VAATAMISVÄÄRSUSED EESTIS (0)

Tallinna Majanduskool
VAATAMISVÄÄRSUSED EESTIS
Õpilane:
Juhendaja : Piret Valgma -Kirme
Tallinn 2012
Sisukord
Sissejuhatus, töö kirjeldus ..................................................................................................... 3
Anton- Hansen Tammsaare muuseum Vargamäel ................................................................. 4
Rakvere linnus ........................................................................................................................ 5-6
Vormsi ja Vormsi Talumuuseum ............................................................................................ 7
Seoseid Eesti ja Rootsi vahel .................................................................................................. 8
Kasutatud kirjanuds ............................................................................................................... 9
Lisa ......................................................................................................................................... 10
Sissejuhatus
Eesti vaatamisväärsustes valisin välja kolm kohta, mida soovin nädata rootsi rahvusest sõbrale. Nendeks on A.H Tammsaare muuseum Vargamäel, Rakvere linnus ning Vormsi ja Vormsi Talumuuseum. Valisin just need kohad välja, sest minu arvates on Eestis palju, mida näidata ja vaadata. Eesti külalisel veab, kui on keegi, kes viib teda väljaspool Tallinnat, sest Eestis on nii palju muud peale Tallinna ka. Kahjuks enamus turistid näevad ainult seda koort, mis meil pakkuda on. Mis iseenesest pole halb, kuid meil on palju enamat pakkuda. Eesti on muutunud ka üheks tõsiselt võetavaks Euroopa riigiks. Kadunud on suures osas see nõukogude ja vene hõng. Me ei peaks tundma häbi eneste eest.
A.H Tammsaare muuseum Vargamäel
Lühidalt ka A.H Tammsaare eluloost.
Anton Hansen Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878 aastal Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Albu vallas Järvamaal Hansenite pere neljanda lapsena.
1886 aasta sügisel viis isa Antoni õppima Sääsküla vallakooli, aastal 1888 aga Prümli vallakooli.
Aastatel 1892-1894 ning 1896- 1897 õppis Anton Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 1898 -1903 jätkas Anton haridusteed Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Aastatel 1907-1911 õppis ta Tartu Ülikoolis (diplom jäi saamata tiisikusse haigestumise tõttu).
Aastatel 1912-1913 parandas A. H. Tammsaare oma tervist Kaukaasias Punasel Lagedal.
Aastatel 1914-1919 elas A. H. Tammsaare oma kõige vanema venna Jüri juures Koitjärvel.
13. märtsil 1920. aastal abiellus Anton Hansen Käthe- Amalie Veltmanniga. Anton kolis elama Tallinna.
Kirjaniku peres kasvas kaks last: tütar Riita (17.02.1921 – 2004) ja poeg Eerik (17.11.1928 – 1980)
Muuseumi kohta
30. jaanuaril 1878 sündis Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Peeter ja Ann Hanseni peres neljanda lapsena poeg Anton, tulevane kirjanik. Selle taluga olid tihedalt seotud Anton Hanseni esimesed paarkümmend eluaastat . Oma loomingus on Tammsaare jäädvustanud kodukandi inimesed, paigad ja kauni, kuid eluks karmi looduse. Pärast romaani "Tõde ja õigus" I osa ilmumist 1926. aastal käis Tammsaare-maile palju uudistajaid. Ametlikult avati muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumaja II korrusel 30. jaanuaril 1958. aastal.29. jaanuaril 1978. aaastal, Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustuste ajal avati taastatud hoonetekompleks. Uuesti olid ehitatud rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned , piiriaiad ning Tammsaare talu ümbritsevatesse rabadesse rajatud matkarajad.
4. detsembril 2002 moodustati Sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel.
Hinnakiri  (kehtivad alates 1.01.2012)
Pilet
2.00 €
Pilet soodus (õpilane, üliõpilane, pensionär)
1.50 €
Pilet perele
5.00 €
 
 
Ekskursioon giidiga (u. 1,5 h)
Grupp 10 € (Grupi iga järgmine giid 5 €)
Laudahoone kasutus (1h)
15 € tund
Kiigeplatsi kasutus (1h) /
koos elektri tarbimisega
5 € tund
7 € tund
Meeskonnatöö koolitus seiklusrajal (4 -6 h)
1 € tund - 1 osaleja
Lühikesed  programmid (0,5h) 
0.65 €  osaleja
Pikemad  programmid (1-3h) 
1 € tund - 1 osaleja
Rakvere linnus
Rakvere linnus on aegade jooksul kuulunud nii Taani kuningatele, Liivi ordu rüütelmunkadele  kui ka Rootsi  ja Poola riigile.
Kõige kauem kestis Rakveres orduaeg, mille ajal linnus oli oluline osa orduriigi idapiiri kaitsesüsteemis.
Rakvere foogtideks sattusid tavaliselt tublid ja tragid noored rüütlid, kellele linnus oli heaks hüppelauaks ordu juhtivate käsknike hulka.
Muinasaja lõpul asus Rakvere linnuse praegusel asukohal eestlaste linnus, mida kutsuti Tarvanpääks.
1226. aastal peetud Virumaa reisil peatus seal ka Rooma paavsti legaatModena Wilhelm, kelle eesistumisel sõlmiti rahu taanlaste ja sakslaste vahel ning jagati eestlastelt vallutatud maid.

