Turismigeograafia kordamine eksamiks (0)

Toiduga seotud kohad:
1. Palmse mõisa kõrts ja moonakatemajas asuv väljapanek talupoja tööelust leivavilja saamiseks – mida tähendab traditsiooniline eesti köök? Tooge mõned näited menüüst iseloomulikest eesti köögi maitsetest
Traditsioonilised Eesti köögi toidud on kujunenud vastavalt aastaaegadele:
 kevad – kalatoidud , rabarber, lisaks on tulnud hakkama saada talveks sisse tehtud toiduvarudega;
 suvi – kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks maasikad , metsmarjad, tikrid;
 sügis - kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks seened, kõrvits, peet, õunad, pihlakad ;
 talv – hoidised ja lihatoidud , hapendatud kapsad ja kurgid.
2. Olustvere mõisa Leivakoda
Leivakoda ehk magasiait on valminud 19. sajandi teisel poolel. Esiküljel on viie avaga kaaristu. Dekoratiivsust rõhutavad ka tellistest räästakarniisid ja avade ääristused. Hoones asub püsiekspositsioon, mis tutvustab maaharimist mõisaajal kuni leiva küpsetamiseni välja.
Rukkileib , seemneleib, seemnekarask, kanepiseemneleib.
käsitööliste külastuskeskus, kus tegutsevad erinevad käsitöökojad. Käsitööna valmis vanasti ka eestlase põhitoit ehk rukkileib. Turist saab Olustvere mõisas tegutsevas leivakojas leivategu oma kätega proovida. Lisaks näeb mõisakompleksis täies hiilguses säilinud kõrge korstnaga viinavabriku hoonet, kus täna tegutseb keraamika ja käsitöökoda.
3. Eesti Põllumajandusmuuseumis leivategu ja interaktiivne väljapanek
4. Põhjaka mõis – mis iseloomustab pakutavat toitu ja mida mõisapere peale restoranitoidu tegemise veel teeb. P.S. Leia üles ka nende tehtav naps .
Põhjaka mõisas pakutav toit on eestimaine ning moodsamas võtmes. Villivad juba mitu aastat Põhjaka Astelpajunapsu ja 2017 aasta sügisel said värskelt valmis Põhjaka Pihlakanaps ning Kuusevõrseviin.
5. Vabal valikul kaasaegset Eesti kööki pakkuv toidukoht - mida tähendab kaasaegne Eesti köök?
Restoran Kaerajaan (Tallinnas), Kaasaegset Eesti kööki iseloomustab:
 kvaliteetse kohaliku tooraine kasutamine;
 aastaaegadest lähtuvad tooraineid;
 kohalikud traditsioonid, inspiratsioon vanavanemate toidust;
 pööratakse tähelepanu toidu serveerimisele;
 arvestatakse tänapäeva inimese elustiiliga;
 traditsioonilisi toiduaineid kasutatuna ja serveerituna uues
võtmes.
Kõige vanemad näited ehk muinasajast:
6. Kivikirstkalmed(Jõelähtme), Rebala muinsuskaitseala
kõige vanemat ehitist Eesti maastikul saab turistile näidata Tallinnast veidi välja Narva poole sõites Peterburi maantee ääres. Peatate tee ääres auto ja oletegi muinasajas – näete muinasaja surnuaeda ehk ringikujulisi kivikirstkalmeid. Kivikirstkalme on Eestis vanim matmisviis, mis oli kuni muinasaja lõpuni kasutusel üle maa. Nimi tuleb kalme keskel asuva kirstu järgi.
7. Pärnu muuseum – eksponeeritud leiud esimesest inimasustusest Eesti alal – Pulli külast
Esimesed elanikud Eesti alal tegelesid jahi ja kalapüügiga. Kuna peamine elatusallikas oli kalapüük, eelistasid nad elualana jõeäärseid kohti. Nende püstitatud elamutest ei ole maastikul midagi säilinud. 11 000 a. tagasi (8.-4. saj eKr)
Eesti ajalooline talukompleks (sh rehemaja) külastuskohana:
9. Hiiumaal: Soera Talumuuseum
Praeguse rehielamu vanim osa on XIX sajandi esimesest poolest pärit muldpõrandaga rehetuba , kus elati ja sügiseti vilja kuivatati. Rehepeksutöö tehti rehekojas ehk rehe all. Elutuba koos kambritega on ehitatud XIX sajandi teisel poolel. Talumuuseumi kompleksi kuuluvad veel suitsusaun , paargu ehk suveköök, ait, kelder , tõllakuur ja söögimaja (endine talu laut). Säilinud on vana salvkaev . Kõigis neis hoonetes eksponeeritakse tööriistu ja endisaegses majapidamises vajaläinud tarbeesemeid.
10. Muhumaal : Koguva küla, mille üks osa on Muhu muuseum. NB! Koguva külas elavad inimesed igapäevaselt, vaid osa külahooneid kuulub muuseumile.
Muhumaal asuv ajalooline ja ehe kaluriküla Koguva küla on ainulaadne külastuskoht, sest tegemist on nn elus külaga, kus vaid osad hooned kuuluvad Muhu muuseumi kogusse. Ajaloolises ja ehedas kalurikülas jalutades näeb turist nii päriselu majapidamisi kui ka turismiatraktsioone, näiteks saab külastada Kunstitalli. Nii Muhu saarel kui ka paljudes teistes Eesti käsitööpoodidest võib leida musta värvi riidest ja muhu tikandiga kaunistatud käsitööesemeid.
11. Saaremaal: Mihkli talumuuseum – see on näide päris talust, st kõik eksponeeritav on olnud selle talupere omand (pole kokku kogutud eri paigust)
 Selle rajamiseks ei ole olnud vaja teha kogumistööd: lisaks täielikule hoonetekompleksile oli kohapeal säilinud rikkalik tarbeesemete kogu. Eksponeeritud esemed ja tööriistad on valdavalt valmistatud või kasutamist leidnud selle talu elanike poolt.
