sidus ta kinni. Öösel kõndis Veda jälle nn unes ja tappis ta lüües talle noa südamesse. Jackson nägi seda pealt ja mõtles, et ei räägi sellest Vedale, Veda süüdistas Jacksonit Otise mõrvas. Lõpuks nad läksid tülli ja Jackson ütles talle, et hoopis Veda ise tappis ta.Veda ei uskunud teda ja lahkus sealt onnist. Jackson sõitis tagasi linna Casy juurde ja tahtis Bretti tõelise mõrvati välja selgitada. Brett oli talle enne surma andnud oma nimekaardi, et Jackson helistaks talle, kui ta pistoda kätte on saanud, nimekaardi taha oli kirjutatud Verne'lt Almale.Mehe parim sõber on ta naine. Jackson hakkas selle üle mõtisklema. Ta hakkas Verne ja Alma kohta uurima. Ta sai teada, et Verne sai surma ja Alma ka, sõites autoga vastu puud. Kuid Alma surm oli lavastatud, kõik arvasid et Alma reisis üksinda, kuid tegelt ta reisis tumedapäise, siniste silmade ja ilusa Vedaga. Kelle ta tappis autoga vastu puud sõites ja maskeeris ennast Vedaks
leiab ta preili taskurätiku. *Victoria näitab uudise vastu ükskõiksust. VII *Johannes saabus tagasi kodukohta. *Ta kohtab Victoriat kes oli tulnud metsa lilli korjama. *Victoria kutsub Johannese peole ning ütles, et tal on mehele üllatus. *Johannes võttis kutse vastu. VIII *Johannes saabus Lossi. *Victoria avaldab oma üllatuse, milleks oli Camilla. *Lauda sööma istudes võttis Victoria Johannese nimekaardi ja paigutas selle laua teise otsa. *Johannes võttis lauas sõna ning Victoria hüüdis tema kõnele vahele. *Victoria tahtis Johannesele tänutäheks sirelioksa saata, kuid leitant (Otto) ei lubanud. *Otto taipas, et Victoria ja Johannese vahel toimub midagi, kuid Victoria hajutas need kahtlused. *Victoria ja Camilla räägivad Johannesest ja see vihastab Ottot. *Otto tahtis samal õhtul koos mõisahärraga kurvitsajahile minna.
Visiitkaardid ja nende kasutamine Visiitkaarte hakati kasutama Vana-Hiinas. Euroopas võeti nime- ehk visiitkaardid kasutusele 16. sajandi alguses, aga alles Louis XIV (1638–1715) õukonnas kanti nende tarvitamisjuhend seltskonnaelu kombe- raamatusse. Algsed nimekaardid olid kindlate mõõtmeteta paberiribad, mida kasutati lühikeste sõnumite edastamiseks, kohtumiste määramiseks jne. Nimekaardi jätmine daami või härra eramu eesruumi (selleks oli seal eriliselt kujundatud ja kaunistatud alus) võrdus visiidiga ja näitas ühtlasi tähelepanu ning lugupeetavuse astet. Nende hulga järgi otsustati, kas ollakse seltskonna silmis soosingus. Visiitkaartide puudumine ühel päeval tähendas kohvrite pakkimist maapakku minekuks. Tänapäeval on paljudel inimestel isiklik visiitkaart. Veel enne Teist maailmasõda nimetati kaardikest nimekaardiks.
annaabi.ee 
