17. september 1939 tungis NSVL Poolasse 1940. aastal sõlmiti Kolmikpakt Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940. aastal ründas Itaalia Kreekat 1940. aastal vallutas Hitler: Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi ja Prantsusmaa. NSVl vallutas Läti, Leedu ja Eesti 22. juunil 1940 alistus Prantusmaa Compiegne'i metsas 1941. aastal allkirjastati USA ja Inglismaa vahel Atlandi Hart 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSVL 7. detsember 1941 ründas Jaapan USA laevastikku Pearl Harboris 25. juunil 1941 algas Jätkusõda soomlaste ja NSVL vahel 1942. aastal kaotasid jaapanlased Midway atolli juures merelahingu USA-le 1942. aastal kirjutati alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile 24. oktoober 1945. ÜRO asustamine Mannerheim- Soome riigipea Churchill- Inglismaa peaminister Roosevelt- USA president Chamberlain- Inglismaa peaminister enne Churchilli
17.september 1939 NSV-liidu sissetung Ida-Poolasse november 1939 märts 1940 Soome Talvesõda aprill 1940 Saksamaa hõivab Taani ja Norra 10. juuni 1940 sõtta astub Itaalia 22. juuni 1940 Compiegne`i vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel 22.juuni 1941 Saksamaa kallaletung NSV-liidule august 1941 Churchill ja Roosevelt kirjutavad alla Atlandi hartale 7.september 1941 Jaapan ründab USA sõjaväebaasi Pearl Harboris jaanuar 1942 Washingtonis kirjutatakse alla lepingule, mis keelab Kolmikpakti riikidega separaatrahu sõlmimise juuli 1942 kuni veebruar 1943 Stalingradi lahing novembri lõpp 1943 Teherani konverents 6.juuni 1944 algab operatsioon ,,Overlord" veebruar 1945 Jalta konverents 8.mai 1945 Saksamaa esindajad kirjutavad alla kapituleerumisaktile 6.august 1945 ameeriklased heidavad Hiroshimale tuumapommi 2
Poola, Belgia, Holland, Prantsusmaa, Taani, Norra 3. Nim. territooriumid, mis liideti Saksamaaga enne sõja puhkemist. Austria, Tsehhoslovakkia 4. Ajaloolised isikud: USA president 1933-1945: Roosevelt NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP : Molotov Saksamaa riigijuht 1933-1945: Hitler SB peaminister, Hitleri vastase koalitsiooni organisaator : Churchill 5. Sündmused 22. juuni 1941 Saksamaa alustas sõda NSC vastu 07.detsember 1941 Jaapan ründas Pearl Harboris USA-d 02.september 1945 Teise maalimasõja lõpp, Jaapan andis alla 23. august Saksamaa sõlmis Nõukogude Liiduga mittekallaletungilepingu (Molotovi- Ribbentropi pakt salajase lisaprotokolliga) 6.juuni 1944 Normandia dessant 6. Nimeta Saksamaa liitlased Teises maailmasõjas ? Itaalia ja Jaapan
· Hitleri taktika oli välksõda(Blitzkrieg) · Juulis 1940 ründas Saksamaa Suurbritanniat, suurte kaotuste tõttu aga taanduti. · Saksamaa ründas NSVL juuni 1941. Leningradis korraldas blokaadi, nälga suri ca. 700 000 inimest. Külm talv andis Hitlerile Moskva all raske löögi (varustus puudus, plaani kohaselt pidid sõda juba läbi olema). Hitler välksõja plaan kukkus läbi. · Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harboris. Peale seda asusid Jaapaniga sõtta ka ülejäänud Kolmikpakt riigid. Detsember 1941 · USA annab suuri laene riikidele, kelle tegevus on nendele kasulik(nt Suurbritannia ja NSVL) · 1942. Saksamaa ründab Stalingradi, ent kaotab. Hitleri poliitika · Ta ei salli juute, kommuniste ja vastupanuvõitlejaid · Poliitika idas on märksa jõhkram · Holokaust juutide vastane poliitika. Kokku u 7 miljonit tapetud juuti. Hitleri vastane koalitsioon
Poola Taani, Norra, Belgia, Hollandi, Luksemburg, Prantsusmaa Jugoslaavia Põhja Aafrika 6. Teise maailmasõja sündmused 1941 - 1945? Aasta Sündmused 1941 7.dets Jaapan ründab USA mereväebaasi Pearl Harboris august Atlandi Harta allakirjastamine 1942 Juunis toimus Midway lahing 1943 42 sügis kuni 43 veebruar toimus Stalingradi lahing
1.Aastaarvud . * 1. sept. 1939- 2.sept. 1945 : Teine maailmasõda. * 7 dets. 1941 : Ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. * 8-9 mai 1945 : Võidupüha, saksamaa kapituleerus, berliin langes. 9 mai lõppes sõda nõukogude liidu jaoks. *29sept. 1988: müncheni kokkulepe *6 juuni. 1944: avati teine rinne läänes *23 august 1939: MRP leping, ja sinna juurde kuulu ülisalajane lisaprotokoll. *22 juuni 1941 : Saksamaa tungib kallale NL algab suur isamaa sõda. 2. Nimed . * Aadolf H.: Saksamaa diktaator e Fürer. * Truman: Ameerika president. Laskis visata tuumapommid jaapanile.
mai 1945 tõi Punaarmee 3,5 miljonit meest, 52 000 kahurit, 7750 tanki ja 11 000 lennukit. · 6. Teise maailmasõja toimumisaeg on 3.09.1939 - 2.09.1945 · 7.Rohkem kui 40% Saksamaa lennukeid hävis. · 8.Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksmaaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Asutria. · 9.Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 20.novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. · 10. 7.detsembril 1941 ründas Jaapan Hawaii saarestikus asuvat Pearl Harboris olevat mereväebaasi. Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda. · 11. 1942. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses. · 12. 1943. lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid esmakordselt Stalin, Roosevelt ja Churchill. · 13. 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid jällegi osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. · 14
Mul on kell öösel paremat ka teha „Barbarossa plaan” Now slay und be a good boy Nord Leningrad Mitte Moskva (Relly hav no fcking idea da fuq this is) Süda Ukraina 07.12.1941 – Jaapan USA USA mereväebaaside hõivamine Hawaii saarestikul Pearl Harboris Jaapan kuulutas sõja USALE Atlandi Harta 1941 Sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted 1942 Wannsseo (or wanna-see-u :3) konverents Programm juutide hävitamiseks 5129 mln Euroopa juuti tapeti gaasiga Auschuitris-asdjdfafhcbjkdshb 1942-1945 Murrang II MSs Põhjused: talvekülmad; sakslastel puudus talvevarustus; naftapuudus; USA sõtta sekkumine.
