21 1974 . 33 . 1994 (46 ) 1998 (XVIII ). , 1998 . , (Vanalinnastuudio) Comedy Productions's . 2001 « » « ». : « », « 13» « ». 1999 kuuldemängus «Ketas''. 2004 2 «Kuldsuu». . , , .
Tiit Sukk Üldised andmed • Sündinud 21.11.1974 Jõgeval • Lõpetas 1994.aastal Jõgeva Gümnaasiumi 1998.aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli • 1998.aastast Eesti Draamateatris • Elukaaslaseks on Tal Kadrioru Saksa Gümnaasiumi loodusainete õpetaja Eliis- Beth Rosen • Näitleja ja saatejuht Rollid Eesti Draamateatris 1996 Betti Alver, Priit Pedajas Lugu valgest varesest 1997 Hannikas Madis Kõiv Peiarite õhtunäitus 2005 Giuliano Medici, Boccaccio – Mart Kivastik Savonarola tuleriit 2005 Tõnisson – Oskar Luts/Priit Pedajas Kevade 1997 Pickering – Alan Jay Lerner, Frederick Loewe Minu 2005 Frank – Roland Schimmelpfennig Push up veetlev leedi 1997 vanem Snawly – Charles Dickens ...
Tiit Sukk 1. Tiit Sukk sündis 21. novembril 1974 Jõgeval 2.Õppinud Tiit Sukk lõpetas 1994. aastal Jõgeva Gümnaasiumi (46. lend) ning 1998. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (18. lend) 3.töötab Eesti Draamateatris 1998. aastast 4. Praegu mängukavas
Sukk ja Saabas Ruth Vassel · Kuidas elavad isa ja tütar peale traagilist õnnetust oma elu. Kuidas nende eludest käib läbi kaks naist, koos nendega nii mured kui ka rõõmud. Kuidas 14 aastane tüdruk erineb oma koolikaaslastest ja ta on ikka hinnatud. Räägib tugevast ja heast sidemest isa ja tütre vahel. Kokkuvõttes see räägib armastusest. Igat sorti armastusest. · Alexandra saab teada, et tema ema ja vend ei surnud mitte sünnitusel vaid läbi sarimõrvari käe. See oli shokk. Isa , kes oli talle kõige kallim kogu maailmas, keda austas ja armastas kogu südamest .Issi oli talle valetanud. Rain Laheots ei suutnud otsustada kahe naise vahel. Alguses oli ta koos Katrinaga , aga siis Meritiga. Hiljem läksid nad meritiga lahku ning isa jäi üksikuks. Hiljem selgus, et Katrina oli mehe elu armastus. Aleksandra klassijuhatajale meeldis tema isa. Ala...
Sukk ja Saabas Ruth Vassel Kuidas elavad isa ja tütar peale traagilist õnnetust oma elu. Kuidas nende eludest käib läbi kaks naist, koos nendega nii mured kui ka rõõmud. Kuidas 14 aastane tüdruk erineb oma koolikaaslastest ja ta on ikka hinnatud. Räägib tugevast ja heast sidemest isa ja tütre vahel. Kokkuvõttes see räägib armastusest. Igat sorti armastusest. Alexandra saab teada, et tema ema ja vend ei surnud mitte sünnitusel vaid läbi sarimõrvari käe. See oli shokk. Isa , kes oli talle kõige kallim kogu maailmas, keda austas ja armastas kogu südamest .Issi oli talle valetanud. Rain Laheots ei suutnud otsustada kahe naise vahel. Alguses oli ta koos Katrinaga , aga siis Meritiga. Hiljem läksid nad meritiga lahku ning isa jäi üksikuks. Hiljem selgus, et Katrina oli mehe elu armastus. Aleksandra klassijuhatajale meeldis tema isa. Al...
Ruth Vassel ,,Sukk ja saabas" · Ruth Vassel on praegu 24-aastane ja lõpetas 2007. aastal Kuressaare Ametikoolis kunstilise kujundamise eriala. Seejärel läks õppima Tartu Ülikooli kirjandust ja rahvaluulet. ,,Sukk ja saabas" on tema teine raamat. Esimene romaan ,,Vihma vari" märgiti ära 2004 aasta romaanivõistlusel ja see ilmus 2005. aastal. · Kui ,,Vihma vari" põhines tegevusel ja tegutsemisel, siis uues romaanis on rõhk isa ja tütre vahelistel suhetel. Inspiratsiooni sai Ruth oma vendadelt ja nende tütardelt. · Ruth, kuigi on kirjutanud juba kaks romaani, ennast ise kirjanikuks veel ei pea, vaid tahab selleks saada. · Oma raamatu kohta on Ruth öelnud nii: ,,Sukk ja saabas" on lugu inimlikkusest selle kõige paremas ja natuke kurvemas mõttes. See räägib erinevat sorti sõprusest, õiglusest ja ebaõiglusest, turvatundest ja ebakindlusest, süütundest ja süüdimatusest,...
