vallandati. Üheks tema suurimaks eeskujuks varajastel aastatel oli kaas-telegraaf Franklin Leonard Pope, kes lubas vaesunud noortel oma keldris elada ja töötada. Osad Edisoni varasemad leiutised on seotud telegraafidega, näiteks börsitelegraaf. Tema esimene patent oli elektrilise hääletusseadme kohta 1. juunil 1869. aastal. LEIUTAMISE ALGUS Tema karjäär leiutajana algas New Jerseys. Tema leiutamise avalöögiks oli 1877. aastal fonograaf . Rahva hulgas muutus see märkamatult väga populaarseks, ning Edison sai kuulsaks oma kodukohas ''Menlo Pargi Võluri'' nime all. Tema esimene fonograaf koosnes hõbepaberist tehtud torujast silindrist ning sellel oli ülihalb helikvaliteet. Hõbepaberil olevaid salvestisi sai taaskuulata kõigest paar korda. 1880-datel ta tegi mudeli ümber kasutades papist silindrit, millel oli vaha kiht peal, selle tootmisele aitasid kaasa Alexander Graham Bell, Chichester Bell ja Charles Tainter
THOMAS ALVA EDISON Thomas Alva Edison sündis 11. veebruaril 1847. Aastal Ohio osariigis, viimase lapsena seitsmest. Üllatuslikult õppis ta rääkima alles nelja aastaselt, kuid seejärel hakkas ta anuma kõigilt täiskasvanutelt, keda ta kohtas, erinevate asjade töötamismehhanismide kohta. Thomas sai lapsena väga vähe formaalset haridust, käies koolis kõigest paar kuud. Noor Edison õppis lugemist, kirjutamist ning aritmeetikat tänu oma emale. Kuid piiritu huvi nagu ka usk enesearendamisesse ei kadunud lapsest kuhugi, mistõttu õppis ta palju asju iseseisvalt. Thomase isa Samuel õhutas poissi lugema suuri klassikuid, teaduslikke ning tehnilisi raamatuid, andes iga läbiloetud teose eest poisile 10 senti. Kui Edison oli viieteistaastane poiss, oli ta tööl telegraafioperaatorina. Ta pidi olema tööl õhtul kella seitsmest hommikul kella seitsmeni ning andma iga tunni tagant signaali, mis tõestaks, et ta pole uinunud. Signaalid tulid hämmasta...
tehnilisi raamatuid, andes iga läbiloetud teose eest poisile 10 senti. 16-aastaselt alustas Edison juba täisajaga telegraafi tööd, olles eelnevalt kogunud piisavalt teadmisi antud valdkonnas. Viimane viis noore Edisoni paljudesse USA linnadesse, mis viis ta lõpuks, 1868. aastal, Bostonisse, kus ta alustab oma leiutaja karjääri. Thomas Alva Edison ja tema leiutised Edisoni tähtsamad leiutised on fonograaf (oli kasutusel helisalvestusseadena, millega sai heli ka hiljem taasesitada.), elektrihõõglamp mis oli tema suurim leiutis mida ta ise palju hindas,süsimikrofon,raudnikkelakumulaator ja mitmed teised. Oma leiutiste konstrueerimiseks rajas ta mitmeid laboratooriume, kus töötas sadu inimesi. Thomas Alva Edison ja tema leiutised Fonograaf on Thomas Alva Edisoni leiutis aastast 1877. Fonograaf oli kasutusel helisalvestusseadena, millega sai heli
Tartu Ülikool Ühiskonnateaduste instituut Kerli Hansing FONOGRAAF Õppejõud: Mai Põldaas Jõgeva 2015 Fonograaf Fonograaf leiutati 1877. aastal Thomas Alva Edisoni poolt. Edison oli Ameerika leiutaja, kes sündis 11. veebruaril 1847 ning suri 18. oktoobril 1931. (Canot, 2014) Tema nimel on üle maailma kokku 2332 patenti (Edison Patents, 2014) . Tegelikult sõnastas fonograafi tööpõhimõtte samal aastal Prantsusmaal Charles Cros, Edison aga ehitas selle valmis (Rinde, 2015). Tegelikult küll tema mehhaanik John Kruesi, kellele Edison
Elektriline Hõõglamp Andra Teder: 10 O: Pärnu 2018 Thomas Alva Edison Sündinud 1847 11 veebruar ja suri 1931 18 oktoober. Tema tuntumate leiutiste hulka kuuluvad fonograaf, kinofilmide kaamera, pikaajaliselt põlev elektripirn. Tema nimel on 1100 patenti. Omandas teadmised iseõppimise teel. Thomas Alva Edison Thomas kuulub seitsme lapselisse perre. Ema Nancy Matthews Elliott sündis 1810 ja suri 1871. Thomas oli ka tuntudd ärimees ja teadlane. Ameerika leiutaja. Hõõgpirini ehitus 1 -- klaaskolb 2 -- väärisgaasiga täidetud ruum 3 -- volfrarmst hõõgniit
