Iraagi sõda 2003 Marilin Palmist & Andra Toom Iraak. Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias. Sõja algus ja põhjus. Sõda algas 20.ndal märtsil 2003. Iraagi sõja peaeesmärkideks oli kukutada Saddam Hussein ning otsida ja hävitada massihävitusrelvi. Saddam Hussein Abd al-Majid al-Tikriti Saddam Hussein oli viies Iraagi president. Hussein'i toetusel on Iraagis valmistatud suures koguses massihävitus relvi ja ta toetas ka enesetappu terroristide rühmitust al Qaeda Osalejad USA poolel. USA Iraagi vabadust soovivad iraaklased Inglismaa Austraalia Poola Lõuna-Korea Itaalia Kruusia Ukraina Holland Hispaania Osalejad Iraagi poolel. Iraagi Ba'ath Party pooldajad Kõik Saddam Hussein'i pooldajad Islami usu pooldajad Al Qaeda terrorirühmitus Mahdi armee
Oktoobril 1932. Kuni 1958. Aastani valitses seal konstitutsiooniline monarhia. Seejärel sooritati riigipööre, mille tulemusena kuningas tapeti ja Iraak kuulutati vabariigiks. Järgneva kümne aasta jooksul toimus hulgaliselt riigipöördeid. 1968 tuli võimule sotsialistlik Ba´athi partei (Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei) ning seadsid sisse range režiimi. Partei peamine ideoloogia oli alla surutud araabia vaimsuse elluäratamine. 1979. Aastal tõusis riigi presidendiks Saddam Hussein, kes juhtis seda riiki diktaatorlikult pea veerand sajandit. Saddam Hussein ja enamik kõrgema juhtkonna liikmeid olid sunniidid. Nimi Saddam, mille Hussein endale ise võttis, tähendab tõlkes „purustaja“. Vastasleer on teda kutsunud ka Bagdadi lihunikuks, kuna ta olevat väidetavalt osalenud oma vastaste hukkamises. 1
Iraak on riik lähis Idas. Ta piirneb idas Saudi Araabiaga ja kuveidiga, põhjast Türgiga , loodest Süüriaga , läänest Jordaaniaga ja idast Iraaniga. Iraak iseseisvus 1932. aastal kui see oli vabanenud Briti võimu alt. 1958. aastast sai riigi nimeks Iraagi Vabariik ja seal tuli võimule sotsialistlik Ba'athi partei. 1979. tuli Võimule Saddam Hussein. Saddam Hussein oli Iraagi president aastail 1979 2003. Tema valitsemisajal sattus Iraak sõtta Iraani, Kuveidi ja USAga. Ta kukutati koos Ba'athi parteiga aastal 2003 USA ja nende liitlaste poolt. Saddam Hussein mõisteti surma poomise läbi inimsusevastaste kuritegude eest 5. novembril 2006 ja hukati 30. detsembril 2006. Iraan on riik LähisIdas. See piirneb Aserbaidzaani, Armeenia, Türgi, Afganistani, Pakistani ja Iraagiga. Tähtsaim sündmus Iraagi ajaloos oli Iraani
Iraagi sõda Martiina Põder Iraak Iraagi sõjaks nimetatakse Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia vägede sissetungi Iraaki 2003. aastal. Sõda kestis ligi 7 aastat – 2010. aastani. Sõja peamine eesmärk oli kukutada sealse presidendi Saddam Husseini valitsus. Eesmärgiks oli ka massihävitusrelvade otsimine ja nende hävitamine. USA oli selle sõja algataja. Tema põhiliitlasteks kujunesidki Suurbritannia ja Austraalia. Põhjuseid, miks Husseini valitsust taheti kukutada, on mitmeid. Näiteks peeti Husseini autokraatlikuks hirmuvalitsejaks. Tema poliitikat põlati, sest ta keelas paljude islami usukommete täitmise. Ta kohtles julmalt neid, kes ei pooldanud tema poliitikat.
Aravete 2010 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 LEONID BREZNEV.................................................................................................................3 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................5 SADDAM HUSSEIN.................................................................................................................6 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................8 TSERNOBÕLI KATASTROOF............................................................................................. 9 KASUTATUD ALLIKAD......................................................................................................11
Pärsia lahe piirkond Juhendaja:Gerda Neito Autor:Madis Valdlo Kalmetu Põhikool 2012.a. Sisukord. 1.Sissejuhatus 2.1960 a. Iraanis toimunud valge revolutsioon 3.1970.a. Iraani rahvarahutused 4.Iraak ja Saddam Hussein 5.Kurdid 6.Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus 1.Sissejuhatus. Kolmandasse maailma kuuluvad vaesed riigid ehk arengumaad.Selle moodustavad Aasia,Aafrika,Okeaania ja Ladina-Ameerika riigid.Tänapäeval ühaenam proovivad mõned riigid kolmandast maailmast rohkem sõnaõigust saada .Kolmanda maailma suurimad probleemid on raske majanduslik olukord ,sõltuvus endistest emamaadest,sagedased riigipöörded,kodusõjad ja monokultuurid.Paljud kolmanda maailma
ebaedukaks. Kuna LKA-l puudus oma luurevõrk niisugustes riikides nagu Afganistan, olid Ameerika Ühendriigid sunnitud hankima informatsiooni teiste riikide, näiteks Pakistani, agentuuridelt, kes olid ag ise tihedalt islamistidega seotud. Samuti ei olnud kavas anda vastulööki nendele riikidele, kes neid rünnakuid spondeerisid, eriti Iraagile ja Iraanile. Kogu 1990ndate teise poole oli Clintoni administratsioon ajanud Iraagi suhtes lepituspoliitikat, mis andis märku nõrkusest. Kui Saddam Husseini väed 1996. aastal tungisid üle vaherahujoone, mis oli kehtestaud Lahesõja lõpus, siis ei teinud Ameerika Ühendriigid midagi. 1998. aastal, kui Saddam saatis riigist välja ÜRO relvainspektorid, sooritati mõned üksikud USA ja Suurbritannia raketirünnakud, kuid Iraagi reziimelas need kergelt üle. Samal ajal tagas avatud immigratsiionipoliitika selle, et terroristidest salaagendid võisid vabalt USA-s ringi liikuda
Olukord läks leebemaks alles aastal 1990. Ajatollah Homeni http://www.notablebiographies.com/images/uewb_06_img0403.jpg Iraak Peamiselt elavad Iraagis araablased. Kuni 1958. aastani oli konstitutsiooniline monarhia. 1979. aastal toimunud riigipöördega tuli võimule S.Hussein. Husseini ajal sõdis Iraan Iraagiga 8 aastat. 1991. aastal toimunud ,,Kõrbetorm". 2003 kukutasid USA väed + liitlased Husseini valitsuse Saddam Hussein http://www.tunisia-live.net/wp-content/uploads/2012/01/Saddam-Hussein.jpg Lähis-Ida: Juutide ja araablaste vastasseis 1948 kuulutasin juudid Palestiinas Iisraeli oma pealinnaks. Kodusõjad juutide ja araablaste vahel. Konflikte on lahendanud ÜRO. Palestiina vabastusorganisatsioon PVO. Juut ja araablane http://y.delfi.ee/norm/180631/9818761_5f4Haa.jpeg http://s.ohtuleht
