Keskaeg II kursuse arvestuse küsimused ja vastused. (1)

1)Pilet nr.1
a) reformatsiooni põhjused ja algus. Martin Luther ja tema õpetus
* Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus , kalvinism ning anglikaani kirik . Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517.
*Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul.Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Pahameelt suurendas katoliku kiriku allakäik.Paavstidehuvid muutusid üha ilmalikumaks,nad sekkusid päevapoliitikasse.Erilist pahameelt tekitas indulgentside müük.Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal,kus poliitilise killunemise tõttu oli katoliku kiriku vaba voli toimetada
*Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk , kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Sel päeval peetakse tänapäeval usupuhastuspüha. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus, mis sai väljenduse Trento kirikukogu otsustes.Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri reformide pooldajad kirikust välja. Ta oli jäiga kirikuhierarhia vastu.Pühakirjale tuginedes tunnistas Luther senisest seitsmest sakramendist vaid kahte(ristimist,armulauda)Aladel,kus reformatsioon võitis,said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu. Kloostrid suleti. Vaimulikud said õiguse abielluda ,mis katoliku preestritel keelatud oli.Martin Luther ise abiellus endise nunnaga.
b) keskaja mõiste
*"Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama.
*Keskaeg jagatakse kolmeks:
Varakeskaeg (5.–11. sajand) Naturaalmajandus
Kõrgkeskaeg (11. sajand – 14. sajandi lõpp)Must surm,jõukus
Hiliskeskaeg (15. sajand – 16. sajandi algus) Lakkamatu sõjategevus, väike''jääaeg''
*Keskaja mõiste...
… hakati kasutama 15. saj. Itaalias renessansiajal, lõplikult juurdus keskaja mõiste nn valgustusajal
… tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ebakultuurseks peetud ajajärku
…pime aeg
* Esmalt kasutati Itaalias nn renessansiajal.Inimesed püüdsid eeskuju võtta antiikaegsetest Rooma ja Kreeka kultuurist.Lõplikult juurdus keskaja mõiste nn valgustusajal.Tänapäeval peetakse seda perioodi praeguse Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt oluliseks,viljakaks ja loominguliseks. Toonased inimesed muidugi ei arvanud,et elavad keskajal.Pigem uskusid paljud,et tegemist on ajajärguga enne peatset saabuvat maailmalõppu.Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas Konsantinoopoli vallutamist,Ameerika avastamist või reformatsiooni algust.
c)Kaardiülesanne
* Hispaania ja Portugali geograafiline asend oli soodne,need olid nii Atlandi ookeani kui ka Aafrika ranniku lähedal.Sealsetel rahvastel olid pikaajalised meresõidukogemused.Hispaania ja Portugal kasutasid oma esmaavastaja seisundit kaubandusmonopolide kehtestamiseks.
 2)Pilet nr.2
a)Suured maadeavastused ja nende tagajärjed
* Varauusaja maadeavastusi võib vaadelda kui suurt eksituste jada.Eurooplastele oli oluline leida
alternatiive merete Indiasse ja Kagu- Aasiasse ,kust toodi Euroopasse vürtse,siidi ja kalliskive.
Maadeavastuste pioneerideks said Pürenee poolsaare elanikud.Maadeavastuse esimene etapp
oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega.Portugali printsi Henrique Meresõitja eestvõttel
asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse.Portugali meresõitja
Bartolomeu Diaz purjetas esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu,mida hakati nim. Hea
lootuse neemeks.Lõpuks taheti jõuda Indiasse.Kolumbus asus 1492 aastal kolme karavelliga pikale
mereteele.Jõuti välja Ameerikasse.Meretee Indiasse avastas hoopis Vasco de Gama .
Esimest ümbermaailmareisi juhtis Magalhaes .Ta oli esimene eurooplane,kes jõudis vürtsisaareni aga
kodumaale tagasi meresõitja ise enam ei jõudnud.Eelkõige avardasid maadeavastused inimeste
silmaringi.Maadeavastuste käigus õppisid inimesed tundma erinevaid taimi ja loomi. Ameerikast
toodi Euroopasse kartul, tomat ,mais ja tubakas .Varauusajal muutus oluliselt majanduskorraldus,
eelkõige muutused kaubanduses,tööstuses ja edaspidi põllumajanduses.