tähelepanu äratas mehhanism telegraafiaparaadi juures laual. Ta otsustas oodata, et näha, mis juhtub. Kui kellaosuti seisis täistunnil, hakkas instrument tööle. Üks kang avas telegraafivõtme, teine aga saatis teele signaali. Leiutised/ teened 1868. aastal sai Edison oma esimese patendi parlamendile valmistatud elektrilise hääletusaparaadi eest. Oma leiutiste konstrueerimiseks rajas ta mitmeid laboratooriume, kus töötas sadu inimesi. Edisoni leiutised : Fonograaf oli kasutusel helisalvestusseadena, millega sai heli ka hiljem taasesitada. Fonograaf on Thomas Alva Edisoni leiutis aastast 1877, müüdi aastail 18901925. Fonograaf oli grammofoni eellane. See oli täpselt sama põhimõttega, ainult erinevalt grammofonist oli seal plaadi asemel vahatrummel. Algul olid nad mõeldud helisalvestuse jaoks. Hiljem hakkasid levima ka salvestatud vahatrummild. Salvestuse ajal ei olnud küll vagu, mis
masinate kiire areng ja inimestel polnud enam töökohti, sest leiutati masinaid, mis tegid enamuse töö inimeste eest ära ja töölisi jäi vähemaks. Tööstuse areng muutis tuntavalt ka ühiskonna sotsiaalset palet. Tekkis ulatuslik tööliste kiht, kes elatas end vabriku palgast. Samuti tõusis kodanluse osatähtsus ja elatustase. Tööstustes hakati kasutama uut energiaallikat-elektrit. Sidepidamis vahendid täistusid ja leiutati telegraaf, telefon, fonograaf, grammofon ning raadio. Kuna inimestel oli rohkem vaba aega, hakati käima raamatukogudes, teatrites, kinodes jne. Mõeldi rohkem enda harimisele.
· 1877 leiutab fonograafi · 1979 leiutab esimese hõõglambi Hõõglamp Edisoni pärand · Ilmselt omal ajal tuntuimat ameeriklast Thomas Edisoni peeti koolis hälvikuks tema kuulmisraskuste tõttu ning ta käis koolis seetõttu ainult aegajalt viie aasta jooksul · Viletsast algusest hoolimata muutis Edison kahtlemata maailma, võttes enda nimele kas üksi või kellegagi koos 1093 patenti Tema tähtsaim töö · Fonograaf, maailma esimene heli salvestav masin , mille ta leiutas 1877 .aastal · Hõõglamp , mis sai valmis 1879. aastal · Soojus ja valgussüsteem, mis jagas elektrit kodudesse ja tööstushoonetesse 1882. aastal · kinetograaf (liikuvate piltide salvestamiseks mõeldud seadeldis) · Kinestokoop (liikuvate piltide näitamiseks) · Süsinikmikrofon (kasutatakse telefonides) · Diktofon · Mimeograaf · Elektrooniline hääletusaparaat
veebruar 1847 18. oktoober 1931) oli ameerika leidur ja ärimees. Edisoni loetakse üheks 20. sajandi viljakamaks leiutajaks tema nimel on ligi 1100 patenti. Edison sündis Samuel Ogden Edisoni (18041896) seitsmelapselises perekonnas Thomas Alva Edison Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Edisoni tähtsamad leiutised Fonograaf Elektrihõõglamp Süsimikrofon Raudnikkelakumulaator See oli kes soovitas kasutada telefonivestluse alguses sõna "allo". Edisoni tähtsamad leiutised Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Edisoni tähtsamad leiutised Click to edit Master text styles Second level Third level
Algas autode võidukäik. Katsetati lennukeid. USA's autode masstootmine 19. saj. teine pool William Siemens Elektrikaarahi. Võeti kasutusele terasetööstuses 19. saj. teine pool Fonograaf, grammafon ja raadio 1895 Vennad Lumiere'd Kinokunst(elavad pildid) 19. saj. lõpp Wilhelm Röntgen Röntgentoru(x-kiirte toru). Pani aluse elektroonikatööstusele 19. saj