12. Lääne-Virumaal: Altja küla (seal on ka kõrtsihoone)
Mõisa tuluallika ehk kange alkoholi/piirituse müük ja nende turustamise koht oli kõrts. Turistile saab täna töötava kõrtsina soovitada Altja kõrtsi Lääne-Virumaa, kõrtsihoonena aga Vastseliina linnuse külastuskeskust. Kõrtsid sarnanesid ehituslikult talupoegade rehielamule, eristuseks ukseesised sambad. Kõrtsid kuulusid tavaliselt mõisnikule, kellele nad muutusid tähtsaks kasusaamise allikaks. Kuigi kõrtsid kuulusid mõisnikele, tuli neid ehitada kohalikel talupoegadel, kes rakendasid harjumuslikke ehituskonstruktsioone ning arhitektuurivorme. Seega oli enamik Eesti kõrtse ehitatud samal põhimõttel. Oma funktsioonilt kujunesid kõrtsid omalaadseteks ühiskondlikeks hooneteks, kus talumehed lisaks joomisele ja söömisele kuulasid kaugemalt tulnuilt ilmauudiseid, ajasid niisama juttu , uurisid seadusetähte, palkasid sulaseid ja tegid kaupa. Naistel olid oma naistepühad (paastumaarjapäev, vastlad), mil oli sobiv üle kõrtsiläve astuda ja palsamiga viina ehk puna mekkida. Tüüpilises kõrtsihoones asetseb keskosas kõrtsituba, kuhu külaliste teenindamiseks paigutati lett ja pikad lauad. Sellest ruumist vasakul asuvas toas ööbis lihtrahvas põrandal õlgedel kuid kõrtsitoast paremal asus härrastetuba, kus olid magamiseks voodid . Kõrtsitoa taga olid toad kõrtsmiku perele
13. Vana-Võrumaa: suitsusaun ( UNESCO )
Vana-Võromaa (mitte kogu Eesti) suitsusaunakombestik kanti 2014. a. UNSESCO kultuuripärandi nimekirja. Suitsusaun ei ole vaid hoone. Sellega on seotud oma kombestik ja traditsioonid. Saunas sünniti ja saun oli ka viimane koht, kus lahkunut puudutavad toimingud läbi viidi. Lisaks on suitsusaun seotud eestlase toidulauga. Suitsusauna kasutati liha säilitamiseks ehk suitsutamiseks. Suitsusaun annab ettekujutuse elust ajaloolises rehielamus. Ka suitsusaunal pole korsten ning suits väljub saunast muul viisil.
Eriline väljapool talukompleksi:
14.Pukktuulik – Angla Pärimuskultuurikeskus, seal saab tuulikut külastada ise või koos möldriga ja tuulikut nn sabast keerata
Vasakul on Hollandi tuulik ja paremal unikaalne pukktuulik
Vilja jahvatamiseks vajalikud tuulikud ei asunud taluõues, küll aga külas. Näiteks Koguva külas Muhumaal on olemas pukktuulik. Tuulerikkal Eestimaal on juba keskajast jahu saamiseks tuulejõudu kasutatud. Eesti tuuleveskeid on kaht tüüpi – pukktuulik ja Hollandi tuulik. Eriline on pukktuulik, mida peetakse vanimaks veskitüübiks Euroopas. Pukktuulik on levinud Lääne-Eestis ja saartel. Talumehed keerasid tuuliku kere „sabast“ õigesse tuulesuund. Kuulsad pukktuulikute meistrid elasid saartel. Saarel valmistatud veskid veeti talvel talgukorras üle jää mandrile. Pukktuulikul on väga lihtsalt äratuntavad tunnused: neljakandiline puidust „ sabaga “ kere, mis paikneb kivikuhila otsas. Sabast pukktuuliku keeramist saab ja tuuliku külastust koos möldrist giidiga saab turist kogeda Angla Pärandkultuurikeskuses Saaremaal.
Eesti talu uus nägu:
15. Taluhäärber – mulkide innovatsioon, kaasaegne talumaja ehk rehealune ja eraldiseisev elumaja
Mulgid algatasid Eesti talupoja elus innovatsiooni hakates rajama taluhäärbereid. Muutuseks oli, et mulk kolis viljakuivatina toiminud rehemajast välja ja elamiseks eraldiseisva maja. Majad muutusid põhjalikult nii väliselt kui sisemiselt - uhkemaks, mugavamaks, puhtamaks, avaramaks. Talu häärberis oli näiteks eraldi ruum külaliste vastuvõtuks, mis oli kõige uhkemini sisustatud ja mida igapäevaselt pere ise ei kasutanud. Peale praktilise otstarbe oli häärberitel suur sümboolne tähendus – nende kaudu väljendasid peremehed oma jõukust ja ühiskondlikku seisundit .
16. C.R. Jakobsoni talumuuseum – see muuseum on „elus talu“ – mida tähendab? Vaata ka toiduteemalist haridusprogrammi.
Muuseumi peahoones asub C.R.Jakobsoni elu ja tegevust tutvustav väljapanek. Uusehitusena on valminud rehi- kuivati C.R.Jakobsoni projekti järgi. Muuseumi teeb eriliseks tegutsev talu karjakasvatuse ja põlluharimisega. Silmarõõmu pakuvad eesti maatõugu lehmad , valgepealised lambad , eesti hobune, kuked- kanad ja kalkunid.
Haridusprogramm: SÜGIS TALUS 01.-14. OKTOOBER
Programm tutvustab sügisesi töid ja tegemisi talus, näha saab vanaaegseid talutööriistu ja – esemeid. Samuti räägime teraviljadest ja nende ajaloost, töötlemisest ja kasutamisest. Osalejad saavad käsikivil jahu jahvatada ja käsimasinaga koorevõid teha. Küpsetame – maitseme vaaremade aegset rukkileiba, karaskit ja maapiima.