kavalusele ja manipuleerimisele. Reinoldil tuleb eriti hästi välja just kanaemalikult pere eest seismine ning tähendusrikas halisemine võtaks igalt mehehakatiselt tahtmise tema soovidele vastu seista. Vassiljev seevastu on elulainetel seikleja, liiderlike elukommetega ennast armastav tegelane. Ta on valmis kaunitele naistele kogu maailma kokku lubama, samuti on ta meister oma naha puhtaks rääkimisel. Tiit Sukk ja Merle Palmiste etendavad armukeste paari korralikult ära. Keerulised suhted naistega ongi põhjuseks, miks arhitektide elu kodulinnas lõpuks nii kibedaks muutub ja Eestisse ära sõitmine tundub lausa lustina. Sakste juures võetakse neid lahkelt vastu. Kõrgetel härradel ise ei ole aga Eestis elamine just väga meelt mööda. Müllerid kurdavad, et matslikud eestlased on varastanud sakslaste rahvustoidu hapukapsaste lõhna, aga ka vorstide särina panni peal
AKT 24. september 2012 nr 2 12/ 6 KINNITAN (allkiri) Jõgeva Tiit Sukk Juhataja 25. 09.2012 Üleandmise-vastuvõtmise akt Lähtudes Kaarel Asi ja Mikk Pusksis vahel 19. september 2012.a sõlmitud lepingust nr 2 -12 /6 üleandja Kaarel Asi annab üle ja vastuvõtja Mikk Pusksis võtab vastu lepingu alusel tehtud töö. Töö vastuvõtmisel loevad pooled lepingus sätestatud töö (-d) nõuetekohaselt täidetuks ja kinnitavad, et ei oma üleandmise-vastuvõtmise hetkel lepingu täitmisega seoses vastastikuseid pretensioone
PÄÄSTJA KAITSERIIETUS KUSTUTUSRIIETUS • VÄLISKIHT • NIISKUSBARJÄÄR • TERMOVOODER ENAMKASUTATAVAD KUSTUTUSRIIDED KOOSNEVAD KAHEST OSAST: • PÜKSID • JAKK PÜKSID KOOSNEVAD: • PÜKSTE OSA • TRAKSID • LUKK • TASKUD • PÕLVETUGEVDUSED • HELKURID JAKK KOOSNEB: • JAKI OSA • HÕLMADE KINNITUS (LUKK, NÖÖBID VM) • KAPUUTS • KAELUS • VARRUKA OTSTES OLEVAD SOONIKUD • TASKUD • TUGEVDUSED • HELKUR-RIBAD KIIVRISUKK • SUKK KATAB KOGU PEA,VÄLJA ARVATUD NÄO OSA SILMADEST SUUNI • SEE OSA NÄOST KAETAKSE SUITSUSUKELDUMISEL HINGAMISAPARAADI MASKIGA • SUITSUSUKELDUMISEL ASETATAKSE SUKK KINDLASTI HINGAMISAPARAADI MASKI ALLA TULETÕRJEKIIVER 1. KIIVRIKEST 2. SISEMISED REGULEERIMISRIHMAD 3. KLAASI FIKSAATOR 4. KAELA TOED 5. MASKI KIIRKINNITUSE KOHAD 6. NÄOKAITSEKLAAS 7. „PRILLID“ TULETÕRJEKINDAD • KOOSNEVAD RANDMEKAITSEST JA ELASTSEST SÕRMIKUST
MUL ON SELJAS....... G.JALIVETS MUL ON SELJAS.......(MIS?) http://www.pers.ru/cgi-bin/p lay.cgi?file=20023503 MA PANEN MUL ON SELJAS MA MA SELGA (MIS?) KANNAN,OSTAN OLEN.......RIIDES (MIDA?) . MA RIIETUN.... (KUIDAS?) PLUUSI,TOPI,JAKI PLUUS,TOPP,JAKK, T- PLUUSI,TOPPI,JAKKI, SPORTLIKULT,MUGA- SÄRK T-SÄRKI VALT,TRENDIKALT KLEIDI,JOPE,MANTLI, KLEIT, JOPE,MANTEL, KLEITI,JOPET,MANTLI MOODSALT,PIDU- SEELIKU SEELIK T,SEELIKUT LIKULT MA PANEN JALGA MUL ON JALAS KERGELT,SOOJALT (MIS?) TEKSAS...
Tegevus toimub Eric Swan´i majas. Ning see kõik toimus ainult ühel päeval, hommiku poolikul. Kõik oli nii kiire ja pettus tuli kiirest välja, seega ei toimunud see ei nädal, ega kuu aega. Laval toimuva ja lavavälise ruumi suhe oli hea. Vaadates lavale oli näha ka teisi ruume, mis olid seal majas: magamistuba, söögituba ning köök, oli ka näha treppi, mis viis teisele korrusele. Kogu teksti esitamine ei käinud ainult ühes toas, üks koht oli näiteks selline, kus Tiit Sukk ehk Norman Bassett pani Ain Lutseppa ehk härra Jenkinsi söögituppa lukutaha ning siis nad pidasid kahekõne, Tiit ühel pool ust, Ain teisel pool. Osa ruumidest tuli tõesti välja mõelda, aga see polnud raske, lihtsalt kui keegi läks söögituppa, siis räägitigi seal suurest lauast ja kummutist, mille sahtlites olid noad ja kahvlid, kohe tuligi silma ette, et keset tuba suur laud jne. Köök, kui oli juttu tee tegemisest ning pesumasinast, mis hirmsat häält
Aino Kallas Kadrina Keskkool Ergo Sukk Elust ● Sündis Krohnide perekonda. ● Lapsepõlv Helsingis, Kiiskiläs, Viburi lahe ääres. ● Isa ja vanavanemad surid, kui Kallas oli veel noor. ● Kiiskilä mõis müüdi maha. ● On öeldud, et rohked surmamotiivid Aino Kallase loomingus on mõjutatud raskest lapsepõlvest. Kirjanikukarjäär ja abielu ● Abiellus folkloristi ja kellemehe Oskar Philipp Kallasega. ● 1903. aastal jutustas Carl Allas (abikaasa onu, kellamees) teoorjusest ning rõhumisest eestlaste ajaloos. o Allas on prototüübiks novellis “Lukkari ja kirkkoherra” ● Üks kirjanikest, kes on püüdnud luua silda eesti ja soome rahva vahele. ● http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-lugu-aino-kallas-reigi-opetaja?id=511 50530 Looming Luulekogud ● 1942 “Surmaluik” ● 1943 “Kuu sild” Novellikogud ● 1904 - 1905 (1. ja 2. osa) “Meren takaa” - esimene kunstiliselt õnnestunud ● 1913 - “Lähtevien laivojen kaupunki” - ühiskondlikult teemalt müstil...
Vaimastvere Kool Rhodose Koloss Referaat Koostaja: Sander Sukk Juhendaja: Triinu Küünal Vaimastvere 2014 Rhodose Koloss Ehitamise aeg Kuju ehitus algas 292.aastal eKr ning kestis kokku 12 aastat. Ehitamise põhjused 304.aastal õnnestus pääseda Rhodose elanikel suurest piiramisest ja seda sündmust tuli tähistada. Inimesed olid nii tänulikud, et nad otsustasid ehitada hiiglasliku kuju, päikesejumal Heliose auks.