1.Marie Curie : Radioktiivsed ained Charles Darwin: Evulutsiooni teooria w.C.Rõngten : Rõntgen kiired E.Rutherford: Pani alguse tuumaajastule A.Einstein: Realtiivsuse teooria D.Mendelejev: Perioodiluse tabel S.Freud: Alatedvus L.Pasteur: Vaktsiin 2.G.Bell: telefon T.A.Edison: Fonograaf G.Marconi: Raadio Vennda Lumiered : Kino 3.Realism: Kunstisuundumus, mis püüab elu kujutada tõepäraselt. Impressionism: Kunstivool, mis püüdis avaldada meeleolusi. 4. Realism Kunstnikud: Coubert, Millet ja Repin 5.Imperssionismi kunstnikud: Manet, Monet ja Degas 6.Postimpresionismi kuntsnikud : Van Gogh, Cezanne ja Gauguin 7.Eesti kuntsnikud: Köler, Weizenberga ja Adamson 8. Seda maaliti tupsutades. 9.Postimpressionismis maaliti enamasti enda muljed 10
Esimesena leiutas itaallane patarei, siis leiutati elektrigeneraator, mis võimaldas elektrit toota juba suurtes kogustes ning hiljem leiutati ka elektrimootor. Elektri kui uue energiaallika rakendamisel kujunes murranguliseks elektrijuhtmete kasutuselevõtmine ja siis elektrilambi ning 19.sajandi lõpul hakati elektrit kasutama juba linnades tänava valgustusena. Varsti leiutati ka sidepidamisvahendid: telegraaf, telefon, heli salvestamise aparaadid(fonograaf, grammofon) ning raadio. Inimeste elu läks paremaks ja kergemaks ning neil oli rohkem vabaaega, kui varem.
c) Elektri kasutamine: elektri talletamine ja tootmine elektripatarei (A. Volta) elektrigeneraator ja - mootor (M.Faraday) elektrijuhe elekter kui uus energiaallikas elekter valgusallikana elektripirn (T.A. Edison 1879) elektroonikatööstuse algus röntgenitoru (W. Röntgen) terasetööstuses elektrikaarahi (W. Siemens) sidepidamises telegraaf (S. Morse) ja telefon (G. Bell) heli salvestamise algus fonograaf, grammofon raadio ja kinokunsti algus d) Põllumajandus: tööviljakuse kasv külvimasin, viljapeksumasin jt. seadmed konserveerimine - toiduainete pikaajaline säilitamine e) Linnaühiskond: maaelanikkonna vähenemine urbaniseerumine linnastumine linnade välisilmes linnade planeerimine, raudbetoon uus ehitusmaterjal, tänavavalgustus, elektritransport (tramm) olmes inimeste igapäevaelus veevärk ja kanalisatsioon - WC ja vannituba
ja kenamlased hakkasid koostööd tegema, vapsid suruti maha, Päts sai võimule)1938 (diktaatorlik võim), 1992 Nõukogude Liidu põhiseadused 1936 (Stalin tuli võimule, töörahva heaolu), 1978 (Bresnev) Erinevad allikad: Mälestuste raamatud: Jaan Roos ,,Läbi punase öö II" Militaar.net Fotod ja filmikunst 1826 vanim säilinud foto L.J.M.Daguerre 1839 dagerrotüüp Filmikunst Lumiere T.A.Eddisson 1877 fonograaf Johannes Pääsuke Erinevaid infoallikaid kirjeldada Heraldika ehk vapiteadus (eksamil) Värviline, juriidiliselt kinnitatud, süboolika Koosneb: Kilp (põhiosa) viikingikilbi kujuline, kuldne (joonistamisel täpistada) hispaania kilp, must (joonistamisel ruuduline) prantsuse kilp, sisine (joonistamisel merelained) saksa kilp, punane (joonistamisel jooned ülalt-alla) naiste kilbid- roheline, tutiga (vallaline) hõbe, ilma tutita (abielus)
Industriaalühiskona teke muutis inimeste igapäevaelu väga palju. Kui ennem tegelesid paljud käsitöö ja põlluharimisega, siis nüüd tuli oma tööjõudu müüa vabrikutesse. Tuli kolida ka vanast kodukohast vabrikute lähedusse. Paranes aga kaupade kvaliteet ja toodeti ka varasest rohkem tarbekaupu. See lihtsustas natuke elu. Industriaalühiskonnas hakati energiallikana laialdaselt kasutama ka elektrit. Täiustusid ka sidepidamisvahendid: leiutati telegraaf, telefon, fonograaf, grammofon ja raadio. 7. Industriaalühiskonna kujunemisele aitas tugevasti kaasa transpordi, eelkõige just raudteede areng. Esimene raudteeliin rajati 1825. Aastal Inglismaal. 1830. Aastal algas ulatuslik raudtee´võrgu rajamine paljudes Euroopa riikides. Raudteed soodustasid tööstuse arengut ning avardasid oluliselt liikumisvõimalusi. Raudteedest sai industriaalühiskonna transpordisüsteemi keskne osa, mille abil oli võimalik toorainet