Kindlusehitised
17. Kuressaare linnus ja kaitserajatised
Kuressaare linnuse erilisus seisneb terves linnuses ja seda ümbritsevates kaitseehitistest. Tänaseks on kaitseehitised paljudes kohtades lammutatud ja kunagised veega täidetud vallikraavid parkideks muudetud. Kuressaare linnuse ümber on aga kõik alles – veega täidetud vallikraav, kivist ja mullast kaitseehitised ehk bastionid ja saarekese keskel linnusehoone ise. Linnusehoones asub muuseum. Lisaks tegutsevad Sepikoda , Kivikoda, Keraamikakoda ja klaasikoda, kus turist saab ka ise käsitööd teha proovida.
18. Bastionide käigud (muuseum)
Tallinna paljudest kaitsetornidest tuleb valida Kiek in de Kök muuseumtorn ja sealt algabki giidiga jalutuskäik maa-alust elu avastama . Tallinna kindluse kaitseehitised ehk bastionid on näinud väga eriilmelist ajalugu peale seda, kui kindlusel enam kaitsefunktsiooni polnud. Näiteks kasutasid linnaelanikud bastione pelgupaigana, kui Tallinna 1944. aastal pommitati.
19. Rakvere linnus
Rakvere linnus on vaieldamatult kõige atraktiivsem linnus, kus on võimalus reisida tagasi keskaega . Linnus ei ole vaid vaatamiseks. Turist saab osaleda igasuguste keskajaga seotud tegemistes või ammutada teadmisi keskajale iseloomulikust tegevusest (nt nõiduses kahtlustavate inimeste piinamine) näiteks saab külastada piinakambrit, õudustekambrit, veinikeldrit, vaadata-proovida sepatööd, osaleda mõõgavõistlused, proovida vibulaskmist, vaadata linnuses elavaid koduloomi, teaduste kambris saab valmistada püssirohtu.
20. Narva linnus
Narva linnus Võimalus suvel külastada mitmesaja aasta tagust käsitööliste küla, kus kohapeal meistrid omasoodu tegutsevad ja turistid nende elu- olust osa saavad. Põhjaõues on sepikoda, pitsikoda, keraamikakoda ja vanaaja apteek ehk Apotheka. Sealt võib leida ajastule vastavaid maitse ja ravimtaimi, segada endale apteekri juhendamisel sobiv maitseainesegu või teha hoopis sinepit.  Narvas peetud ajalooliste lahingute taaselustamine – lahingus võitlevad pooled ajastu riietes ja relvades. Näiteks mängitakse läbi ajaloos Narvas peetud Põhjasõja lahing kus vastaspoolteks olid rootslased ja venelased . Linnused on ju ehitatud kaitsmiseks. Selline Narva linnuses kogetav teenus on ainus, kus linnus oma tõelises ülesandes ellu ärkab – kaitsta vaenlase eest.
21. Vastseliina linnuse külastuskeskus ajaloolises kõrtsihoones
Vastseliina linnusest pole suurt midagi säilinud ja seetõttu ei ole seal muuseumi ega muid tegevusi. Kuid linnuse ajastu ehk keskaeg on turismitooteks tehtud linnuse juures asuvas kunagises kõrtsihoones. Kõrtsihoonet nimetatakse linnuse külastuskeskuseks ja sinna sisse astudes saab vaadata põnevat püsinäitust, mis tutvustab linnuse lugu, pesemiskombeid, piinamist, linnuse kuulsat legendi jms. Külaline saab selga proovida keskaja rõivaid ja jalga jalanõusid ning saada teadmisi keskaegsetest rõivastest. Samuti saab proovida voorusevööd, rõngassärki ja raudrüüd. Vastseliina linnus on palverännakute sihtkoht . Ajaloos üle 660 a tagasi sündis seal ime, mis on Rooma Paavsti poolt ka kinnitatud.
22. Varbola muinaslinnus
Varbola muinaslinnus (Raplamaal) ongi maalinn ehk ehitatud üsna madalale kühmule. Varbola on väljavalitud põhjusel, et seal on peale loodusliku maakühmu turistil ka midagi vaadata:  linnus oli ümbritsetud peamiselt puidust müüridega, mis pole säilinud. Näha saab säilinud kivimüüre – NB! kivide vahel sidusainet ei ole. Sellise ehitustarkuse tõid Eestisse alles baltisakslased ;  näeb puidust valmistatud linnuse kaitseks või ründamiseks kasutatud ehitisi: näiteks rammimisseadet, piiramistorni ja kiviheitemasinat.
Pühakojad
23. Eestlaste loodususund, hiied
Eestlased uskusid, et loodus on hingestatud. Näiteks usuti, et peale surma elab inimese hing edasi puu sees. Seetõttu on eestlaste vanad matmispaigad metsas ja kalmistud puuderohked. Loodusjõududega sooviti hästi läbi saada, tuues lepituseks ning vilja- , karja- ja pereõnne palumiseks ohvriande. Ohverdamas käidigi pühas hiies või ohvrikividel. Ohverdati loomi, toitu, esemeid jms. Ohvrikivid on tänapäevalgi näiteks vaatamisväärsusena turismikaartidele kantud .
24. Algkirikud, Karja kirik
Väga vana ja eriliselt kaunistatud – teist sellist keskaegset algkirikut mujalt Eestist ei leia – Karja kirikut tuleb seest vaadata, sest unikaalsus peitub laes ja seintel . Kui te vaid väljast vaatate , siis võite juba Muhu saarel või Vormsi saarel ka samasugust kirikut näha. Kirik on Põhja-Euroopa raidkunsti rikkaim.
25. Setode pühakojad
Tsässonad Igal seto külal on oma tsässon, mis on konkreetsele pühakule või pühale pühendatud. Tsässon on lihtne puidust ehitis, mille tunnuseks on katusel olev rist . Kui turist tsässonast midagi ei tea, võib ta sellest märkamatult mööda kõndida, kuna välised ilustused või muu silmatorkav kujundus sellel puudub. Sisustus on õigeusu stiilis kuid lihtne. Tsässonas on mõned ikoonid ehk setu keeles pühasepildid, mis on kaetud tekstiiliga ehk pühaserätiga. Süüdata saab küünlad ja vaasides on lilled.