Maadeavastuste järel kasvas väärismetallide sissevedu Euroopasse.Peamiselt tõi Hispaania
kulda ja hõbedat oma Ameerika-valdustest.Suurkaupmehed sekkusid ka tööndusesse ja Lääne-
Euroopas oli põllumajanduse areng väga intensiivne.
b) ikonoklastid ja ikonoduulid
*Ikoonid(kr ikonos- kujutis) on pühad pildid kus kujutati peamiselt Kristust ja neitsi Maarjat (Jumalaema). Kujutati ka kohalikke päritolu inimesi, kes oma tegevuse tõttu pärast surma pühakuks kuulutati. Ikoon esitas kiriku õpetust
*730 keelas keiser Leon lll ikoonide kummardamise
*ikonolastid- ikoonipurustajad leoni pooldajad
*ikonoduulid- ikooniteenijad e ikoonide austajad
Ikonoklastid väitsid,et ikooni austamine võrdub ebajumala kummar-
damisega ja läheb vastuollu Piibli keeluga valmistada Jumalast kuju või pilti.
Paljud mungad keeldusid ikoonidest loobuma ,mistõttu neid karistati karmilt ja sunniti kloostrist
lahkuma.Suur hulk pühapilte hävitati.Kuid ka kõik Bütsantsi keisrid polnud veendunud ikonoklastid.
Eriti kindlalt seisid sellele vastu kaks keisrinnat-Irene ja Theodora .Viimase eestvõttel taastati 843a.
ametlikult ikoonide austamine.
Viikingid : venelased -Varjaagid; Normannid :Gunnarid. Inglismaa ja Prantsusmaa. Island ,Gröönimaa Põhja-Ameerika
3)pilet nr.3
a) Renessanss ja humanism , levik Euroopas
*humanism- inimlik
...selle mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale.
...tuli kasutusele 15-16 saj esialgu renessansi juhtivate kultuuri kandjate seas, hiljem kogu haritlaskonnas.
Astuti vastu asketismi ideaalile, mis nõudis loobumist maapealsetest rõõmudest ja naudingutest hauataguse õndsuse nimel.Humanistide hulgas oli ka paavste
*renessanss-taassünd
...mõisteti eelkõige antiikultuuri juurde naasmist, taassündi
...vastandus kristlik-skolastilisele teadusele
...arusaam, et Jumal on loonud maailma otstarbekalt ning inimene moodustab loodusega harmoonilise terviku
*Erinevused Itaaliaga võrreldes:
*Itaalias oli humanism võidukas juba hilis-keskajal, mujal uusaja algul.Mujal ei pööratud nii suurt tähelepanu inimese naudingutele, vaid oldi kriitilisemad pahede suhtes. Sügavalt usklikena uuriti põhjalikult Piiblit .
* Erasmus Rotterdamist – “ Narruse kiitus”:Naeruvääristas kõikvõimalikke elukutseid ja ühiskonnapahesid. Kriitika kiriku ja paavstide aadressil. Thomas More’i “Utoopia”:Kritiseeris Inglise ühiskonnakorraldust (oli Henry VIII lordkantsler) – kasuahnust, ebavõrdsust ja kuritegevust.Utoopia saare ideaalühiskond, kus puudub eraomand ja kehtib üldine töökohustus ning demokraatlik valitsemine. Henry VIII lasi ta hukata, kuna ei kiitnud heaks kuninga samme katoliku kiriku alt pääsemiseks.William Shakespeare ’i näidendite temaatika :Antiikaeg (“Suveöö unenägu”) Renessansiaegne Itaalia (“ Romeo ja Julia “)nglismaa ja naabermaade ajalugu (“Macbeth” ja “ Hamlet ”)
b) Karl Suur
*oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 444800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata bretoonide maad ( Bretagne ). Frankide võim tõusis haripunkti Pippini poja Karl Suure valitsusajal.Karl Suur laiendas riiki peaaegu kõikides suundades. Edukate sõdade tulemusel allus talle valitsusaja lõpul suur osa Lääne-Euroopast. Vaid Briti saared,Lõuna-Itaalia ja araablastele alluv Hispaania jäid väljapoole tema valdusi. Valdavalt kristliku Lääne-Euroopa valitsejana oli Karl Suur sobiv kanditaat taastamaks V sajandi katkenud Lääne-Rooma keisrivõimu.Aastal 800,kui Karl Suur tuli Rooma lahendama paavsti tüli kohaliku aristokraatiaga,kroonis paavst ta esimesel jõulupühal Püha Peetruse katedraalis keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud.