ükski kuller, oma praktilisuse tõttu leidiski telefon üha enam populaarsust Thomas Alva Edison'i "leiutiste tehas" 1877. aastal konstrueeris esimese helisalvestusedme fonograafi, millest on välja kasvanud kogu hilisem helisalvestustehnika 1879. aastal leiutas Edison töökindla elektrilambi Edison leiutas veel süsimikrofoni, raudnikkelakumulaatori ja täiustas ka telefoni, telegraafi ja kirjutusmasinat Sellised võisid välja näha Thomas Alva Edisoni leiutatud fonograaf ja elektrihõõglamp Guglielmo Marconi: Avardas sidepidamise võimalusi leiutades 19.-20. sajandi vahetusel raadio 1901. aastal loodi raadioside üle Atlandi ookeani ja 1910. aastal raadiosõnum Iirimaalt Argentiinasse Samal ajal tegelesid ka paljud teised raadio leiutamisega, kuid "raadio isaks" peetakse just Marconit kuna tema süsteem leidis laialdase leviku Näidis Marconi loodud raadiost Auguste ja Louis Lumiere: Tänapäevase kino rajajad Võtsid eeskuju õmblusmasinatelt
Analoogne helisalvestus · Analoogtehnika puhul muundatakse muusikariistade või inimhääle tekitatud helivõnked helisageduslikuks vahelduvvooluks. · Analoogtehnika eeliseks digitaalseadmetega võrreldes on profitehnika puhul asjaolu, et inimkõrv tajub analoogseadmetes tekkinud lineaar ja- ja mittelineaarmoonutusi pigem meeldivana kui ebameeldivana (pehme, nn. "analoogkõla") Ajaloost... · Esimesed helisalvestusseadmed olid mehhaanilised: fonograaf ja grammofon · 1974 - Philips demonstreeris aparatuuri nii videokujutise kui ka heli salvestamiseks laserplaadile digitaalsignaalide jadana. · 1978 - tulid müügile videotehnika digitaalsed seadmed. · 1981 - Philips'i 30-sentimeetrine andmeplaat. · 1982 - esimesed 12- sentimeetrise läbimõõduga laserheliplaadid ehk kompaktplaadid (CD) ja plaadimängijad. · 1984 - alustati arvutiandmete salvestamist CD le.Uus meedium sai arvutimaailmas nime
kuulipilduja ,,Gatling gun'i" 1861 .a. · Samuel Morse oli ameerika leiutaja ja maalikunstnik. Tema tuntuimad leiutised on juhtmeta elektromagnetiline telegraaf (1836) ja morsetähestik (1838). · Sigmund Freud - oli Austria psühhiaater, arst ja neuroloog. Freud rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi ning psühholoogiateooria. · Thomas Alva Edison - oli ameerika leidur. Edisoni tähtsamad leiutised on fonograaf, elektrihõõglamp, süsimikrofoni ja raudnikkelakumulaatori. Tema nimel on ligi 1100 patenti. · Thomas Crapper oli inglise torumees ja leiutaja, kes leiutas veekloseti. · Alfred Nobel - oli rootsi keemik ja tööstur. Dünamiidi leiutaja. Tema järgi on nimetatud Nobeli preemia. · Wilhelm Conrad Röntgen - oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus oli 1895. aastal avastatud röntgenikiirgus. 1901. aastal pälvis ta esimese Nobeli füüsikaauhinna. Tema järgi on
Moodsad ajad � 19. sajandil toimus tehnika ja teaduse kiire areng, mida kirjeldatakse ka sõnaga progress ("edasiminek"). � Sel sajandil oli ka tööstuslik pööre, kus inimesed muutusid liikuvamaks, inimestevaheline suhtlus tihenes ja üksikute raudteede asemel kattis maad raudteevõrk. � Leiutised: jalgratas, algelised bensiinimootoriga autod ja mootorrattad, telegraaf, telefon, traadita telegraaf ehk raadio, petrooleum -ja elektrilamp, fonograaf, kinematograaf ja fotograafia. � 19. sajandil sündis modernism, mille esimesteks kuulutajateks peetakse nn Kristallpaleed ja Eiffeli torni. � Koos uudsete ehitiste ja ilumõistetega saabus naiste võimete ja rolli ümberhindamine ehk naise emantsipatsioon (st. sotsiaalne iseseisvumine) ning naised said hääleõiguse mõnes USA osariigis ja Uus-Meremaal, kuid maailmas tervikuna saabus tõeline murrang alles I maailmasõjaga. Täname kuulamast!
