kui ka värvuse poolest. Muhu kirjades on taimed võrdlemisi loomulikud ja looduslähedased. 20.saj teisel aastakümnel tikiti nn. roositud vaipu, mille kirjades olid suureõieliste lillede, lehtede, okste ja viljade kimbud. Muhu lillkirjad tikiti puuvillasele ja villasele riidele peamiselt villase lõngaga, põhiliselt mähk-, madal- ja varspistes. Enamasti tikiti lilleõied looduspärastes värvitoonides. (Kivilo, lk 9) 19. sajandi lõpul kujunes Läänemaal välja omanäoline lilltikand, mis sai alguse Lihulast ja selle ümbruskonna küladest. Tekkidele tikiti rikkalikke ja värvikirevaid mustreid aia- ja põllulilledega. Uhked lilltikandiga tekid saanidel, oli tol ajal kirikusse sõit nagu kohalik moedemonstratsioon. Tekke tikiti veimevakka, kingituseks täisealiseks saamise puhul, pulmadeks ja ehteks talusse. Tekke hoiti, need pandi voodi peale vaid pidupäevadel – jõulude ja nelipühi ajal, jaanipäeval. Tikitud saanitekk oli kirikusse sõitjail põlvede peal. (Mandel,
Tikkimine ja tikandid TKHK 2016 RT16: Kaisa-Mai, Kristiina, Mart Tikandite ajalugu https://en.wikipedia.org/wiki/Embroidery -info siin aga ma ei jaksa tõlkida 1.Masintikandid 2. Helmestikandid Miniatuursetest lillekestest massiivsete ja luksuslike töödeni 3. Eesti rahvuslik tikandid Rahvuslikud ornamendid, Muhu tikand, lilltikand, kaheksakand jne Eesti rahvuslik tikand ▪ Andmeid leidub juba 17. sajandist ▪ Kasutati rahvarõivaste kaunistamiseks aga tikiti ka vaipasid ▪ Vanem ornament on geomeetriline ▪ Taimornament on uuem ▪ Algsed põhivärvid: valge, must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane Rahvuslikud ornamendid - arhailine tikand Elupuu, sõõr, rõngasrist, kodarratas, kaheksaharuline täht, rist, kolmik- ja viisikoks, elupuuõis, kaksikrist ja roos Muhu tikand e.
VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Liina Pällin Rahvuslik tekstiil II AÜB LILLTIKANDIST EESTI RAHVAKUNSTIS Juhendaja: Christi Kütt Viljandi 2016 ,,Kas võib olla midagi kaunimat käsitööst, nillesse on iga sõrmeliigutusega põimitud killuke päikest ja südamesoojut...?" (Liivia Kivilo, ,,Lilltikand," 1992) Eesti rahvakunstis on tähtis osa mitmesugustes tehnikates valmistatud tekstiilesemetel. Rahvakunsti omapära tuleb kõige selgemalt esile rahvarõivastes, mida on kaunistatud rohke tikandiga. Peale rahvarõivaste on kõige arvukamalt tikitud vaipu. Eesti rahvusliku tikandi ornament on omapärane ja selle ilu võib ka tänapäevase tikandi kujundamisel ammendamatult kasutada. Andmeid rahvarõivaste kaunistamisest tikandiga leidub 17-18.sajandist. 18
asendus algul geomeetriliste-taimeliste segakirjadega, seejärel naturalistliku lillkirjaga. Nii säilis või isegi suurenes paiguti regionaalne omapära, samal ajal kui üldine tendents oli paikkondlike erinevuste kadumine ja rõivastuse ühtlustumine. - Missuguseid tikandeid näeme Muhu rahvarõivastel / Missuguseid pisteid on kasutatud Muhu lilltikandis ? Hääbepistes, linnusilmapistetes, üksikpistetes, sõlmpisteis, tikitud lilltikandit ( Muhu tikand ). - Kus leiab kasutamist lilltikand, millal hakati teda kasutama rõivaesemetel ? Lilltikandit kasutatakse näiteks kottidel, rõivastel, pättidel, tekkidel ja muudel kõikvõimalikel riideesemetel. Lilltikandit hakati kasutama 19-20 sajandil. - Mustrikandmise võimalused riidele 1) mustri joonistamine otse kangale 2) mustri kopeerimine 3) valguslaual kopeerimine 4) augustatud kile kasutamine 5) sablooni kasutamine - Allikad www.neti.ee , www.google.ee , et.wikipedia.org
läbipugemine legendi kohaselt head õnne toob. Seega soovitage turistil kuju üles otsida! Kui saarlastega juttu teete, siis on hea teada, et Leiger on saarlaste müütilise kangelase Suure-Tõllu vend. 33. Saarlased saarlastel on oma müütiline kangelane Suur-Tõll. Turist saab tema kujuga kohtuda Kuressaares. Suur-Tõll on jässakas mees, kellel abikaasaks tubli naine Piret. 34. Muhulased pätid, lilltikand ja värvikirevaimad rahvariided Eestis. Pätid on muhu naise traditsioonilised jalanõud ehk musta värvi riidest sussid, mis on kaunistatud lilltikandiga. Muhu lilltikand on loodusest inspireeritud tikandites leidub maasikaid, marju, rukkililli, viljapäid, moone jne. Lilltikandit võib leida kõikjalt. Koguva külas asuvas Muhu muuseumis saab näha muhulaste värvikirevaid rahvariideid ja käsitööd. Muuseumipere räägib soovijatele kohalikest kommetest
annaabi.ee 