c) Roterdammi Rasmus. humanist. Usupuhastusele aluse panija.,,Narruse..``1517 .Kiriku org, vastu. Rumaöluse vastu. Ta tõlkis piibli lad. Keelest kreeka keelde.
4)Pilet nr.4
a)Euroopa hiliskeskajal(XIV-XV saj)
*Paljusid piirkondi tabasid ikaldused ja näljahädad.Saabus must surm,mille tõid kaupmehed Musta
mere ja Bütsantsi kaudu Itaalia linnadesse.Eriti tormiliselt levisid hiliskeskajal Itaalia linnad.Käsitöö,
kaubanduse ja paganduse areng.Paganduses tõusis mõjukamaks Firenze Medicite pankuri-
suguvõsa,kes laenas raha nii kuningatele kui paavstidele.Jalavägi täiustus ja õppis rüütliväele
aina edukamalt vastu seisma.Ohtlikuks kujunesid vibukütid. Toimus konflikt Prantuse ja Inglise vahel.Sõda toimus kahe suure lainena,mil inglased püüdsid Prantsusmaad vallutada.Inglise valdusesse jäi ainult Calai`s kindlus . Sõja järel saavutas Louis xi võidu ka oma peamise konkurendi,Burgandia hertsogi üle. Inglismaal algas kuningatrooni nimel aastakümnetepikkune kodusõda e. Rooside sõda Jan Hus oli tšehhi vaimulik,õpetlane ja Praha ülikooli proffessor.Oli üks Katoliku kiriku teravamaid kriitikuid. Husi õpetus omandas rahvusliku tähenduse.Tema surm vallandas tšehhide ülestõusu
*Senine kiire areng peatus mõneks ajaks
*Katkuepideeima (XIV saj.)
* Feodaalkord hakkas arenenumates piirkondades järk-järgult murenema
*Sõjad (Saja-aastane sõda, Rooside sõda)
*Kirikulõhe e. skisma kahe paavsti vahel
*Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja tegid lõpu Bütsantsi keisririigile
b)Naturaalmajandus
*Naturaalmajandus on rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse alusel. Peaaegu kõik vajalik valmistati ise. Kaupade müük ja ostmine peaaegu ei toimunudki. Vahetati kaupa kauba vastu. Sisse osteti soola, metalli ja lukskaupu. Sidemed eri paikkondade vahel olid nõrgad. Mõis oli naturaal majanduslik suurmajand. Raha ei olnud käibel.
Pilet nr.6
a) vaimulikud ordud ja nende kloostrid( benedictuse , tsiterlaste, frantsisklaste, dominiiklaste)
*Benediktlased-Elasid maal ja tegid palju füüsilist tööd. Hea toitumisega, paastu ajal sõid kala, harisid ennast. Nimi tuli Püha Benedictuse nimest. Neid iseloomustas alandlikkus , distsipliin, vaesus . Nad pidid tööd tegema, palvetama, raamatuid ümber kirjutama.* Tsisterlased -Citeaux kiriku järgi on nimi tulnud. Tütarkloostrite rajamisega saab tsisterlaste ordu uue organisatsiooni vormi. Kloostreid kontrollivad emakloostrid. Neid iseloomustab lihtsus, rangus , müstikasugemetega vagadus , majandustegevus. Saksa idaalade koloniseerimine . *Frantsisklased-Minoriitide ordu. Assisi Franciscuse nimest sai ordu nime. Põhimõteteks oli neil rahvavagaduse äratamine ning teaduslik töö, täieliku vaesuse nõue.* Dominiiklased -Selle asutas Caleruega Dominicius. Põhimõtted on võidelda ketseritega (eelkõige albilastega), tegema nende seas misjonitööd ja allutama nad taas kirikuhierarhiale. Nende põhiülesanne on rändjutustamine, inkvisitsiooni korraldamine.*See on karjusmungaordu. Nad elasid linnades. Pidid demonstreerima oma kerjuslikkust, näidati seda ka välja. Õpetasid teisi, dominiiklased rajasid koole . Naised tahtsid näida lahked ja õiglased, seega nad jagasid palju toitu. Parim variant oli anda toitu kerjusmunkadele, kust dominiiklased saidki oma põhitoidu kätte.