JAZZ MUUSIKA AJALUGU Jazz muusika areng on kestnud üle sajandi. Selle aja jooksul on muusikat mõjutanud erinevad stiilid ja käsitlused. Enne oli muusika eesmärgiks meelelahutuslik, tantsuline, kunstiline ja loov. Jazz muusika arengule paneb aluse uus aristrokraat Ameeriaks ja selle tingisid uuskapitalistlikud suhted. Suhete tulemuseks oli näiteks fonograaf 1877. Läheb veel 3 aastat. 1880 peale täisutamsit salvestatakse esimene klarneti pala, mis kestab 15 sekundit. Uus muusika oli suuresti sündinud Euroopa ja Aafrika muusika sümbioosist. Kõigepealt tekkis afroameerika muusika, mis ühendas endas mitmesuguseid rahvatekke muusika vorme. Aafrika rütmid, intonatsioonid, täämbrid, blues, töölaulud, spirituaalid elasid edasi. Euroopast Ameerikasse rännanud valgete laulud on mõjutanud Jazz muusika meloodilist ja harmoonilist külge
UUSAEG Suured maadeavastused I · Eksituste jada · Otsiti maksustamata ühendusteid Idamaadega. · Mereteed Indiasse otsiti nii ida (ümber Aafrika) kui lääne suunas. · India meretee avastas Portugali meresõitja Vasco da Gama 1498 ümber Aafrika purjetades. Suured maadeavastused II · Christoph Kolumbus 1492 leidis Ameerika. · Meresõitjad arvasid, et see on India. Suured maadeavastused III · Tee Indiasse leidis Magalhaes. 1519-1522 toimunud ekspeditsioon esimeseks ümbermaailmareisiks. · Uutele mandrile andis nime Itaalia geograaf Amerigo Vespucci, kes kutsus neid Uueks maailmaks. Suured maadeavastused IV · Hispaania ja Portugali edu teiste riikide ees oli nii suur, et nad jagasid maailma omavahel ära läänepoolkera jäi hispaanlastele, idapoolkera portugallastele. · Teised riigid sellest ei hoolinud ja 17. sajandil algas võidujooks kolooniatele, milles osalesid e...
