mõlemad jalad on ära kistud; nad komberdavad oma luukildudes jalaköntidel lähimasse mürsulehtrisse; üks jefreitor roomab kätel kaks kilomeetrit ja veab enda järel purukspekstud põlvedega jalgu; teine läheb sidumispunkti, käed vastu kõhtu surutud, ja üle ta käte libisevad aegamisi soolikad; me näeme mehi ilma huulteta, ilma alalõuata, ilma näota." Remarque kirjeldab värvikalt igapäevast elu rindel, kus kaevikud on pideva suurtükitule all, lahinguväli on kaetud laipadega ning sõdurite elusid ohustavad mürkgaas ja snaiprid. Kirjeldatud on ka õudusi hospidalis.Sõja keskel olemisel ja osalisel äralõigatusel muust maailmast on sõduritele suur psühholoogiline mõju. See ei seisne ainult hirmus iga hetk kuulitabamus saada, gaasirünnaku alla jääda või suurtüki killuga pihta saada, vaid ka erinevate närvivapustuste üle elamises. Kaevikutes ebainimlikes tingimustes elamine ja pidev
Valisin selle teema, sest teadsin sellest juba enne nii mõndagi ja see pakkus mulle huvi. Sain selle teema uurimise kaudu teada, kuidas on sõjatehnika arenenud Esimesest maailmasõjast saadik tänapäevaste relvadeni. Oma töö eesmärgiks seadsin võrrelda Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide relvi omavahel. Võrdlesin Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa sõjatehnikat. Sisututvustus Esimene peatükk on mul kaevikusõdadest. Kaevikud olid tähtsad uuendused sõjataktikas. Need ulatusid nii kaugele kui silm nägi. Seetõttu teatakse Esimest maailmasõda ka, kui kaevikusõjana. Kaevikud mängisid suurt rolli sõjatehnika arenemisel ja uuenemisel. Kaevikute eesmärgiks oli peatada vastaste pealetunge. Kaevikusõdasid tuntakse ka kui positsioonisõdadena. Tankid Juba enne Esimest maailmasõda mõeldi kuulikindla masina peale Esimesena ehitasid tanki inglased, kelle
Infotehnoloogiaga seotud kaod g) Ladustamisega seotud ;Tootmiskorraldusega 5)Millised olid kaod. h) logistika märksõnad antiikajal? Toit (ühekülgne);Aeglane transport (veoloomad, purjelaevad);Loomasööt;Telgid;Primi tiivne teedevõrk 6)Millised olid logistika märksõnad I maailmasõjas? Toit (leib, konservid); Loomasööt; hobuveokid,raudteetransport, laevad;Sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid);Telgid, kaevikud, blindaazid;Arenev teedevõrk 7)Millised olid logistika märksõnad II maailmasõjas? Toit (leib, konservid, viin), Loomasööt;Talverõivad;Hobuveokid, mootorikütus, auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport;Tankid, soomusautod, sõjalaevad ja lennukid, automaatrelvad, reaktiiv- miinipildujad; Telgid, kaevikud, varjendid 8) Millised olid logistika arenguetapid 1960-2000 a. ja millised tegurid kiirendasid logistika arengut? I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus.
Militaarlogistika võtmesõnad antiikajal: Toit (ühekülgne); Aeglane transport (veoloomad, purjelaevad); Loomasööt; Telgid; Primitiivne teedevõrk Militaarlogistika võtmesõnad I maailmasõjas: Toit (leib, konservid); Loomasööt; Hobuveokid, raudteetransport, laevad; Sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid); Telgid, kaevikud, blindaazid; Arenev teedevõrk Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas Toit (leib, konservid, viin), Loomasööt; Talverõivad; Hobuveokid, mootorikütus, auto, raudtee, mere ja õhutransport; Tankid, soomusautod, sõjalaevad ja lennukid, automaatrelvad, reaktiiv miinipildujad; Telgid, kaevikud, varjendid Militaarlogistika võtmesõnad kaasajal Autotransport ja konteinerveod (toit,
Kommunikatsioonide loodusesse märkimiseks on sobilik kasutada ehitusplatsil või selle vahetus läheduses paiknevaid ehitusplatsi ja hoone märkimisaluse punkte. Samuti võib nüüdisajal kasutada ka RTK GPS seadmeid. Loodusesse tuleks märkida kaevude ja kapete asukohad. Kindlasti ka trasside käänupunktid ning liitumised teiste trassidega. Teostusmõõdistamine tuleks läbi viia samadelt punktidelt, milledelt toimus märkimine. Samuti tuleks mõõdistus teostada ajal, mil trassi kaevikud on veel lahtised. Isevoolu kanalisatsiooni, kollektrorite, drenaaži ja vetorustike puhul tuleb teostusmõõdistuse käigus määrata kaevude mõõtmed (samuti materjal ja otstarve), kasutatavate torude materjal ja läbimõõt, kõrgused trassi profiili murdepunktides ning trasside ristumispunktid. Soojusvõrkude puhul tuleb välitööde käigus määrata jällegi kaevude mõõtmed ja materjal, kaevudes asetsevate toruotste kõrgused ja suunad, maapinna kõrgus kaevude
I maailmasõda. 1914-1989a. 1. Millised olid suurriikide liidud? 2.Sõja põhjused? Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste nõrgendamisest maailmas. 3. Sõja ajendiks sai? 28juuni 1914. Austria troonipärija Franz Frendinardi tapmine, Surbi salaorganisatsiooni liikmete poolt. 4. Sõda algas? 28. juulil 1914. kui Austria- Ungari kuulutas sõja Serbiale. 1. august 1914 kui Saksamaa kuulutas sõja Venemaale. 3. august 1914 kui Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale. 4. august 1914 kui Inglismaa kuulutas sõja Saksmaale. 5. a) Suurriikidel oli sõjas järgmised eesmärgid: Kindlustada oma positsioone. Suurendada oma territooriumit. Haarata uusi kolooniaid ( asumaid ) b) sõjaplaanid: Saksamaa- välksõda Prantsusmaa vastu ja siis Venemaa vastu. Prantsusmaa- oli tugevdatud küll piiri Sakslastega kuid jäetud tugevdamata piir Belglastega. Venemaa- võidelda tuli Saksamaa ja Austria vastu, aidata Prantsusmaad Inglismaa- toetas ...