b)Skandinaavlaste muistne maailmapilt
Skandinaavlased austasid loodusjõude, eriti päikest.loodusobjekte(puid,jõgesid,allikaid ja järvi) ning ka esivanemaid.Maailm oli nende kujutluses asustatud paljude müütiliste olendidtega ( ohtlikud hiiud, trollid ja naissõdalased valküürid).Skandinaavlased jaotasid oma jumalad kaheks AASIDEKS ja VAANIDEKS-kes omavahel võitlesid kuid nüüdseks leppinud.Tähtsamateks jumalateks olid sõja-japäikesejumal Odin, piksejumalThor ja viljakusjumal Frej .Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega nii kodus kui ka pühapaikades.Loomade ohverdamise kõrval toodi vahelka inimohvreid. Skandinaavlased kasutasid Taanist vastuvõetud Ruunikirja ,mis koosnes 16 tähemärgist. Neid tekste võib näha haua-ja mälestuskividel. Skandinaavlased andsid oma pärimusi suuliste lugudee saagadena põlvest põlve edasi. Saagad sisaldasid nii müüte hiidudest ja jumalatest kui ka reaalselt juhtunud sündmustest. Nt. ,,Nibelungide laul“
Pilet nr.7
a)Keskaegse linnaelu traditsioonid ja linnakultuur
*Elurütm linnasoli palju kiirem kui maal, linnadesse oli kogunenud kirev elanikkond.Sageli püstitasid ümbruskonna aadlisuguvõsad linnadesse oma kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud peagi ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. See vastu vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlase või ka oma senjööri võimalike kallaletungide vastu.Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävates eeslinnades, mis vaenlase rünnaku korral kaitseta jäeti ja ka vahel kaitsjate endi poolt põlema süüdati, et mitte pakkuda vaenlasele ulualust. Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem.Kuid kuna inimesed elasid tihedasti koos levisid haigused hästi palju.Linnad pidid hoolitsema hügieeni eest, loodi palju ühissaunu.Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne.traditsioonilisi abielusid oli linnas vähem kui maal, kuna inimesed puutusid tihedamini kokku vastassugu poolega moes olid sümpaatia abielud.see kehtis eeskätt kesk ja alamkihtidele.Linndes levis ka väga suurelt prostitutsioon millesse võimud suhtusid üsna leplikult.kuna mehed abiellusid suht hilja aitas prostitutsioon kaitsta ühiskonna moraali.Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest.Tõenäoliselt kõige silmapaistvam üritus varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval.Siis püüti võimalikult palju süüa sest järgnes 40 päevane paast. Peaaegu alati kuulusid vastlate kava ka koomilised näitemängud, mida etendati turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või läbi linns veetavatel vankritel. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid, tatris aga usu.
b)Sandinaavlaste saagad ja kangelaseepika
*skandinaavlased andsid oma pärimusi edasi suuliste lugude ehk saagadena.kirja pandi neid alles siis kui hakati skandinaavia tähestikku.Sellegi poolest on mitmed saagad meie jaoks hindamatu allikas skandinaavlaste varase ajaloo kohta.Nii teame retkedest Gröönimaale ja Ameerikasse arheoloogilistele andmetele lisaks just Erik Punase saagast.Varasem Rootsi ajalugu on meile teada svealaste kuningasuguvõsast jutustava Ynglingerite saga vahendusel.Meieni jõudnud muistse põhjala eepos on tuntud kui “Vanem Edda”, eristamaks seda XII sajandi islandi lauliku Snorri Sturlusoni kommentaaridest, nn “Nooremast Eddast”.Nad on kõige vanemad allikad Skandinaavia jumalate ja mütoloogia kohta.neist ilmub tihe seos kesk euroopa germaanlaste traditsioonidega.