raudteelastele. Sellest sai pikaks ajaks kõige olulisem sidevahend, mida kasutati peaaegu kõikides eluvaldkondades alates majandusest ja lõpetades sõjandusega. 1865. aastast oli telegraafiliin olemas juba ka üle Atlandi ookeani. Telegraafi võimalused arendasid tuntavalt inimeste maailmapilti. 1876. aastal algas Graham Belli leiutatud telefoni võidukäik. Veel leiutati 19. sajandil fotoaparaat (1922), mis aitas paremini sündmusi jäädvustada, fonograaf, grammofon ja 1895. aastal esitleti Pariisis ka maailma esimest filmi. Need kõik parandasid inimeste suhtlemsvõimalusi ja kiirendasid tohutult informatsiooni liikumist ning laiendasid oluliselt arusaamist maailmast (inimeste maailmapilt arenes tohutult) Lisaks leiutati elektrigeneraator, elektripirn, elektripatarei, diisel- ja bensiinimootor. Masinad ja vabrikud kiirendasid ka üldiselt ühiskonna kui terviku arengut. Vabrikutootmine
Kaubamärgi vaidlused 3. KAUBAMÄRGI AJALOOST Kaubamärgiga tähistasid tootjad oma tooteid ja teenuseid juba antiikajast alates. Maailma vanimal ametiposti töötavad naised tähistasid erilise märgiga oma jalanõu talla, et käies maha jäänud märkide järgi saaksid kliendid neid paremini üles leida. Tänases mõistes reklaami- ja brändistamise üritused said alguse aga 19. sajandi teisel poolel. Koos igapäevaelu hõlbustavate leiutistega, nagu näiteks elektripirn, fonograaf ja raadio, tuli reklaami abil hakata inimeste mõttemaailma muutma. Esmalt kasutati reklaami nendest leiutistest teadaandmiseks, hiljem aga igapäevaharjumuste muutmiseks. Reklaami ülesandeks oli inimestele selgeks teha kui palju mugavam oleks kasutada vankri asemel näiteks autot. Kui toomine koondus vabrikutesse, ei tähendanud see ainult täiesti uute toodete ilmumist, vaid ka vanade, isegi kõige põhilisemate toodete vormi põhjalikku muutumist. Turg oli ülekülvatud ühetaolise
teadus endale uue suuna: elektromagnetism. Telegraaf, telefon, grammofon, fotograafia Elektri abil tekstide edastamise leiutas mees nimega Morse, leööe järgi on saanud nime ka teatud sümbolitest koosnev Morse kood. Ta võttis kasutusele telegraafivõtme. Telefoni leiutas Graham Bell aastal 1876. Philadelphia maailmanäitusel sai selle telefoniga kõnelda 100m kauguselt. Kõne salvestamise meetodi leiutas Thomas Alva Edison, kes nimetas selle fonograafiks. Fonograaf oli grammofoni eelkäija. Fotograafia eelkäijaks oli pimekamber. Seda kambrit kasutati vastasseinale kujutise saamiseks. Hiljem kasutati selleks kumerläätsa abi. Fotograafia algust tähistab Daguerre 1839. aasta leiutis, millega õnnestus kinnitada kujutis hõbetatud vastkplaadile. Esimese kõlbuliku kinematograafi (seade, mis võimaldas näidata liikuvaid pilte) leiutasid vennad lendurid Lumiere`d.1895 avasid nad Pariisis oma kino. Kasutatud kirjandus
4. Preisimaale kuulus Reini ja Vestfaali piirkond ning Põhja-Saksamaa · Julgeolekupõhimõttest lähtuvalt ümbritseti Prantsusmaa sõjaliselt ja poliitilistelt nõrkade puhverriikidega. 9. KAPITALISMI ARENG Tööstuslik pööre (manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega) sai alguse 18. sajandi Inglismaal. Peamised leiutised olid aurumasin, tänu sellele ka rongiliiklus ja aurik; telegraaf, röntgen, elektripirn, fonograaf, grammofon ja telefon tänu elektrile. Tööstusliku pöörde peamiseks tulemuseks oli käsitsitöö asendumine masintööga, kuid see tõi kaasa nii plusse kui ka miinuseid. Masinate kasutuselevõtt jättis tööta käsitöölisi, kes jäid tööpuudusesse ja hakkasid kerjama ning varastama. Samal ajal kiirendasid masinad ja vabrikud aga ühiskonna kui terviku arengut. See tegi inimestele kättesaadavamaks paljud tarbekaubad, aja jooksul paranesid ka tööliste elamistingimused