Retsensioon ,, Rahauputus ,, Michal Cooney näidend ,,Rahauputus"(,,Cash on Delivery") pärineb Inglismaalt, kus ta esilinastus 1996. aastal Londoni Whitehall Theatre's, lavastajaks autori isa Ray Cooney. 2002 aasta 6. aprillis esilinastus see ka Eestis, seda lavastas seekord Andrus Vaarik, lavakunstnik oli Pille Jänes, muusikaline kujundaja Andrus Vaarik ja osades palju andekaid näitlejaid .Peaosades olid Mait Malmsten , Tiit Sukk , Maria Avdjushko, Jan Uuspõld ja Ain Lutsepp . Teistes rollides : Viire Valdma, Ivo Uukkivi , Ita Ever ja Pille Lukin .Seda etendust on inglise kriitika nimetanud moodsaks klassikaks . See etendus räägib sellest , kuidas majaomanik Eric Swan petab juba mõningat aega Sotsiaalametit kasseerides väljamõeldud üürnike nimel erinevaid sotsiaaltoetusi. Kui ta otsustab pettusele lõpu teha, ilmub välja sotsiaalametnik, kes vajab ühe olematu üürniku allkirja
Isegi suurel Draakonil oli siis jänes põues ja ta oli väga kurb, et porilane tegi sääred. Heasüdamlik Draakon oli kananahk seljas, kuid ta siiski lootis, et Kärbes tuleb tagasi ja aitab ta kuidagi välja. Mõne aja pärast tuligi putukas tagasi koos metsaelanikega. Kõik haarasid kohe härjal sarvist, isegi sipelgad, kes võtsid igaüks ühe kivikese ja tassisid neid kaugemale. Lõpuks oli suur loom vaba. Sellest ajast peale olid Draakon ja Kärbes nagu sukk ja saabas. Nad hakkasid koos elama, enamasti lasi Kärbes sõbra selja peal liugu, sest putukas ei pidanud kunagi toitu otsima, kuna ta sai alati süüa Draakoni ülejääke. Edasine elu läks neil hästi ja nad elasid õnnelikult oma elupäevade lõpuni.
muinasjutud NT „Vaeslapse käsikivi“; „Vaeselapse talutütar“ , „Ahju alune“ Muistend:tekke;seletus;koht;ajaloolisus NT „Kalevipoeg“, „Suur Tõll“, „Koit ja Hämarik“ 4. Rahvaluule lühivormid: Mõistatus on sõnaline peitepilt. (Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline) Vanasõna on lühike, piltlik, õpetlik ütlus. (Tark ei torma) Kõnekäänud on lühikesed piltlikud ütlused. (Nagu sukk ja saabas) 5. Rahvuslik ärkamine: 1. 1857.aastal pani J.V.Jannsen ärkamiseajale aluse oma ajalehega Perno Postimees 2. 1865. aastal asutas Jannsen laulu-ja mänguseltsi „Vanemuine“ 3. 1871. aastal asutas Jannsen oma ajalehe Sakala Esindajad: L.Koidula, J.Hurt, J.Pärn L.Koidula luule – Mu isamaa on minu arm; Näidend – Säärane mulk; Fr.R. Kreutzwaldi teosed – „Kalevipoeg“ ja „Risti-sõitjad“ ; K.J. Peterson –
Kõige meeldejäädavam stseen oli see, kui Billy ei viitsinud enam kannatada ja rääkis kõik oma tunnetest välja perele. Ta kasutas viipekeelt, ja esimest korda teda tõesti kuulati. Siin sees on, minu meelest, selline filosoofiline idee, mis paneb mõtlema. Kas on tõesti vaja karjuda, et kõik näeksid ja kuulaksid, või parem on näidata oma tegevustega, mida tahad teistele edasi anda. Veel oli selline väikene stseen, kus Billy vennale Danielile, keda kehastas Tiit Sukk, keegi helistas, ta oli toas koos Billyga ja ütles: «Saab rääkida, olen üksi.». Üsna kurb hetk, Billy on nagu ülearune oma peres. Mõnikord mulle tundus, et ta mõtles, milleks tema üldse elab selle pere seas, nad ju ei tahtnud teda kuidagi arvesse võtta, tegid seda, mis nende arvamusel oli õige. Mul oli temast väga kahju. Siis ta tutvus Sylviaga, keda kehastas Marta Laan. Billy armus temasse, sest neil oli midagi ühist.
Muna õpetab kana. Vesi on vanem kui tuli. Ei ole halba ilma heata. Lapsel on keisriõigus. Pill tuleb pika ilu peale. Suur tükk ajab suu lõhki. Käbi ei kuku kännust kaugele. 6. Kõnekäänd - Mis ta on ? 8 näidet : Kõnekäänd on lühike piltlik ütlus (poolik lause), mis iseloomustab mõnda nähtust või võrdleb situatsiooni. Käib peale nagu uni. Kärbseid pähe ajama. Peenike nagu piitsavars. Viies ratas vankri all. Leiba Luusse laskma. Kopsu üle maksa ajama. Nagu sukk ja saabas. Nagu öö ja päev. 7. Mõistatused : Mõistatus on rahvaluule lühiliik, mis kooneb kahest poolest (küsimus ja vastus). Kõige elavam rahvaluule liik. Tänapäeva mõistatused - Viktoriinid, ristsõnad, sudoku. 8. Kevadpühad : Täiskuu pühapäev, palmipuudepüha = urbepüha(päev), Suur Neljapäev, Suur Reede = sündinud võis omada võimu näha vaime. Ülestõusmis - = kevad - = munade - = lihavõttepühad. Suur = Vaikne nädal. Kiigepühad. 9. Vastlapäev :