Lõpukõne Kallid kamraadid ja kindralid- kõik, kes te olete siia kokku tulnud! Nüüd on hetk Teile edasi anda oma tunded, mis meid täna siia on toonud. Tunded, mille nimel on nähtud rasket vaeva, valatud verd ja pisaraid, tuntud võidurõõmu ja kõõlutud kuristiku äärel. Meie algsest kahurilihast on alles vaid need, kelle kaevikud olid kõige vastupidavamad ning, kes uskusid, et selle sõja võidu kindlustavad nemad. Praegu oleme meie just need õnnelikud, kes on jäänud suuremast kuulirahest puutumata, kuid sõjaõudused meenuvad veel kaua. Kolmeaastane lahing on otsakorral ning tuleb püssid nurka visata. Kuigi südames ja hinges hoiame oma kamraade, ei tahaks rindelt lahkuda vaid lihtsa sõdurina. Mäletame kõik oma esimest koolipäeva, see oli rahu enne sõda nagu öeldakse. Esimene õpetaja,
suurriikide valitsejatele. ANTANT- 1904. a loodi Prantsusmaa ja Inglismaa poolt, mis jagas omavahel ära mõjusfäärideks Aasia ja Aafrika. 1907. aastal sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Kaks viimast olid omavahel liidu sõlminud juba 1904. aastal, Prantsusmaa Venemaaga aga aastal 1894. 1904-1905 Vene-Jaapani sõda- muutusid kiirlaskerelvad tavaliseks. Laialt võeti kasutusele ka kaevikud, miinipildujad ja sidevahendid. Pjotr Stolõpin-oli Venemaa Keisririigi poliitik ja peaminister aastatel 19061911.Oma ametiaja jooksul püüdis ta maha suruda revolutsiooniliste rühmituste tegevust ja viis läbi põllumajandusreformid. Nikolai Bobrikov- Eugen Schauman- oli soomerootsi rahvuslane, kes tappis Soome kindralkuberneri Nikolai Bobrikovi.
Sõjaliste liitude teke. Suurbritannia ja Saksamaa vaheline vastasseis. *ajend- Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. aastal Serbia terroristi poolt *nimeta suurimaid lahinguid(3) Marne'i lahing (1914),Verduni lahing (1916),Somme lahing (1916) *3 kuulsat väejuhti Saksa-Hindenburg,Luddendorff Prantsusmaa- Petain *Uus tehnika uued sõjapidamise viisid. Tankid(Pr.+Ingl.), gaas(saksa), lennukid, kaevikud, okastraat, allveelaevad, positsiooni sõda. *Esimese maailmasõja tulemused ja tagajärjed. · Saksamaa ja tema liitlaste kaotus · Sõda ei lahendanud riikide vahelisi vastuolusid, vaid suurendas neid. · 10mln hukkunut lahingu väljal · 20mln haavatut · mitu miljonit tsiviilisikut suri nälga või millegisse muusse · pärast sõda suri 20mln gripiepideemiasse · euroopa rusudes ja terve põlvkond noori mehi hukkunud. · Muutus euroopa poliitiline kaart:
Ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06.1914. 3. Iseloomusta suurriikide sõjaplaane? Saksamaa- Prantsusmaa kiire purustamine, sõjakäik Venemaa vastu. Prantsusmaa- tugev kindlustuste vöönd piiril Saksamaa vastu, Elsass-Lotringi kaudu saksamaa ründamine. Venemaa- kaks võimalikku rünnaku suunda (Ida-Preisimaa või Austria-Ungari). 4. Mida tähendab positsioonisõda? Sõda kindlatel positsioonidel, kus kaevatakse kaevikud mitmetel liinidel ja lisaks pannakse kaitseks ka tõkked. 5. Kuidas mõjutas sõjategevust tankide ja mürkgaaside kasutusele võtt? Tankid hirmutasid vaenlasi, suudeti murda rindest läbi, kuid olid halva manööverdamis võimega ja kokkuvõttes polnud väga efektiivsed. Gaas tappis alguses palju inimesi, tekkis paanika, inimestel polnud kaitset , aga hiljem leiutati gaasimaskid. 6. Lahingud ja nende iseloomustus. Piirilahing- Saksamaa saavutas edu.
Esimene Maailmasõda Põhjused: · Teravnenud vastuolud maailma võimude vahel, kus ühel poolel seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teiselpool seisis Saksamaa. · Alahinnati sõja ohtu. · Balkanil põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. · Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon. · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Ajend: Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Sarajevo asus Austria-Ungarile kuuluvas Bosnias. Sõdivate osapoolte sõjaplaanid: · Saksamaa tahtis teha nn välksõja, et purustada kiirelt Prantsusmaa ja peale seda rünnata Venemaad. Sõda pidi kestma 3-4 kuud ja Prantsusmaa vallutamiseks oli sellest planeeritud 39 päeva. Saksamaa plaani nimetati Schli...
kuna riikide omavaheline suhtlemine oli tol ajal liialt pingeline, et üks teisele alla oleks vandunud ning kuna puudusid vastavad organisatsioonid ja ühendused, mis oleksid suhtlemist edendanud või pidanud vajalikke läbirääkimisi, siis pidi üks või teine väike asi siiski ülemaailmse sõjani viima. Läänerindel sõdisid Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa Idarindel Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi Võeti kasutusele kaevikud, tekkisid positsioonid, armeed võisid kuid olla ühe koha peal, ilma liikumata. See tekkis läänerindel, idarindel oli kasutusel ründetaktika. Idarindel oli maastik mägisem, künklikum, metsalisem, seetõttu ei saanud kaevikuid kasutusele võtta. Kasutati I Maailmasõjas Kaevikud, kuulipildujad 1904-1905 toimunud Vene-Jaapani sõja ajal võeti esmakordselt kasutusele. Mürkgaas 1915. aasta aprillis võtsid Saksa väed Ypres'i juures kasutusele mürkgaasi.