26. Vanausuliste pühakojad
Pühakojas tunnete vanausulise ära musta värvi kirikuriietuse ehk sarafani järgi. Vanausuliste palvelad on väga suure väärtusega kuna need on seest rikkalikult kaunistatud väga vanade ja hinnaliste ikoonidega. Kahjuks on vanausuliste palvelad sattunud ka ikoonivaraste ohvriks. Palvelaid on Peipsiäärsetes vanausuliste külades mitmeid. Külastussoovituseks on välja valitud Varnja külas asuv palvela, mis on kõige rikkalikuma ikonostaažiga ehk sisekaunistusega.
27. Luteri kirik, eriline Jaani kirik ja Ruhnu puitkirik
Kui istud Ruhnu väga vana puidust luteri kiriku pinkidele, siis on sinu ümber Eesti vanim puitehitis (1644). Lisaks võid kujutleda, et seal istusid kunagi rannarootslased – Ruhnu oli rannarootslaste eluala . Kes on klaasimaali huviline, siis selle kiriku akendel näeb ka Eesti vanimat klaasimaali.
Kui istud Tartus telliskividest ehitatud Jaani kirikus, siis sind ümbritsevad unikaalsed savikaunistused ehk terrakotad. Kirik ise on seest üsna lage , nagu luteriusu kirikud ikka. Jaani kirik tundub lisaks veidi lagunenud või poolik, sest osad kaunistuste kohad on tühjad – mõned kaunistused on hävinud või viidud hoiule-taastamisele. Kirik ise on osaliselt uuesti ülesehitatud ja esindabki sel kujul ehedat ajalugu - osa seinu on vanad ja osa seinu taastatud uutest telliskividest. Savikujudega on kaunistatud ka kiriku välisfassaad ja nii on kirikusse peidetud ligi 1000 kaunistavat kujukest.
28. Õigeusu kirik, nt setod ja kihnlased on õigeusksed
Pikkade tornide ja teravatipuliste katusetornidega luteriusu kirikud pärinevad keskajast. Alles mitusada aastat hiljem ehk 19. saj hakati Eesti aladele rajama õigeusu kirikuid. Kõige suursugusem õigeusu kirik asub Tallinnas, otse Toompea lossi vastas – Nevski katedraal . Õigeusu kiriku tunnuseks on ümarakujulised sibulkuplid. Võrreldes luteri kirikutega on need väga rikkalikult kaunistatud. Lisaks ei ole Vene õigeusu kirikus istepinke, jumalateenistus toimub kõigile püsti seistes.
Baltisakslaste pärand
29. Mõisakompleksid – eespool on juba kirjas Põhjaka, Palmse ja Olustvere mõis, (Pädaste mõis – uus Muhu köök)
Mõisa peahoone asukohaks valiti võimalusel kõrgem koht, et ümberkaudsed alad hästi näha oleksid. Mõisniku kõige väärtuslikumad majandushooned asuvad elumaja ees ehk te möödute neist enne peamajani jõudmist. Nendeks on ait ja tall -tõllakuur. Aidas hoiti toodangut, mille müügist sai mõis tulu. Tall-tõllakuuris asusid seevastu mõisaomaniku liiklusvahendid — tõllad ja saanid, samuti sõiduhobused. Mõisa peamajani ei vii sirget teed, kuigi nii oleks lühem. Peamaja sissepääsu juurde saab ringteed mööda. Sellel on ajalooline põhjus - erinevalt tänapäeva autodest ei olnud mitmehobusetõllaga praktiliselt võimalik "tagurdada". Ringtee võimaldas sõita tõllaga mõisa peahoone trepi ette nii, et sealt sai ära sõita teist haru pidi. Mõisakompleksis oli lisaks eri eesmärgiga hooneid : valitsejamaja, töölistemaja, laudad, meierei jne. Peale põllumajandusliku tööstuse ja sellega seotud ettevõtete (piiritustehased, meiereid, veskid) olid mõisates levinud ka tehnilised tööstusettevõtted nagu saeveskid ja tellisetehased. Mõisa peamaja tagaküljel asub tavaliselt suur park, sammastega aia- ja pargipaviljonid, tiigid ühes sildadega jms.
30. Kaupmehe elamu
Kaupmehest linnakodaniku elumaja ehk alumisel korrusel asus kaupmehe kontor . Eluruumid paiknesid teisel korrusel. Nende kohal, kolmandal ja mõnikord ka neljandal korrusel olid laod ja panipaigad, kuhu kaup vinnati vintside abil. Et elamu ülemisi korruseid kasutati ladudena, on kaupmehe maja viilule iseloomulikud kaubaluugid ja kauba ülesvedamiseks vajalik vints . Näiteks Tallinnas luksushotellis Kolmes Õde majutuv turist viibib ajaloolises kaupmehe elamus .
31. Baltisakslaste kultuuripärand – nt panid aluse eesti kirjakeelele
Ristiusuga kaasnes võõrkeelne jumalasõna. Kohalike eestlase kirikusse saamiseks tuli hakata jumalateenistust pidama eesti keeles ja Piibel oli vaja tõlkida eesti keelde. Nii oligi loodud oluline põhjus eesti keeles kirjutama hakkamiseks ja ka kirjutatu trükkimiseks.
Kultuuripiirkonnad:
32. Hiidlased
Kohvilähkriteks kutsutakse Kärdla inimesi. Lähker on ümmargune laudadest nõu, millega võeti teele janukustutuseks jooki kaasa. Järelikult viitab nimi kohvilähker sellele, et keegi kusagil tarbib kohvi nagu teised inimesed vett või kalja . Kärdlas tegutsenud riidevabrikus, kus kalevit toodeti, töötanud eri rahvustest meistrid tõid Hiiumaale kohvi joomise kombe.