companies if the Ba'ath again took over power. In 1968, General Ahmed Hassan al-Bakr of the Ba'ath Party was installed as the new president. The US broke relations with Iraq in 1967. After al- Bakr seized power, relations remained severed for 16 years and the US made arms sales to Iraq illegal. In June 1972 all foreign businesses including the Iraq Petroleum Company were seized and Iraq declared that oil would be used as "a political weapon in the struggle against imperialism". Saddam Hussein assumed power in a counter-coup in 1979. 1980s The Iran-Iraq war (1980-1988) was one of a series of crises during an era of upheaval in the Middle East. In mid-September 1980 Iraq attacked Iran, in the mistaken belief that Iranian political disarray would guarantee a quick victory. The U.S., having decided that an Iranian victory would not serve its interests, began supporting Iraq. In 1984 the U.S restored full diplomatic relations with Iraq. At same time U.S
Nende peamine rikkus on nafta. 20.saj algul tõrjuti islami usujuhid nende traditsioonilistelt positsioonidelt ja riigi poliitikat hakkasid üha enam määrama majanduslikud huvid. 1960 alustas sahh Reza Pahlavi laiaulatusliku uuenduskava riigi läänelikumaks muutmist, seda hakati nimetama valgeks revolutsiooniks. Kuna uuendused polnud piisavalt läbimõeldud tekkisid suured vastuseisud, mis aga suruti maha armee ja salapolitsei abil. 5) Iraak. Saddam Hussein Lahesõda 2003.a USA vägede sissetung. Kui Iraanis elavad enamasti pärslased, siis Iraagis elavad araablased. Maailmasõdade vahelisel ajal vabanenud Iraagis valitses kuni 1958 konstitutsiooniline monarhia. Siis kuningas tapeti ja Iraak kuulutati vabariigiks. 1979 tõusis Iraagi presidendiks Saddam Hussein, kes valitses riiki diktaatorlikult ligi veerand sajandit. Pärast
Rahvavabariigis, Iraagis, Poolas, Tšehhoslovakkias ja Ungaris. 2. Nimetage rahvaid, keda 20. sajandil küüditati. Armeenlased, kasakad, eestlased, lätlased, leedulased, poolakad, soomlased, sakslased, korealased, juudid, iraanlased, türklased, kalmõkid, tšetšeenid, tatarlased, ingušid, kurdid. 3. Milliste riikide juhid küüditasid oma rahvuskaaslasi? Stalin(NSVL), Hitler(Kolmas Reich), Saddam Hussein(Iraak) 4. Mida on toodud küüditamise põhjusteks? Nimetage 3-4. ● alalise hirmutunde loomine, et inimesed parem alistuvad valitsevale režiimile ● ülestõusude mahasurumine ● kokkuleppe tõttu(nt Potsdami kokkulepe) 5. Miks peetakse küüditamist inimsusevastaseks kuriteoks? Selgitage 3-4 lausega. Sest küüditamine toimub inimeste tahte vastu. Sellega kaasnevad vägivald ja kogu vara konfiskeerimine
Üks olulisemaid probleeme on olnud tuumarelvade arendamine ja massihävitusrelvade omamine, mille vastu USA tõstis häält ja kui muud enam üle ei jäänud kuulutati välja Iraagile sõda. Kuigi USA-d abistasid sissetungil ka teised riigid, ei paistnud sugugi, et neid riike see massihävitusrelvade probleem nii väga häiriks. Sellepeale tekkib loomulik küsimus, kas probleem oli ikka nii tõsine, et pidi sõjaliselt sekkuma. Mõni aastat hiljem poodi üles diktaatorlik valitseja Saddam Hussein. Loodeti, et sõda on läbi ja demokraatia juba varsti õitseb Iraagis, aga kohtuti uue probleemiga terrorismiga. Sõda terrorismiga kestab tänaseni. USA on demokraatiat demonstreerinud juba üle 10 aasta. Ühe vandenõuteooria kohaselt tungisid USA väed Lähis-Itta nafta ja maagaasi pärast. Nimelt on USA sellest väga suures sõltuvuses. Peale sõja välja kuulutamist tõusis nafta hind 50% ja sõjast Iraagiga said naftaga äritsejad kõva kasumi,
Nad elavad kõrbetes ja mägedes ja neid on kokku kuskil 350 000 inimese ringis (koos Punase mere läänekalda kõrbega). Kõrberahvas talub + 40 kraadi sooja väga hästi. Beduiinid on kõrbealade araablased, kelle põhitegevusalaks on karjakasvatus. Kasvatatakse kaameleid, kitsi ja lambaid. Nad rändavad talvisel ajal karjaga kõrbesse, suvel kolivad oaaside lähedusse, kus tegelevad põllumajandusega . Nimesid kaamelitele : Osama bin Laden, , mister Saddam ja Mister Bush. Nende majad on ehitatud tellistest. Vundamenti pole ja põrandaidki pole. Otse maapinnale laotakse kaltsuvaibad, mõned madratsid ja padjad. Keset ruumi vineeritüki külge kinnitatakse söepann, mida nimetatakse pliidks. Kui väljas on pime, tõmmatakse õues käima generaator ja see süütab laes ühe pirni. Pärast sööki kustutatakse tuli uuesti ära. Beduiinileib on üks kõrberahva geniaalne leiutis. See valmib ülikiiresti. Jahu ja sool segatakse veega
BUSH 1989-1993 VP • (SELF MADE MAN) • NAFTATÖÖSTUSEGA, TEXASEGA • TEMA POEG SAI KA PRESIDENDIKS • 5 SAMANIMELIST PRESIDENDIPAARI • (ROOSEVELT, BUSH, ADAMS) BILL CLINTON 1993-2001 DV • NOORIMAID PRESIDENTE • MEENUTAS JFK, LOODETI SAMA • SAKSOFONIMÄNGIJA • HILLARY CLINTON, MONICA LEWINSKY • HILLARY HILJEM VÄLISMINISTER, PRESIDENDIKANDITAAT GEORGE W. BUSH 2001-2009 VB • TEXASEST, NAFTA • ISA OLI PRESIDENT • WTC 9/11 • AFGANISTANI SÕDA • SADDAM HUSSEIN, OSAMA BIN LADEN- ESITERRORIST. AL QAIDA. TALEBAN OBAMA 2009-? DP • ESIMENE MUSTANAHALINE • VÄLISPOLIITIKA NADI • NOBELI RAHUPREEMIA • TERVISEKINDLUSTUS • PEA KÕIGE EBAPOPIM PRESIDENT C.30% • 44. PRESIDENT • KÄIS EESTIS, PIDAS VÄGA HEA KÕNE TÖÖS • RESERVAAT • RODEO • ROOSEVELT • KLU KLUX KLAN • ALKOHOLI EI TOHI MÜÜA- KEELUSEADUS
Rahvalt nõuti täielikku loobumist läänelikest elukommetest Rangelt keelustati alkohol, Coca Cola ja läänelik muusika. Naised kandsid traditsioonilist riietust. Lõbustusasutused suleti. Riigis kehtestati tsensuur. Homeini valitses Iraani raudse käega kuni surmani 1989. aastal. Iraak `'purustaja'' võimu all Kuni 1958. aastani konstitutsiooniline monarhia. Seejärel sooritati riigipööre: kuningas tapeti ning Iraak kuulutati vabariigiks. 1979 tõusis Iraagi presidendiks Saddam Hussein, kes juhtis seda riiki diktatoorlikult pea veerand sajandit. Pärast Husseini võimuletulekut algasid Iraagi-Iraani piiril relvastatud kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks. Sõda kestis kaheksa aastat, lõppes tulemusteta. ÜRO kehtestas sõjaka riigi vastu majanduslikke surveabinõusid. Kaubavahetus Iraagiga peatati. 1991 ÜRO korraldas operatsiooni `'kõrbetorm'', selle käigus purustati Iraagi väeüksused ning vabastati Kuveit.