tanke. Esimene tank Karikatuur Video esimesest tankist Esimene tank Jüüti lahing l Toimus 31.mail 1916. l Sõdivad pooled olid Saksamaa ja Suurbritannia. l Sõjaajaloo suurim merelahing(osales kokku üle 250 laeva). l Mõlemad pooled kuulutasid end võitjateks. Jüüti merelahingu pilt 1 ms uuendused l Tankid (kasutati esimest korda Somme'i lahingus, brittide poolel). l Kaevikud. l Lennukid. l Tsepeliinid. l Relvad. l mundrid. Kaevik esimesest maailmasõjast 1MS lennukid tseppeliin Arvati, et on tulevik 1MS relvad Mundrid Compiegne vaherahu l Algas desarmeerimine (relvastuse likvideerimine või vähendamine lahinuväljalt). l Toimus Compiegne metsas 11. novembril. l Lõpetas sõjategevuse. Sõja lõpp l Tehti kaotajariikidega rahulepingud. l Lagunesid impeeriumid ja tekkisid
Kuna punavormis kirja edastaja oli kena mees ning kirja saaja ilus naine, siis loomulikult tõusis esile armuleek. Klišee, mida pärjas veel juhuslik fakt, et naise venna tapja oli veel ka naise pere kogemata küüditanud. Jäin mõtlema, kust nii palju paha ühele süütule näivale tegelaskujule peale sai määrida, küllap oli tugev mänedžeritöö. Klišeedest pakataval sõjafilmil ei puudunud ka kaasaskäivad kergemad möödapanekud. Sinimägede kaevikud olid kahtlaselt heas seisukorras arvestades tohutut raketirahe, mis oleks pidanud selle lööma mässavaks mereks. Lahing, kus vahetus vaatenurk saksa armeelt punaarmeele oli tegelikuses kordades võimsam ning Gulagi ähvardus tundus antud aja kontekstis kohatu, arvestades fakti, et sel ajal ei tuntud sunnitöölaagrit veel nimega Gulag. Need pisivead häirima ei jäänud, see eest jäi filmi lõppedes veidi tühi tunne sisse, kuna linateos hoidus liigselt võtmaks seisukohti
positsioonisõda; Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel Vene armeed tungisid sisse Ida-Preisimaale; Saksa armeele määrati uus juhtkond( eesotsas kindral Hindenburg, staabiülem Luddendorff); Edukam oli vene vägede tegevus A-U vastu; Antandi riigid asusid vallutama Saksamaa kolooniaid; Sõjategevus 1915-1917 Positsioonisõda Tugevad kaitseliinid; ohvriterohke positisoonisõda;kaitserelvad ja vahendid( okastraattõkked, kaevikud jms.) olid ründerelvadest tõhusamad; kaevikuliinidest oli peaaegu võimatu läbi murda; olukord muutus tankide kasutuselevõtuga; positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed , et rindejoont pidevalt mehitada; ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega; punkrid; mürkgaas; kaitseks selle vastu võeti kasutusele gaasimaskid; Itaalia ja Bulgaaria sõttaastumine
1812 aasta 24 juulil asusidki teele Napoleoni väed milles olid kokku 450 000 meest ja sealjuures oli Venemaal vastu panna kõigest 350 000 meest. Venemaa teadis kindlalt ,et ta kaotab. Napoleoni väed olid jõudmas juba Moskva linna alla sellepärast ,et Vanemaa oli taganenud juba pikka aega. 120 km ennem moskvat olid ees Venemaa väed valmis lahinguks. Lahing kestis kõigest 2 päeva kui olid saanud paljud Prantsusmaa mehed surma ,sest Venemaa oli omale kaevand kaevikud ja varjendid. Kui lahing oli 2 päeva kestnud tahtis Prantsusmaa edasi sõdida kuid Venemaa väed olid hommikuks kadunud. Venemaa oli taganenud Moskvasse. Kui Prantslased Moskvasse jõudsid oli linn tühi. Ainult üksikutes majades olid inimesed sees. Järgmise päeva hommikul vallandus Moskvas suur tulekahju kus põles maha peaaegu ,et pool linna. Venelased teadsid kindlalt ,et Prantslased panid linna põlema aga tegelikult tegi seda Venemaa
vaenlase kaevikut ühtse tugeva löögirusikana. Kaevikute põhjal rajati laudteed, et kaitsta meeste jalgu pori ja vihma tõttu tekkivate jalahaiguste eest. Pealetungi raskendasid kuulipildujad, mis niitsid mehi maha ega lasknud kiiresti pealetungile minna. Teine asi, mis pealetungi oluliselt aeglustas oli gaasi kasutamine, õnneks või kahjuks kuid vastase kaevikutesse gaasirünnak siiski tavaliselt ei ulatunud. Kuid kaevikutel oli siiski rohkem plusse kui miinuseid. Hästi ehitatud kaevikud ja punkrid kaitsesid mehi suurtükimürskude kildude eest, kuid otsetabamusest need ei päästnud. Suurtükimürsud pöörasid maapinna pahupidi, hävitasid drenaazisüsteeme ja tegid rünnaku alustamise raskeks. Samas oli kaevikutest lihtne märgata, kui vaenlane paigutas rünnaku alustamiseks mehi ühest kohast teise. Kaevikud olid ehitatud väga kavalalt nimelt sikksakkidena, et takistada vaenlase suurtükiväel kogu kaevikuliini hävitamast
jõel Rinne stabiliseerus 1914.aasta - Idarinne Venemaa sundis austerlased taganema Galiitsias (tänap. Lääne-Ukrainas) Sakslased purustasid Vene väed TANNENBERGI lahingus Positsioonisõda (kaevikusõda) Algas 1914.a sügisel. Eeldused: Mõlemal poolel miljonilised armeed Tööstus, mis suudab hiigelarmeesid pidevalt varustada relvade, laskemoona, toidu ja riietega Uut tüüpi relvad: kuulipildujad, kaugelaskekahurid Uut tüüpi kaitserajatised: kaevikud, betoonpunkrid, okastraat Briti sõdurid Saksa sõdurid Vene sõdurid Austria-Ungari sõdurid Big Bertha, mis võis tulistada kuni 25 km kaugusele Sama, originaalsuuruses Niipalju sõja mõttekusest 1915.aasta - Läänerinne Algas KAEVIKUSÕDA Sakslased kasutasid Ypres´i linna juures 22.04 esimest korda sõdade ajaloos GAASI 1915.aasta - Idarinne Saksamaa pealetung, jõutakse Riiani I korda pommitatakse Tallinnat õhust Türklased hävitavad 500 000 - 1 000 000