Odratolgusteks kutsutakse Käina piirkonna inimesi, kes olid usinad koduõlle valmistajad ja joojad. Käina piirkonna viljakas põllumaa võimaldas head viljasaaki ja rohket õlletoodangut. Sealses piirkonnas korraldati viljasaagi pidusid suure söömisega ja õllejoomisega.
hiidlastel on oma müütiline kangelane Leiger . Turist saab tema kujuga kohtuda Kassari saarel. Leiger on pikk ja sihvakas mees, kelle jalge vahelt läbipugemine legendi kohaselt head õnne toob. Seega soovitage turistil kuju üles otsida! Kui saarlastega juttu teete, siis on hea teada, et Leiger on saarlaste müütilise kangelase Suure-Tõllu vend.
33. Saarlased
saarlastel on oma müütiline kangelane Suur-Tõll. Turist saab tema kujuga kohtuda Kuressaares. Suur-Tõll on jässakas mees, kellel abikaasaks tubli naine Piret.
34. Muhulased
pätid, lilltikand ja värvikirevaimad rahvariided Eestis. Pätid on muhu naise traditsioonilised jalanõud ehk musta värvi riidest sussid, mis on kaunistatud lilltikandiga. Muhu lilltikand on loodusest inspireeritud – tikandites leidub maasikaid, marju, rukkililli, viljapäid, moone jne. Lilltikandit võib leida kõikjalt.
Koguva külas asuvas Muhu muuseumis saab näha muhulaste värvikirevaid rahvariideid ja käsitööd. Muuseumipere räägib soovijatele kohalikest kommetest. Nii Muhu saarel kui ka paljudes teistes Eesti käsitööpoodidest võib leida musta värvi riidest ja muhu tikandiga kaunistatud käsitööesemeid.
35. Kihnlased
kört ehk kihnu naise villane rahvariideseelik on igapäevases kasutuses. Körti kannavad täna väikelapsed, neiud , naised kui ka eakad vanamemmed. Seega on Kihnu ainus koht Eestis, kus turist näeb traditsioonilist rahvarõivast ilma, et peaks muuseumisse minema. erkpunane kört – kannavad noored;  sinisetriibuline kört – kandja leinab, lahkunud on kaugem sugulane;  mustatriibuline kört – kandja leinab, lahkunud on lähedane.
Külgkorviga mootorratasja kastiautost turismibuss. Kihnu mehed ja naised kasutavad saarel igapäevase sõiduvahendina külgkorviga mootorratast. Kihnu kaluritest mehed on mootorratast veidi töösõbralikumaks disaininud – kalurite mootorratastel on külgkorvid kalakastiga asendatud. Kaasaegset reisibussi Kihnu saarel ei leidu. Suvisel ajal tehakse turistidele saarel ekskursiooni lahtise kastiautoga.
saare keskel asub Kihnu muuseum, kus turist saab külastada eri teemadega tube:  naiste tööde tuba - aukohal Kihnu naine, naiste käsitöö ja pulmatraditsioonid ;  meeste tööde tuba - Kihnu mehed laevaehitajatena, kalameestena, pillimängijana, kala- ja hülgepüüdjana. Meeste toas saab kohtuda kuulsaima Kihnust pärit mehega ehk laevakapten Kihnu Jõnniga;  lapsepõlve tuba - aukohal laste riided ja lelud.
Kihnu kultuur tervikuna on kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Ükski teine kultuuripiirkond Eestis sellist tunnustust tervikuna saanud ei ole
36. Mulgid
Mulgimaa pealinnas Abja-Paluojas – seal tervitab külalisi uhke mulgi mees, kes kannab rahvariideid. Kuju kannab mulgi kuube – kuube kannavad Mulgimaal nii mehed kui ka naised. Mulgi kuub on musta värvi pikk villane mantli moodi rõivaese, mis on kaunistatud punase paelaga. Paelad näitavad kandja jõukust – mida rohkem paelu, seda jõukam.
Rahvariides targa, haritud ja nutika Mulgi mehe puidust kuju, toidukoht Mulgi kõrts. (tuntuimad rahvustoidud on pärit mulkidelt – mulgi kapsad, mulgi puder ja kama)
Mulgimaa kaart
37. Setod
Pekot kujutab puunukk, mille ees ja peal põletati küünlaid. setodel on kahetähenduslik Peko : Tähendus 1 – Peko on seto mütoloogiline viljakusjumal, keda peeti aitajaks ning õnnetoojaks, kes valitses ilma ning kaitses põlde ja saaki. Tähendus 2 – Peko on setode eeposkangelane ehk setodel on oma eepos , mis kajastab Pekolasõ ehk Peko sündi, vägimeheks sirgumist, abiellumist, vanemate surma, võitlust välisvaenlasega ja Setomaa kuningaks kroonimist. Tänapäeval magab Peko alal, mis kunagi oli Setomaa, nüüd aga Venemaa osa – Petseri linna liivakoopas. Peko kui turismiteenus ja vaatamisväärsus:  Pekot kui mütoloogilist olendit näeb puukujuna Värskas Seto Talumuuseumis;  Peko kui eeposkangelase maapealse asemiku valimine toimub Seto Kuningriigi päeval.
seto naise lähenemist võib sõna otseses mõttes kuulda – hõberahad kõlisevad kaelas. Abielunaistel on hõberahadele lisaks rinnal suur hõbesõlg – sellist rikkust ei kanna rahvariiete juures ükski teine eesti naine
Seto naiste mitmehäälset regilaulu nimetatakse leeloks ja see unikaalne lauluoskus on kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Kuna eeslauljal peavad olema suured teadmised, siis nimetatakse neid seto kultuuris austavalt lauluemadeks.