Prantsusmaa vallutamine Inglismaa pommitamine Sõja laienemine Saksamaa ründab NSV Liitu Saksamaa ründab NSV Liitu ● Operatsioon Barbarossa ● 22. juunil 1941. aastal tungis Saksa armee koos liitlastega Nõukogude Liidu alale ● NSVL nimetab seda suureks isamaasõjaks ● Soomlaste jätkusõda ● Pealetung kolmes suunas Jaapan ründab Ameerika Ühendriike ● 7. dets 1941. aastal ründas Jaapan USA mereväebaasi Hawaiil Pearl Harboris ja kuulutas USAle sõja Hitleri-vastane koalitsioon ● 1941. aasta juulis sõlmisid Suurbritannia ja NSV Liit sõjategevuses kokkuleppe. ● Tihenes USA ja Suurbritannia koostöö ● Atlandi harta- sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus Murrang sõjas ● 1942. aasta hakkas sõjaline ülekaal kalduma liitlaste poolele ● USA-Briti ühisjõud alistasid Põhja-Aafrikas Saksa-Itaalia väed ● Staligradi lahing
ja Leedu · 1940.a suveks oli Suurbritannia jäänud ainsaks iseseisvaks võitlejaks Euroopas Saksamaa vastu. · Saksamaa püüdlused: Plaanis teha meredessandi Suurbritanniasse, mis kukkus läbi. Ründas Briti asumaid Põhja-Aafrikas, mis ei õnnestunud. Saksa lennukid alustasid Inglismaa linnade ägedaid pommitamisi. 22.juuni 1941 ründas Saksamaa Nõukogude Liitu 10.detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Vaikses ookeanis Pearl Harboris. Lepingud · 1940.a sügisel sõlmiti Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. · 1941.a augustis kirjutasid USA ( Roosevelt ) ja Suurbritannia ( Churchill ) alla Atlandi hartale, milles olid kirjas sõja eesmärgid ja tulevane maailmakorraldus: 1.Sõjas ei otsita omakasu. 2. Aidatakse sõjas okupeeritud riikidel uuesti vabaks saada. 3.1942. a jaanuaris allkirjastasid 26 riiki deklaratsiooni kolmikpakti riikide vastu. Sellega pandi alus ÜRO loomisele (ametlikult 1945)
· August 1941 allkirjastas Churchilliga Atlandi Hartaga, millega pandi paika esimesed sõja lõpu tingimused. · Juuli 1941 lasi sõjandusministril Henry Stimsonil hakata ettevalmistama USA täielikku sekkumist sõtta. Sündinud plaan nimega ,,Võidu programm" valmistas USA ette üldmobilatsiooniks ja suurendas abi välisriikidele. / Ülimalt tähtis õpetaja sõnul · 7. Dets. 1941 ründas Jaapan USA sõjaväebaasi Pearl Harboris. 8. Dets kuulutas USA Jaapanile sõja. · Nov.-Dets. 1943 Teherani konverents, Roosevelt, Churchill ja Stalin leppisid kokku 2. rinde avamise ja lubasid NVS Liidule Balti riigid. Roosevelt leppis nende järeleandmistega kuna ta lootis, et Stalin tegelikkuses ei hakka Ida-Euroopat okupeerima. · Veebr. 1945 Osales Jalta konverentsil. Lepiti kokku sõjajärgne maailmakord. Pärast
01. septembril 1939. aastal Saksamaa 17. septembril 1939. aastal Nõukogude liit Millist sündmust teatakse Katõni massimõrvana? 1940 Katõni küla lähedal toimepantud sõjukuritegu Millised olulised sündmused toimusid järgnevatel daatumitel Teise maailmasõja ajaloos? 01. septembril 1939 Esimese maailmasõja algus 22. juuni 1941 Saksamaa ründas NSV liitu 07. detsember 1941 Jaapan ründab USA mereväebaase Pearl Harboris 06 juuni 1944 Liitlasväed tungisid Saksa poolt okupeeritud Euroopasse 08. mai 1945 Teise maailmasõja lõpp USA heitis Teise maailmasõja ajal kahele Jaapani linnale aatompommi. Nimeta need kaks Jaapani linna. Hiroshima ja Nagasaki Mis aastal leidsid pommitamised aset? 6 august 1945- Hiroshima, 8 august 1945 - Nagasaki Anna oma hinnang USA tegevusele. Aatompomm polnud hea mõte, kuna hukkus palju tsiviilisikuid, ka
juuni - Saksamaa tungib Nõukogude aladele, algab Suur Isamaasõda (Vene nimetus), hõivatakse suurem osa NSV Liidu Euroopa osast. Juuli - Suurbritannia ja NSV Liidu vahel sõlmitakse ühise sõjategevuse kokkulepe. August - USA Roosevelt ja Suurbritannia Churchill kirjutavad allla Atlandi hartale, lubatakse taastada sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Lõpul - Moskva all toimub sakslaste ja Punaarmee vaheline lahing, sakslased taganevad. 7. detsember - Jaapan ründab USA mereväebaasi Pearl Harboris, kuulutab sõja. 1942: Algus - 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki kirjutavad alla ühisele deklaratsioonile, liitudes Ühinenud Rahvastega. Juuni - USA võidab jaapanlasi Midway atolli juures merelahingus. Sügis - Briti väed asuvad võidukale vastupealetungile Egiptuses Saksa- Italia vastu. 1942 lõpp kuni 1943 algus - Saksa väed kaotavad Stalingradi lahingu. 1943: Jaanuar - Punaarmee murrab piiramisrõnga Leningradi ümber. 2