Armastus teeb pimedaks. 22. Irren ist menschlich. Eksimine on inimlik. 23. Hand in Hand arbeiten. Käsikäes töötama. 24. zwei linke Arme haben. Kahte vasakut kätt omama. 25. mit dem linken Fuss aufgestanden sein Vasaku jalaga tõusma. 26. von der Finger in den Mund leben. Peost suhu elama. 27. eine Hand wäscht die andere Käsi peseb kätt. 28. Die Liebe geht durch den Magen. Armastus käib kõhu kaudu. 29. ein Herz und eine Seele sein Nagu sukk ja saabas. (süda ja hing) 30. bis über beide Ohren verliebt sein kõrvuni armunud olema. 31. Jeder Topf findet seinen Deckel. Iga pott leiab oma kaane. 32. Die Frau hat die Hosen an und er steht unter dem Pantoffel. Naise jalas püksid ja mees on nagu kelgunöör. 33. aus dem Häuschen sein. katus sõidab. 34. der Nase herumführen Ninapidi vedama. 35. einen Korb bekommen/ geben Korvi andma. 36. einen Seitensprung machen Kõrvale hüpet tegema. 37
Kurt kuuleb Nina Raine „Hõimud“ Draamateatris. Lavastanud Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja ja Marta Laan. Kunstnik Riina Degtjarenko, tõlkinud Krista Kaer. Eesti keelne esietendus „Hõimud“ 21. septembril 2014 Draamateatri väikeses saalis (inglise keeles 2010. aastal Londonis Royal Court Theatre’is). Draamateatri etendus „Hõimud“ haarab vaatajad endaga kaasa mõtlemapaneva, kuid ka humoorika looga. Etendus käsitleb perekonnaprobleeme laste ja vanemate vahel, aga mis
Nt: Aeg kaob, aga õnn ei kao (Laiuse), Loll pea on kere nuhtluseks (Simuna), Elu õpetab, aga eluõpetus on kibe-kibe (Pöide), Muna õpetab kana (Karja), Vesi on vanem kui tuli (Suure-Jaani), Ei ole halba ilma heata (Tartu), Lapsel on keisriõigus (Otepää)), kõnekäänud(Lühike piltlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nätust või isikut.Nt: kärbseid pähe ajama, peenike nagu piitsavars, viies ratas vankri all, leiba luusse laskma, kopsu üle maksa ajama,nagu sukk ja saabas, nagu öö ja päev. ), mõistatused( : 1) üks hani, kaks kaela ( püksid) 2) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) 3) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) 4)üks ema, üheksa last ( kartul ) 5) veest lukk, puust võti ( sild) 6)mees kaheteistkümne näoga ( aasta ) 7) valge poiss , must nina ( uba ), 8) roheline mehike, rohelised jalad ( rohutirts), 9) kaks korda sünnib, üks kord sureb ( lind ), 10) vana hobune, kuus küljeluud ( lootsik ))
Tungides nende masside hingeellu on näha üks suur erinevus. See seisneb omavahelistes suhetes. Meie, tüdrukud, sõbruneme kiiresti. Meile piisab vaid paarist tühisest minutist, et jutt jooksma hakkaks ja meie vahele tekiks sõprus või ühtekuuluvustunne. Me leiame kiiresti ühise keele, kuid me suudame selle ka ruttu lõhkuda. Tütarlaste puhul on tavaline, et sõbrannadena käiakse igal pool koos, tehakse kõike ühiselt- ollakse nagu sukk ja saabas. Kuid just see tekitab tihti tüdimust ja tekivad lahkhelid, mis viivad tülideni. Vihapidamine kestab meie puhul lühikest aega. Me andestame kiiresti ja jätkame sealt, kuhu pooleli jäime. Meie puhul kehtib tavaline reegel: tülitseme tihti, kuid leiame kiiresti oma probleemidele lahenduse ja õigepea avastame end taas sõbrannadena. Teie, poisid, olete samas meie vastandid. Teiegi suudate kiiresti leida ühised jututeemad, kuid ei kiirusta sõprussidemete loomisega
leiba luusse laskma – puhkama pärast söömist liiva jooksma – luhtuma, ebaõnnestuma maha vaikima – silma kinni pigistama – mitte välja tegema maiku suhu saama – hammast verele saama – veel tahtma meest sõnast, härga sarvest – ei peta ega valeta, võib usaldada musta valgeks v valget mustaks rääkima – tegema v pöörama midagi vastupidiseks mööda külge maha jooksma – mitte kasuks tulema nagu kass ümber palava pudru – ei julge otse öelda nagu sukk ja saabas – lahutamatu nahka pistma – end täis parkima – sööma nina peale viskama – nina alla hõõruma – etteheiteid tegema nina võõrastesse asjadesse toppima – end millessegi segama okas hinges – solvunud oma nina kõrvetama – oma pead silmusesse pistma – hädaohtu sattuma on lahtise peaga – nupp nokib – tark, arukas pead liiva alla peitma – probleeme vältima pead murdma – vaeva nägema pead silmusesse pistma – teadlikult hädaohtu sattuma
AMEERIKA PÕLISKULTUURID Ingrid Sukk Tsivilisatsiooni kujunemine · Kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yuacatani poolsaarel. · Mehhiko kiltmaa juunist oktoobrini vihmaperiood, talve ja kevadkuud kuivad niisutussüsteemid. · Yuacatani poolsaar vihmametsa tõttu sademeid rohkem, kui vaja alepõllundus ja maa kuivendamine · Peamine põlluvili oli mais. Olmeegid · 14.3. saj. eKr. Mehhikos elanud ja mitut keelt kõnelnud indiaani hõimud · KeskAmeerika vanima kõrgkultuuri loojad. · Tõusid esile 1200 a paiku eKr. · Meenutasid Vana Maailma sumereid leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad Kultuur · Kultuurist suhteliselt vähe teada. · Tegelesid põhiliselt alepõllunduse (kasvatasid maisi, ube, kõrvitsaid) ja kalastamisega · Kaevasid allmaakanaleid ja tiike · Rajasid terrassehitisi ning valmistasid nefri...