Nelson Mandela- LAV-i neegrite kodanikuõiguste aktivist ja riigimees, kes istus 28 aastat vanglas ja 1994 aastal valiti presidendiks. Frederik de Klerk- LAV riigimees, kes presidendina lõpetas rassilise segregatsiooni ning 1993 sai Mandelaga Nobeli rahupreemia. Ajatollah Homeini- Iraani usu ja riigijuht, kes kehtestas riigis islamiseadused, sundides peale väga range islami traditsioonide järgimise. Saddam Hussein- Iraagi diktaator, kelle ajal toimus Iraani sõda, Lahesõda ja muid sõjalisi konflikte. Yassir Arafat- Palestiina vastupanuliikumise juht, Palestiina Vabastusorganisatsiooni üks rajajaid ja selle esimees alates 1969. 3. India iseseisvumine- 1947a. HRV loomine- 1949a. Mao võimuletulek- 1949-76a. Apartheidi keelustamine LAV-i- 1990a. Saddam Husseini võimulolek- 1979-2003a. Iisraeli riigi loomine- 14. mai 1948a. 4. Riikide jagamine erinevatesse maailmadesse ei pea alati paika
an early backer of decriminalization of male homosexuality, Thatcher, at the 1987 Conservative party conference, issued the statement that "Children who need to be taught to respect traditional moral values are being taught that they have an inalienable right to be gay". She fought for many issues to offer people better and more fair life. One of Thatcher's acts in her last half year in office was to put pressure on US President George H. W. Bush to deploy troops to the Middle East to drive Saddam Hussein's army out of Kuwait. At one point, Thatcher, became publicly concerned with environmental issues in the late 1980s. In 1988, she made a major speech communicating the problems of global warming, ozone depletion and acid rain. Margaret Hilda Thatcher began losing her popularity in 1989. Thatcher's political downfall was, according to witnesses such as Alan Clark, one of the most dramatic episodes in British political history.
merre, töötlemistehased põlenud, paisates õhku määratusuurtes kogustes ohtlikke aineid, ning suured maaalad on üles kaevatud, et sealt siis kivisütt kaevata. Kui võrrelda korralikku uuema põlvkonna tuumaelektrijaama saastet sellega, on tuumaenergia kasutamine kindlasti palju puhtam. Tekivad küll radioaktiivsed jäätmed, kuid need ei paisata atmosfääri, vaid suletakse turvaliselt maapõue. Tuumaenergia miinuseks on selle massihävituslik pool ehk võimalus kasutada relvana. Saddam ehitas 80ndatel mingit tuumajaama, aga iisraellased lasid selle õhku. Nüüd juba pikemat aega on Iraan uraaniga tegelenud ning lääneriigid ei suuda sellega üldse leppida ja peavad seda otseseks terroriohuks, arvates, et muslimid oskavad ainult ennast ja teisi õhku lasta. Eks mindki ei muuda fakt, et Iraan ise uraani puhastab, enesekindlamaks ja paneb pigem muretsema, kuid asi võib sama hästi ülepuhutud ja vale olla. Bush läks oma vägedega ka Iraaki, et
õhusambas seisulaine. Click to edit Master text styles Vuvuzela Second level Third level Fourth level Fifth level Arvatavasti leiutas selle Freddie "Saddam" Maake Sest oli 1965 aastal teinud sarnase pilli alumiiniumist jalgratta pasunast, temast hoidmas seda pilli käes on tehtud ka pilte. Tänapäeval kasutatakse vuvuzelat "staadionipillina" ning seda tehakse enamasti plastikust. Kõige tuntum on ta sellepärast, et tuhanded inimesed mängisid seda Lõuna-Aafrikas 2010 FIFA World Cup mängudel. Euroopa trompet Vanimaid trompeti eelkäijaid on Euroopas leitud Skandinaaviast, ning need pärinevad umbes aastast 1500 eKr
Lahesõda Lahesõda oli konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel ajavahemikul 2.august 1990 kuni 28.veebruar 1991. Koalitsioonivägede hulka kuulusid 26 erinevat riiki. Sõja põhjuseks oli Araabia maailmas juhtivale positsioonile pürgiva Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu 2.augustil ning selle liitumine Iraagiga. Kuna Iraagil ei olnud enam NSV Liidu toetust, mõistis ÜRO rünnaku Kuveidi vastu hukka. Rahu loomise eesmärgil saadeti Pärsia lahe piirkonda Ameerika Ühendriikide sõjajõud, mis kasutasid baasina Saudi Araabiat. 2. augusti hommikul 1990. Aastal okupeerisid Iraagi väeosad Kuveidi. ÜRO alustatas operatsiooniga ,,Kõrbekilp", sest taheti vältida naftarikka naabri Saudi Araabia vallutamist
Nelson Mandela Aafrika Rahvuskongressi üks juhte. Mõisteti eluksajaks vangi, kuid hiljem vabastati sealt. Hiljem LAV-i president. Desmond Tutu neegervaimulik, LAV-I kirikute nõukogu peasekretär. Tema algatusel loodi 1983a Ühendatud Demokraatlik rinne. Frederik de Klerk LAV president, liberaalne poliitik. Alustas läbirääkimisi AR-iga, tühistas erakorralise seisu ja vabastas vanglatest poliitisised vangid. Ajatollah Homeini Rahvaülestõusu juhtinud Pariisi usujuht. Saddam Hussein - 1979 sai Iraagi presidendiks. Kuulus Sunniitide hulka. 2003a kukutasid USA väed koos liitlastega ta valitsuse, kuid rahu see iraagile ei toonud. Yasser Arafat PVO asutaja ja juht. Juan Peron Argentiina diktaator. Viis läbi palju reforme. Peronism - Peroni õpetusel põhinev massiliikumine. Salvador Allende Tsiili president, sotsialist. Püüdis ellu viia sotsialistlikku poliitikat, riigistades tööstusettevõtteid ja panku ning teostades maareformi.