4. Preisimaale kuulus Reini ja Vestfaali piirkond ning Põhja-Saksamaa · Julgeolekupõhimõttest lähtuvalt ümbritseti Prantsusmaa sõjaliselt ja poliitilistelt nõrkade puhverriikidega. 9. KAPITALISMI ARENG Tööstuslik pööre (manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega) sai alguse 18. sajandi Inglismaal. Peamised leiutised olid aurumasin, tänu sellele ka rongiliiklus ja aurik; telegraaf, röntgen, elektripirn, fonograaf, grammofon ja telefon tänu elektrile. Tööstusliku pöörde peamiseks tulemuseks oli käsitsitöö asendumine masintööga, kuid see tõi kaasa nii plusse kui ka miinuseid. Masinate kasutuselevõtt jättis tööta käsitöölisi, kes jäid tööpuudusesse ja hakkasid kerjama ning varastama. Samal ajal kiirendasid masinad ja vabrikud aga ühiskonna kui terviku arengut. See tegi inimestele kättesaadavamaks paljud tarbekaubad, aja jooksul paranesid ka tööliste elamistingimused
Mis on tööstuslik pööre, kus ja millal sai see alguse, olulisemad leiutised (masinad, side-pidamis- ja transpordivahendid, elekter), tööstusliku pöörde tagajärjed, uus linnaühiskond, mõisted kodanlus ja proletariaat, mis on ja miks tekkis imperialism. Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. See sai alguse 18.sajandil Inglismaal. Peamised leiutised oli aurumasin, tänu sellele rongiliiklus ja aurik, telegraaf, röntgen, elektripirn, fonograaf, grammofon ja telefon tänu elektrile. Tööstusliku pöörde peamiseks tulemuseks oli käsitöö asendumine masintööga. Tööstusliku pöörde negatiivseteks tagajärgedeks oli see et masinate kasutuselevõtmine tegi inimeste eest palju tööd ära ja jättis tööta käsitöölised, kes pidid selle tööga elatist teenima. Palgad oli jäänud väikesteks ja selle süüdlaseks peeti masinaid. Kujunesid uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised ja vabrikuomanikud. Positiivseks
* uudiste aspektist: ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon * ideede aspektist: telefon, telegraaf, otsekõne 2. seminar: 1.Audiokommunikatsiooni (eriti raadio) areng maailmas ja Eestis. MAAILMAS: * 19. sajandi II poolel küsimus heli salvestamise osas (Edison salvestas esimesena heli 1877 Mary Had A Little Lamb nägi kasutust kontoridiktofonina) * merevägi tahtis raadiot endale hoida, I MS ajal koondas USA sõjalaevastik kõok oskustöölised endale * 1890ndateks olemas fonograaf, grammofon; leiutati mündifonograafid * silindrite asemel hakati tootma plaate * enne I MS tantsuõhtud ja kino massikommunikatsiooni võimalus (1920 helifilm! Parandati mikrofoni kvaliteeti) * raadio arenes USAs fanaatikute toel, muidu riigi käes; EURs avalikult, avalik ringhääling * raadio kui programmi loov meedium avastas Frank Conrad (oma garaazist jagas laule, infot, kohalikud kaubamajad nägid reklaamivõimalust) * 20. nov 1920 esimene USA raadiosaade (programm)
Wilhelm Röntgen- avastas röntgenikiired, mis läbisid mitmesuguseid aineid ja aitasud avastada haigusi LIIKUMISVAHENDID • Jalgratas- leiutati 1839, kuid populaarseks muutus 1888, kui Dunlop leiutas õhkkummid. • Bensiinimootoriga iseliikuja (automobiil) • Õhulaevad e dižaablid. Telekommunikatsioon sai alguse telegraafist, mis edastas elektrikaablit pidi sõnumeid (Morse) 1876- telefon, mis edastas ehedat kõnet 1877- fonograaf- helisalvestusseade, millega saab heli salvestada ja hiljem helistada 19.saj I poolel – fotograafia 1895- leiutati kinematograafia 1895- asutati Nobeli auhind 1903- sooritati esimene lend sisepõlemismootoriga lennumasinal
Vilém Mathesius avaldati enne kui Saussure'i keeleteaduse kursus, kuid mõned sarnased ideed Saussure põhimudeliks matemaatika, Mathesiusel füüsika Keelenähtuse potentsiaalsusest (1911) Aktuaalne süntaks Vladimir Skalicka (1909-1991) Tsehhi keeleteadlane Ungari grammatika 1935 Keeleelementide asümmeetrilisest dualismist Nikolai Troubetzkoy (1890-1938) Grundzüge der Phonologie (1939) Fonoloogia keel Foneetika kõne 20.saj algul foneetikas oluline läbimurre leiutati fonograaf suur sokk ja ka x-kiired (röntgen) Leonard Bloomfield (1887-1949) Põhiliselt tegeles kanadalastega (1st nation), neil oli ka silbiline kiri, kuigi teise päritoluga, toodud 19.saj keskel misjonäride poolt Tema meelest polnud teooriat, kuidas teadus peab keelt kirjeldama, vaid on mingid seisukohad Tema põhiline raamat "Language" (1933) 2. Variant tema tööst, mida avaldas 1914.aastal Tema jaoks on keel puhas kood, ilma igasuguse semantikata.
