Võrumaa (1)

TÜ Pärnu kolledž: Eesti turismigeograafia
Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade
Koostas: Meelika Männik, 2009

VÕRU MAAKOND

Arhitektuurilised vaatamisväärsused

• Rogosi kastellmõis ( Haanja vald) – esimesed kindlad teated mõisa kohta pärinevad 1603 . aastast, mil piirkonnaomanikuks sai Poolast pärit Stanislaw Rogosinsky, kellelt pärineb ka paiga nimi.Tihti on ka arvatud, et Rogosi mõisa kohal paiknes linnus või kindlustatud mõis juba keskajal. Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane planeering – sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit (Rogosi... 2009).
  

Mõisa põhiplaan ja üldilme olid sarnased tänapäevasele. Härrastemaja taga oli pügatud pärnadega terrassidena järve suunas laskuv prantsuse stiilis regulaarpark . Kaugemal, kanali või tiikide ümbruses paiknes looduspark . Parki ümbritses kivist ringmüür. Lõunaküljel asus mõisa puuviljaaed . Siseõu oli tasapindne, praegu tõusev (Rogosi kastellmõis... 2009).
Mõisa väravatornis asub koduloomuuseum, mis on suvisel ajal külastajatele avatud.

• Viitina mõis (Rõuge vallas) – esmakordselt on Viitina mõisat mainitud 16. sajandil. 1896. aastal valminud uus peahoone on kahekorruseline historitsistlik kiviehitis, mille esimene korrus on krohvitud, teine korrus aga puhta vuugiga tellisladu. Kolme akna laiune keskrisaliit on fassaadil kergelt esile ulatuv, seda ilmestab järsukaldeline viil. Põhikorpusele lisaks on vasakul mahukas tiivaosa, mis on kujundatud peahoonega samas stiilis (Viitina mõis... 2009).
  

Mõisasüda paikneb tee ja kauni Viitina järve vahelisel maa-alal. Suures pargis paikneva peahoone tagakülg on suunatud järve poole. Hoones tegutseb kaasajal Rõuge Põhikool (endine Viitina Põhikool). Säilinud on ka suur hulk kõrvalhooneid, osa neist küll ümber ehitatud ja osa varemeis (Viitina mõis... 2009).
Viimastel aastatel on üheks kuulsamaks ja meelelahutuslikumaks ettevõtmiseks Viitina järvel olnud kalapüük unustusse vajunud püügiriista kuuritsaga.

• Urvaste Püha Urbanuse kirik asub Urvaste vallas Kirikukülas ja on ainus basiilika Eesti maakirikute seas. (Urvaste kirik … 2009) Pikihoone on 3-lööviline, kesklöövi valgustavad valgmiku paarisaknad, mis väärivad ka arhitektuurilist tähelepanu. (Urvaste Püha Urbanuse kirik… 2009) Kirik pärineb juba 13.sajandi lõpust, kuid hilisemate rüüstamiste ja tulekahjude tõttu on seda ikka ja jälle üles ja ümber ehitatud. Samas on hoone põhiplaan säilinud. (Rohtmets, 2004: 280). Urvaste kirikuaias on mälestusmärk kohaliku kooli 300. aasta juubeliks.
  
• Vastseliina piiskopilinnus on pärit 14. sajandist ning see on rajatud Tartu piiskopi ja Liivimaa ordumeistri poolt, mis tänu ümberrhitustele ja laiendustele kujunes võimsamaks piirilinnuseks. Linnuse omanikeks on olnud paljud eri rahvustest isandad (Vastseliina... 2009). Hetkel on linnusest säilinud ainult põhja-, kagu- ja kirdetorn ning eeslinnuse lõunamüür, kuna Põhjasõjas (1702) hävitati linnus venelaste poolt. Kuid keskajal oli Vastseliina linnus tänu imet tegevale ristile katoliku maailmas tuntud palverännakute sihtkohana (Piiskopilinnus... 2009).
  

Vastseliina piiskopilinnuse jalamil, endise tähtsa Riia- Pihkva kaubatee ääres asub Piiri kõrts. 1695 . aastal märgiti kõrts koos hobupostijaamaga teedeatlasesse. Kõrts taastati 90 ndate algul, kuid hoone on tervikuna korda tegemata. Hetkel töötab Piiri kõrts toitlustuskohana (Piiri kõrts... 2009).