Seto talu Värskas on Eestis täiesti eriline ja seda nimetatakse kindlustaluks. Talu on eriline nii väljast kui ka seest:  väljast ehk tänavalt ei ole võimalik talu õue vaadata. Õu on ümbritsetud hoonete, kõrge aiaga ja väravaga. Seetõttu nimetataksegi seto talu kindlustaluks – müür on ümber.  seto taludes on erilised ahjud – ahi koos lesoga ehk ahju juurde kuulub soe müür, mille peal saab soojas istuda, lesida, riideid või maitsetaimi kuivatada vms.
Setode kaart
38. Vanausulised
Geograafiline eluala: Peipsi järve ääres Mustveest Varnjani, lisaks Piirissaar
vanausuliste musta värvi kirikuriietust ehk sarafani;  pühakojas toimub jumalateenistus vanaslaavi keeles, millest eestlane midagi aru ei saa;  pühakojas lauldakse erilise noodikirja järgi ja laulmisel ei tehta pause, lauldakse katkematult; Vanausulistel on säilinud komme pühakojas maani kummardada. Selleks on pühakojas igaühe jalge ees kohustuslik riidest vaibake, kuhu maani kummardades toetatakse käed vanausuliste muuseumi Kolkjas. Vanausuliste eluala ehk Peipsiveer on kuulus riigi parima sibula , kurkide ja suitsukala poolest. Turist saab külastada Kolkjas sibulatalu. Seal saab näha vanausuliste traditsioonilisi sibulakasvatuse võtteid ning peremees räägib kuidas vanasti sibulaid kasvatati ja kuidas tänapäeval kohalikud sibulaid maha panevad, üles võtavad ja müüvad.
39. Rannarootslased
turistil on täna võimalus piirkonnas ringi liikudes lugeda rootsikeelseid kohanimede silte. Muuseumides saab kuulda erinevaid lugusid kunagisest rannarootslaste elust. Turistile saab külastuseks soovitada:  Rannarootsi muuseumis Haapsalus ;  Vormsi muuseumi;  Ruhnu muuseumi. Kuna päris rannarootslasi turistidele näidata ei ole, on Rannarootsi muuseum elustanud rannarootslastele omaseid tegevusi. Näiteks korraldatakse paadi tõrvamisi, kalaküpsetuspäev, taastati rannarootslaste hülgepüügilaev Jaala, millega saab turist merele sõitma minna jms.
40. Eestlaste traditsiooniline pulm
Rahvuspargid ja looduse suurvormid
41.Põhja- ja Lõuna-Eesti eripära
42.Balti klint
43. Karst
44.Vooremaa
45.Liivakivipaljandid
46.Matsalu
47. Lahemaa
Palju metsloomi , palju tegevusi(kalapüük, ujumine , matkarajad), telkimisala, lõkkeplats. Suured rändrahnud
48. Soomaa
Ilmastik mõjutab igapäevast elu. Üleujutusi nimetatakse viiendaks aastaajaks. ( kanuud , kummipaadid)
49. Vilsandi
Palju linde(250linnuliiki) populaarne vaatamisväärsus, Vilsandile pääseb jalgsi või kummipaadiga. Hallhülged.
50. Karula
Interaktiivsed muuseumid ja teemapargid
51.Militaarmuuseum Hiiumaal
52.Eesti Maanteemuuseum:
Muuseum asub Tartu-Võru postiteel enam kui 150aastase ajalooga Varbuse postijaamas, mis on tänaseni kõige paremini säilinud kunagine postijaam Eestis. Muuseumi mõte on olla teede, liiklemise ja liikluskultuuri vahendajaks, pöörates suurt tähelepanu turvalisele liiklemisele ja õigete liiklushoiakute kujunemisele. Täitsa vale on öelda, et ainult Vanad- Roomlased oskasid teid ehitada, sest Maanteemuuseumis sai oma jalaga proovida, milline näeb välja Eesti vanim sootee, mida Eestlased ehitasid umbes 1600 aastat tagasi muinasaja. Üks põnevamaid eksponaate muuseumis annab võimaluse kõndida mööda tee ajalugu ja tutvuda peale sootee veel õõnestee, kärgkast sillaga, kruusa ja ka musta kattega teedega. Masinahallis nägime hulgaliselt vanu masinaid, osad neist annavad võimaluse proovida, kuidas oleks ühe või teise masinaga tööd teha, sest paljudele võib ka päriselt peale ja sisse ronida. Vanad masinad annavad aimu kuidas Eestis vanasti teid ehitati ja hooldati, ning millega siis nendel teedel sõideti. Sinna on ehitatud terve linn liiklusmärkide ja valgusfooridega, et teha liiklushariduse omandamine laste mänguliseks. Isetehtud autode salongist leidsime aga sõitva taksikoera, mille väidetavalt pikim sõit oli Moskvasse ja tagasi. Ka turvavöö olulisuse saab ise katsetades järele proovida
53.Angla Pärandkultuurikeskus
54.Iloni imedemaa
55.LaitseRallyPark
56. Miia -Milla-Manda
57.C.R. Jakobsoni talumuuseum ehk Kurgja
Carl Robert Jakobson on paljudele eestlastele tuntud just selle poolt, et tema portree oli 500-sel kupüüril. Mõnda aega tagasi sain ma tutvuda tema poolt rajatud eluoluga. Tore on see, et peale muuseumikülastust tegevusi jätkub ka väljas. Saime ise katsetada talutöid ja tutvuda vanade kommetega (töötajad kannavad rahvariideid ja toimetavad taludes). Talumuuseumi alal on mitmeid loomi nagu hobused, veised , lambad, keda me saime kohapeal toita. Lisaks sellele muuseum pakub oma külastajatele kanuumatka Pärnu jõel, mis muudab ekskursiooni veelgi atraktiivsemaks
58.Jõuluvana Korstna talu
59. Ajakeskus-
Paides , Eestimaa südames asub üks vahva muuseum. Interaktiivne ajakeskus asub Paide vallitornis, mis keskaegsed Paide linna tublisti valvas. Ajakeskus viis mind ajas kaugele tagasi muinasaega, seal näidati mulle humoorikat videot muinasaegsest elust Eestis. Rändasime ajas edasi ja jõudsimegi orduaega kus näidati meile nelja kuninga hukkamist Wittensteinis. Liikusime kitsastest tornitreppidest kõrgemale ja jõudsimegi kaunisse keskaega, kus teed sillutasid uhketes sametistes ning karusnahksetes kleitides mannekeenid. Meil läks eriti hästi, saime proovida veel ka kahurist lasta, see kuul on muidugi jube raske! Järgmiseks ootas meid uhke postitõld kus Peeter I jagas arvamust Eestimaast. Pärast tsaariaega jõudsime ühtpidi põnevasse, kuid teistpidi kurba ajastusse. Saime võimaluse istuda küüditamise vagunis ning kuulsime lugusid küüditanutelt. Punane propaganda kattis seinu ja piirid olid kinni. Aga me murdsime sellest välja ja nüüd ootas meid ees Vaba Eesti, meile tutvustati nii esimest kui taasiseseisvunud Eestit. Saime näha ja katsuda Eesti edusamme uuel ajastul. Olimegi jõudnud torni tippu, sealt paistis meile imeilus vaade Paide linnale .