kestab ainult 3-4 kuud, kuid tegelikkuses kestis sõda 4 aastat ning nende seas tapeti 17 miljonit inimest. Sellest kujunes välja kurnamissõda mis kurnas absoluutselt kõike: rahvast, sõdureid, riiki ja kogu maailma. Seetõttu ma arvan, et selles sõjas ei olnud võitjaid. Iga riik kaotas sõdureid ning tekkisid ka majanduslikud raskused, seoses suurte väljaminekutega sõjarelvade ostu ja valmistamise peale. Leiutati ka veel uut sõjatehnikat nagu näiteks mürkgaas, tankid, allveelaevad ja kaevikud. Kõik see nõudis riikidelt suuri väljaminekuid mida sõja ajal niisama naljalt leida ei olnud ning paljud riigid võtsid teistel riikidelt laenu. Üks negatiivne külg esimese maailmasõja järel oli veel ka see, et kogu see sõjakoledus ja lahingud söövisid sügavale inimestel mällu. Kui sõda alustati rõõmu, võimu, rüütellikkuse ja suure austusega, siis sõja lõppedes muutusid ka inimesed julmemaks, mornimaks ning auavaldustel ja uhkusel ei olnud enam kohta
Inimese tegelik pale avaldub kriisisituatsioonis. Sõda on relvastatud kokkupõrge kahe või enama osapoole vahel. Sõda jätab paljud ilma emadest-isadest, õdedest-vendadest ja tütardest-poegadest. Keemiarelvade ja kuulipildujate kasutuselevõtt on sõjapidamise teinud surmavaks ja julmemaks kui kunagi varem. Erich Maria Remarque kirjeldab oma romaanis ,,Läänerindel muutuseta" värvikalt igapäevaelu rindel, kus kaevikud on pideva suurtüki tule all. Lahinguväli on kaetud laipadega ning sõdurite elu ohustav mürkgaas ja snaiprid. Sõda mõjutab inimesi ja inimsuhteid väga palju. Seepärast arutlesingi nimetatud raamatu põhjal, kuidas sõda muudab inimest. Sõda mõjub psühholoogiliselt nii laastavaks, et hakatakse mõtlema asjadele, millele tavaliselt ei mõelda. Tjaden, Kat, Albert, Paul, Kemmerich, Westhaus Müller, Behm, Müller-on need
Antandi vägedega liitus 1,2 mil USA sõjaväelast. Saksa vägi purustati. Kaevikusõja eeldused- 1)Industriaalühiskond (tööstusühisk), mis suudab varustada armeed laskemoona, relvade, toiduainete ja mundritega. 2)Uute relvade massiline kasutuselevõtt- kuulipildujad, kauglaskekahurid jm. 3)Uut tüüpi kaitseehitised- kaevikud, betoonist punkrid, okastraat. Sõjategevus 1917 Antandul oli sõjaline ülekaal (21 mil meest Keskriikide 10mil vastu). Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allveesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta ka USA (6.04) Saksamaale kuulutasid sõja 11 Lad-Am riiki. Venemaa 1917 Puhkes Veebruarirevolutsioon, keiser Nikolai II sunniti troonist loobuma. Kuulutati välja Vabariik ja võim läks AV-le
Austria-Ungari vahel, aga Prantsusmaa palvel ründas Venemaa Ida-Preisimaad, kuigi kasulikum oleks olnud löök anda Austria-Ungarile. Austria-Ungari sõjaplaan oli koostatud ka mitmele rindele: lõunasse suunati Serbia vastu väiksem osa armeest, itta Venemaa vastu saadeti suurem osa. Balkanil põrkusid aga Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. 6. §6 Positsioonisõda ja manööversõda - mõistete sisu? kus neid peeti? Positsioonisõda - kaitserelvad ja vahendid (okastraadid, kaevikud jm) olid ründerelvadest tõhusamad, kaevikud olid peaaegu läbipääsmatud, rindejoon oli paigal. Lääneriikides oli võimalik ainult, kuna nõudis head varustamist suurele hulgale meestele. Manööversõda - sõjapidamine seisneb manöövrite tegemises ja kurnamises, seda kasutati väiksemates ja paremini treenitatavates, tehniliselt võimekamates sõjavägedes, Saksamaa kasutas mööversõda idarindel Venemaa vastu. 7. (lk 54) Sõjatehnika areng, uued relvaliigid ja sõjapidamise viisid.
I maailmasõda I maailmasõja põhjused: *vastuolud suurvõimude vahel *ohu alahindamine *sõja ülistamine *rahvusvahelise institutsiooni puudumine *sõjaväelaste surve I maailmasõja tagajärjed: *Suur inimohvrite arv *kadunud põlvkond *uute rahvusriikide teke *jõudude vahekord 28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03.1917-Nikolai II loobub troonist 6.04.1917- USA kuulutas Saksamaale sõja 25.10.1917-Oktoobrirevolutsioon 6.12.1917-Soome iseseisvus 16.02.1918-Leedu iseseisvus 24.02.1918-Eesti iseseisvus 3.03.1918- Bresti rahu 6.01.1918- Asutav kogu Venemaal saadetakse laiali 11.11.1918-Compiegne'I vaherahu 18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.0...
Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 kuni 11.november 1918 kordamine kontrolltööks õ lk 43 1.Sündmuste kronoloogia atentaadist Sarajevos kuni sõja puhkemiseni. Leidke murdepunktid, kus oleks saanud midagi muuta,et sõda är hoida, Põhjenda valikuid. Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine, Serbia koolitusega terroristi poolt. ( selle tapimise oleks võinud ehk ära hoida ja poleks tekkinud pingelist olukorda). Venemaa asus toetam Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Sakasamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Venemaa kulutas välja mobilsatsiooni. Saksamaa võttis sedalstela sõjakuulutusena ja esittab ulitmaatumi Venemaale kui ka nende liitlastele prantslastele, et mobilisatsioon lõpetataks.Seejärel kuulutas Sakamaa sõja Venemaale, sest mobilisatsiooni ei tühistatud, seejärel Prantsusmaale ja tindid kallale Belgiale. Belgia palus abi Inglismaalt. Inglismaa...