NSV vs Saksamaa:22 juuli 1941 Venemaal nim. suureks isamaasõjaks. Saksa väed jõudsid Moskva alla, kust sundisid venelased taganema. Hõivati ka suurem osa Venemaa vallutustest (nt. baltiriigid). Barbossa plaan: 1940. Saksamaal välja töötatud välksõjaplaani koondnimi. Plaani mõte seisnes kolme joone saavutamises - vallutada ära Moskva, Leningrad ja Venemaa tööstussüda - sõebassein.Venelased said sellest teada ja plaan kukkus läbi. Jaapan ründab USA-d:7. dets.1941 Pearl Harboris Hawaii saarestikus kuulutati USA-le sõda. Atlandi Harta-1941 augustis kirjutasid USA ja Suurbritannia alla hartale milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjalise maailmakorralduse põhimõtted. Kaasati ka NSV, kuna ka tema oli nüüd Saksamaa vastane. Hitleri-vastane koalitsioon. Ühinenud rahvad:Kõik riigid, kes allkirjastasid Atlandi harta (kohustas Saksamaa vastu kasutama sõjalist jõudu). Jätkusõda:1941-1944 Soome, NSVL. Peale Soome pommitamist venelaste poolt kuulutas
Eestlased Soome armees Erna luuregrupp, Jalaväerügement Tunne II maailmasõja sündmusi! · Algas 1. september 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. 28.sept sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude liit sõprus ja piirilepingu (MRP), 1939 1940 toimus NSVL-i ja Soome vahel Talvesõda, 1940 a. Hõlvas Saksamaa Taani, Norra, Belgia, Hollandi, Luksemburgi. 21. juuni 1941 alustas Saksamaa sõda Nõukogude liidu vastu. 7.dets 1941 ründas Jaapan USA Pearl Harboris. 1942 kirjutasid 26 riiki (kaasaarvatud USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Nõukogude liit) Ühinenud rahvaste deklaratsioonile. 1942 a. Toimus Stalingradi lahing, milles said Saksa väed lüüa. 1943 a. Suvel toimus Kurski lahing, millega suutis Nõukoguse liit tagasi võita Saksamaa poolt okupeeritud NSVL-i alasid. Samal suvel maabusid USA ja Suurbritannia väeb Sitsiilias ja Itaalia kuningas tagandas Mussolini ja sõlmiti vaherahu.
aastaarvud ( kuupäevad ) : 1. sept. 1939- 2.sept .1945- kestis II ms 29.sept. 1938-sõlmiti Müncheni kokkulepe 23.aug. 1939- Molotov -Ribbentropi pakt 3.sept. 1939 - kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja 17. sept1939- sisenes Poolasse Stalini Punaarmee 22. juuni 1940- sõlmiti Saksa- Prantuse vaherahu ( Compiegne´is ) 22. juuni 1941- tungisid Saksa väed Nõukoguse Liidu aladele 7. dets 1941 - ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja 6. dets. 1917- kuulutati välja Soome iseseisvus 1939-1940- Talvesõda 25. juuni 1941- kuulutas Soome parlament NSV Liidule sõja 19. sept . 1944- sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel vaherahu 6. juuni 1944 - maabusid USA, Suurbrirtannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne- Prantsusmaal Normandias 7.-8. mai 1945- kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele 2
USA-le sõja 20. mai Saksa õhudessant Kreetale eesotsas surus britid mereväebaasi Matapani lahingus 22. juuni Saksa väed ületavad tagasi Havail Pearl Itaalia laevastikku NSVL-i piiri. Armee on jagatud Nord Harboris (Leningrad), Mitte (Valgevene, 8. dets USA ja Moskva), Süd (Ukraina). Lisaks Suurbritannia alustab NSVL-i vastu sõda kuulutavad Rumeenia, hiljem Itaalia, Soome Jaapanile sõja
vastu normandias. 1945a julaug toimunud Potsdani kon. Arutasid usa suurb. Ja NSVL juhi saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. 9.Jaapani II MS algus. Kuna sõjatähelepanu oli pööratud euroopale, sis kasutas seda jaapan ära et kehtestas oma ülemvõim idaaasias. Nende plaan oli rünanta USAd. 7det. 1941a ründasid nad usad merebaasi hawaii saaretikku Pearl Harboris. Itaalia ja saksamaa teadsid et nemad on sõjajalal. Poole aastaga suutsid nad hõivata tähtsamad tugipunktid kaguaasias. USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma suurt kaotuse valu. 11.Nõukogude okopatsioon eestis ja sellelõpp. 1941 käivitati ulatuslikud repressioonid. Vangistati v hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe ja politsei juhid, majandusliit.arreteeriti inimesi. Naised lapsed vanurid saadeti siberisse
Algas sõda, mida Venemaal nimetatakse Suureks Isamaasõjaks. Saksamaa väed jõudsid Moskva ja Leningradi lähistele, kuid neid vallutada ei suudetud. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all võimas lahing millega sunniti Sakslased taganema. NSV Liidu sõdurid Jaapan ründab USA-d Tähelepanu oli pööratud sõjale Euroopas. Seda kasutas ära Jaapani valitsus. Kehtestati ülemvõimd Ida-Aasias. USA oli Jaapani plaanide vastu 7.detsembril 1941 ründas Jaapan USA mereväebaasi Pearl Harboris. Sellega kuulutas ta USA-le sõja. Nüüd algas sõjategevus ka Vaiksel ookeani piirkonnas. Jaapanit saatis algul suur edu. 1942. aasta juunis aga toimus Midway atolli juures merelahing ja Jaapanlased hakkasid kaotama positsiooni Hitleri-vastane koalitsioon Nüüd nägi Suurbritannia NSV Liidus liitlast. 1941 sõlmiti nende vahel ühise sõjategevuse kokkulepe. USA varustas NSV Liitu juba enne sõjatehnikaga. Ka Suurbritanni ja USA koostöö tihenes.