60. Ringhäälingumuuseum-
Türilt läbi sõites sai külastatud Eesti Ringhäälingumuuseumit, kus sai teada palju uut ringhäälingu ja raadiotööstuse ajaloost. Sai näha mitmesuguseid raadio- ja televisoonivastuvõtjaid, meelejäävamaks osutus töötav Nipkowi kettaga kaugnägemisvastuvõtja järgi tehtud teler, postkaardi suuruse ekraaniga . Ise sai uudistesaadet teha, mis oli üheaegselt väga põnev kui ka hariv, sest näeb, milline töö toimub tegelikult kaadri taga ja samal ajal saab endalegi märkamatult tutvuda teleuudiste ajalooga. Sama põnev oli võimalus salvestada ise kuuldemängu, mille lavastaja, osatäitja ja helikujundaja sain ise olla ja seeläbi sai õpitud tundma väikest osa nende igapäevatööst kui ka seda, kuidas tehnika töötab. Väga vahva oli seegi, et salvestatud kuuldemängu ja salvestatud uudistesaate sai endale mälestuseks kaasa.
61. Kilplala-
Kiplaste Kojast võtsime endale giidi , kes viis meid tunniajasele elamusretkele ning tutvustas kõike läbi muistendite ja naljade. Külastasime ka Kilplaste Nõukogu, kus saime näha kilplaste unikaalseid leiutisi. Naersime südamest, sest ise ei oskaks küll selliste lahenduste peale tulla. Otsustasime sammud seada taas Kilplaste Kotta, et endale ka midagi meeneks osta. võimalik on korraldada nii pulmi , firmaüritusi kui ka klassiekskursioone. Lisaks toimuvad 7-12 aastastele lastele Kilp-laste- laagrid , mis on kolmepäevased ning kus päevad on täis vahvaid mänge, päris hobusega ratsutamist, võistlusi, lõkkeõhtu, isetegevuskava ja palju meisterdamisi. Samuti on hinnas 4 korda päevas toitlustamist. Eriti hakkasid mulle pakutavast silma naeruteraapia koolitus ning maiustuste valmistamise koolitus
62. Olustvere mõis
63. Vastseliina linnuse külastuskeskus
64. Nõiariik
65. Alatskivi mõis
66. Eesti Põllumajandusmuuseum-
asub Tartu lähedal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis. Sellel muuseumil on väga oluline roll Eesti maakultuuri, põllumajandusliku tootmise kommete, põllumajandushariduse ning maa omandisuhete säilitamisel ja eksponeerimisel. Esmalt oli huvitav tutvuda paiga ajalooga. Tegemist on Ülenurme mõisaga, kus vanasti oli peamiseks sissetulekuallikaks piimakarja kasvatus ning teravilja- ja kartulikasvatus. Hiljem  rajati mõisa kompleksi Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Vahepeal  anti hooned üle aga Eesti Põllumajandusmuueumile. Heites pilgu asendiplaanile sain hea ülevaate, kus majas milline näitus asub. Hooneid on kokku 11.  Kohapeal olid nii püsi kui ka ajutised näitused. Külastada sai teravilja- ja loomakasvatusnäitust peamajas, talurahva veovahendite näitust tõllakuuris, mesilastega tutvuda mesindusmajas ning linamajas oli kodulinnu ja linanäitus. Näituseväljakul sai oma silmaga näha talurahva veovahendeid. Lisaks näitustele on nii lastel kui ka täiskasvanutel võimalus osaleda erinevates töötubades.Väga vahva oli näha ka muru nosivaid hobuseid, turnivaid kitsi , armsaid küülikuid ja muid vahvaid loomi. Lastel oli võimalik teha ka ponisõite. Kuna päev sai valitud just seal toimuva Jüripäeva perepäeva järgi, siis oli muuseumi külastus  eriti mitmekülgne. Tore oli osa saada tähtpäevaprogrammist, täpsemalt jüripäeva muuesumitunnist „Karjapoiss on kuningas“. Nüüd tean palju rohkem Jüripäevaga seotud kommetest. Lisaks sellele sai puidutöökojas valmistada kilpe ja peakatteid. Päeva lõpetuseks nautisime Jüripäeva lõkke paistel Viikingi köögis tehtud maitsvaid pannkooke. Tõeline Jüripäeva elamus!