Läänerindel muutusteta Mida ta tahab? Pauli elu on muutunud tühiseks, igaüks seisab oma elu eest. Elu rindel, kus kaevikud on pideva suurtükitule all ning lahinguväli kaetud laipadega, on raske ning väsitav. Igapäevaselt näeb ta, kuidas tema rindekaaslased ja sõbrad surevad või raskeid kaotusi kannavad, see hävitab ta sisemiselt, muudab loomaks. Ta õpib, kuidas tunded alla suruda, instinktiivselt reageerida, et mitte mõistust kaotada ning eluga pääseda. Iga päev võib olla viimane. Lk 20 lõik 8 „Me muutusime karmideks, umbusklikeks, halastamatuteks,
3. Millised olid militaarlogistika võtmesõnad antiikajal, I maailmasõjas, II maailmasõjas ning millised on need tänapäeval? Militaarlogistika võtmesõnad antiikajal: Toit (ühekülgne), aeglane transport (veoloomad, purjelaevad), loomasööt, telgid, primitiivne teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad I maailmasõjas: Toit (leib, konservid), loomasööt, hobuveokid, raudteetransport, laevad, sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid), telgid, kaevikud, blindaazid, arenev teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas: Toit (leib, konservid, viin), loomasööt, talverõivad, hobuveokid, mootorikütus, auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport, tankid, soomusautod, sõjalaevad ja -lennukid, automaat-relvad, reaktiiv-miinipildujad, telgid, kaevikud, varjendid. Militaarlogistika võtmesõnad kaasajal: Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad, õhu- ja meretransport
3. Millised olid militaarlogistika võtmesõnad antiikajal, I maailmasõjas, II maailmasõjas ning millised on need tänapäeval? Militaarlogistika võtmesõnad antiikajal: Toit (ühekülgne), aeglane transport (veoloomad, purjelaevad), loomasööt, telgid, primitiivne teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad I maailmasõjas: Toit (leib, konservid), loomasööt, hobuveokid, raudteetransport, laevad, sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid), telgid, kaevikud, blindaazid, arenev teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas: Toit (leib, konservid, viin), loomasööt, talverõivad, hobuveokid, mootorikütus, auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport, tankid, soomusautod, sõjalaevad ja -lennukid, automaat-relvad, reaktiiv-miinipildujad, telgid, kaevikud, varjendid. Militaarlogistika võtmesõnad kaasajal: Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad, õhu- ja meretransport
· Itaalia tahtis kaitset Prantsusmaa eest. · Austria-Ungari soovis Balkanil oma võimu tugevdada, lootis Saksamaa abile juhuks, kui peaks Venemaaga sõjaks minema Balkani pärast. Antant · Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa võimu ja tahtis saada maid tagasi Saksamaalt. · Venemaa tahtis Türgi maa-alasid ja oli üle Euroopalise Saksamaa vastu. · Inglismaa ei soovinud Saksamaa omi koloniaalimpeeriume jagada. Põhjused: · Areng(raudtee, kiirlaskerelvad, kaevikud, miinipildujad, sidevahendid, · Kaua aega suurtest sõdadest möödas, rahvas oli õudused unustanud. · Sõtta astumine on väärt tegu, au asi. · Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon. Ajend: Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand tapetakse Sarajevos juuni 1914. Kuu hiljem esitas Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi, mille nad küll vastu võtsid, kuid sellest hoolimata alustas Austria-Ungari Serbia vastu sõda 28.juuli.1914. Peagi astusid sõtta ka teised
d)venemaa- nõrk ettevalmistus armee suur, aga vilets varustus. Vahemaade tõttu võttis iga ettevõtmine palju aega. Venemaa sai valuida kas ründab ida-perisimaad v A-U, valis prantsusmaa palvel ida-preisimaa, kuigi endale oleks kasulikum olnud A-U. e)Austria-Ungari sõjaplaan tuleb võidelda mitmel rindel, lõunas Serbia ja idas venemaa vastu, sõjavägi tuli jagada kaheks, suurem osa venemaal, arvestades Saksamaa toetusega. 8) uued relvaliigid Positsioonisõda okastraattõkked, kaevikud Ypres mürkgaas 1915.04 Gallipoli ps dessant 1915 Somme'i lahing tankid Merel allveelaev 1915, uputati ka Lusitania(inglise reisilaev) Verduni- suurtükivägi 9)1914 tuntumad lahingud Tannenbergi lahing Marne'i lahing - Liège'i lahing, Lvivi lahing, 10) 1915-1916 tuntumad lahingud Somme`i lahing 1916 kumbki pool ei saavutanud edu, prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel Verduni lahing 1916 saksamaa ja prantsusmaa. Verdun jäi hõivamata(saksamaa poolt)
· Sõda kahel rindel ei võimaldanud saavutada võiduks vajalikku ülekaalu · Saksa liitlaste majanduslikud ressursid olid nõrgad 11. Kui palju eestlasi võitles I maailmasõjas? Kui palju neist langes? Sõjas võitles 100 000 eestlaste, neist 10 000 hukkus. 12. Nimeta vähemalt neli uuendust, mis toodi moodsasse sõjapidamisse I maailmasõja ajal. · Kuulipilduja · Mürkgaas · Tankid · hävituslennukid · kaevikud, okastraattõkked 13. Kirjelda positsioonisõda. Positsioonisõda e. Kaeviku sõda sõda toimus ühel rindejoonel, ohvriterohke. Kaitserelvad ka vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, seetõttu oli hästi kindlustatud kaevikuliinist raske läbi murda. 14. Mis aastal moodustati Nelikliit? Nimeta sinna kuulunud riigid. Keskriigid e Nelikliit, moodustati , sinna kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi Bulgaaria. 15
TALLINNA ÜLIKOOL KAPB/12 Marit Koppel Lääne-Eesti paekallas Referaat Juhendaja: Kaija Käärt TALLINN 2012 SISUKORD: 1. Sisukord...........................................................................................2 2. Lääne-Eesti paekalda üldiseloomustus...........................................3 3. Kõrgeimad punktid ja pikkused........................................................4 4. Kivimid ja kivistised..........................................................................5 5. Tuntuimad pangad.......................................