Pilet nr. 8
a) Keskaegse linna asukoht, areng, valitsemine, kaubandus ja käsitöö
Linnade teke ja areng kõrgkeskajal muutis otsustavalt ühiskonna üldilmet ja pani aluse kapitalistlikule majandamisviisile*Linnad asusid peamiselt Vahemere ääres*Linnad olid piirkonna käsitöö ja kaubanduskeskused Soodne kauplemiskoht (jõesuudmes, silla või koolmekohas, soodne sadamakoht) Näiteks Pariis tekkis Seine´i jõe koolmekohta, mille ümber oli arenenud põllumajnduspiirkond.Linna valitses RAAD eesotsas bürgermeistriga.Linnakohus.Kaitsevägi.Müntide vermimise õigus Enesemaksustamise õigus
Käsitöölised kuulusid kohustuslikult tsunftidesse Tsunfti moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelejad, kusjuures vastava ala arenedes või toimuda kitsam spetsialiseerumine ja sellega seoses uute tsunftide moodustamine Linnades kehtis tsunftisundus Igal tsunftil oli põhimäärus – skraa Tsunfti hierarhia – õpipoiss, sell, meister Tsunfti eesotsas seisis meistrite seast valitud vanem (oldermann)
b)keiser justinjanius(527-565)
*Teda iseloomustavad suured vallutused. Ta võttis eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamise endistes piirides. Seda ta teha küll ei suutnud, ometigi vallutas ta Itaalia, Aafrika põhjaranniku, Hispaania lõunaosa, Vahemere saared. Samas võitlus Pärsiaga edukas polnud. Pani kirja kolmeosalise Rooma õigusel põhineva seadustekogu (Corpus juris civilis).!Kuid suured sõjad kurnasid riiki : maksud suurenesid, rahva ülestõusud sagenesid.(N: Nika ülestõus)Justinianuse sõjaline edu osutus ajutiseks!
Pilet nr.9
a)rüütliseisus ja rüütlikultuur
*rüütliseisus-feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. – 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja ka rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Tuntud rüütlipärimused on "Legend kuningas Arturist ", Graalist, Parzival , "Tristjan ja Isolde
*rüütlikultuur- Turniirid ,Rüütlid olid elukutselised sõjamehed,Proovile pandi ennast jahiretkedel ja turniiridel (e. Sõjamängud),Algul peeti väikeseid lahinguid pealtvaatajatele rüütlisalkade vahel, järk- järgult asendati need kahevõitlusega, Kirik suhtus taunivalt.
b) jaroslav tark(978- 1054 )
*Tema valitsemisaeg Vana-Vene riigi hiilgeaeg ,Riigi valdused ulatusid Mustast merest kuni Läänemereni,1030 vallutas Tartu,Abiellus Rootsi kuningatütrega, tema tütred abiellusid Ungari, Prantsuse ja Norra kuningaga,Lasi koostada seaduskogu “Vene õigus”,Jarisleit Lombakas – varjaagid kutsusid teda nii!oli Rjurikovitšide soost Vene valitseja, 987– 1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016 –1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ta kasutas palju varjaagide ehk viikingite sõjalisi teeneid, eriti Novgorodis. 1030 (6538). aastal võttis Jaroslav koos Vladimiri ja Novgorodi vägedega ette sõjakäigu Eestisse, kus põletas maha Tarbatu linnuse, ehitas asemele oma kindluse, mille nimetas oma kaitsepühaku järgi Jurjeviks, ning sundis Ugandile peale oma maksud. Jurjev püsis 1061 aasta kevadeni, mil eestlased (Pihkva kroonikates nimetatud sossoliteks) selle hävitasid, liikudes sõjakäiguga kuni Pihkvani. Jaroslavi välispoliitika aluseks olid sidemed Skandinaaviaga ning Bütsantsi mõju õõnestamine.