sõnastada, siis olen küllaltki hinnangutesse laskuv ning teiste suhtes nõudlik. Mõned mu head sõbrad on öelnud, et lähen vajadusel inimesest üle kui tank. Vajan tähelepanu, kiitust ja toetust nagu õhku. Selle nimel olen valmis mägesid nihutama ja kui see peaks vajalikuks osutuma, siis ka jõgesid kuivatama. See on tingitud enda üpriski edevast ning emotsionaalsest isiksusest. Kui puudub positiivne tagasiside, siis on üpris suur tõenäosus, et olen kas vait kui sukk või vägagi irooniline. Igal inimesel on välja kujunenud oma kindlad suhtlemisvahendid ja viisid, mida on harjutud aastatega kasutama. Vahendite ja viiside kasutamine sõltub suuresti, kellega suhtlen ehk millisesse sotsiaalsesse gruppi suhtluspartner kuulub. Sotsiaalseid gruppe, kuhu ise kuulun on enda arvates natuke palju, täpsemalt neli. See tähendan nelja erinevat maailma, rolli, maski jne. Sellest on tingitud ka erinevad suhtlustõkked
HEKID Teele Sukk · Hekkideks nimetatakse tihedalt kasvavate ning maapinnani ulatuvate okstega põõsaste ja puude rida. · Hekke nimetatakse ka põõsastaradeks. · Hästi hooldatud hekk on aiale tõeliseks ehteks. · Hekk raamib aeda ja loob ruumimulje, pakub kaitset tuulte ning võõraste pilkude eest. Hekiga piiratud aed kannatab vähem öökülmade all. · Hekid sobivad piirdetarana või tehistara kattena. · Hekid jaotatakse kahte rühma: · pügatud hekid · vabakujulised hekid. · Pügatud hekk on kõige tugevam piire, kuid nõuab päris palju tööd. · Eeliseks on aga see, et selline hekk ei võta palju ruumi, on vastupidav ja hea alternatiiv puidust tarale. Pügatud hekk Vabakujuline hekk kasvab kiiresti ja pakub juba lühikese aja järel rohelust ning kaitset. · Paljud vabakujulistes hekkides kasvavd põõsad õitsevad rikkalikult ja hekk on kergesti hooldatav, kuna seda pole vaja pidevalt lõigata. · Hooldustööde ajal lõigatakse va...
Eva Lust 7/23/1975 n kesk 1/19/1996 Ellen Annuk 8/25/1965 n kesk 6/25/1998 Ludmilla Kules 3/15/1959 n kesk 8/31/2008 Kaisa Kannik 10/24/1981 n kutsekesk 6/16/2001 Raimo Luuk 5/5/1967 m kesk 1/21/1996 Mart Vaarman 5/1/1983 m kesk-eri 9/29/2011 Innart Sukk 7/16/1977 m põhi 11/15/2005 Marve Liik 4/18/1965 n kesk 9/27/2011 Helle Merisalu 3/28/1982 n kõrgem 8/17/2003 Märt Must 9/29/1966 m kesk 1/20/1996 Holger Piik 9/2/1953 m kesk 2/16/2003 Lembit Võll 4/4/1964 m põhi 7/12/2004 Aina Asi 6/15/1973 n kesk 5/28/2003
õnnetusi. Kunagi ei ole nii, et ei ole üht ilma teiseta. Nii nagu ilma Jumalata ei ole Kuradit, nii ei ole ilma õnneta ka õnnetust. Nii oli vanal ajal, praegu ja usun ka, et tulevikuski. Jumal ja Kurat on lahutamatud oma tegude ja lugude poolest olnud ammusest ajast. Kui juba kirjandis eelnevalt mainisin, et ilma üheta pole teist, siis usun, et Jumal ja Kurat on omavahel niisamuti seotud nagu sukk ja saabas või ükskõi milline tänapäevasem näide. Kooliski loeme lugusid maailma loomisest ja müüte, kuidas üks või teine paik või rahvus endale nime sai ja igas teos osalevad Kurat ning Jumal.
Lavastajad: Merle Karusoo, Hendrik Toompere jr, Ingomar Vihmar Näitlejad: Tõnu Aav, Märt Avandi, Maria Adjushko, Ita Ever, Kersti Heinloo, Mihkel Kabel, Ülle Kaljuste, Guido Kangur, Tõnu Kark, Maria Klenskaja, Kersti Kreismann, Marta Laan, Lauri Lagle, Roland Laos, Mari Lill, Mari-Liis Lill, Ain Lutsepp, Mait Malmsten, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Laine Mägi, Tõnu Oja, Ester Pajusoo, Raimo Pass, Merle Palmiste, Margus Prangel, Jaan Rekkor, Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Harriet Toompere, Hendrik Toompere jr jr, Lembit Ulfsak, Ivo Uukkivi, Uku Uusberg, Jan Uuspõld, Britta Vahur, Viire Valdma, Martin Veinmann.
Kontserdi retsensioon Sissejuhatuseks. Ühel neljapäeva õhtul läksin kontserdile, kuna koolis anti ülesandeks kirjutada retsensioon mõnest taolisest kontserdist. Polnud just liiga huvitav elamus, aga igavuse kätte Tartu Linnamuuseumis (seal see toimus) ära ka ei surnud. Ega ma oma valikut millegi erilisega põhjendada ei saa - lihtsalt see oli üks vähestest päevadest, kus mul oli aega kontserdile minna ja seega ema ostis piletid ära ja võttis mu sinna kaasa. Tegelikult võtsin vist mina tema kaasa, sest arvatavasti poleks ta sinna läinud kui mul poleks vaja olnud sinna minna. Enne kontsertile minekut polnud mul eriti aimugi, mida see kontsert endast kujutab. Lihtsalt teadsin, et see on mingi instrumentaalmuusika kontsert, kus mängivad flöödid ja minigid pillid veel. Enne kavalehe lugemist ma isegi ei teadnud seda keerulist nime, mis oli sellele kontserdile pandud. Lootsin, et ma suudan mõne tunni vastu pi...