milleks saksa armeel puudus varustus. Saksamaal oli puudus maavaradest, näiteks poleks sütt ja rauamaaki jätkunud kogu sõjaks. Kogu sõja jooksul pidid sakslased rauamaaki meritsi Rootsist kohale vedama, olles liitlaste pommirünnakute all. 3. Kuidas muutis Jaapani ja USA sõttaastumine jõudude vahekorda II maailmasõjas? Põhjenda! Kui Jaapan 7. dets 1941 ootamatult ründas USA mereväebaasi Pearl Harboris, tõi see kaasa Ameerika sekkumise II maailmasõtta. Ameerika sekkus aktiivselt lahingtegevusse, näiteks sundisid tema väed SaksaItaalia vägesid alistuma Aafrikas 1943 ning osales jõudsalt Itaalias, kus USA ja Briti väed maabusid 3. septembril 1943. Jaapan seevastu suutis hõivata lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu Aasias. Positsioonid maailmas olid muutumas USA tõusis ühaenam esile ning tõusis läänemaailma liidriks.
1945 Mis aastal loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon? 1955 Millal kapituleerus Saksamaa II maailmasõjas? (kuupäev, kuu, aasta) 08.05.1945 Mis aastal sõlmisid võitjariigid San Franciscos rahulepingu Jaapaniga? 1951 Mis aastatel toimus Berliini blokaad? (alguse- ja lõpuaasta, vahel sidekriips) 1948-1949 Mis aastal loodi ÜRO? 1945 Millal algas liitlasvägede dessant Normandias? (kuupäev, kuu, aasta) 06.06.1944 Millal ründas Jaapan USA sõjaväebaasi Pearl Harboris? (kuupäev, kuu, aasta) 07.12.1941 Mis aastatel toimus Korea sõda? (alguse- ja lõpuaasta, vahel sidekriips) 1950-1953 Mis aastatel valitses Eestis II maailmasõja ajal Saksa okupatsioon? (alguse- ja lõpuaasta, vahel sidekriips) 1941-1944 Mis aastal toimus Suessi kriis? 1956 Millal langes Tallinn II maailmasõjas taas Punaarmee kätte ja taastati nõukogude okupatsioon? (kuupäev, kuu, aasta) 22.09.1944 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Jalta konverents? 1945
1941. aasta 22. juunil tungis Saksamaa Nõukogude Liidu aladele. Saksamaa hõivas suurema osa NSV Liidu Euroopa osast. Saksa väed jõudsid pealinna Moskva ning Leningradi lähistele, kuid vallutada neid ei suudetud. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris. 1941. aasta juulis sõlmiti Suurbritannia, NSV Liidu ja USA vahel ühise sõjategevuse kokkulepe Saksamaa vastu. 4. Tähtsamad sündmused Euroopas 1942-1945 1942. aasta sügisel asusid Briti väed vastupealetungi Egiptuses. Brittidele tulid appi ameeriklased ning järgmise aasta kevadel sundisid USA-Suurbritannia ühisjõud Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas lõplikult alistuma. Stalingradi lahing 1943. aastal lõppes Saksa vägede lüüasaamisega. Stalingradi
kehtestati range okupatsiooni režiim. Nende vallutanud aladel hakati teostama juutide hävitamise kava. Seda nimetatakse holokaustiks. 22. juuni 1941 ründab Saksamaa Nõukogude Liitu, mida Venemaal kutsutakse Suureks Isamaasõjaks. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi pealinna alt taganema. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning seejärel astus sõtta ka USA. Samuti teatasid ka Saksamaa ja Itaalia, et on ameeriklastega sõjajalal. 1941. aasta augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi Hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 1942. aasta juunis toimus aga Hawaii saarestiku Midway atolli juures merelahing, kus USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma suure kaotuse valu. Samal aastal kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla
Moskvat vallutama, aga selle aja peale jõudis Punaarmee sakslaste pealetungi Leningradi eeslinnades seisma panna. Saksa väed ei suutnud linna vallutada, kuid suutsid piiramisrõngasse võtta. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese. 6. detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi ning Saksa üksused löödi tagasi. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud. Jaapan astus sõtta 7. dets 1941 kui ründas ootamatult USA mereväebaasi Pearl Harboris. Ameeriklased kandsid suuri kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu.. 1944 aastal algasid Punaarmee rünnakud põhja ja lõunatiival. Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all pandi punaväe edasitung kauemaks kui pooleks aastaks seisma.22. juunil 1944 algas Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Teherani konverents toimus 1943 lõpul ja seal tegid lääneriigid Stalinile järjekordseid
kehtestati range okupatsiooni režiim. Nende vallutanud aladel hakati teostama juutide hävitamise kava. Seda nimetatakse holokaustiks. 22. juuni 1941 ründab Saksamaa Nõukogude Liitu, mida Venemaal kutsutakse Suureks Isamaasõjaks. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi pealinna alt taganema. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning seejärel astus sõtta ka USA. Samuti teatasid ka Saksamaa ja Itaalia, et on ameeriklastega sõjajalal. 1941. aasta augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi Hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 1942. aasta juunis toimus aga Hawaii saarestiku Midway atolli juures merelahing, kus USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma suure kaotuse valu. Samal aastal kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla
II MS puhkemise põhjused:1)Versaille süsteem osutus ebapüsivaks2)Rahvasteliit ei tulnud oma ül toime3)Stalin soovis kommunismi levikut4)Saksamaa soovis natsismi ja aaria rassi levikut5)Ülemaailmse majanduskriisi tõttu valis Saksamaa sõjalise tee,seda tegi ka Venemaa. 1.sept 1939-II MS algus,Saksamaa tungib Poolasse. 22.juuni 1940-Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne metsas. 22.juuni 1941-Saksamaa tungib NSVL kallale. 7.dets 1941-Jaapan ründab Usa mereväebaasi Pearl Harboris ja kuulutab Usale sõja. Kolmikpakt tähendab kohustust üksteist igati toetada.See sõlmiti Berliinis 1940.a Saksamaa,Jaapani ja Itaalia vahel. Atlandi Harta on dokument , milles on sõnastatud sõja eesmärgid, sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted, selles lubati taastada kõikide selles sõjas kaotanute iseseisvus.Hartale kirjutasid Churchill ja roosevelt(usa ja Suurb) Ühinenud rahvad on Washingtonis deklaratsioonile allakirjutanud ja nendega hiljem liitunud riigid.