Pilet nr.10
a)ristisõjad
*Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.–13. sajandil, mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud.Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, mida katoliku kirik ja Rooma paavstid soovisid, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu ning ka slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas (Jäälahing). Paavst Innocentius III kinnitas pattude täielikku andestamist Liivimaa ristisõdijaile ja võrdsustas Vana-Liivimaa palverännaku Jeruusalemma teekonnaga.Ristisõdadel on ka suur tähendus rüütliseisuse ja rüütlieetika kujunemises. Varem oli kangelaste ajaviiteks tülitsemine, riisumine, tapmine . Ristisõdade ajal tekkis mõiste rüütliaust ja rüütlikohustusest. Rüütel pidi kaitsma nõrku, pidama sõna, kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt . Rüütlite kaudu tungis ka teistesse rahvakihtidesse rüütlivoorusi, ausust ja humaansust.
b)seisuste esinduskogud prantsusmaal( generaalstaadid ) ja Inglismaal( parlament )
*Nii Inglismaal kui ka Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia /absoluutne monarhiaMõlemas riigis toimiv kuningavõim
*Inglise parlament -Suurefeodaalid,Kõrgvaimulikud,Väikerüütlid,Alavaimulikud,Linnade esindajad
*Prantsusmaa-Generaalstaadid kutsus kokku kuningas Philippe IV, et saada nõusolekut maksude kogumiseks, Esindatud seisused: -vaimulikud, -aadlikud ja –talupojad,Eraldi hääletamine
Pilet nr.11
a)Vana-Vene riigi teke ja ristiusu vastuvõtmine(988)
*Kuna varjaagid(viikingid) vajasid alati suuri kauba teid, leidsid nad alati midagi olulist.nende jaoks oli oluline ree varjaagide juurest kreekasse seega tegid nad kõik endast oleneva et see hoida vabana enda jaoks.nad rajasid sinna minevate jõgede äärde tugipunkte või asusid juba olemasolevatesse asulatesse.Korratusest väsinud rahvas kutsusid varjaagid endid valitsema. Sellele vastas varjaagi pealk rjurik kes sai 862 võimule novgorodis. rjuriku kaaskondlane vallutas peale tema surma 882 kiievi ja pani aluse vana vene riigile..nii skandinaavlased kui idaslaavlasedolid vana vene riigi tekke ajal paganad.idaslaavlased austasid surnuid ning esivanemaid kummardasid loodusjõude.Bütsants nägi võimalust tugevdada võimu vana vene riigi üle,kiievi vürstid aga võimalust tihedamaks liitlassidemeteks konstantinoopoliga.988 aastal lasi vürst Vladimir koos kogu kaaskonnaga ja lasi ka kogu rahvuse ristida.õigeusu kirik austab siiamaani vladimirit kui venemaa ristiusustajat pühakuna.tänu sellele oli venemaa sajanditeks bütsansi mõjuall.