1. Millised olid suurimad 20. sajandi alguse maailma vaevanud probleemid? 20. sajandi algusele oli iseloomulik vastuolud suurriikide vahel, mis olid tingitud sellest, et koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid otsa saama ja see viis katseteni valdused ümber jaotada. Euroopa riigid hakkasid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 2. Milliseid edusamme tegi maailm 20. sajandi algul? Arenes sõjatehnika: kaevikud, miinipildujad, moodsamad sidevahendid. Raudteede ehitamine andis riikidele võimaluse armeed senisest kiiremini mobiliseerida ja rindele paisata. Chicagos leiutatud pilvelõhkujad hakkas kujundama New Yorki palet. Pariisis asendati gaasilaternad elektrilaternatega. Leiutati tselluloid, millest hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid. Pandi algus geneetikale.
hobustele lõpu peale teha, lõpuks tehakse see siiski tema eest. Neid rünnatakse gaasiga, kõik paluvad enda mõtetes, et gaasimask ometi peaks, et see poleks vigastatud, mehed on närvilised. III. Taas eesliinil, kardetavad elajad. Minnakse uuesti eesliinile. Minnes nähakse värskeid kirste, naljatletakse, et need on neile. Paul räägib sellest, et juhus ongi see, mis neid ükskõikseks teeb. Juhus on see, mis neid elus hoiab. Kuna kaevikud pole korras, on siginenud väga palju rotte, nad jahivad neid meelelahutuseks. Väga paljud asjad on neile vihjeks, et midagi läheb halvasti. Kui nad saavad eedeni juustu, siis nad samuti arvavad jälle, et midagi läheb halvasti. Nad on terve päeva pideva tule all, see aga ajab nekrutid hulluks. Mitmed neid märatsevad ja tahavad kaevikust põgeneda, Paul üritab neid takistada. Nad peksavad nekruteid, et neile mõistus pähe tagasi
kulud, kestus ja kvaliteet 3K 7. Selgita näidete abil milliseid töid nimetatakse liinitöödeks. Osa töid korduvad pidevalt terve tee ulatuses katenditööd, märkimistööd või perioodiliselt truubid; neid nimetatakse liinitöödeks ja nende mahud ei erine väga suures ulatuses. 8. Selgita näidete abil, milliseid töid nimetatakse koondatud töödeks. Niisuguseid töid, mille maht on lühikesel lõigul väga suur, nimetatakse koondatud tööd: sügavad kaevikud, täidendid, sood, sillad/viaduktid. 9. Selgita järjestikuse ehitusmeetodi ja voolumeetodi erinevust. 10. Selgita paralleelse ehitusmeetodi erinevust järk-järgulisest ehitusmeetodist. 11. Mis on osavool? Osavool on mingi töö tegemine haardealal. Näiteks asfaldi laotamine, rullimine jne. Osavoolu toodanguks on haardealal tehtud töö paigaldatud asfaldi kogus tonnides või kaetud m 2. 12. Mis on haardeala? objekti osa, kus töötab üks osavool (tehakse ühte tööd)
lõhkeb granaat, oleme mulla alla maetud ja peame end välja kaevama. Ühel nekrutil ütlesid närvid üles ja meil ei jäänud muud üle, kui ta läbi peksta, kuna muidu oleks ta välja läinud. Me istume, jutkui omaenda hauas, üks nekrut ei taha kuidagi rahuneda, me seome ta kinni, et ta tagalasse toimetada, aga sellest ei tule midagi välja, kuna mürsud plahvatavad üha lähemal. Peale 3 päeva saame end kaitsta ja kätte maksta, meist on saanud elajad. Esimesed hävitatud kaevikud hävitatakse, jõudsime järgmisesse, aga peame tagasi pöörduma, kuna meid tahetakse hävitada. Me oleme tihedasti vaenlaste kannul, et õnnestub peaaegu nendega koos kohale jõuda. Seetõttu on meie kaotused minimaalsed. Lahing peatub, kuna anti käsk taanduna, aga enne minekut läheme lähimasse varjendisse ja võtame kaasa konserve. Olen valvepostil ja vajun mõttesse. Mõtlen suveõhtust ja olen toomkiriku ristkäigus ja mõtlen, et olen 20mne aastane ja õpin tundma
katastroofi, kus saadi lüüa. Prantsuse-saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem. Plaan 17 nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamise ning sissetungi saksamaale. Peamine mõte- Hoogne sissetung. Kirjelda positsiooisõda(millal, kus, miks, milles seisnes sõjategevus). Läänerindel 1915.a. Hakkas seetõttu, et selleks ajaks olid välja kujunenud kaitserelvad- vahendid, mis olid ründerelvadest tõhusamad, sp oli pea võimatu kaitseliinidets läbi murda. Ehitati kaevikud koos kuulipildujatepesadega, rajati tugevad punkrid, kuhu sai varjuda jne Mõtesta tavasõduri seisukohast lahti väljend ,,Läänerindel muutusteta". Kuidas kujunseid liidud sõja käigus? Millest olenes liitlaste lisandumine või lagunemine? Liidud: 1)Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi 2)Prantsusmaa, Venemaa, Serbia, Inglismaa, Jaapan Liidud tekkisid, kuna üks riik tahtis abistada teist, lootes sellega olla võitjate poolel ja
Venemaa- Tahtis rünnata Ida-Preisimaad või Austria-Ungarit. Inglismaa- Koostöö Prantsuse vägedega. Huvide põrkumine- Mõlemad liidud tahtsid kolooniaid Aafrikas ning suuremat mõjuvõimu maailmas. Balkan muutus püssirohukeldriks. Sellest sai ohtlik piirkond, sest läbi liitude olid sellega seotud paljud Euroopa riigid ning konfliktide korral oleks puhkenud sõda. Positsioonisõda- Välja oli kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja- vahendid (okastraattõkked, kaevikud jms) olid ründerelvadest tõhusamad. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Rajati punkreid. Marne´i lahing- 1914- Prantsuse armee pani saksa väed seisma. Algas positsioonisõda. Ypres´i- 1915 Sakslased kasutasid mürkgaasi üritades inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa.
NAISED 1. Mis probleemidega kokku puutusid? Naised olid aastateks lahutatud oma meestest ning pidid ise hakkama saama. Pere eest hoolitsemise kõrval tuli neil ära teha ka see töö, mida varem tegid mehed. Suur hulk naisi asus meeste asemel tööle tehastes ja kaevandustes (naiste tervis sai ka oluliselt kahjustada nt: laskemoona tehases, laskemoona valmistades, muutus paljude naiste nahk kollaseks ning sissehingatavad aurud ja tolm kahjustasid kopse ning soodustas kasvajate teket), palka said nad aga sama töö eest tunduvalt vähem, kui mehed omal ajal. 2. Mis neid põhjustas? Probleemi algataja oli pidev meeste, kui inimressursi vajadus sõjas, seega olid paljud mehed lihtsalt sunnitud jätma oma pere ja töö ning minema teenima oma riiki. Töökohti aga ei saanud jätta täitmata, seda pidid asendama naised. Mõniti survestas mehi osalema sõjas ka teadmine ning kohusetunne, kuna kui riik peaks sõja kaotama hakkavad kehtima uued nõudmised ning kohus...