nõukogude luureorganid plaanist teadlikud · NSVL: ,,Groza" vallutusplaan Sisuliselt Barbarossa peegelpilt Saksamaa ja kogu Euroopa vallutamiseks · 22.06.1941 Saksa kallaletung NSVL-le Samal kuulutasid sõja NSVL-le ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari, sõtta tõmmati ka Soome kiire edasitung Moskva lahing dets. 1941 Leningradi blokaad sept.1941- jaan. 1944 Jaapani sõttaastumine · 07. dets 1941 Jaapani rünnak USA mereväebaasidele Pearl Harboris, Filipiinidel ja Malaisias -> USA kuulutas Foto Jaapani lennukilt Pearl Harbori kallaletungi alguses. Jaapanile sõja Plahvatus keskel: USA lahinglaev Oklahoma mida tabas torpeedo · Jaapan edukas kuni Midway lahinguni juuni 1942 Jaapani vallutuste kaugeim piir 1942 ja USA vasturünnakud : Sõjategevus Vaiksel ookeani 1937-1942 murrang sõjas
7 Õun, M., Ojala, H. 2010. Lahingud Vaiksel ookeanil 1941-1945. Grenader, lk 87 13 8 Kokkuvõte Sõja alustamine ei tähenda ilmtingimata võitu. Tavaliselt annab see edu, kuid on mitmeid näited lähiajaloos, kus edu kahaneb ja lõppeb kaotusega. Nii oli see ka USA-Jaapani sõjas. Jaapan alustas mitmetel poliitilistel ja majanduslikel põhjustel sõda, kus ta oli väga edukas sõja algfaasis. Samas tulenes see üllatusrünnakust Pearl Harboris. See oli sokeeriv ja laastav Ühendriikide Vaikse ookeani laevastikule. Sõjaõnn võib liikuda ühelt poolelt teisele. Jaapani suur edu hakkas kahanema kui ameeriklastel õnnestus lahti muukida jaapanlaste sidekoodid. See andis väikese eelise valmistuda Midway lahinguks. See oli üks suurimaid meresõdasid, kus oli kõige olulisemaks lahinguruumiks kolmas dimensioon - õhk. Mõlemad pooled proovisid ennetavalt teostada rünnakuid ja lahingu
·Sügiseks oli sakslastel Baltikum vallutatud. Sõja algus idarindel ·1940 a. kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu Barbarossa ·Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee sisse piirama ning purustama ·1941 a. suveks oli Punaarmee koondanud riigi läänepiirile suured jõud ·NSV Liidu plaan oli justkui Barbarossa plaani peegelpilt tugevad õhurünnakud Saksa vägedele Jaapani pealetung Pearl Harboris ·Jaapan ründas ootamatult USA mereväebaasi Pearl Harboris 07.12.1941 ·Ameeriklased kandsid suuri kaotusi ja japsid saavutasid Vaiksel Ookeanil ülekaalu ·Sõja algus kujunes Jaapani jaoks edukaks, kes hävitasid poole aastaga lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias ·Sellega tõmmati USA sõtta Saksamaa pealetung idarindel 1942 a. Stalingradi lahing ·Stalingradi lahing : kõige otsustavam lahing II MS-s ·Punaarmee peatas Stalingradi varemete vahel sakslaste pealetungi, sealt alates sakslaste taganemine Berliini suunas
prantslased ja belglased evakueerisid oma vägede isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse, 14. Juunil oli Pariis Saksa vägede poolt ümber piiratud ning 21. Juunil kapituleerub Prantsusmaa - Compiegne' II vaherahu: Saksamaa okupeeris Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa. Okupeerimata lõunaosas tegutses Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy). 7. Detsembril 1941 toimub Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pearl Harboris, mistõttu astub USA sõtta. 2. 11. Märtsil 1941 volitas USA Kongress vastuvõetud Lend-Lease’i seadusega presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks. Sõja jooksul abistati Suurbritanniat, Vaba Prantsusmaa liikumist (eesotsas Charles de Gaulle), Hiinat ning hiljem ka NL’i. Kui 22. Juunil 1941 alustas Saksamaa koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu (nimega Barbarossa plaan), algas nn. ‘’Suur Isamaasõda’’. 14
lepingule 11.august Roosevelt ja Churchill kirjutavad alla Atlandi hartale 12.august Saksa armee tungib Leningradi poole 20.september Saksa armee hõivab Kiievi 6.oktoober Saksa armee liigub Moskva poole 1.detsember Hirohito ametlikult kinnitab kallaletungi Ühendriikidele 5.detsember Suurbritannia kuulutab sõja Soomele, Ungarile ja Rumeeniale 7.detsember Jaapanlased ründavad USA vägesid Pearl Harboris 8.detsember Jaapani väed tungivad Malaisiasse, Taimaale ja Filipiinidele 11.detsember Jaapani väed tungivad Birmasse 22.detsember Jaapanlased vallutavad Manila, Filipiinide pealinna 1942 11.jaanuar Jaapani armee vallutab Kuala Lumpuri, Malaisia pealinna 19.veebruar Jaapanlased pommitavad Darwini linna Austraalias 23.märts Briti õhuvägi pommitab Lübecki 18.aprill Ühendriikide Õhuvägi pommitab Tokyot 24.august Saksa armee tungib Staliningradi 11
· Sügis Punaarmee okupeeris Rumeenia ja Bulgaaria, koostöös kohalike partisanidega löödi S Jugoslaaviast välja. Ka Ungari üritas sõjast väljuda, ent S okupeeris selle ning kukutas seadusliku valitsuse. 1945: · jaanuar Punaarmee pealetung S-le, lõigates läbi ühenduse selle ja Ida-Preisi vahel, kus olid meeleheitlikud lahingud 1945. a aprillini. VAIKSE OOKEANI RINNE: 1941: · 7. 12 ründas Jaapan USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris, kus saavutas ülekaalu. S ja It teatasid vaensut USA vastu. Poole aastaga hõivas J. lääneliitlastele tähtsad tugipunktid Kesk-Aasias. Lääneliitlased kaotasid Filipiinid, Tai ja Singapuri. 1942: · Midway merelahing saavutas USA võidu Jaapani laevastiku üle. 1944: · sügis Usa alustas Filipiinide vabastamist, purustas Leyte merelahingus Jaapani laevastiku. 1945: · USA rünnaks Jaapani saarte vastu, Iwo Jima ja Okinawa saarte hõivamine. · 5
Neutraliteedi tõeline jälgimine, Balti riikide ühine esinemine Nõukogude Liidu nõudmiste vastu, pöördumine moraalse toetuse saamiseks Rahvasteliidu poole, apelleerimine rahvusvahelisele õigusele. Alternatiive oli küllaga, aga ikkagi otsustati lihtsalt NSV Liidul Eesti okupeerida. 13.Sõjategevus NSVL ja Saksamaa vahel 1941. aastal 22. juunil ületas Saksamaa NSVL piiri. 14.Jaapan astub sõtta Jaapan ründab 7. detsembril 1941. aastal USA mereväebaasi Pearl Harboris 15.Stalingradi sõda 19. novembril 1942. aastal alustas NSVL pealetungi Saksa vägedele, piirates ümber Saksamaa 6. armee. Hitler ei lasknud piiramisrõngast sõduritel välja tungida, lubades õhust tuge, kuid see ebaõnnestus. Sõda kestis 2 kuud ning lõppes 2. veebruaril 1943. aastal saksamaa kapituleerumisega. Saksamaa kaotas tolles sõjas ligi 300 000 meest ning ohtralt sõjatehnikat. Nad said hoobi, millest nad ei suutnudki toibuda. 16.Normandia dessant 6. juunil 1944