Ma mõtlesin, et ta nagunii ytleb, et Keithy on kodus haige ja kooli ei tule. Tahate ma räägin teile Keithy'st? Olgu. See tydruk oli minu jaoks kõik. Me tegime põhimõtteliselt kõike koos käisime koos väljas, pidudel, igal pool. Ma armastasin teda nima nagu oma õde. Ta oli olnud mu parim sõbranna teisest klassist, kui me koolis koos istuma hakkasime. Siis sai meie suur sõprus alguse ja kuni sinnani kõik imestasid, kuidas me seda niimoodi säilitada suutsime. Me olime kui sukk ja saabas. Nojah, Keithy ema helistas. ,,Anna, Keithy on surnd..." sõnas ta kurvalt, murdund toonil. Ma võpatasin ja iseenesest hakkasid pisarad mu põsele alla voolama kui veetilgad. Keithy ema rääkis, kuidas Keithy suri... autoõnnetuses. See oli toimunud koha peal, tema surm, ma mõtlen. Terve päev koolis möödus nuttes. Ma ei suutnud seda uskuda... ma ei suutnud uskuda, et seda tydrukut, kes oli alati minu jaoks nagu õde... et teda enam pole
värvelkinnisega. Püksid köideti põlve alt säärepaelaga, nii et sääreosa moodustas koti. Vöörihma küljes rippus väike nahktasku. Nii naisel kui mehel oli must villane pikk-kuub (vammus). Naiste vammustele pandi pruun või hall krae, meeste omadele sinine. Jõukamate meeste vammuste hõlmaääred ja varrukasuud vooderdati punase kangaribaga. Karksi ja Halliste sukad kooti hästi peenest valgest villasest lõngast. Kiri asetses neil kitsa joonekesena pahkluust veidi kõrgemal. Sukk ulatus põlve alla. Mehed tõmbasid pükste peale mustad (või valged) poolsukad. Nii neidudel, naistel kui ka meestel olid jalanõudeks pastlad. Pastelde materjaliks kasutati 19. sajandil rohkem parkimata nahka, mis aga kuivaga muutusid kõvaks ja neid pidi enne jalga panekut leotama. Pargitud nahast pastlad olid kandmiseks mugavamad, nad ei kuivanud kõvaks ja ei veninud märjakssaamisel. Seetõttu tehti pidulikel puhkudel kantavad pastlad võimaluse korral siiski pargitud nahast.(Joon 1995)
Noortekirjandus Mis see on? Ellen Aunin 2013 Noortekirjandus Noortele suunatud easpetsiifiline (ilu)kirjandus: • murdeealiste (12-16 a) kirjandus -> “teismeliste kirjandus”, • noorukite kirjandus (16-18(21) a) -> “noorte täiskasvanute kirjandus”; all-ages-literature • noorkirjandus -> noorelt autorilt noorte elust noorele lugejale Põhiliigiks on proosa, kuid on ka noortenäidendeid ja –lüürikat Noortekirjandus Miks on vaja noortekirjandust: • valmistada noori ette täiskasvanueluks, anda võimalikke juhiseid ja käitumismalle keeruliste olukordadega • toimetulekuks (nt probleemraamatud -> ennetus/hoiatus & teraapia); • pakkuda easpetsiifilist meelelahutust (nt noorte fantaasiakirjandus) • kirjandus, mille aineseks on noore inimese elu Noortekirjandus •Probleemraamatud Probleemraamatud • sõltuvusprobleeme käsitlevad teosed • vaimne ja füüsi...
Keiser Nero 11.b Ingrid Sukk Üldinfo 15.12.37-09.06.68 sünninimi Lucius Domitius Ahenobarbus Vana-Rooma keiser 13. oktoobrist 54 kuni surmani Caesari õe laps Oli abielus oma õega Nero välimus Heledapäine, siniste silmadega Paks kael, lõtv kõht, haisev ja täpiline keha Rahva ette ilmus ta tavaliselt paljajalu, ilma vööta rüüs, kandes kaela ümber salli. Paradoksaalne isiksus: ta oli artistlik, sportlik, brutaalne, nõrk, sensuaalne, ekstravagantne, sadistlik ja biseksuaalne Enne keisriks saamist 51. aastal sai endale konsuli tiitli tagati sissepääs nelja kõrgemasse preestrite kolleegiumisse 53. aastal abiellus Nero oma adopteerimise teel saadud õe Octaviaga, kes oli ühtlasi Britannicuse õde ja Claudiuse tütar. Aastal 54. mürgitas Agrippina (Nero ema) oma mehe Claudiuse Nero tee keisritroonile oli vab...
7. Jäi kahe silma vahele. 8. Jänes põues. 9. Kadus nagu tina tuhka. 10.Kadus nagu vits vette 11.Kange nagu juurikas. 12.Kaval nagu rebane. 13.Kädistab nagu harakas. 14.Laisk nagu porikärbes. 15.Lasi leiba luusse. 16.Nagu hane selga vesi. 17.Nagu kass ja koer. 18.Nagu kass ümber palava pudru. 19.Nagu kana takus 20.Nagu kits kahe heinakuhja vahel. 7 21.Nagu kivi kaelas. 22.Nagu orav rattas 23.Nagu silgud pütis. 24.Nagu sukk ja saabas.. 25.Nagu öö ja päev. 26.Nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista. 27.Nokk kinni, saba lahti. 28.On pigis. 29.Otsi nõela heinakuhjast. 30.Otsi tuult väljal. 31.Pipart sulle keele peale. 32.Pista pintslisse. 33.Pista hõlmad vöö vahele.. 34.Sadas nagu oavarrest. 35.Sai triibulised püksid. 36.See on kukepea. 37.Segi nagu puder ja kapsad. 38.Säh, sulle kooki moosiga. 39.Torkas silma. 40.Tuli takus. 41.Töökas nagu sipelgas.
LUUA METSANDUSKOOL LUMEROOS Eesti keele referaat Juhendaja: Kaia Pilden Koostaja: Teele Sukk MEPK I LUUA 2012 SISUKORD Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................3 1. Lumeroos.........................................................................................................................