Atandi riigid asusid vallutama Saksamaa kolooniaid ning tegid seda ilma suurema vastupanuta. Mõnel pool aga osutasid sakslased ka vastupanu. Nii suutis Ida-Aafrikas tegutsev väike armee suures ülekaalus olevatele liitlastele vastu panna 1918.aastani. SÕJATEGEVUS 1915-1917 Positsioonisõda 1915. a alguseks olid mõlemad võitlevad pooled läänerindel välja ehitanud tugevad kaitseliinid, algas positsioonisõda. Positsioonisõja põhjustas see, et okastraattõkked, kaevikud jm, olid tol hetkel ründerelvadest tõhusamad. Olukord muutus hiljem tankide kasutuselevõtuga. Pikaajalise positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, et rindejoont pidevalt mehitada. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati tugevalt kindlustatud punkrid. 1915.aprillis kasutasid Saksa väed Ypres’i juures mürkgaasi, üritades selle toetusel
Atandi riigid asusid vallutama Saksamaa kolooniaid ning tegid seda ilma suurema vastupanuta. Mõnel pool aga osutasid sakslased ka vastupanu. Nii suutis Ida-Aafrikas tegutsev väike armee suures ülekaalus olevatele liitlastele vastu panna 1918.aastani. SÕJATEGEVUS 1915-1917 Positsioonisõda 1915. a alguseks olid mõlemad võitlevad pooled läänerindel välja ehitanud tugevad kaitseliinid, algas positsioonisõda. Positsioonisõja põhjustas see, et okastraattõkked, kaevikud jm, olid tol hetkel ründerelvadest tõhusamad. Olukord muutus hiljem tankide kasutuselevõtuga. Pikaajalise positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, et rindejoont pidevalt mehitada. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati tugevalt kindlustatud punkrid. 1915.aprillis kasutasid Saksa väed Ypres'i juures mürkgaasi, üritades selle toetusel
· 1917 süvenes nälg · Suurenes genotsiid ja vägivald · Sõjas osalenud inimesi nim. kadunud põlvkonnaks · A)mehed ei suutnud kohaneda igapäevaeluga B)tõmbuti elust eemale c)kõigesse suhtuti passiivselt d)väärtushinnangud olid purustatud e)oldi pettunud demokraatlikus maailma süsteemis Sõjatehnika · Allveelaevastik · Kuulipildurid · Kauglaske kahurid · Mürk gaasid · Tankid · Võeti kasutusele kaevikud · Okastraat Kordamisküsimused 1) Sõja põhjused, aeg? 2) Sõjalised blokid? 3) Ühiskonna suhtumine sõtta? 4) Uusaja tehnika? 5) Millised impeeriumid lagunesid, millised rahvusriigid tekkisid? 6) 1917. Sündmused Venemaal? 7) Naiste olukord? 8) USA sõjaga liitumine? 9) Mõisted: a. Ersatskaubad - b. Patsifism - c. Genotsiid - d. Kadunud põlvkonnad - e. Reparatsioonid kaotaja riigid maksavad võitjatele.
kuud. Pr suutis kindlust kaitsta. Somme'i lahing- kasutati esimest korda lennuväge ja tanke 1917 Inglise tankirünnak Cambrais linna Veebruarirevolutsiooniga kuktati lähistel ebaõnnestus tsaarivalistsus. Saksamaa vallutas Riia, 17.aprill Ameerika sõtta okupeeris Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa 6. Sõjalised uuendused, tagajärjed. 1. Kaevikud raudbetoon ja okastraat 2. Raskekahurvägi kuulipildujad 3. zeppelinid/lennukid algul luure, hiljem pommitamine 4. Tankid paanika 5. Mürkgaas sakslased 6. Miljonilised armeed TAGAJÄRJED 1. maailmakaadrilt kadus 4 impeeriumit: Saksamaa, Austria-Ungari,Venemaa,Türgi 2. hukkus 10 milj.; 20milj. haavatut 3. jõuvahekordade muutumine maailmas USA 4. Euroopa moraali ja väärtuste allakäik 5. Majanduslik kaos 6. Naiste roll ühiskonnas kasvas
hobustele lõpu peale teha, lõpuks tehakse see siiski tema eest. Neid rünnatakse gaasiga, kõik paluvad enda mõtetes, et gaasimask ometi peaks, et see poleks vigastatud, mehed on närvilised. III. Taas eesliinil, kardetavad elajad. Minnakse uuesti eesliinile. Minnes nähakse värskeid kirste, naljatletakse, et need on neile. Paul räägib sellest, et juhus ongi see, mis neid ükskõikseks teeb. Juhus on see, mis neid elus hoiab. Kuna kaevikud pole korras, on siginenud väga palju rotte, nad jahivad neid meelelahutuseks. Väga paljud asjad on neile vihjeks, et midagi läheb halvasti. Kui nad saavad eedeni juustu, siis nad samuti arvavad jälle, et midagi läheb halvasti. Nad on terve päeva pideva tule all, see aga ajab nekrutid hulluks. Mitmed neid märatsevad ja tahavad kaevikust põgeneda, Paul üritab neid takistada. Nad peksavad nekruteid, et neile mõistus pähe tagasi saada, mõne seovad isegi kinni. IV. Nekrutite hukkumine.