b)Vaimulikud rüütliordud( Johanniitide ordu, Templiordu , Saksa ordu)
*Johanniitide e.hospitaliitide ordu (hopsidalivendade ordu). 1070 JeruusalemmasÜlesandeks oli palverändurite toitmine , majutamine, haigete ravimine6000 meestLoetakse sotsiaalhoolekande loojateksSupiköögid, hoolitsesid leidlaste eest. Saksa ordu ehk Teutooni orduasut.1128. aastal rahvuslikul pinnal (sakslsed)Leedukate ja poolakate ristimiÕitseaeg 14. sajandilkaotas ordu Tannenbergi lahingu (Grünwaldi) Leedu-Poola ühisväele Mõõgavendade ordu (e.Kristuse Sõjateenistuse Vennad)asut.1202 piiskop Alberti pooltLiivlaste, lätlaste ja eestlaste ristiusustamine1237 lõpetas tegevuse ühinedes Teutooni orduga
Pilet nr.12
a)bütsantsi riigi korraldus
Butsants (395-1453) Lääne-ja Ida-Rooma alad.Varem KonstatntinoopolKeiser Justinianus (527-565)
*keiser on piiramatu võimuga valitseja, eksisteeris ka konstantinoopoli aruistokraatlik senat , kui see võis kersrile ainutl nõu anda.keiser valitses Kristuse asemikuna maa peal, oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik, ülim seasduseandja. Ta võis ainukesena kanda purpurrüüd ja ka allkirja andis purpurtindiga. Lihtrahvas räg vaid pidulikel rongkäikudel.keisri valis ametisse armee, senat ja rahvas. Keisrivõim polndu päritav, keiser ise valis järeltulija
b) talupoegade koormised kõrgkeskajal
Agraarühiskond*Feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad kandma koormisi, s.t täitma kohustusi feodaali heaks. Nad pidid harima mõisapõlde ja tegema teisigi feodaali majapidamistoid. Niisugust maa kasutamise eest tasumise viisi nimetakse teorendiks. Kogu mõisapõlde saak kuulus feodaalile. Lisaks sellele tuli talupoegadel tasuda loonusrenti, s.o anda feodaalile osa oma põllult kogutud saagist, heinast, küttepuudest ja kodus valmistatud käsitöötöödetest.
Pilet nr. 13
a) euroopa varakeskajal(frangi riik, linnaeklu allakäik,feodaalkorra kujunemine)
Frangi riik oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga. Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast.Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte hobust*, ta vajas abi oma varustuse (piigi, mõõga, kiivri, kilbi) käsitlemiseks ja kandmiseks. Selleks peeti kannupoissi, kes lahingus rüütlile relvad kätte andis ja teda abistas milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte hobust*, ta vajas abi oma varustuse (piigi, mõõga, kiivri, kilbi) käsitlemiseks ja kandmiseks. Selleks peeti kannupoissi, kes lahingus rüütlile relvad kätte andis ja teda abistas ning teenrit, kes varustuse korras hoidis. Lisaks neile vajas rüütel 1-3 kerges relvastuses ratsanikku luureks jm kiirust nõudvate ülesannete täitmiseks ja 1-3 jalaväelast valvuriteks. Kuna rüütli varustus ja kaaskonna ülalpidamine oli väga kallis, pidi rüütel saama valitsejalt väärilise tasu. Selliseks tasuks oli maa, ainus jõukuse allikas naturaalmajanduse tingimustes. Maa andis rüütel talupoegadele, kes pidi kes pidid selle eest maavaldajale makse maksma ja koormisi tegema. Vastutasuks kaitses rüütel oma talupoegi vaenlaste kallaletungide eest. Seega, valitsejad jagasid rüütlitele maad selleks, et need saaksid muretseda endale sõjavarustuse ja kaaskonna. Selle eest olid rüütlid kohustatud valitseja kutsel oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema. Kuna lahingvarustus oli väga kallis, siis päranda Kuna lahingvarustus oli väga kallis, siis pärandati seda perekonnas meesliini mööda. Maavaldust, mille rüütel teenistuse eest sai, kandis nimetust feood , ehk lään. Feoodi omanikku nimetati feodaaliks ehk läänimeheks. Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall .
b)ketserid
* Ketseriks ehk hereetikuks nimetatakse kristluses hereesia pooldajat – isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast).
*Sõna pärineb katoliku kiriku poolt hävitatud katarite liikumise nimest. Seda sõna kasutatakse eesti keeles nii katoliku kiriku, õigeusu kiriku kui ka protestantlike kirikute seisukohast .Katoliku kirik on ketserite suhtes rakendanud inkvisitsiooni, mille eesmärk on neid veenda ja vajadusel karistada .Ülekantud tähenduses nimetatakse ketseriks mis tahes valitsevast ideoloogiast, usust või üldkehtivast arvamusest kõrvalekaldujat (ketserluse pooldajat).