67. Hull teadlane -
Hullu Teadlase kabinet asub Tartus, Tartu Ülikooli muuseumis. Kabinet on väga kõrgel, et sealt saab vaevata kasvõi linde vaadelda. Seal kabinetis sai käed külge panna mitmele Hullu Teadlase poolt ehitatud seadmele. Näiteks saime proovida igiliikurit ja automatat. Neil, kellel rohkem jõudu oli, said ka talisid vinnata. Väheke nõrgematel oli võimalus kuulid surmasõlme rajal liikuma panna. Lisaks oli seal palju teaduslikke mänge, mida sai proovida. Tore oli ka lihtsalt patjadel lesida ja vaadelda kunstiteoseid , mis laest alla rippusid. Need olid mehaanika algtõdede kohta. Sellist asja nägin esimest korda. Seal oli ka lennunduse ajaloo kohta laemaaling, mis oli väga huvitav. Kabinetis oli ka seinale kinnitatud kapp, kust sai vastuse küsimusele „Miks ja kuidas me seda kõike üldse näeme?“. Laupäeva hommikul oli võimalus ka osa võtta eksperimendihommikust. Seal tehti mitmeid katseid, et avastada uut ja põnevat loodusseaduste paikapidavust. 
68. Jääaja keskus
69. Palmse mõis ja mida näeb seal talupojast + Vihula mõisa viinamuuseum
70. Politseimuuseum- Eesti Politseimuuseum asub Rakveres. Muuseumi külastuskogemus oli väga põnev - tegevusi jätkub nii väikestele kui ka suurtele. Näiteks oli muuseumis võimalik osaleda kohtueelse uurimise laboris, mis kujutas endast siseorganite lahkamist ning sõrmejälgede võtmist. Samuti oli väga huvitav kuulata kuidas spioonid ja salakuulajad tegelevad kriminaalidega ning mismoodi politsei jälitab kurjategijaid. Meie grupis olnud meestele meeldis see, et muuseumis on võimalik eraldi toas kehastuda eriüksuslaseks ning seejärel läbida neile ettenähtud rada. Töötajad tutvustasid ka politsei- ja eriüksuslaste tööd lähemalt. Väiksematele leidub samuti muuseumis palju tegevust, nagu näiteks tutvustatakse neile liikluspolitseiniku tööd, liiklusohutust ja turvalise liiklemise põhitõdesi. 
71. Polaarmõis
Ida-Virumaal, Kohtla vallas. Seal saab imetleda polaartelki ja tutvuda polaarlaeva interjööri ja varustusega, kolades kaptenikajutis, laevameeskonna eluruumis ja laevasahvris, ning uudistada hämaras ruumis valgustatud maakaarte, mis andsid ülevaate kartmatu polaaruurija Eduard von Tolli ekspeditsioonidest. Esimesel korrusel asuvad ballisaal, isemängiva klaveriga kontserdisaal ja ürikute tuba. Seal saab ka arvutiprogrammi abil tutvuda mõisnike elulugudega, vaadata pilte, leida seoseid erinevate sugupuude ja inimeste vahel, samuti tutvuda nende olulisemate saavutustega rahvusvahelisel tasandil.
72. Seikluslik Tuhamägi
73. Kalevipoja teemapark
74. Sangaste mõis ja Rukkiküla-
Mõlemad asuvad Lõuna-Eestis Valgamaal. Rukkiküla asub küngaste ja viljapõldude vahel ning sinna jõudes hõljus õhus omaküpsetatud sooja leiva lõhn. Sangaste lossile lähenedes tabas mind vaimustus, kuna tegu on Inglise stiilis mõisaga, mis on väga suursugune ja kaunis. Mõisa territooriumil sain vaadata lossi, ringtalli, meiereid, aita ja veetorni. Sisse pääsesin kahjuks vaid lossi. Seal kuulasin lugusid lossi ehitamisest, krahvi perest , Sangaste rukkist ja Sangaste Rukkikülast. Meeldiva üllatusena saime maitsta Sangaste Rukkikülas kasvatatud ja valmistatud tooteid, mis olid valmistatud rukkist, ulukilihast, kanepist , küüslaugust jne. Lossi taga on dendropark, kuhu tellisime ekskursioon koos spetsialistiga. Lisaks kasutasime võimalust osa võtta ekskursioonist “Rukkikrahvi radadel ”. Külastasime nelja Rukkiküla liiget ja tutvusime nende tegemistega. Kuna vahemaad erinevate talude vahel on pikad, siis oli tegu bussiekskursiooniga. Mõisa külastades sain teada, et tegu on populaarse pulmakohaga. Kuna lossi ja seda ümbritseva pargi näol on tegu äärmiselt romantilise kohaga, siis ei pannud see fakt mind üllatuma. Lisaks toimib mõisas ka restoran, mis praegusel ajal on kahjuks avatud vaid ettetellimisel. Mõisas on võimalik korraldada ka seminare, kui on soov saada linnakärast kaugemale ja töötada looduskaunis kohas. Äärmiselt huvitav oli kuulata, et Sangaste Rukkiküla ja mõis pööravad suurt tähelepanu turismile ning on välja töötanud mitmeid erinevaid programme ja tuure, mis pakuvad kliendile tegevust terveks päevaks. Piirkonda on võimalik avastada ka omal käel või koos giidiga. Mõned näited külastusprogrammidest, mis on välja töötatud piirkonna avastamiseks:

• Sangaste lossi külastus koos Rukkiküla maitsete degusteerimisega.
  
• Külastusprogramm ”Veest leivani ehk jahutegu veskikojas ja leivategu leivakojas“
  
• Rukkiküla külatuuril
  
• Rukkiküla talutuuril 
  
• Rukkiralli 
  
• Questing ehk aarete jaht
  

Lisaks on loodud MTÜ Sangaste Rukkiküla, mille eesmärgiks on parandada turismiettevõtete koostööd ja tõsta sellega Sangaste piirkonna tuntust ja atraktiivsust turistide silmis . See teadmine rõõmustas mind, kuna sageli ei soovi ettevõtted omavahel koostööd teha. Sangastet külastades on aga tunda, et inimeste omavaheline suhtlus on soe ja sõbralik ning kogu positiivsus kandus üle ka mulle ja kõigile teistele piirkonna külastajatele. Tulevikus soovin kindlasti Sangaste Rukkikülla naasta ajal, kui toimub Sangaste Rukki Päev.
75. Narva muuseum
Põhja eestis paekivist ehitised
Lõuna eestis liivakivist,