Iraak. *Iraani-Iraagi piiril relvastatud kokkupõrked, Kuveidi vallutamine. Põhjuseks sõjakas välispoliitika ja sooviti hõivata Kuveidi rikkalikud naftaleiukohad ning saavutada ülemvõim Pärsia lahe regioonis. *Kaubavahetus Iraagiga peatati. Sest Iraagi käitumine kutsus esile proteste kogu maailmas ja ÜRO kehtestas säjaka riigi vastu majanduslikke abinõusid. *Iraagi majanduslik olukord halvenes ja elanike elatustase langes. Põhjuseks ÜRO surveabinõud. 2)Ajatolla Homeini ja Saddam Husseini roll nendes kriisides. Kes nad olid? (lk 84-86) *Ajatolla Homein- Pariisi usujuht, kes juhtis rahvaülestõusu islamirevolutsiooni ajal. *Saddam Hussein - juhtis Iraaki diktaatorlikul pea veerand sajandit. Osales Kuveidi okupeerimises ja põhjendas seda, et Kuveit on ajalooliselt alati kuulunud Iraagile. 3)Juutide ja araablaste (eriti palestiinlaste) vaheliste konfliktide põhjused. Palestiinlased ei olnud nõus Palestiinat juutidega jagama, kuid juudid kuulutasid siiski välja oma
Lahesõda: Külma sõja järgse maailma suurimaks sõjaliseks konfliktiks kujunes Pärsia lahe piirkonnas toimunud Lahesõda. Sõja põhjuseks sai Araabia maailmas juhtivale positsioonile pürgiva Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu 2 augustil 1990 ning selle liitumine Iraagiga. Kuna Iraaki ei olnud enam NSV Liidu toetust, mõistis ÜRO rünnaku Kuveidi vastu hukka. Rahu loomise eesmärgil saadeti Pärsia lahe piirkonda Ameerika Ühendriikide sõjajõud, mis kasutasid baasina Saudi Araabiat. Liitlasvägede sõjaplaani ,,Kõrbetorm" järgi tuli kõigepealt saavutada täielik kontroll õhus ning purustada Iraagi sõjaline võimsus õhurünnakutega
Lahesõda Sander Ramul Joost Podekrat Põhjus Sõja põhjuseks sai Araabia maailmas juhtivale positsioonile pürgiva Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu 2. augustil 1990 ning selle liitumine Iraagiga. Kuna Iraagil ei olnud enam NSV Liidu toetust, mõistis ÜRO rünnaku Kuveidi vastu hukka. Rahu loomise eesmärgil saadeti Pärsia lahe piirkonda Ameerika Ühendriikide sõjajõud, mis kasutasid baasina Saudi Araabiat. Osalejad Lahesõda oli konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel ajavahemikul 2. august 1990 28. veebruar 1991.
29. jaanuaril ründasid Iraagi jõud üht Saudi Araabia linna, mis ka okupeeriti.Kahe päeva pärast aeti neid sealt minema. Sõja suuremad lahingud? Sõda ei olenud edukas kuna pärast sõda on paljud veteranid surnud või üle elanud ränki vaevusi. Üks suuremaid süüdlasi on arvatakse olevat uraani kasutamine. Uraan muutis laskemoona tugevust märgatavalt suuremaks, paraku tõi see endaga kaasa paljude inimeste hukkumise. Nii ei läinud täide Saddam Husseini arvamus, et teda toetavad nii moslemid kui Ameerika üldsus, kelle tarbeks diktaator lubas sissetungi muuta «uueks Vietnamiks». Kas sõda oli edukas? Sõda oleks saanud ära hoida pidevate läbirääkimistega. Kui Iraak poleks võtnud Kuiveiti oma võimu alla. Kui poleks olnud kahe riigi vahelisi piiritülisd. Sõda poleks toimunud ka siis, kui Iraak pole suurendanud oma välisvõlga ja sõjaväge Kui poleks tekkinud Iraagi ja Kuiveiti vahelist rahavõlga.
