.08, sest hiinlased peavad numbrit 8 õnnenumbriks. Edukaim riik oli Hiina (51 kulda, 21 hõbedat ja 28 pronksi). Eestit esindas 45 sportlast. Eestlastest said medali Gerd Kanter (1 kuldmedal) kettaheites Tõnu Hendrekson ja Jüri Jaanson ( mõlemad hõbedad) sõudmises. Pekingi suveolümpia maskotid olid Beibei, Jingjing, Huanhuan, Yingyin ja Nini. (2008. aasta suveolümpiamängud, 2012) Joonis 6. MaskotidBeibei, Jingjing, Huanhuan, Yinying ja Nini (http://en
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Mari-Liis Seegel 12b Eesti esimene üldlaulupidu Uurimistöö Juhendaja: Sille Tiks Tartu 1 2013 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................4 1 Laulupeo eellugu................................................................................5 1.1 Vanemuise selts..............................................................................6 1.2 Ettevalmistused...............................................................................7 1.3 Kuidas laulupeole tuldi? ....................................................................8 1.4 Repertuaar.....................................................................................9 2 Esimene üldlaulupidu......
Avinurme Gümnaasium Geograafia Hiina Uurimustöö Juhendaja: Ene Lüüs SISSEJUHATUS Autor valis teha uurimustöö Hiinast, sest Hiina on suur ja kaunis riik, millest on palju materjali ning samuti tahtis autor rohkem teada selle riigi kohta. Uurimistöös räägin Hiina vaatamisväärsustest loodusest ning üldandmetest. RIIGI ÜLDANDMED Üldandmed Hiina rahvaarv aastal 2006 oli 1 314 480 000, rahvastikutihedus on aga 137 in/km2. Hiina pealinn on Peking, kus elab üle 17 miljoni inimese. Rahaühikuid on Hinas mitmeid: Jüaan, Macau pataca, Hongkongi dollar. Pindala on 9 596 960 km2 millega on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas pindalalt neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias ning ...
3 Generaalstaadid pr. k. les États Généraux [lezetaa zene´roo] kolme seisuse (aadel + vaimulikud + muu rahvas) esindajate kogu, mida prantsuse kuningad kriisiaegadel kokku kutsusid; paraku on meie ajalooõpikutes kasutusel kohmakas laensõna; selle parem vaste olnuks ehk Seisuskogu (seisuskoda); ainsaks õigustuseks on ehk see, et sarnane seisuskoda käis koos ka Madalmaades (Staaten Generaal), kust see termin meie keelde on ka üle võetud. Generaalstaatide avatseremoonia 5. mail 1789 Versailles's Revolutsiooni algataja abt Siyès[sje´jess] Kolmest seisusest oli intellektuaalses mõttes kõige paremini esindatud kolmas. Ligi pooled selle seisuse saadikud olid juristid, Chartres'i linna kolmandat seisust esindas hoopis abt (preester) SIEYÈS4[sje´jess], Lõuna-Prantsusmaa üheks kolmanda seisuse esindajaks oli aga krahv MIRABEAU5 [mira´boo]. Loomulikult peeti neid mehi Versailles' õukonnas oma seisuse reetjaiks.
3 Generaalstaadid – pr. k. les États Généraux [lezetaa žene´roo] – kolme seisuse (aadel + vaimulikud + muu rahvas) esindajate kogu, mida prantsuse kuningad kriisiaegadel kokku kutsusid; paraku on meie ajalooõpikutes kasutusel kohmakas laensõna; selle parem vaste olnuks ehk Seisuskogu (seisuskoda); ainsaks õigustuseks on ehk see, et sarnane seisuskoda käis koos ka Madalmaades (Staaten Generaal), kust see termin meie keelde on ka üle võetud. Generaalstaatide avatseremoonia 5. mail 1789 Versailles’s Revolutsiooni algataja abt Siyès[sje´jess] Kolmest seisusest oli intellektuaalses mõttes kõige paremini esindatud kolmas. Ligi pooled selle seisuse saadikud olid juristid, Chartres’i linna kolmandat seisust esindas hoopis abt (preester) SIEYÈS4[sje´jess], Lõuna-Prantsusmaa üheks kolmanda seisuse esindajaks oli aga krahv MIRABEAU5 [mira´boo]. Loomulikult peeti neid mehi Versailles’ õukonnas oma seisuse reetjaiks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