•suurvürstinna Olga (1895–1918) •suurvürstinna Tatjana (1897–1918) •suurvürstinna Maria (1899–1918) •suurvürstinna Anastassija (1901–1918) •troonipärija Aleksei (1904–1918). Kroonimine Nikolai Aleksandrovitš krooniti 18. mail 1896. Moskva lähedale Hodõnka väljakule oli tulnud sadu tuhandeid inimesi, et osa võtta pidustustest ning saada ka kroonimise puhul kingitusi. Harilikult sõjaväemanöövriteks kasutataval väljakul olid tasandamata kaitsekraavid, kaevikud jne. ning rahvamasside tunglemises tallati surnuks umbes 1389, vigastada sai 1301 inimest. Vaatamata toimunud rahvatragöödiale läks uus keiser õhtul Prantsusmaa suursaadiku juurde ballile. Valitsusaeg Kokkupõrge Venemaa ja Jaapani vahel oli sajandivahetusel vältimatu. Venemaa ambitsioonid idas põrkasid kokku Jaapani huvidega, kes tahtis laiendada oma territooriumi läänes. Sõda hakkas üllatusrünnakuga Venemaa laevastikule Port Arturis
Saksamaa ja Austria vastu. Peaeesmärgiks oliSaksa vägede purustamine Ida- Preisimaal, et kergendada oma liitlase Prantsusmaa olukordaläänerindel. 2.4. Inglismaa sõjaplaan: Inglismaa kavatses oma eesmärgi saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt on LiitlasiVenemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 000-meheline armee. 3.Lääne- ja idarinne Võistlus käis kahel rindel: lääne- ja idarindel .Läänerindel rajasid prantslased ja inglased oma kaevikud otse sakslaste kaevikute vastu. Ka sõjasuurimad lahingud, näiteks Ve rduni ja Somme' i lahing, olid kaevikulahingud.Idarinne ulatus Läänemerest Musta mereni ning Venemaa võitles seal Saksamaa ja Austria-Ungarivastu. 3.1. Läänerinne Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luxenburgi ja Belgiasse.Kuid oodatud kiiret läbimurret ei toimunud, sest Belgia kindlused osutasid Saksa vägedelevisa vastupanu.1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel
purustati) Verduni lahing 1916 LK 46-47 -Lahing kestis 10 küüd, algas Skalaste suutüki tulega -prantslased tõid juurde lisavägesid -lahingul hukkus lihi miljon meest aga prantslased pidasid sakslaste rünnakule vastu 9. Somme´i lahing (-1916) lk 47 (film) -endise prantsuse vägede põhjalikult ette valmistatud pealetungi operatsioon. -pelaetungile järgnes 7 päeva suutükituld, meeletu mürsurahe trampis sakslaste kaevikud maatasa. -15.09. 1919 Võtsid inglased esmakordselt kasutusele tankid (sellest ei olnud kasu) sakslaste rinnet läbi ei murta - Sõda merel lk 48 -1915 kuulutati välja piiramatu alvvesõja -07.05.1916 Lusitania, USA avaldab tugevat protesti -1916 a sügisel kohtus taani ranniku lähedal inglise laevastik sakslastega. -mõlemad pooled kuulutasid lahingi oma võiduks (inglased, sakslased) inglaste kaotused oli mõnevõrra suuremad) Eluolu sõja ajal lk 50-54
•Infotehnoloogiaga (Information Technology); •Tootmiskorraldusega (Production) MILITAARLOGISTIKA VÕTMESÕNAD ANTIIKAJAL •Toit(ühekülgne); •Aeglane transport (nt. veoloomad ja purjelaevad); •Loomasööt; •Telgid; •Primitiivne teedevõrk MILITAARLOGISTIKA VÕTMESÕNAD I MAAILMASÕJAS •Toit(leib, konservid); Loomasööt; •Hobuveokid, raudteetransport, laevad; •Sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid); •Telgid, kaevikud, blindaazid; •Arenev teedevõrk MILITAARLOGISTIKA VÕTMESÕNAD KAASAJAL •Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad; •Õhu- ja meretransport (lennukikandjad); •Raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis- ja jälgimissüsteemid LOGISTIKA FENOMEN •Investeerimine uutesse toodetesse ja tipptehnoloogiasse muutub üksnes logistika rakendamisel tööviljakuse
tunnusta väikerahvaid. Selgita mõisted: Bresti rahu- rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta. Reparatsioonid- sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Kaevikusõda- sõja vorm, kus vastased on hõivanud kaitsepositsioonid, peamiselt kaevikud, kus sõdurid on kaitstud käsitulirelvade ja suurel määral ka kaudtule eest. Positsioonisõda- Paigalseisev sõda. Enamlased- Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises. Versailles´i rahuleping- 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi sõlmitud leping Peeglisaalis. Rahvasteliit- aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon mille
· 1904 Pr ja Ing leping, loodi ANTANT, jagati mõjusfäärid aasias ja aafrikas, Ing kohustus abistama Pr, hakati planeerima sõjategevust saksa vastu · 1907 Ing-Vene leping, jagati mõjusfäärid Aasias · Väliselt olid liidud mõeldud sõja ärahoidmiseks, tegelikult oli see eelduseks I MS puhkemiseks · Oma osa oli sõjaka eemeolu tekkel sõjatehnika arengul ja võidurelvastumisel (raudtee, raskekuulipildujad, kiirlaskerelvad, kaevikud, miinipildujad, moodsad sidevahendid) Kolmikliit ja selle eesmärgid: Saksamaa- *soovis uusi kolooniaid, *purustada Pr, *kehtestada võim Eur mandril, *kolooniate ümberjagamine, et saksa oleks esindatud kõikjal maailmas. Austria-Ungari- *kindlustada oma positioon Balkani ps-l, *maha suruda Serbia Itaalia- *kaitsta end Pr eest, *saada L-Aafrikast Tripolitaania ja Küreneika (õnnestus 1911)
Kanalisatsioonitööd Malmtorud Kasutatakse elamtes,kus on küttekolle.Malmtorud on sirged,pikkusega 3-5m.Malmtorud on läbimõõdus 110mm.Malmtorusid on võimalik ühendada plastiktorudega.Kui küttekolle asub keldrikorrusel viiakse toru läbi esimese korruse vahelae.Selleks et tuleohutust vähendada paigaldatakse mõlemale poole tuletõkkemansetid.Tuletõkke mansette paigaldatakse ka püstikutes iga korruse vahele.Nii majja sisenemisel pannakse ette niiskuskindel mansett.Malmtorud ühendatakse blantaaz ühendusega.Ülejäänud tarvikud ühendatakse blantaaz ühendusega.Mõlemale poole ühendust paigaldatakse kandurid.Ülejäänud kandurid asetsevad meetriste vahedega.Malmtorude lõikamine:Nurklõikuriga,Rauasaega. Malmtorude tarvikud Ühendusplantaaz,Sulgurventiil-Mehaanilise hoovaga,kolmik,Põlv 30°-40°,Siirdmik-Ühest mõõdust teise üleminek, Malmtorude kandurid ja kinnitamine-Kasutatakse kahte sorti kinnitusi: 1)Rippkandurid-...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