monteerija. Filmile annab reaalsuse efekti juurde asjaolu, et kõik tegevus ongi filmitud Iraagis alates mägedest Iraagi põhjaosas kuni Babyloni kõrbedeni lõunas. Tegevus toimus läbi terve riigi, pakkudes vaatajale võimalust näha erinevate sotsiaalsete gruppide ja ühiskonnakihtide elu Iraagis. Enamasti ei olnud filmitud loodus ilus, masendavat meeleolu lõid lisaks veel Saddam Husseini reziimi ajal loodud massihauad, mi solid filmi keskseks teemaks. Filmi helilise poole eest kandis hoolt Kad Achouri. Põhiliselt on muusika selles filmis melanhoolne. Kuigi leidus ka üksikuid rõõmsaid hetki, kus kõlasid helgemad noodid, mängis siiski taustaks kurvameelne meloodia. Kuna filmis oli palju hetki, kus tegevus puudus, või inimesed lihtsalt vaatasid tühjusesse ja mõtisklesid, pidi
India 1951: Mill Owners 'Association Building, villa Sarabhai ja Villa Schodan, Ahmedabad, India 1952: Unité d'Habitation of Nantes-Rezé, Nantes , France View on the map 1952: Unité d'habitation Nantes'i-Rezé, Nantes, Prantsusmaa Vaata kaardil 19521959: Buildings in Chandigarh , India 1952-1959: ehitiste Chandigarh, India 1956: Museum at Ahmedabad , Ahmedabad , India 1956: Museum Ahmedabad, Ahmedabad, India 1956: Saddam Hussein Gymnasium , Baghdad , Iraq 1956: Saddam Hussein Gümnaasium, Bagdad, Iraak 1957: Unité d'Habitation of Briey en Forêt , France 1957: Unité d'habitation on BRIEY En Foret, France 1957: National Museum of Western Art , Tokyo 1957: National Museum of Western Art, Tokyo 1957: Maison du Brésil , Cité Universitaire , Paris 1957: Maison du Bresil, Cite Universitaire, Pariis 19571960: Sainte Marie de La Tourette , near Lyon , France (with Iannis Xenakis) 1957-
kasvatasid ka meid üles Austatakse, koheldakse armuliselt ja omakasupüüdmatusega Sunniidid ja siiidid Lõhenemine pärast Muhamedi surma Abu Bakr- Muhamedi äi (sunniidid) Ali- Muhamedi onupoeg (siiidid) ja väimees siiitide diskrimineerimine Siiidid ehk Ali partei Vaba tahe Vastutab enda tegude eest Kõik ei sünni vaid Allahi tahtel Ettemääratud saatus Mutah- ajutine abielu Saaria ja koraan arenevad koos ühiskonnaga Iraagis jõhkralt rõhutud Saddam Husseini ajal Iraan ja Aserbaidzaan Sunniidid 10.sajandist pärit seaduses, mida ei tohi muuta saaria Allumine Poliitiliselt mõjukamad ja rikkamad 90% moslemitest Kasutatud kirjandus www.islam.pri www.wikipedia.org www.islam-guide.com/ee/ http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/piibel/piibel.php http://islamivp.ifastnet.com/art5.htm http://www.kool.ee/?1542 http://et.wikipedia.org/wiki/Islam#Islami_usukombed http://www.postimees.ee/?id=191879
muud väärtuslikud metallid, näiteks mobiiltelefonides kasutatav koltan. Ressursisõjad on toimunud ja toimuvad näiteks Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Sudaanis, Nigeerias, Birmas, Afganistanis ja Kolumbias. Konfliktide lahendamine on keeruline, sest selle jätkumine on mõlemale osapoolele majanduslikult tulusam kui rahu sõlmimine. Iraagi sõda põhjus nafta? Sõda algas 2003. USA, eesotsas G. Bush ründas Iraaki. Iraagi sõja peaeesmärkideks oli kukutada Saddam Hussein ning otsida ja hävitada massihävitusrelvi. 2009 Lääne suurkorporatsioonidel oli esimest korda pärast 1972. aasta LõunaIraagi naftaväljade riigistamist taas suurem ligipääs Iraagi naftamaardlatele ning sellel võimalusel haarati sarvist. 2010 Lõpetati ametlikult sõda. Selleks ajaks ei olnud endiselt leitud ühtegi massihävitusrelva, oma lõpu olid leidnud sajad tuhanded tsiviilisikud ja sõdurid, ning Iraagi naftaäri õitses
1. Millised on kolmanda maailma ühised iseloomujooned ? 2. Milline on 3 maailma roll külma sõja ajal ? 3. Kuidas jaotaksid maailma sina, põhjenda. 4. Millal toimus valge revolutsioon ja mis see oli ? 5. Millal toimus islamirevolutsioon ja mis see oli ? 6. Milline on olnud Iraak Saddam Husseini ajal ? 7. Kuidas loodi Iisrael ? 8. Loetle sõdu, milles osales Iisreal. 9. Mis on Intifada ? 10. Millised arengusuunad ilmnesid Ladina Ameerikas 20.saj jooksul ? 11. Kes on sandinistid ? 12. Miks on tänapäeva Ladina Ameerika olulisemate probleemide lahendamine keeruline ? 1. Raske majanduslik olukord- arengumaade majandus sõltub emamaadest ja arengumaade ülesandeks on toota emamaale tooraineid. Peale iseseisvumist pidid
Enne presidendiks valimist oli ta apartheidivastase liikumise Aafrika Rahvuskongressi aktivist ja ta mõisteti eluks ajaks vangi, millest ta istus vaid 27 aastat. Vangistuse ajal kujunes ta apartheidivastase võitluse sümboliks. Apartheidipoliitika lõpetamiseni LAV-is viisid paljud erinevad keerulised verised kokkupõrked aafriklaste vahel. 5. LÄHIS-IDA: · millised kriisid ja probleemid esinesid Iraani ja Iraagi lähiajaloos, miks, ajatolla Homeini ja Saddam Husseini roll nendes, kes nad olid (lk 84-86) Iraani ja Iraagi lähiajaloos olid probleemiks võitlus ilmaliku ja usulise võimu vahel, läbimõtlemata uuendused, hulk riigipöördeid, rahulolematus, kontroll ühiskonnaelu üle. Need olid suurem osa põhjustatud usu kui ka võimu pärast. Ajatolla Homeini juhtis rahvaülestõusu, mille põhjus oli Iraani pingestunud olukord 1970. aastatel. Suutmata edasi valitseda, loobus sahh võimust ja lahkus riigist. 1979
Enne presidendiks valimist oli ta apartheidivastase liikumise Aafrika Rahvuskongressi aktivist ja ta mõisteti eluks ajaks vangi, millest ta istus vaid 27 aastat. Vangistuse ajal kujunes ta apartheidivastase võitluse sümboliks. Apartheidipoliitika lõpetamiseni LAV-is viisid paljud erinevad keerulised verised kokkupõrked aafriklaste vahel. 5. LÄHIS-IDA: · millised kriisid ja probleemid esinesid Iraani ja Iraagi lähiajaloos, miks, ajatolla Homeini ja Saddam Husseini roll nendes, kes nad olid (lk 84-86) Iraani ja Iraagi lähiajaloos olid probleemiks võitlus ilmaliku ja usulise võimu vahel, läbimõtlemata uuendused, hulk riigipöördeid, rahulolematus, kontroll ühiskonnaelu üle. Need olid suurem osa põhjustatud usu kui ka võimu pärast. Ajatolla Homeini juhtis rahvaülestõusu, mille põhjus oli Iraani pingestunud olukord 1970. aastatel. Suutmata edasi valitseda, loobus sahh võimust ja lahkus riigist. 1979
"Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Iraagi sõda Nimetatakse mitteametlikult Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia vägede 2003. aasta sissetungi Iraaki eesmärgiga kukutada Saddam Husseini valitsus ning otsida massihävitusrelvi ning sõjalisele tegevusele järgnev liitlasvägede okupatsiooni. Esimene inimene kosmoses Juri Aleksejevits oli nõukogudekosmonaut, kellest 1961. aastal sai esimene kosmoses käinud inimene. Juri Gagarin oli 12. aprillil1961. aastal startinud Vostok 1 pardal. Lend kestis 1 tunni ja 48 minutit. Esimene inimene kuul Apollo 11 oli kosmoselaev, mis viis esimese inimese Kuu pinnale. Ta sooritas
ERISTAATUS. RAHUTUSED) SÕJAD IRAAGIS • 1980-1988 IRAAGI-IRAANI SÕDA • 1990-1991 LAHESÕDA. IRAAK TUNGIS KUWEITI. MOODUSTATI KOALITSIOON IRAAGI VASTU. LÕPPES IRAAGI KAOTUSEGA: LENNUKEELUTSOONID. KAUBANDUSEEMARGO. ABC RELVAD TULI LIKVIDEERIDA. KUI LAHKUTI KUWEIDIST, PANDI PUURTORNID PÕLEMA. PÄRSIA LAHT- ÖKOKATASTROOF. • 11.9.2001- WTC. BUSH. (VANDENÕUTEROORIAD) • 2003- IRAAGI SÕDA. ETTEKÄÄNE. ABC RELVAD POLE HÄVITATUD. VALE • SÕDA VÕIDETI LÄÄNE POOLT. SADDAM HUSSEIN VARJUS (KAARDIPAKK) • PRAEGU VÄED VÄLJAS (OLID KA EESTLASED) • KORD KÄEST ÄRA, POMMID, SUNNIIDID JA ŠIIDID • PÕHJAOSAS ELAVAD KURDID (RIIGITA SUUR RAHVAS. JAGATUD 4 RIIGI VAHEL: IRAAK, IRAAN, TÜRGI, SÜÜRIA) • ISIS- ISLAMIRIIK HAARAB ALASID KONTROLLI ALLA • HÄVITATI PALJU KULTUURIVÄÄRTUSI (SUMER, BABÜLOONIA, ASSÜÜRIA). MUST ARHEOLOOGIA BALKAN • OLI JUGOSLAAVIA FSV: 6 LIIDUVABARIIKI • PEALINN: BELGRAD. SUURIM RAHVUS-SERBLASED.
