Võrumaa (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Lõuna-Eesti vaatamisväärsused

Seal elab legendi järgi kaunis linalakkjuustega neiu, kes koob kuldtelgedel kangast. Kaugel pole ka Suur Taevaskoda ­ kaunis looduslik kõlakoda, mille moodustavad 24 m kõrgune liivakivisein ja allpool laiuv avar muruplats. Suur kivi jõevoogudes on Salakuulajakivi. Tagasiteel viib kitsas rada üle Väikese Taevaskoja liivakivikalju, mis on tuntud 1969. aastal valminud Eesti ühe menukama filmi "Viimne reliikvia" võtete kohana. Võrumaa Võru linn Kauni Tamula järve kaldal asuv Võru linn on asutatud 21.augustil 1784. a Vene keisrinna Katariina II soovil ja Riia kindralkuberner krahv G. Browne käsul 57 000 rbl. eest omandatud Võrumõisa asemele. Võru vanalinna omapäraks on reeglipärase planeeringuga ning korrapärane, täisnurkselt ristuv tänavavõrk. 5 Arheoloogilised leiud Roosisaarelt, Villakülast ja Kääpalt tõendavad, et

Arvutitund

4

docx

Eestimaa vaatamisväärsused maakondade kaupa

PÕHJA-EESTI TURISMIREGIOON Harju maakond 1. Naissaar ­ militaarobjektid, Kaljuste, Nargen Festival Omari küünis, kitsarööpmeline raudtee. 2. Tuhala nõiakaev ­ Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa ­ Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga ­ 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga ­ Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis ­ Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis ­ Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3. Altja ­kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud. 4. Vergi ­ sadamaküla, sadam tegutseb 16saj lõpust

Geograafia

14

docx

Haanja keskkonnaseisundi analüüs

EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine I HAANJA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigi Veclaitcene ja Ziemeri vallaga. Üle poole valla territooriumist kuulub Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva Haanja Looduspargi koosseisu. Haanja vallas on 92 küla, neist suurimad Haanja, Ruusmäe ja Luutsniku Haanja valla territooriumi pindala on 170 km 2. Haanja valla asustustihedus on väike, 6,7 in/km2. Haanjale on iseloomulikud sumbkülad ja hajatalud, väikesed põllulapid nind heina- ja karjamaad ja künklikust reljeefist ting

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

26

odt

VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS

Suuremad külad on veel Rebasemõisa, Ähijärve, Mähkli ja Jõeperä. Rahvastiku keskmine tihedus rahvuspargis aastaringselt on 1,6 (suvel 2,4) inimest/km2, mis 5 on kuni 20 korrda madalam, kui Eesti keskmine (33 in/km2) ja mitmeid kordi madalam Eesti keskmisest maarahvastiku tihedusest. Ümbruskonna suuremad külad Lüllemäe ja Haabsaare kuuluvad Karula rahvusparki osaliselt. Karula piirkond on ääremaa - Eesti ja Läti piiriala. Valga ja Võrumaa piiriala ja Antsla ning Karula valla piiriala. Kaugusest ja ääremaa staatusest tuleneb side- ja transpordi- kulutuste suurenemine, hariduse raskem kättesaadavus ning võimaluste vähesus. (Karula rahvuspargi külastuskorralduskava aastateks 2011 - 2015) 1.4 Karula rahvuspargi alale jäävad vallad 1.4.1 Mõniste vald Mõniste vald asub Kagu-Eestis. Valla lõunapiir on ühtlasi Eesti-Läti riigipiir. Valla pindala on 174,8 km², millest 57% moodustab mets

Demograafia

46

doc

Eesti kaitsealad (referaat)

EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat  SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark..........................................................................27-3

Keskkonnakaitse

29

pdf

Otepää kuhjekõrgustik

OTEPÄÄ KUHJEKÕRGUSTIK Lühiuurimustöö Koostaja: Tartu SISUKORD 1. Loodusgeograafiline ülevaade 2 1.1 Asend 2 1.2 Reljeef 2 1.3 Kliima 5 1.4 Vetevõrk 6 1.5 Mullastik 6 1.6 Taimestik 7 1.5 Loomastik 8 2. Loodusressursid 10 3. Hinnang piirkonnale 11 3.1 Loodus- ja maastikuväärtused 11 3.2 Turismimagnetid

Eesti loodusgeograafia

10

doc

Eesti Vabariik

on olnud kaitseks sisemisele ja välimisele rahule. Eesti rahvas peab pingutama, et suudaksime kindlustada ja arendada riiki , mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilivuse läbi kogu aegade.  VÕRUMAA . VÕRU Vanim arheoloogiline leid praeguse Võru linna territooriumilt on juhuleiuna leitud naise kolju, mis kuulub keskmisesse kiviaega (u. IV a.t. e. Kr.), seega umbes 6000 aastat vana. Vanim kolju, mis Eestimaalt seni leitud. Võrumaa Muuseumi püsinäitusel on eksponeeritud selle kolju järgi Leedu Teaduste Akadeemias tehtud büst. Võrumaa asustuse hälliks on Võhandu jõe kaldail olnud asulakohad - Kääpa, kus elati 5000 aastat tagasi, Villa, elati 4500 tagasi ja noorimana Tamula asulakoht, mis oli kasutusel III a.t.viimasest veerandist kuni II a.t. I veerandini e. Kr. Siin elati umbes 4250 aastat tagasi 500 aasta jooksul. 1943.a. saadi Tamula

Kultuurilugu

47

pdf

Võru linna juubelipidustused

leida 3 juubeliväljaannet: Raimo Pullati raamat ,,Võru linna ajalugu", ,,Wõru linn 150- aastane" ja koopia Heinrich Eduard Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S". Viimase puhul oli ka autoril kasutada selle üleskirjutise eestikeelne variant, et kontrollida tõlkes tekkinud arusaamatusi. Ajalehti ja palju muid allikaid võimaldas läbi uurida ning üles pildistada hilisemaks lugemiseks Võrumaa Muuseum ja sealne peavarahoidja Artur Ruusmaa. Hiljem kasutas autor Kirjandusmuuseumi Wõru Teataja digiteeritud ajalehti, et täpsustada mõningaid sündmusi. Uurimistöö autor avaldab erilist tänu juhendajale Kaja Kenk'ile, kelleta poleks uurimistöö valmis saanud, tema isale Vaino Kenk'ile ja Võrumaa Muuseumile hulgaliselt abistava materjali pakkumise eest ja Võrumaa Muuseumi personalile erilise vastutulelikkuse ja soojuse eest autori töötamise vastu muuseumis.

Ühiskond

Kommentaarid (1)