atribuudiks on nimisõna muud käändevormid (sarvedega mees, tiibadeta ingel) ja adverbiaalatribuudiga fraasid (hunt lambanahas, kits kärneriks). Fraseologism kui hulgasõnafraas, kus peasõnaks on hulga- või mõõdunimisõna, laiendiks aga nimisõna. Näiteks: iga mats, viies ratas vankri all jne. Fraseologism kui paarissõna (substantiiv + substantiiv), mis on isikunimetustena rajatud kas vastandusele (Taavet ja Koljat, tuli ja vesi) või samasusele (Mikud ja Mannid, sukk ja saabas). (Õim 2001B) 2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste moodustamine Fraseoloogilised isikunimetused on kujunenud kas keelelisel või keelelisel ja keelevälisel alusel. Esimesel juhul moodustavad fraseologismi sõnaühendid, mis on semantilise teisenduse käigus fraseologiseerunud (kärnane lammas, villis venelane), teisel juhul on fraseologismil nii keeleväline (süzee vms) kui ka keeleline alus:
EESTI MEREAKADEEMIA MEREKOOL Madruse meresõidupraktika aruanne Juhendaja: Martin Sukk Koostas:Rainer-Dangar Ibrus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Laeva andmed ja tekid 4 1.1. Laeva andmed 4 1.2. Tekid 5 2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus 6
Arvo Haasma. Tsello Tsello on tunduvalt suurem(1,55meetrit) kui vioola. Tsello mängija istub, pill on jalgade vahel, totub tugivarbale. Tsello kõla on sametine ja sügav, tihe. Kuulsaimad mängijad on Peeter Paemurru, Teet Järvi ja Pärt Tarvas. Kontrabass Kogu pikkus on 2 meetrit. Mängitakse püsti seistes või kõrgel toolil. Kõige madalaim boogenpillidest, on bassi osa ja kasutatakse jazzi muusikas. Tuntuimad mängijad on Mati Sukk ja Taavo Remmel. Näppekeelpillid Tänapäeva harf meenutab tipule toetavat kolmnurka. Harfi 47 keelt on häälestatud diatooniliselt(nagu klaveri valged klahvid) Kõik C keeled on värvitud punaseks ja F keeled siniseks, et mängijal oleks parem orenteeruda. Harfi jala sees on 7 medaaliga menfalismi, igale oktavile seitsmest helist vastab üks pedaal, mille abil saab muuta heli kõrgusi pool või terve tooni võrra. Harfi mängitakse istudes pill toetud mängija õlale.
Raha: kopikas (oda-kopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile - pennsionile) Toit: kapsas, porgand, borš, seljanka, kissell, samagon e puskar; mahorka e ise tehtud tubakas. Barbarismid: ladna, siva, davai, vaaritama. Pintsak. Vulgarismid: looder, tolvan, suli, ment, pogra e piirivalvur. Germaani laenud (14-15 saj, meremehed) Toit: juust, põld, leib. Kodu:hame, nõel, nael, jõulud, reede, valitsema, ahi, sukk, vaip, padi, küünal. Võitlus: mõõk, raud, sadul, kuningas. Saksa laenud (17-19 saj, ülemsaksa) U 200 fraselogismi: pead murdma, pead kaotama, kuu pealt kukkunud, ei oska kolmenigi lugeda, vormis olema, hästi istuma, koos naha ja kõrvadega jne. Ühiskondlik: bürger, kants, kapral, türann, laager, püss, röövel, teener, rüütel. Meditsiin: närv, ribi, neer, aader, füüsikus, palderjan, tohter, velsker. Riided: undruk, vest, vammus, pits, kleit, mantel. Läti laenud
uulits, vaksal. Raha: kopikas (odakopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile pennsionile) Toit: kapsas, porgand, bors, seljanka, kissell, samagon e puskar; mahorka e ise tehtud tubakas. Barbarismid: ladna, siva, davai, vaaritama. Pintsak. Vulgarismid: looder, tolvan, suli, ment, pogra e piirivalvur. Germaani laenud (1415 saj, meremehed) Toit: juust, põld, leib. Kodu:hame, nõel, nael, jõulud, reede, valitsema, ahi, sukk, vaip, padi, küünal. Võitlus: mõõk, raud, sadul, kuningas. Saksa laenud (1719 saj, ülemsaksa) U 200 fraselogismi: pead murdma, pead kaotama, kuu pealt kukkunud, ei oska kolmenigi lugeda, vormis olema, hästi istuma, koos naha ja kõrvadega jne. Ühiskondlik: bürger, kants, kapral, türann, laager, püss, röövel, teener, rüütel. Meditsiin: närv, ribi, neer, aader, füüsikus, palderjan, tohter, velsker. Riided: undruk, vest, vammus, pits, kleit, mantel. Läti laenud
kujutatud eesti mehe prototüüpi: tõsine, tubli, mehine. Selline tegelane on Tammsaare teostes korduv tüüp, näiteks ,,Tõe ja õiguse" Andres. See vaene noormees kannatas aga kaua armuvaludes, millele Aino vastas vaid naeru ja mänguga, lõpuks leidis ta oma tee Moskvasse, kust saatis kirju Hildale. Neiu Hilda suutis esimest korda oma vanad kirjad kõrvale visata ning pühenduda uutele. Muhem on Kulno parim sõber, need kaks on kõigi silmis nagu sukk ja saabas. Muhemi tegelaskuju avaldab peidetult mingit kibestumist ja valu ümbritseva suhtes, mis tuleneb arvatavasti Aino ükskõiksusest tema suhtes. Noor üliõpilane veedab meelsasti aega juues ja nalja visates. Õie Lillek on teoses üks väheseid episoodilisi tegelasi. Ta on kade ja tusane Aino peale, kes on temast tegelikult säravam ja ihaldusväärsem. Küll aga oskab Kulno asja ära kasutada ja käib mitmeid kordi Lillekaga jalutamas ja tantsimas.
Tallinna Sikupilli Keskkool DRAAMATEATRI MAJA Uurimistöö Kristi Erika Peets 11. klass Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................. 2 Tallinna Saksa Teater.......................................................................2 Arhitektuurikonkurss........................................................................2 Aleksei Bubõr ja Nikolai Vassiljev........................................................3 Tallinna Saksa teatri projekt.................................................................3 Teatrihoone ehitamine.......................................................................4 Esimene etendus..............................................................................4 Ümberehitused...................................................................
pikk-kasukas: sageli suure lahtise rinnaesisega, kust jäeti välja paistma sõlg või rinnarätik. Eesti kasukaid kanti üldiselt ühtepidi karv seespool. Kasuka kaitseks, aga ka sooja pärast aeti kasuka peale pikk-kuub. Kasuka ja pikk-kuue vahele tõmmati mõnikord veel rüü. Tarvastus olid nagu Paistuski isesuguseks naise ilu tunnuseks ülijämedad sääred. Seepärast kooti sukasäärele sisse lai tumesinisest, punasest, rohelisest ja valgest korrutatud lõngast tihe kiri. Sukk ise oli valgest villasest korrutatud lõngast. Et naistel peeti jämedaid sääri ilusaks, siis tuli sukasäärtele jämedust kunstlikult juurde lisada. Selleks kooti need nii avarad, et ümber jalasääre saaks mähkida ribarätid. See komme oli üks paljudest eesti rahvakultuuri nähtustest, mis püsis kõige kauem Mulgimaal Helmes, Paistus ja Tarvastus. Tarvastust nagu Hallistestki on teateid, et seal kantud pajukoorest viiske iga päev.