17. sept 1939 sissetung Poolasse 1939 novembris Talvesõda. Soome pidi loovutama Karjala ja Viiburi. 1940. aastal okupeeriti Baltimaad ja Rumeenialt võeti Bessaraabia ning Bukoviina. 7. Pearl Harbor Kuna maailma tähelepanu oli põratud sõjategevusele Euroopas, kasutas Jaapan seda ära ning proovis kehtestada ülemvõimu Ida-Aasias. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikus Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. Sõda oli nüüd haaranud ka Vaikse ookeani piirkonda, seega oli see muutunud tõeliseks maailmasõjaks. 8. Murrangulised lahingud Stalingradi lahing 1942 algas lahing Stalingradi pärast. Punaarmee pidas nelja kuu jooksul sakslaste vastu ägedaid kaitselahinguid. 19. novembril 1942 alustas Punaarmee vastupealetungi ning umbes 300 000 Saksa sõdurit jäi piiramisrõngasse
SAKSAMAA VS. NSVL Mol-Rib paktiga lubasid Saksa ja Vene 10 aastat olla rahus, aga nad ei mõelnud seda tõsiselt. 1941. 22.juuni tungis Saksamaa NL aladele. Saksamaa hõivas suure osa NL ka Baltimaad. Jõuti Moskva ja Leningradi kuid vallutada ei suudetud. 1942 Moskva all võimas lahing ja NL sundis Sakslased taganema. JAAPAN JA USA Tähelepanu oli Euroopas. Jaapan tahtis ülemvõimu Ida- Aasias. 7.detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA MEREVÄEBAASI Hawaii saarestikul Pearl Harboris. Ka Saksamaa ja Itaalia teadsid, et nad on ameeriklastega sõjajalal. Poole aastaga suutsid jaapanlased hõivata kõik liitlaste tähtsaimad tugipunktid Kagu-Aasias. 1942 juuni- Hawaii saarestiku Midway atolli juures lahing, kus USA pani Jaapani kaotusvalu tundma. HITLERI-VASTANE KOALITSIOON NSVL kuulus Hitlerivastasesse leeri. Churchill nägi nüüd Stalinis liitlast. 1941. Sõlmiti sõlmiti ühise sõjategevuse kokkulepe. USA president pakkus Stalinile sõjavarustust. Tihenes
3 iseseisvuse kuid pidi karjala alad Nsv liidule loovutama. 1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialtära Bessaraabia. Samal aastal vallutas Saksa armee Norra, Taani, Luxenburgi ja alustas pealetungi Prantsusmaale. Saksamaale tuli appi Itaalia. 1941. aastal 22. juunil tungis Saksamaa koos liitlastega Nõukogude Liidu aladele. Algas Suur Ilmasõda. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Pearl Harboris. Usa ja Jaapani vahel algas sõda. Hitleri vastu tehti liit, mida hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks. Murrang II maailmasõjas Peale seda kui sakslased moskvas lüüa said otsustas Hitler lõunapool pealetungi korraldada. Kuid ka seal Stalingradi lahingus said Sakslased lüüa. 1943. aastal lõppes ka Leningradi elanike kannatused, kuna Punaarmee murdis läbisakslöaste piiramisrõngast. USA Briti vägede edu Põhja Aafrikas ja Stalingradi lahing olid
5. Mille poolest olid murrangulised järgmised pöördelised lahingud: Moskva all dets 1941: 06.12.41 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Ilmastikuolud olid harjumault rasked, Saksa üksused kandsid suuri kaotusi ning löödi tagasi. Alles suure vaevaga suutsid nad olukorra stabiliseerida ning Punaarmee rünnaku peatada. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud. Pearl Harbor: 07.12.41 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris. Ameeriklased kandsid raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Sellepeale teatasid ka Saksamaa ja Itaalia,, et on Ühendriikidega sõjajalal. Midway: 1942.a. teine pool oli otsustav ka Vaikse ookeani sõjatandril. Suures merelahingus Midway saarestiku lähedal saavutasid ameeriklased võidu Jaapani laevastiku üle, pöörates sellega jõudude vahekorra enda kasuks: samm-sammult asusid liitlased jaapanlaste poolt sõja esimesel perioodil
lepingust tegelikult kinni pidada. 1941. aasta 22. juunil ründas Hitler NSV Liitu. Algas sõda, mis Venemaal kannab nime Suur Isamaasõda. Saksamaa tungis üha kaugemale Venemaale ning lõpuks jõuti välja ka Leningradini ka Moskvani. Moskva alla toimus suur lahing, millega punaarmee saksa väed taganema pani. Jaapani rünnak 7. detsembril 1941. Aastal ründas Jaapan USA mereväebaasi. Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. 1942. Toimus Hawail merelahing. Atlandi harta- 1941. Augustis Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla. Tagada sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Hitleri vastane koalitsioon. 1945. Lõpeb kuna tekib ÜRO. Ühinenud rahvad- deklaratsioonile esimestena alla kirjutanud. KUIDAS SOOMEST SAI ISESEISEV RIIK? 6. detsembril 1917. aastal kuulutati välja Soome iseseisvus. Välisriigid nõustusid tunnustama uut vabariiki alles siis, kui seda
Kordamisküsimused: II maailmasõda II ms põhjused POLIITILISED EELDUSED: *Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. *Sõlmiti MRP. *Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED: *Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. *Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). IDEOLOOGILISED EELDUSED: *Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. *Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Ansluss e. Austria ühendamine Saksamaaga, 13. märts 1938. Austriast sai Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni konverents 29-30. sept 1938. Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Rapallo leping 16. apr. 1922, Itaalias, Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping. *Taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. *Loobuti sõjakahjude nõudmistest. *Lepiti kokku kauband...