• Väimela mõisa kohta varasemad teated pärinevad 1590. aastast. Von Richterite ajal 19. sajandi algul välja ehitatud sümmeetriline varaklassitsistlik mõisakompleks on ümbruskonna üks kaunimaid. Mõisa peahoone põles maha Vabadussõjas 1919. aastal. Hiljem hoone taastati, kuigi algse ühekorruselise asemel kahekorruselisena. Aastakümneid on seal tegutsenud mitmesugused õppeasutused. Kaasajal kasutab mõisakompleksi Võrumaa Kutsehariduskeskus (Väimela mõis... 2009).
  

Mõisa juurde kuulub suur park ja kaks kaunist järve – Alajärv ja Mäejärv. Alajärve lähistel on mõisnike matusekabeli jäänused. Rahvasuu räägib ka legendi Väimela mõisa nutikast toapoisist, kes olevat kaardimängus tagasi võitnud mõisa, mille mänguhaige parun ühele teisele härrale kaotas. Tänutäheks sai ta prii ülalpidamise ja matusekoha kabelis. Säilinud on ka kümmekond kõrvalhoonet, mille seas on viinavabrik, ait ja meierei (Rohtmets, 2004: 285).

Kultuuripärand

• Rõuge vallas Sännas endise Kaugu koolimaja seinal on mälestusplaat luuletaja Artur Andsonile (1889 – 1977), kelle lapsepõlv möödus tädi juures võrokeelses keskkonnas, mis mõjutas tema loomingut. Valdav osa tema luulest on võrokeelne ja tihtipeale on ka värssides juttu Võrumaast. Nii on ka mälestustahvlil ka tema luuleread : „Säält klassitarõst kõlap mulle viil üts tsõõrimängu viis...“ Kuid Kaugu koolimaja seinal seisab mälestustahvel ka teisele kirjanikule, Juhan Jaigile (1899 – 1948). Kõige tuntumad on vast tema kirjutatud seikluslikud noorsoojutustused, nagu näiteks Pombi-lood (Rohtmets, 2004: 282).
  
• Obinitsas Meremäe vallas asub 3 meetri pikkune 9 tonni kaaluv graniidist valmistatud Seto Lauluimä mälestusmärk, mis püstitati 1986. aastal IV Setu Leelopäevadel. See mälestusmärk on kõigile sealsetele kuulsatele lauluemadele, eeskätt Hilane Taarka ( 1856 – 1933), Miko Ode (1864 – 1924), Irö Martina (1866 - 1947) . Lisaks on lauluema kuju ümber mitmeid mälestusmärke armastatud leelotajatele (Seto Lauluema monument ... 2009).
  

Hilana Taarkast tehti ka 2008. aastal film , mis põhineb Kauksi Ülle kirjutatud näidendil „Taarka“, mida võis näha Obinitsas seto seltsimaja õuel aastatel 2005 ja 2006.

• Tobrova Lihavõtte e. Ülestõusmispühade tšässon on Tobrova küla peamiseks vaatamisväärsuseks. Tobrova külas on piirkonnas ainukene terviklikult säilinud tüüpiline seto talu - Luikjärve talu. Talu mõned hooned on ehitatud ajal, mil Setomaal saagi ei kasutatud, s.o. u. 150 aastat tagasi ja kõik vajalikud tööd tehti kirvega. Tüüpilise seto talu põhiliseks tunnuseks on hoonete, kõrge värava ja vahetaradega suletud hoov, mis tekitab nn. kindlustalu (Tobrova tšasson... 2009).
  

Aktiivsed muuseumid

• Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum - Memoriaalkompleks koosneb kuuest hoonest ja avarast õuest. Väljapanek on neist viies: elumajas , kõrvalhoones, aidas ja tallis. Elumaja on sisustatud Fr. Kreutzwaldi, tema perekonna ja ajastu esemetega. Kõrvalhoone ja aida kirjanduslik osa avab Kreutzwaldi loomingu raamatute, fotode ja kunstiteoste kaudu. Eriline tähelepanu on pööratud eesti rahvuseeposele "Kalevipoeg". Tutvuda saab eepose erinevate väljaannete ja tõlgetega. Õuel asuvas tallis võib näha ajastule iseloomulikke sõiduvahendeid ja suveaidas muinasjuttudest tuttavaid etnograafilisi esemeid (vokid, kangaspuud, kirstud , käsitööd) (Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum... 2009).
  
• Mõniste muuseum (vanim vabaõhumuuseum Eestis) - ainulaadne 19.saj lõpu ja 20.saj alguse maaelu tutvustav etnograafia- ja vabaõhumuuseum. Näha saab huvitavaid 19.saj taluehitisi, külaseppade tööriistu ja palju muud. Muuseumis on võimalus töötada vanaaegsete esemetega - puurida, saagida, kedrata, pesu vaalida, köit valmistada ning õppida, kuidas puud-põõsad aitasid vanasti valu ja viha vastu. Toimuvad talutööde õppepäevad: piima-, puutöö-, leiva-, oina-, lina-ja hobusepäev (Mõniste muuseum ... 2009).
  