Rakvere linnuse häving

Aastail 1600-1629 toimus Poola-Rootsi sõda, mille käigus poolakad 1605. aastal linnuse osaliselt õhku lasid, hiljem tegid seda veel ka rootslased ning sellest ajast seisab linnus varemeis.
1635. aastal kustutasid rootslased Rakvere linnuse kindluste nimekirjast.

Linnuses pakutakse erinevaid programme

Pakume programme suurtele ja väikestele linnusesõpradele. Programmid sisaldavad erinevaid aktiivseid ühistegevusi ja töötubasid. Saab tutvuda näituste ja väljapanekutega. Võimalus tellida keskaegsete retsepdide järgi valmistaud toite Schenkenbergi kõrtsist.
Muuseumitunnid ehk haridusprogrammid on mõeldud nii lastele, noortele kui täiskasvanuile
Mitmekesistes muuseumikeskkondades saab erinevate aktiivõppe meetodite abil õppeaineid lõimida ja seeläbi õppimist elamuslikuks muuta. Loovad ülesanded, rühma- ja käelised tegevused arendavad erinevaid oskusi ja kinnistavad õpitut. Täiskasvanuile ja eakaile pakub muuseum äratundmisrõõmu, võimalusi oma teadamiste ja kogemuste uudseks mõtestamiseks tänapäevas.
Kõike, mis näha, peab saama ka katsuda , kõike mida katsuda saab, peab saama millekski kasutada...
Seda õpetavadki külastajatele meie meistrid, sepp , puusepp, potsepp, relvameister, alkeemik ja nukumeister, erinevates töötubades, mis tegutsevad linnuse eeshoovis ja konvendihoone väravakäigus.
Pakume võimalust tellida lisana programmile juurde tegevusi 
Hind kehtib ainult siis, kui see ei ole juba lisatud Teie poolt tellitavasse programmi.

• Rituaalne tervitusnaps koos kellalöömisega ( 4cl Liivimaa Palsam, hind: 2,50 €)
  
• Kirjutamine hanesule ja tindiga: 1,50 € inimene (ettetellimisel gruppidele 1€ inimene)
  
• Mesilasvahast küünla valmistamine: 1,50 € inimene (ettetellimisel gruppidele 1€ inimene)
  
• Vaskmündi vermimine : 1,50€ inimene (ettetellimisel gruppidele 1€ inimene)
  
• Naela tagumine : 3,50€ inimene
  
• Vibulaskmine : 1,50€ inimene (ettetellimisel gruppidele 1,00€ inimene)
  
• Savist kulla valmistamine: 1,50€ (ettetellimisel gruppidele 1,00€ inimene)
  
• Mõõgavõitlus kapsapeaga (ettetellimisel gruppidele 1,00€ inimene)
  
• Lõbumaja ja habemeajaja külastus 1,50€ inimene (ettetellimisel gruppidele 1,00€ inimene)
  
• Musta püssirohu valmistamine 1,50€ inimene (ettetellimisel gruppidele 1,00€ inimene)
  
• Savi voolimine   3,00€ inimene (ettetellimisel)
  
• Martsipani valmistamine  3,00€ inimene (ettetellimisel)
  
• Ratsutamine 1,50€ inimene
  
• Veinikeldris veini degusteerimine  2,00€ inimene
  
• Aardejaht (ainult ettetellimisel gruppidele, 1,00€ inimene)
  