......................................... 6 Kokkuvõte........................................................................................................................... 9 Kasutatud allikmaterjal...................................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS WHIRLPOOL Corporation on maailma suurimaid kodumasinate tootjaid ning müüjaid peakorteriga Benton Harboris (Michigan), USA-s. Erinevaid kodumasinaid toodetakse 13 riigis ning müüakse 140 riigis üle kogu maailma. Korporatsiooni käive ületas 2006.a. 18 miljardit USD ning näitab kasvutendentsi. Tegevus laieneb pidevalt erinevatessse maailma riikidesse, kus asutatakse uusi ettevõtteid. WHIRLPOOL Corporationi ajalugu ja tee kodumasinate turule algas pisikesest üheperefirmast ja kauplusest Michigani järve idakaldal ühes väikelinnas. 3 1. AJALUGU
vangi. 13. Sõjategevus 1943.-1944.a 1940.a kinnitas Hitler sõjaplaani Barbarosa NSV Liidu vastu. 1941.a suveks oli Punaarmee koondanud riigi läänepiirile suured jõud, mis valmistusid sakslastele ootamatult hoopi andma. 22.juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri 6.detsember 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. 7.detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris. 1942.a üritas Punaarmee Harkovi all rünnata, lõppes katastroofiga 19.nov 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6. Armee. 2.veebruar 1943 sakslaste kapituleeiumine. 5.juuli 1943 Kurski kaarel alanud pealetung 3. Sept 1943 maabusid Ameerika ja Briti väed Itaalias. 1942 Midway lahing. 1944 Leyte merelahing 22
Leo Solba jt.) 6. korduv kallaletung ja ultimaatumite esitamine 4. Oli reaalne oht riigi langemiseks Soomele 5. piirati 900 päeva Leningradi 7. Tungis Mandzuuriasse 6. saatis sõdurid ,,iga hinna eest" sõtta 13. Sõda Vaiksel ookeanil Sõda Vaiksel ookeanil algas detsembris 1941, pärast seda, kui Jaapani lennukid sooritasid ootamatu rünnaku USA mereväebaasile Pearl Harboris Hawaii saartel. Hukkus üle 2400 ameerika sõduri ja 18 suuremat sõjalaeva hävitati. Samal päeval tungisid Jaapani väed ka Taisse, järgmisel päeval kuulutas USA kongress Jaapanile sõja. Kamikazed enesetapuvõitlejad. Rammisid ameeriklaste laevu lõhkeaineid täis lennukitega. Kiiresti hõivasid jaapanlased mitmed Ida-Aasia riigid (sh. Hongkong, Malaia, Singapur, Tai, Filipiinid, mitmed Vaikse ookeani saared jne)
6. detsember - Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi, vallutades 1942. a. kevadeks sakslastelt tagasi 150 000 km2. Moskva all sai Wehrmacht esimese kaotuse II maailmasõjas. Punaarmeed aitasid erakordselt külm talv (Kindral Külm; novembri lõpust alates küündis õhutemperatuur Moskva ümbruses 40o ning rohkemgi alla nulli) ja talveriiete puudus sakslastel. 7. detsember - Jaapani lennuvägi pommitas USA laevastikubaasi Pearl Harboris Havail. USA kisti II maailmasõtta. Rünnaku mõjul muutus USA avalik arvamus, mis siiani oli selgelt sõttasekkumise vastane selgelt sõjakaks. On arvatud, et USA president F. D. Roosevelt oli rünnakust teadlik, kuid lasi sel meelega toimuda, et saavutada meeleolumuutust. Lisaks Pearl Harborile pommitasid jaapanlased veel Filipiine, Guami ja Wake saart, Malaisiat, Taid, Shanghaid ja Midway atolli. 8. detsember - USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja. Kuna NSV Liidu ja Jaapani
Saksamaa vastu. Saksamaa püüdlused: · Plaanis teha meredessandi Suurbritanniasse, mis kukkus läbi. · Ründas Briti asumaid Põhja-Aafrikas, mis ei õnnestunud. · Saksa lennukid alustasid Inglismaa linnade ägedaid pommitamisi. 1940.a sügisel ründas Saksamaa koos Itaaliaga Kreekat ja vallutas Jugoslaavia. 22.juuni 1941 ründas Saksamaa Nõuk. Liitu 7.detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Vaikses ookeanis Pearl Harboris. Eellugu: Jaapan okupeeris osaliselt Hiina, Vietnami ja valmistus röövima kagu-aasia rikkusi. Saksamaa samal ajal vallutas suure osa Euroopast ja oli valmis alistama Nõuk. Liitu. Selle tulemusel oleks Saksamaast saanud kogu Euroopa valitseja ja USA oleks igatpidi Euroopast ära lõigatud. Jaapan oleks võtnud üle Prantsusmaal ja Suurbritannias asuvad kolooniad ja oleks USA ka ülejäänud maailmast ära lõiganud. Et seda vältida aitas USA rahaliselt ja sõjaliselt Suurbritanniat .