• Võrumaa muuseum - Püsiekspositsioon annab ülevaate Võrumaa ajaloost, kiviajast tänapäevani. Huvitavalt on kujundatud etnograafiliste esemete väljapanek, orelimeistrite Kriisade nurk, rätsepa ja kingsepa töökoda, setu tare ja metsavenna punker. Muuseumi näitustesaalis korraldatakse sisukaid fondi-, kunsti- ja käsitöönäitusi (Võrumaa muuseum... 2009).
  

Looduskaunid kohad ja vaatamisväärsused

• Haanja looduspark (pindala 17 000 ha) - on loodud selleks, et tagada Haanja kõrgustikule iseloomulike maastike ja looduskoosluste ning samuti ajalooliselt väljakujunenud elulaadi säilimine, taastumine ja arenemise (Haanja looduspark... 2009).
  

Haanja looduspark asub Võrumaa südames Haanja kõrgustikul Eesti kõrgeimas piirkonnas. Looduspargi põhiosa paikneb rohkem kui 200 meetri kõrgusel merepinnast. Siit leiame Baltimaade kõrgeima tipu Suure Munamäe, mille tornist avaneb imeline vaade. Loodushuvilisi paelub Vällamäe ürgmets – 120-aastane kuusik järsunõlvalisel ja suhtelise kõrguse poolest Eesti kõrgeimal mäel. Siin asub ka Rõuge ürgorg, mis hõlmab Ööbikuoru ja Rõuge järvede aheliku Eesti sügavaima järve, Rõuge Suurjärvega. Teine kuulus org, Kütiorg, algab Haanja kõrgustiku põhjanõlvalt ja suubub Võru-Petseri ürgorgu. Järskude veerude ja rohkete uhtorgude ehk tsoridega kitsa oru pikkus on 4,7 km ja sügavus kuni 60 meetrit. Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid (Haanjapark… 2009).

• Karula rahvuspark (10 318 ha) - asutati 1979. a maastikukaitsealana ning reorganiseeriti rahvuspargiks 1993. aastal ning jääb Valga ja Võru maakonda . Rahvuspark on mõeldud Lõuna-Eesti iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastike kaitseks ning haja-asustusala säilitamiseks ( Rahvuspargid ... 2009).
  

Karula kõrgustik kujutab 5-8 km laiust kirde-edela suunalist küngaste vööndit, mis on tekkinud jääliustiku servaalal . Jääpankade sulamisnõod on näha Koobassaare ümbruses ja Ähijärve põhjakaldal. Ähijärvest edelas on metsas künniste, kinkude ja seljakutega oosmõhnastik. Karula kõrgustiku kõrgeim tipp on Rebasejärve Tornimägi - 137,8 m. Karula rahvusparki jääb Kaika kuplistik pisikeste ümarate tihedalt paiknevate (kuni 26 tk/km2) pinnavormidega (Karula rahvuspark... 2009).
Järvi on Karula kõrgustikul 60, neist 33 paiknevad rahvuspargis (suurim Ähijärv, sügavaim Savijärv). Haruldaste taimede ja elustiku poolest paistavad silma Kaika Kogrejärv (apteegikaani (Hirudo medicinalis) elukoht), madal ja suur Koobassaare järv, Karula Rebasejärv, Ähijärv ja Ubajärv (Karula rahvuspark... 2009).

• Tamme – Lauri tamm – kasvab lagedal põllul Urvaste koolimaja taga ja on 680 aastat vana. Puu kõrgus ja võra laius on 17 meetrit, ümbermõõt rinna kõrguselt 8 meetrit. Tüvesse tekkinud õõnsusest avastati 1970. aastail metsavendade mahajäetud paopaik – seega on vana tamm osalenud ka oma rahva elus ja võitluses. Lisaks kaunistab tamm meie 10- kroonise rahatähe tagakülge (Ümber Eesti, 2005: 365).
  
• Paganamaa maastikukaitseala (1107 ha) – Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järvede aheliku ja Piiriojaga, geoloogiliselt huvitav ja legendidega seotud vaheldusrikka mõhnastikureljeefi ning sulglohkudega süda-Paganamaa, ilmekad uhtorud ja hästisäilinud kaunite vaadetega pärandkultuurmaastik Tseamäe ja Kerekutsi ümbruses (Paganamaa... 2009).
  