• Kahuripauk (signaakahur)  30,00€
  
• Kahuripauk (Ööbik)  45,00€
  
• Kahuripauk koos kahurimeeskonna showga 95,00€
  
• Musketilask  6,00€
  

Grupijuht ja bussijuht pääsevad linnusesse tasuta.
Pildistamine ja filmimine on lubatud.
Linnuses toimub alati midagi põnevat
Suvehooajal 1.juuni - 30 september kehtib kindel päevakava. Platsil toimub iga tunni tagant minietendus või auhinnamäng. Juunis, juulis, augustis ja septembris toimuvad traditsioonilised suursündmused linnarahvale. Linnuses on võimalik aastaringselt tellida programmi, toitlustust ja ruume tähtpäevadeks. Detsembris ootab külalisi Rakvere Linnuse Jõulumaa. Väravad avab Võluloss ja lossis hakkavad toimetama võlurid ja päkapikud. Fimadele pakume võimalust pidada oma jõulupidu väärikas vanas lossis. Keskaegne pidusöök lõbusate mängudega. Jaanuari esimesel poolel ootame kõiki osa saama uusaastapidustustest.
Vormsi ja Vormsi Talumuuseum
Esmakordselt on Vormsit ürikutes  mainitud aastal 1391. Vormsi saare esimesteks elanikeks peetakse rootslasi. Täpset rannarootslaste Vormsile saabumise aastat pole teada saadud, kuid juttude kohaselt liikus rootslasi Eesti rannavetes juba 13. sajandi keskel. 1220 korraldati rootslaste poolt Läänemaale ja Vormsile misjoni- ja vallutusretki, millest võis saada algus Rootsi asulate tekkimisele nendes paigus . Rootslased võtsid Vormsi 1220. aastal oma valdusse.
Vormsi esimesed elanikud olid 1944. aastani Rootsi kalurite ja põlluharijate järeltulijad, kellest enamus oli pärit Soomest. Rootslaste peamiseks asualaks oli Noarootsi ja Vormsi kihelkond . Elati vabade talupoegadena rootsi õiguse järgi, mis tähendas neile väiksemaid makse, soodsamat maad ja suuremat vabadust. 1938 elas Vormsi saarel umbes 2600 inimest, nendest enamus olid rootslased.
1943. aasta tõi Vormsi elanikele suuri muudatusi. Vormsist lahkus peaaegu kogu elanikkond. Osa liikusid Soome kaudu ja mõned sõitsid otse üle Läänemere Rootsi. Inimesi aitas sakslaste heakskiidul transportida Svealandi lahingulaev Odin. See jättis vormsilastele suured jäljed, sest selja taha pidi jätma saare, kus esivanemad on maad harinud juba 700 aastat. Sõja lõpuks oli Vormsi saar peaaegu inimtühi – saarel hulkusid koduloomad .
Vormsi Talumuuseum
Vormsi Talumuuseumis on taastatud rannarootsi talu ja sellega kaasnev. Seda on tehtud nii fotode ja kirjalike allikate abil kui ka loomulikult Vormsil sündinud ja sõja ajal Rootsi põgenenud rannarootslaste mälestuste põhjal. Muuhulgas võib siit leida maitsekalt renoveeritud rookatustega hooneid, fotonäitusi ja suurt hulka tarbeesemeid. Lisaks toimib ka traditsiooniline suitsusaun , mis on uuesti üles ehitatud.
Rannarootsi alad säilitasid oma eripära läbi pikkade sajandite. Kuigi ajad on muutunud ja meie igapäevaelus on muutunud palju, jääb rannarootsi kultuur Vormsi Talumuuseumis endiselt kestma.
Vormsi Talumuuseum (Pearsgården) asub Vormsil väikses Sviby külas, 1 km sadamast Hullo suunas. Me müüme Vormsi käsitööd ja suveniire. Samuti saab meie juures teha väikse kohvipausi.
Eesti ja Rootsi vahelised seosed
Üldiselt leitakse, et Eesti-Rootsi kahepoolsed suhted on läbi aegade olnud head ja tihedad nii poliitika, majanduse, kultuuri kui isiklike kontaktide vallas, neid iseloomustab avatus , üksteisemõistmine, usalduslikkus ja heasoovlikkus. Rootsi endise suursaadiku Eestis, Lars Grundbergi arvates on olemas kolm mõjutegurit, mis mängivad eriti suurt rolli Eesti ja Rootsi suhetes (Päevaleht, Rootsi-lisa, juuni 1992). Nendeks on Eestit ja Rootsit pea 800 aastat ühendanud ajalooline side, rootslaste soov hävitada viimase poolsajandi vaikimine ning Rootsis elavad eestlased.
Üks mõjuteguritest on Eestit ja Rootsit pea 800 aastat ühendanud ajalooline side. Eestis on läänerannikul ja saartel elanud sajandeid suur arv rannarootslasi ja ligi 150 aastat kuulus Eesti Rootsi riigi koosseisu. Ajaloo tähendust tänapäevale ei tohi alahinnata. Rootsi aja mälestusmärke leidub kõikjalt õle Eesti (Piirimäe 1997) ning siiani püsiv suur huvi rootsi keele õppimise vastu on ajaloo mõju kestmise õheks tunnistajaks.
Üks olulisemaid mõjutegureid on Rootsis elav eestlaste grupp, kes on Eesti rootslastele lähemale toonud (Andersson 2004). Erinevalt rannarootslastest, kes elasid Eesti saartel ja läänerannikul mitmeid sajandeid, ei ole Rootsis eksisteerinud pikka ajaloolis-traditsioonilist Eesti vähemust. 20. sajand muutis seda pilti märgatavalt. Kui enne II maailmasõda elas Rootsis vaid mõnisada eestlast, siis 1943-1944. aastal sõja eest põgenenud eestlasi oli sõja järgses Rootsis ligikaudu 20 000. 50 aasta jooksul tehtu on jätnud mitmeid tähelepanuväärseid jälgi Rootsi kultuuriellu ja eestlased on rootslaste seas tuntud ja hinnatud vähemusgrupp. Kõrgajal on Rootsis kokku tegutsenud umbes 400-500 eestlaste organisatsiooni.
Kasutatud kirjanud:
http://tammsaare.albu.ee/
http://www.rakverelinnus.ee/
http://et.wikipedia.org/wiki/Vorms i
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/549/Vaino.pdf.txt?sequence=6
LISA
A.H Tammsaare muuseum Vargamäel
Rakvere linnus
Vormsi
Vormsi Talumuuseum
12