TÜ Pärnu kolledž: Eesti turismigeograafia
Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade
Koostas: Meelika Männik, 2009

VÕRU MAAKOND

Arhitektuurilised vaatamisväärsused

• Rogosi kastellmõis ( Haanja vald) – esimesed kindlad teated mõisa kohta pärinevad 1603 . aastast, mil piirkonnaomanikuks sai Poolast pärit Stanislaw Rogosinsky, kellelt pärineb ka paiga nimi.Tihti on ka arvatud, et Rogosi mõisa kohal paiknes linnus või kindlustatud mõis juba keskajal. Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane planeering – sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit (Rogosi... 2009).
  

Mõisa põhiplaan ja üldilme olid sarnased tänapäevasele. Härrastemaja taga oli pügatud pärnadega terrassidena järve suunas laskuv prantsuse stiilis regulaarpark . Kaugemal, kanali või tiikide ümbruses paiknes looduspark . Parki ümbritses kivist ringmüür. Lõunaküljel asus mõisa puuviljaaed . Siseõu oli tasapindne, praegu tõusev (Rogosi kastellmõis... 2009).
Mõisa väravatornis asub koduloomuuseum, mis on suvisel ajal külastajatele avatud.

• Viitina mõis (Rõuge vallas) – esmakordselt on Viitina mõisat mainitud 16. sajandil. 1896. aastal valminud uus peahoone on kahekorruseline historitsistlik kiviehitis, mille esimene korrus on krohvitud, teine korrus aga puhta vuugiga tellisladu. Kolme akna laiune keskrisaliit on fassaadil kergelt esile ulatuv, seda ilmestab järsukaldeline viil. Põhikorpusele lisaks on vasakul mahukas tiivaosa, mis on kujundatud peahoonega samas stiilis (Viitina mõis... 2009).
  

Mõisasüda paikneb tee ja kauni Viitina järve vahelisel maa-alal. Suures pargis paikneva peahoone tagakülg on suunatud järve poole. Hoones tegutseb kaasajal Rõuge Põhikool (endine Viitina Põhikool). Säilinud on ka suur hulk kõrvalhooneid, osa neist küll ümber ehitatud ja osa varemeis (Viitina mõis... 2009).
Viimastel aastatel on üheks kuulsamaks ja meelelahutuslikumaks ettevõtmiseks Viitina järvel olnud kalapüük unustusse vajunud püügiriista kuuritsaga.

• Urvaste Püha Urbanuse kirik asub Urvaste vallas Kirikukülas ja on ainus basiilika Eesti maakirikute seas. (Urvaste kirik … 2009) Pikihoone on 3-lööviline, kesklöövi valgustavad valgmiku paarisaknad, mis väärivad ka arhitektuurilist tähelepanu. (Urvaste Püha Urbanuse kirik… 2009) Kirik pärineb juba 13.sajandi lõpust, kuid hilisemate rüüstamiste ja tulekahjude tõttu on seda ikka ja jälle üles ja ümber ehitatud. Samas on hoone põhiplaan säilinud. (Rohtmets, 2004: 280). Urvaste kirikuaias on mälestusmärk kohaliku kooli 300. aasta juubeliks.
  
• Vastseliina piiskopilinnus on pärit 14. sajandist ning see on rajatud Tartu piiskopi ja Liivimaa ordumeistri poolt, mis tänu ümberrhitustele ja laiendustele kujunes võimsamaks piirilinnuseks. Linnuse omanikeks on olnud paljud eri rahvustest isandad (Vastseliina... 2009). Hetkel on linnusest säilinud ainult põhja-, kagu- ja kirdetorn ning eeslinnuse lõunamüür, kuna Põhjasõjas (1702) hävitati linnus venelaste poolt. Kuid keskajal oli Vastseliina linnus tänu imet tegevale ristile katoliku maailmas tuntud palverännakute sihtkohana (Piiskopilinnus... 2009).
  

Vastseliina piiskopilinnuse jalamil, endise tähtsa Riia- Pihkva kaubatee ääres asub Piiri kõrts. 1695 . aastal märgiti kõrts koos hobupostijaamaga teedeatlasesse. Kõrts taastati 90 ndate algul, kuid hoone on tervikuna