Paganamaal paiknevast vaatetornist avaneb vaade järvede ahelikule ja ümbritsevale maastikule. 2000. aastal on kaitsealale rajatud ka jalgrattarajad.

Majutus -, toitlustus - või muud turismiettevõtted

Majutus:

• Piusa ürgoru puhkekompleks (Meremäe vald) – Pakub puhkemaja (9 voodikohta), võimalust ööbida renoveeritud aidas (6 voodikohta). Jõekaldale vanasse sepikotta on ehitatud saun , kus on ka kaminaruum. Lisaks on veel ehtne suitsusaun .Vanasse veskihoones asuvad seminari - ja peoruumid. Seminariruum mahutab 30-60 inimest (sõltuvalt toolide paigutusest), peoruumis saab pidutseda kuni 60 inimest. Õues on võimaliks tegeleda erinevate sportliketegevustega, suvel om võimalus püüda vikerforelli. Puhkemaja lähedalt viib mööda 15 km pikkune Piusa Ürgoru matkarada (Piusa Ürgoru puhkekompleks... 2009).
  

Toitlustus:

• Kõtu Kosutuse Nulk (Meremäe vald) – Ehedad seto söögid ja traditsioonidest inspireeritud setopärased suupisted ning toidud, seto leelo , majutus setopärases külalistemajas või lihtsas puhkemajas . Piirkonna suurim suitsusaun, lisaks soome saun, kohalik käsitöö ja muud aktiivsed vaba aja tegevused (Kõtu Kosutuse Nulk... 2009).
  

Aktiivne tegevus:

• Metsavenna talu ( Vastse - Roosa küla) – peamiseks teenuseks on metsavenna retked, kus kolme tunni jooksul tehakse piltlikult selgeks metsavendlusega seonduv - saab metsavendi peidikust otsida, viibida punkris, maitsta metsakohinat ning koos peremehega metsavennalaule kaasa laulda (Metsavenna talu... 2009).
  

Piirkonnas tuntud või omanäolised sündmused

• Võrumaale on omased laadad, neist tuntumaks võib pidada Hauka laata koos romuralliga.
  
• Seto kuningriigi päevad on iga-aastane setode kokkutulemise päev.
  

Viidatud allikad:

• Dr.Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum­ [ http://www.hot.ee/muuseumvoru/ ] 02.12.2009
  
• Haanja Looduspark [ http://www.haanjapark.ee/ ]. 05.12.2009
  
• Haanja looduspark; Karula rahvuspark; Mõniste muuseum; Võrumaa muuseum. VisitVoru koduleht [ http://www.visitvoru.ee/ ]. 05.12.2009
  
• Karula rahvuspark. Rahvuspargid [ http://www.envir.ee/loodus/8page.html ]. 05.12.2009
  
• Kõtu Kosutuse Nulk [ http://www.setotalu.ee/ ]. 27.12.2009
  
• Metsavenna talu [ http://metsavennatalu.ee/index.php ]. 27.12.2009
  
• Paganamaa. Paganamaa koduleht [ http://www.paganamaa.ee/lood.html ]. 05.12.2009
  
• Piiri kõrts; Vastseliina Piiskopilinnus; Urvaste kirik. Eesti Maaturimis koduleht [ http://www.maaturism.ee/ee/vorumaa/ ] 30.11.2009
  
• Piusa Ürgoru puhkekompleks [ http://www.puhkemaja.ee/ ]. 27.12.2009
  
• Rogosi kastellmõis; Urvaste Püha Urbanuse kirik. VisitVoru koduleht [ http://www.visitvoru.ee/ ]. 30.11.2009
  
• Rogosi mõis [ http://www.rogosi.ee/default.asp/mid=6// ]. 30.11.2009
  
• Rohtmets, I. Kultuurilooline Eestimaa. Tallinn: Kirjastus Varrak , 2004. lk 278 - 296.
  
• Seto Lauluema monument; Tobrova tšasson. VisitVoru koduleht [ http://www.visitvoru.ee/ ]. 02.12.2009
  
• Tammer, E. Ümber Eesti. s.l., Tammerraamat, 2005. lk 347 – 370.
  
• Vastseliina piiskopilinnus. Puhka Eestis koduleht
  

[ http://www.puhkaeestis.ee/et/vastseliina-piiskopilinnuse-muuseu m].
30.11.2009

• Viitina mõis; Väimela mõis. Portaal Eesti mõisad [ http://www.mois.ee/ ]. 30.11.2009
  

6