• Haridus on araabia keeles. Põhja Iraagis kurdi keeles. • Viiendast klassist õpivad lapsed inglise keelt. • 1998 aastal 80% inimestest Iraagis oskasid lugeda ja kirjutada. • Kõrgharidus sarnaneb Lääne-Euroopa kõrgharidusega. • Tudengidel Iraagis on head tingimused õppimiseks. (ühiselamud, stipendiumid) WEST KES TEEB OTSUSEID? • Aastatel 1979–2003 oli Iraagis diktatuur: kogu võim oli repressiivse Ba'athi partei käes, mida juhtis president Saddam Hussein. • Ba'ath kukutati aprillis 2003 USA ja teiste riikide vägede poolt, oli Iraak Ameerika Ühendriikide juhitud okupatsiooni all • 30. jaanuaril 2005 toimusid riigis esimesed diktatuurijärgsed valimised Iraagi Rahvuskogusse • Rahvuskogu riigi presidendiks sai Jalāl aţ- Ţalabānī • Käesoleval ajal viibivad jätkuvalt riigis koalitsiooniväed Ameerika Ühendriikide armee juhtimisel • Iraagi sõjas hukkus ligi 200000 inimest
Rahvatõusu juhtis Pariisist Ajatollah Homeini, kes 1979. aastal riiki naases ja seal rahva juubeldustega vastu võeti. Iraan kuulutati islamivabariigiks. Seda pööret hakati nimetama islamirevolutsiooniks. Riigis kehtestati islami seadused. Võeti vastu uus põhiseadus. Iraagis elavad peamiselt araablased. Kuni 1958. aastani oli seal konstitutsiooniline monarhia. Seal käis pidev võimuvõitlus ja 1979. aastal tuli võimule Saddam Hussein. Selleaga kaasnesid sõjalised kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks. Okupeeriti Kuveit. Põhjuseks toodi, et Kuiveit on ajalooliselt kuulunud Iraagile, kuid tegelik põhjus oli naftas. Iraagiga lõpetati majanduslik kontakt. Hoidmaks ära Iraagi armee sissetungi naabermaadesse, saabusid Iraaki USA ja Euroopa väed. Rahvusvahelised relvajõud korraldasid sõjalise operatsiooni ,,Kõrbetorm", mille käigus vabastati Kuiveit. Husseini valitsus peatati USA poolt aastal 2003.
Kalevipoega analüüsinud Saksa psühhoterapeut Peter Peterson on leidnud, et Kalevipoeg oli tark psühholoog, kuna Sarviku tapmise asemel aheldas ta Sarviku kalju külge. Tema eesmärgiks ei olnud kurjuse absoluutne hävitamine, vaid selle ohjamine. Psühholog Voldemar Kolga leiab Eesti Ekspressis ilmunud artiklis "Kurja aheldamine" lausa, et USA ekspresident Bush oleks pidanud meie rahvuseepost lugema ja sellest õppima. Nimelt hävitati Iraagi kurjuse kehastus Saddam poomise läbi, kuid kurjus vohab ju tänaseni edasi. Bush oleks Kolga arvates pidanud eesmärgiks seadma kurjuse piiramise mitte hävitamise. Kolga idealiseerib Kalevipoja käitumist, kui euroopalikku mõttelaadi. Kahjuks ei saa nende väidetega nõustuda, kuna Sarvik oli tõeliselt hirmutav ja vägivaldne tegelane, kelle tegu olnuks võrrelduna kasvõi tuuslari kuriteoga surma väärt. Et eepose loojadki pidasid Sarviku karistust liiga leebeks, näitab see, et Taara karistas Kalevipoega,
2001. aasta 11. septembril lendasid World Trade Centeri kaksiktornidesse sisse kaks reisilennukit, mis olid kaaperdatud Al-Qaida enesetaputerroristide poolt. 11. septembri terrorirünnakutes hukkus kokku ligi kolm tuhat inimest. Paljud jäid kadunuks ning nemadki arvatakse olevat surnud. See vapustas tervet maailma. Selle tulemusel käivitas USA programmi "Sõda terrorismi vastu", millest võtavad osa mitmed Euroopa riigid, sealhulgas ka Eesti. Iraagi sõja peaeesmärkideks oli kukutada Saddam Hussein ning otsida ja hävitada massihävitusrelvi. See sõda on nõudnud üle sajatuhande tsiviilelaniku elu, tuhanded inimesed on haavatud. Kaotusi oli ka meie riigis. Eelmise aasta 23. Septembril toimus Soome koolis tulistamine. Tragöödias hukkus üheksa õpilast, meesõpetaja ja mõrvar ise. Eestis oli varem ilmunud samateemaline film nimega ,,Klass", kus kahte õpilast vaimselt ja füüsiliselt terroriseeriti. Tagakiusamise
Sõjategevuse mõju: purustatud objektidest lähtuv õhu- ja veereostus, põlemisel paiskub õhku tahma ja väävliühendeid, väävliühendid on happevihmade põhjustajad. Lahesõda 1991. aastal üks suurim ökosõdasid ja keskkonna katastroofe, 11mlj. Barrelit naftat juhiti Pärsia lahte, 67 milj. tonni naftat süüdati põlema Kuveidi naftapuurtornides, Pärsia laht muutus paljudeks aastateks elutuks, õhku paiskus 2 milj. tonni tahma ja väävliühendeid. Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu. Väeosade tegevuse mõju kemikaalide ja lõhkeaine säilitamine ja transport, jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete käitlemine, kütuste kasutamine ja hoidmine, välilaagrite ja õppuste korraldamine looduses. Kasvava metsa lubatud kahjustuste astmed täieliku kahjustuse ala kaugtulirelvade sihtmärgialad, kuhu langevad suurtükimürsud ja miinid ning lõhkamispaik; metsa majandamine sellel alal pole otstarbekas; täieliku kahjustuse alal