Algas sõda mida Venemaal nimetatakse Suureks Isamaasõjaks. Saksamaa hõivas suurema osa NSV Liidu Euroopa osast(ka Baltimaad) . Saksa väed jõudsid ka pealinna Moskva ning Leningradi lähistele , kuid vallutada neid ei suutnud. 1941 a. lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega punaramee sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema. 5Jaapan ründab USA-dJaapanlaste plaanide vastu oli USA. 7 dets 1941a ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestiku Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. Nii haaras sõjategevus ka Vaikse ookeani piirkonna. 1942 aasta juunis toimus aga Hawaii saarestiku Midway atolli juures merelahing, kus USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma uure kaotsue valu. 6Kujuneb Hitleri vastane koalitsioon. Churchill kes varem suhtus väga vaenulikult Stalinisse nägi nüüd temas liitlast.Usa president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust. Tihenes ka Usa ja Suurbritannia koostöö. 1941 a augustis
("Barbarossa plaan"). 26. juuni - Soome Vabariik kuulutas sõja NSV Liidule (algas Jätkusõda). 14. august - Sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pandi kirja Atlandi hartasse, millele kirjutasid alla Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt. 8. september - Algas Leningradi blokaad. 2. detsember - Saksamaa väed tungisid Moskva eeslinnadeni, kuid löödi tagasi. 7. detsember - Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pearl Harboris. 8. detsember - USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja. 11. detsember - Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja. 1942 26. mai - Suurbritannia ja NSV Liit sõlmisid sõjalise liidu lepingu. 3.-7. juuni - USA purustas Midway merelahingus jaapanlased, Vaikse-ookeani sõja pöördepunkt. 8 Juuli-november - Stalingradi lahingu esimene periood. Oktoober-november - Briti väed ("Montgomery kõrberotid") alustavad Al-'Alamayni
1. Mõisted. Lepituspoliitika – Lääneriikide otsus mitte Hitleriga sõda alustada, vaid rahuldada tema soove Anschluss – Selleks nimetatakse Austria liitmist Saksamaa aladega(1938), müncheni kokkulepe (sobing) – 1938 29.sept sõlmitud SB, PR, SM ja IT vaheline kokkulepe, millega SM sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. Tsehhosslovakkia lihtsalt sunniti olukorraga leppima. , MRP – 23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping, sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati t...
Aasta sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene ja suure osa Ukrainast. Barbarossa plaan ehk Hitleri sõjaplaan NSV Liidu vastu näis täielikult õnnestuvat. Septembri lõpul asusid Saksa väed Moskva all pealetungile, ent talvel oli raske edasi liikuda. 6. Detsember 2941 alustas Punaarmee moskva all vastupealetungi. Saksa üksused löödi tagasi. Hitleri välksõja plaan oli läbi kokkunud. 10) Jaapani sõttaastumine 7. detsember 1941 ründas jaapan Usa mereväebaasi Pearl Harboris. Saksamaa ja Itaalia teatasid, et on Ühendriikidega sõjajalal. Sõja algus oli Jaapanile edukas. Poole aastaga suutsid nad hõivata kõik lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu- Aasias. 11) Stalingradi lahing 1942. aasta novembriks oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all. 19. Novembril 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ja piirasid sisse Saksa armee. Lahingud Stalingradi all kestsid veel kaks kuud ja lõppesid 2
Hitler arvas,et talveks on sõda läbi, sest talvevarustust sõduritel polnud, teed olid läbimatud ning ilmad karmid. Punaarmee oli algsest löögist toibunud ja tugevnenud. Stalin kuulutas selle Suureks Isamaasõjaks. 6.dets alustas NSV Liit Moskva alla vastupealetungi. Saksamaa sai suuri kannatusi, aga suutis punaarmee peatada. Kuid Saksamaa välksõja plaan oli läbikukkunud. Jaapani sõtta sattumine 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris,ameeriklased kandsid raskeid kaotusi. Nüüd teatasid ka Saksamaa ja Itaalia,et on Ühendriikidega sõjajalal. Sõja algus oli Jaapanile edukas, poole aastaga hõivasid nad kõik lääneliitlase tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias. Stalingradi lahing 1942.a oli enamik Stalingradist Saksa valduse NSV Liit oli ettevalmistuste lõpul väed suunanud madalama võitlusvõimega Ruumenia ja Ungari üksuste pihta.Saksa luure informeeris Hitlerit sellest,aga viimane ei uskunud. 19
peale, väegrupp Süd pidi vallutama Ukraina. Koos saksamaaga alustasid sõda NSVL vastu ka Rumeenia, Itaalia, Soome, slovakkia, Ungari. Soomalstele tähendas see Talvesõja teist vaatust nn Jätkusõda. 6.detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all pealatungi. Jaapani sõttaastumine 1941.aastal avanes maailmas lisaks idarindele veel üks uus sõjatanner. 7.detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris. Sõja algus oli Jaapanile edukas. Stalingradi lahing. 1942.aasta novembriks oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all, punaväe kätte oli jäänud vaid väikene kaldariba Volga ääres. 19.novembril 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid Saksa armee. Lahingud lõppesid 2.veebruaril 1943 sakslaste kapituleerumisega. Kurski kaar 1943.aasta suveks oli sakslaste sõjamasin küll nõrgenenud, kuid mitte murtud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