aitavad kahjustatuid veene kinni suruda. Ravisukka tuleb kanda nädal pärast skleroseerimist või ka kauem, sõltuvalt skleroseeritud veeni suurusest. Kompressiooni ajast on väga oluline kinni pidada, et tagada head ravitulemust. Ravisukk peab alati katma labajalga nii palju kui võimalik, et ära hoida jala turset. Kompressioon vähendab ka verevalumite ja pigmen tatsiooni teket, samuti raviseansside arvu, süvaveenide tromboosi riski ning uute veenilaiendite tekke võimalust. Sukk tuleb hoida pidevalt jala ümber, mitte lasta sel edasi-tagasi liikuda.Pärast skleroseerimist esineda võivad sümptomid 1. Verevalumid süstekohal. 6 Need kaovad mõne nädalaga ja on arvatavasti tingitud veresoonte seina nõrkusest. Skleroseeritud veeni peetunud vere tõttu võivad veenid olla esimestel ravijärgsetel nädalatel nähtavad see on ühtlasi varajane ravi efektiivsuse näitaja. 2
oksal. (Õim 2001a: 558) 2. Fraseologism kui hulgasõnafraas Tegemist on selliste fraseologismidega, kus peasõnaks on kõnealune objekt ning laiendiks hulga- või mõõdunimisõna: nael sülti, kogu kupatus, viies vesi taari peal. 3. Fraseologism kui paarissõna (substantiiv + substantiiv) Sõnapaarid, mida kasutatakse isiku nimetustena on rajatud, kas vastandusele: Taavet ja Koljat; Tuli ja Vesi või samasusele: Mikud ja Mannid; Jukud ja Tõnnid, sukk ja saabas (Õim 2001a: 558). Fraseoloogilised isikunimetused on kujunenud kas keelelisel või keelelisel ja keelevälisel alusel. Esimesel juhul moodustavad fraseologismi sõnaühendid, mis on semantilise teisenduse käigus fraseologiseerunud (kärnane lammas, villis venelane), teisel juhul on fraseologismil nii keeleväline kui ka keeleline alus: halastaja samaariamees, Buridani eesel. Sellised nimetused jagunevad mitmesse rühma. (Õim 2001a: 558) 1
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Võrumaa kindakirjas kinda kudumine Praktiline töö Koostas: Age Ots Klass: 12 k. Juhendaja: Aet Kallam Tallinn 2015 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Võrumaa kudumise traditsioonid.........................................................
Toit: hernes, seene Ehitus: sein, sild, esemed, kirves, ratas Perekond: hõim, mõrsja, sõber Usund: põrgu Adj: lahja, laisk, tühi Verb: rõhuma Arv: tuhat Määrsõna: veel Germaani laenud, umbes 300 sõna: põld, muld, raud, kuld, tina, kuningas, raha, kaup, ader Loodus: kalju, kari, muld, raba, rand, väin Loomad: kana, madu, lammas Põllundus: ader, agar, kaer, põld, rukis Toit: juust, leib, taigen Riietus: sukk, vaip Ehitus: ahi, kirik, tuba Esemed: katel, sõel, kell, küünal, mõõk, nõel, padi, rõngas Metallid: kuld, raud, tina Päevad: laupäev Ühiskondl: raha, kaup, laen, vara, sõnavara, varas, rikas, jõulud Adj: arg, armas, kaunis, viisakas, kehv Verb: kiusama, sallima Slaavi laenud: aken, ike, lusikas, nädal, raamat, sirp, turg, vaba, värav, rist 5. Tehissõnad eesti keeles
vereringesse aktiivse ainena. Aine ärritab veresoont, põhjustades veenide turset ja kokkukleepumist. Paari nädala jooksul veresoon tõmbub kokku, kuni lõpuks ei ole see enam märgatav. Igal raviseansil süstitakse mitmeid veresooni. Kuna nõelad on väga peenikesed, kaasneb vaid vähene ebamugavustunne. Mõned süstid võivad tunduvad sipelga või sääse hammustusena. Ravi järgselt on vajalik kanda spetsiaalseid kompressioonsukkasid, mis aitavad kaasa paranemisele. Sukk tuleb hoida pidevalt jala ümber ning mitte lasta tal edasi-tagasi liikuda. Skleroseerimise tagajärjel võib esineda süstitud kohas verevalumeid, jalavalu ning veresoone seina põletikku. On täheldatud ka tüsistusi antud protseduuri tagajärjel: haavandid (paranevad aeglaselt, võivad jätta armi), pigmentatsioon, väikese versoonevõrgustik tekkimine, allergilised reaktsioonid, arterisisene tsüst (harvaesinev), süvaveenitromboos (kui ei peeta kinni
MÕISTATUSED Mõistatus on kõige lihtsamalt öeldes traditsiooniline dialoogiline mäng, mis annab mingist olendist, asjast, tegevusest vm. nähtusest sõnalise, mõistukõnelise lühikirjelduse, peitepildi. Tihti on mõistatuses esitatav kujund fantastiline, vastuoluline, üllatuslik, tegelikkuses võimatu. Dialoogi osalised jagunevad küsija(te)ks ja vastaja(te)ks, need rollid võivad mõistatamisvooru kestel muidugi vahelduda. Zanri tuum ja perifeeria. Mõistatuste suhetest muu folklooriga Nagu geograafilised alad jagunevad tihti süda- ja ääremaa(de)ks, nii võime ka "folklooririikides" eristada tuumsemaid ja perifeersemaid piirkondi. Muinasjuttudest on imejutud kindlasti palju tüüpilisemalt muinasjutulised kui novellilaadilised jutud või jutud rumalast kuradist. Ütlustest on vanasõnad ja võrdlused kindlasti palju prototüüpsemad ja kesksemad kui nt. vellerismid või jutujätkud. Seaduspärasusi esitavais ütluste...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