Leitud on vaid kloori ja sinepigaasi. Neid mõlemaid valmistatakse igapäevastest puhastusvahenditest,mida on võimalik osta ka Eestis ja igati seaduslikult. Iraagi sõja põhjused on aja jooksul sujuvalt muutunud. USA-vastase terrorirünnakuga ei ole Iraaki suudetud seostada. Bin Laden ja teised Saudi Araabia terroristid on terrorismivastases sõjas sootuks ununenud. Sõja edenedes ongi selle peamiseks motiiviks saanud Iraagi rahva vabastamine diktatuurist ja maa demokratiseerimine. Saddam ei olnud tõesti kõige inimsõbralikum isik maailmas,kuid demokraatia puudumises või kodanike põhiõiguste rikkumises võib süüdistada mitmeid maid, ka USA liitlasi Saudi Araabiat ja Iisraeli ning isegi NATO liiget Türgit. Et sõja tegelike põhjuste hulgas mängivad suurt rolli Iraagi naftavarud, on meedias laialt levinud fakt. Sellest järeldudes võib ka kaudselt põhjendada Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseisu sõjale. Nende maade firmad
1921 kuningas Faysa (sunnide ja šiiitide liitja. Pan-Arabism, erinevad etnilised grupid valitsusse). 1930 avastati nafta. II MS (USA ja UK), esimene Araabia riik, kes Liitlasi toetas. 1953 parlamendi valimised. Lepingud: 1955 METO; 1957 Eisenhoweri doktriin (Lähis-Ida riigid saavad vajadusel USAlt abi); 58 Jordaania, Iraagi ja Araabia liit; 1959 CENTO. 1970ndad olid segased suhted Araabia riikidega, kuid head NSVLiga. 72-75 nafta riigistamine ja uute naftaväljade leidmine. 1979 Saddam Husseini võimule tuleks koos araabia sotsialistide parteiga. 1980 sõda Iraaniga, 81, Iisraeli rünnak Iraaki, 1988 sõja lõpp. USA toetas Iraaki info ja sõjavarustusega. NSVL Iraani (kaudselt- et vältida probleeme). Iraagi populatsioon: Esimene versioon: 1. sunni araabid, 2. šiiia araabid, 3. kurdid. Teised: 1. kristlased, 2. marsh araabid, 3. türkmeenid, 4. assüürid. Teine versioon: Araabid: 75-80% Kurdid 15-20% ja teised. Kolmas vs: enamus islamlased ja ca 5% kristlased
seisvuse. Linn ümbritseti müüridega. Müüris oli mitu väravat ja iga 50m järel vahi- torn. Peavä- rav oli pühen- datud juma- lanna Istarile. Istari värav Üks kaheksast Babüloni peasissekäi- gust Istari värav asub praegu Ber- liinis Pergamoni Muuseumis. Ehitis viidi Iraagist ära 20.saj alguses. Saddam Hussein lasi väravast teha 2/3 mõõdus koopia. Värav on laotud vedela asfaldiga glasuuritud ahjus põletatud madala profiiliga tellistest. Draakonid sümboliseerivad linna jumalat ja igavese elu andjat Mardukit Lõvid on jumalanna Istari sümboliks. Värav juhatas külalised linna tähtsama- le protsessioonide-alleele, mis viis Nebukadnetsari lossini Semiramise rippaiad Semiramise rippaiad on üks antiikmailma maailmaimedest. Valitseja Nebudkadnetsar II lasi aiad ehitada u.487.a.e. Kr
Samuti vale majandamine- oli väga palju suuri laene, mis muutusid aina suuremaks ja suuremaks. Põhjusteks on veel vale rahvastikupoliitika USA-s ning valitsuse vead kriisi ajal. Loobuti vabakaubanduse põhimõttest ning riik otsustas mitte sekkuda riiklikku reguleerimisse. Võrreldes neid aegu tänase majandusliku olukorraga siis võib välja lugeda isegi minegid ühiseid jooni. 2003 aasta tungisid Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia väed Iraaki eesmärgiga kukutada Saddam Husseini valitsus ning otsida massihävitusrelvi. USA alustas sõda. Sõja ajal aga tavaliselt tõstetekse makse, USA langetas makse ja ei tõmmanud ka kulusid kokku. Tänu sellele tekkis puudujääk ja selle laenasid nad Hiinalt, kellele nad jäid võlgu umbes 4 biljonit dollarit. Tänaseks on see summa kasvanud umbes kolmekordseks-14 biljonit dollarit. Kokkuvõttes USA rahakott aina tühjenes. Ka pangad laenasid inimesetele sisuliselt piiramatus koguses raha, uurimata laenuvõtjate
5.5 Sõdasid jaotatakse õiglasteks ja ebaõiglasteks, selgita ajalooliste näidete varal õiglase ja ebaõiglase sõja olemust. 4p Õiglane sõda- enesekaitse sõjad ning võitlused demokraatia ja vabaduse eest, näiteks Eesti vabadussõda 1918-1920. Ebaõiglane sõda- Iraagi sõda oli ebaõiglane sõda, sest see ei olnud enesekaitsesõda. USA, SB ja Austraalia väed tungisid mitteametlikult 2003.aastal Iraaki eesmärgiga kukutada Saddam Husseinii valitsus ning otsida massihävitusrelvi. 5.6 Vali Õ lk 66-67 kaardilt üks separatistlik piirkond ning uuri interneti abil: 1) mis on separatismi põhjuseks? 2) Milline on separatistliku piirkonna mõju antud riigi või riikide sise- ja välispoliitikale? 3) Milline peaks teie arvates olema separatistliku piirkonna tulevik? Põhjendage. 5p KORSKIA 1. Separatismi põhjuseks on kehtestada oma riik. 2. Sisepoliitika Prantsusmaale: Oolukord on olnud pingeline
Ent ajalugu on õpetanud, et riigid keskenduvad just enda huvidele, jättes lausa elementaarse sõjaeetika - nt tsiviilelanike puutumatuse - tagaplaanile. Riikide peamised käitumismotiivid võivad olla hoopis majanduslik ning militaarne ellujäämine, julgeolek ning loomulikult ka võim, mitte aga kellegi õiglane karistamine. Siinkohal võiks tuua mitmeid näiteid reaalsest elust, muuhulgas ka USA 2003. aasta sissetungi Iraaki eesmärgiga kukutada Saddam Husseini valitsus ning otsida massihävitusrelvi. Toodi küll õilis ettekääne, ent eesmärk oli ilmselt hoopis naftaväljade üle kontrolli haaramine. Lex talionis väljendus juudikristlikes õpetustes, täpsemalt Vana Testamendi Moosese 5. raamatus, kust võib lugeda järgnevat põhimõtet: "Kui tekib kahju, siis tuleb anda hing hinge vastu, silm silma vastu, hammas hamba vastu, käsi käe vastu, jalg jala vastu, põletus põletuse vastu, haav