* Faraday poolt galvanomeeter ning elektrigeneraator * Henry poolt elektrimootor *von Baer rajas võrdleva embrüloogia. Avastas imetajate munaraku *Liebig pani aluse põldude väetamisele kunstväetisega *Pasteur esitas teooria, et haigused on seotud pakteritega. Samuti avastas/pani aluse pastöriseerimisele. Ravis terveks esimesena marutõbis oleva poisi. *Morse leiutas telgraafi * Bell telefoni, esmalt esitati maailmanäitusel Philadelphias 100m kaugeselt *Fonograaf Edisoni poolt *Raadiole pani aluse Hertz, aga ta suri ära. Seega raadio leituamise au üle vaidlesid itaallane Marconi ja venelane Popov. *1895. aastal avati Pariisis esimene kino. Kunstisuunad *Klassitsism: Tähtsustati haridust. Eeskujuks oli antiikkunst. Suur mõju oli valgustusfilosoofidel. Kunstis avaldus mõistuspärasus reeglite ja korra austamises, harmoonia, selguse ja ülevaatlikkuse taotluses. Arhitektuuris igasugused võidu ja triumfikaared
Originaal- negatiiv, millel saab tulemust muuta, Koopia- positiiv e. pilt.Kunstifotograafi jaoks negatiiv materjal kunsti jaoks, millest saab luua oma nägemuse. Dokumendina on originaal negatiiv. Johanne Pääsuke, esimene Eesti fotokunstnik. Esimene kasutuskõlblik fototehnika dagerrotüüp (1839) , L.J.M. Daguerre arendas edasi Niepce avastust. Filmikunst kasvas välja fotograafiast, leiutajad au on omistatud vendadele Louis ja Auguste Lumiere`idele. T. A. Edisson 1877 fonograaf (helikunst). Esimene film Eestis ,,Karujaht" 1914. 1970 loodi filmiarhiiv, spetsiaalsed hoidlad vanadele filmidele, mis olid isesüttivad. Ra juhistes nõuded säilitamiseks. 9. Eesti perioodika Ajakirjandusest on kõneldud kui neljandast võimust või seitsmendast suurriigist, mis otsustavalt mõjutab inimeste meeli ja kujundab maailma saatust. Ajakirjandus on niisugune allikas, mis kõige täielikumalt ja operatiivsemalt peegeldab jooksvaid
New Orleansist sai sõjasadam. Mereväe ülemjuhataja leidis, Storyville'i elulaad võib kahjustada tema üksuste moraali, ning saavutas loa Storyville sulgemiseks. Paljud muusikud lahkusid linnast ja pöördusid Chicagosse. See oli vaid üks järk mustade asumisest põhja. Edasine areng kulges nii, et esimese silmapaistva jazzstiili (nime poolest new orleansi) hiilgeaeg oli hoopis 20 aastate algul Chicagos. Just Chicagos tehti kõik kuulsamad new orleansi salvestused, sest fonograaf muutus I maailmasõja järel aina populaarsemaks. Kahekümnendatel oli Chicagos ka bluesi tippaeg. Kui esimesed marsiorkestrid alustasid tegevust New Orleansis, oli tärkava jazzi ja bluesi vahel hulk erinevusi. Kuid õige pea hakkas blues sulama jazzi peavoolu ja sellest ajast peale olid jazz ja blues omavahel läbipõimunud. Kahekümnendaid peetakse bluesi"klassikaliseks"perioodiks.Suurim bluesilauljaolitolajal Bessie Smith. Suurte jazzimeeste ja kuulsate bluesilauljate ümber koondunud
Mereväe ülemjuhataja leidis, Storyville'i(punaste laternate tänav) elulaad võib kahjustada tema üksuste moraali, ning saavutas loa Storyville sulgemiseks. Paljud muusikud lahkusid linnast ja pöördusid Chicagosse. See oli vaid üks järk mustade asumisest põhja. Edasine areng kulges nii, et esimese silmapaistva jazzstiili (nime poolest new orleansi) hiilgeaeg oli hoopis 20 aastate algul Chicagos. Just Chicagos tehti kõik kuulsamad new orleansi salvestused, sest fonograaf muutus I maailmasõja järel aina populaarsemaks. Kahekümnendatel oli Chicagos ka bluesi tippaeg. Kui esimesed marsiorkestrid alustasid tegevust New Orleansis, oli tänava jazzi ja bluesi vahel hulk erinevusi. Kuid õige pea hakkas blues sulama jazzi peavoolu ja sellest ajast peale olid jazz ja blues omavahel läbipõimunud. Kahekümnendaid peetakse bluesi "klassikaliseks" perioodiks. Suurim bluesilaulja oli tol ajal Bessie Smith
annaabi.ee 