üleminekuvalitsuse peaminister19901992 * Boriss Jeltsin Venemaa sihikindel liider, kes 1993 surus maha riigipöörde* Gennadi Janajev - Nõukogude Liidu poliitik, asepresident 19901991, üks augustiputsi juhte,RESK eesotsas* Nelson Mandela - Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja inimõiguslane, endine Lõuna- Aafrika Vabariigi president, rahvuselt koosa* Frederik Willem de Klerk - endine Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik, president aastatel 19891994* Saddam Hussein - Iraagi diktaator* Slobodan Milosevic - Jugoslaavia ja Serbia poliitik* Hosni Mubarak - Egiptuse president alates 14. oktoobrist 1981 11. veebruarini 2011* Mu ammar Gaddafi - Liibüa tegelik valitseja alates 1969. Aastast* Tony Blair - Suurbritannia tööerakondlane * Gordon Brown - Suurbritannia poliitik, Suurbritannia peaminister 27. juunist 2007 11. maini 2010. 19972007 oli ta Suurbritannia rahandusminister Tony Blairi valitsuses. Ta on Leiboristliku Partei liige ja alates 24
saavutada oma eesmärke, nagu näiteks küllaldane toit, peavari, turvalisus, võim , rikkus ja teised ressursid. Just turvalisus oli oli Obama põhiline eesmärk, miks ta soovis Osamat tabada, et ei korduks enam 11. septembri õudused ja USA rahval oleks turvaline. Kaks võimet, kahjustamisvõime võrdsus ja soov rahuldada oma eesmärke, viivad ebstabiilsele seisundile. Nagu oli Iraagi sõda, kus George W. Bush leidis, et Iraak on kahjustanud USAd ja tuleb kukutada Saddam Hussein ning hävitada massihävitusrelvi. Iraagi poolne kahjustamine oli, et külmutati nafta eksport ja leiti, et Iraak on terrorismi sponsor. Kuid tundub, et USA tegelik eesmärk oli saada lihtsalt naftat, aga rõhuti oma rahva turvalisusele. Hobbes arvas, et sellest võimete võrdsusest suguneb lootuste võrdsus oma eesmärkide saavutamise osas. Ja seepärast, kui kaks inimest soovivad sama asja( Bushi ja
Et vältida terrorirünnakuid, hakati USAs piirama inimeste vaba reisimist ja lennujaamades, avalikes kohtades jt. paikades suurendati turvameetmeid. Eriti suure umbusaldusega suhtuti sisserändajatesse ja araablastesse. Maailma haaras terrorihirm. USA hakkas Talebani pommitama, sest USA arvas, et Talebani juhid varjavad Osama Bin Ladenit. Taleban kukutati, kuid esiterrorist jäi tabamata. Seejärel hakkas USA süüdistama Iraagi diktaatorit Saddam Husseini massihävitusrelvade valmistamises ja terrorismi toetamises. 2003. a. ründas USA ilma ÜRO heakskiiduta Iraaki. Hussein kukutati, kuid relvi ei leitud. Iraagis jäi olukord pingeliseks. Seal viibivad USA ja tema liitlaste (ka Eesti) väed sattusid sagedaste rünnakute alla. Ka Afganistanis pole rahu saabunud. 12. Kas ja kuidas on võimalik võita terrorismi maailmas? USA ja paljude teiste suurriikide (nt. Venemaa) arvates peavad terrorismivastased jõud
kohal. Seega ei ole Iraagis varustuskindlust. Riigi energiaallikate importimine on küll väike, kuid siiski piisavalt suur, arvestades, et tegu on maailma suuruselt teise toornafta tootjaga OPECi listi järgi. Parema energiapoliitikaga ning korruptsiooni kaotamisega suudaksid nad kindlasti paremini majandada, et oleks piisavalt elektri- ja soojusenergiat ning samuti mootorikütuseid. Iraagi infrastruktuuriline julgeolek on väga muret tekitav kuna 2011. aastani toimus sõda Saddam Husseini valitsuse kukkutamiseks ning hetkel käib sõda ISISe vastu, kes on hõivanud ka torujuhtme osi. Kuna poliitline olukord on väga keeruline on torujuhtmed, elektrijaamad, sadamete terminalid jne väga santaseeritavad ning julgeolek madal. Nagu juba mainitud on sise-poliitika väga ebastabiilne ning ilmselt ei ole ka väga tugevad lepped tarnijate ja ostjate vahel, sest viimased ei taha liiga suuri riske võtta. Kuigi Iraak on maailma teine nafta
valitsus ning selle organid või võimalus ja õigus midagi või kedagi käsutada. Ikka igal nendest inimestest võib olla õigus, sest võimul on mitu vormi. Goldhameri järgi esimene tüüp on „force“, seda kasutavad inimesed, kes püüavad saavutada võimu füüsilise mõjuga. Ma arvan, et nende inimeste hulka võivad kuuluda näiteks diktaatorid. Kõik teavad, et kõige tuntumad diktaatorid nagu Benitto Mussolini, Iosif Stalin ja Saddam Hussein kasutasid inimeste allutamiseks „mustaid“ meetodeid. Need arvasid, et kõige tõhusam instrument, mis mõjutad inimesi on hirm. Igaüks, kes ei tahtnud alistuda, oli hirmsaks eeskujuks, mis siis juhtub. Stalin kasutas surmanuhtlust, Mussolini vangistas ning Hussein kasutas repressioone. Näiteks 1991. aastal ta julmalt masendas šiiidi ja kurde mässe. Teine tüüp on „domination“. Siin võimu saavutatakse nende meetodiga, kui inimene suuliselt ja selgelt annab
annaabi.ee 
