Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vanausulised, setud ja Võrumaa-referaat (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kesknadaleeg2uudised?
Vanausulised-setud ja Võrumaa-referaat #1 Vanausulised-setud ja Võrumaa-referaat #2 Vanausulised-setud ja Võrumaa-referaat #3 Vanausulised-setud ja Võrumaa-referaat #4 Vanausulised-setud ja Võrumaa-referaat #5 Vanausulised-setud ja Võrumaa-referaat #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triin pärkma Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
85
rtf

Eesti kultuurilugu

Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja

Kultuurilugu
thumbnail
21
docx

Kultuurigeograafia konspekt

Taatlaste osakaal on Eestis tõusnud. Miks? Rahvuslik koosseis 1934. Aastal- Linnades oli päris palju sakslasi. 2000. aastal on venelaste osakaal suurenenu, just linnades. Ära on kadunud rannarootslased. Sakslaste asustus Eesti aladel lõppes 1939. aastal(21 000 baltisakslast viid Saksamaale, see kultuur Eestis lõppes). Lõppes ka Rootsi-Eesti kultuur Eestis. Suur hulk Eestlasi küüditati. Ida poolt tuldi aplju sisse. Venelased- ajalooline kokkupuude piirialadel. 17-18 sajandil vanausulised peipsi järve lääneraanikule. Alutaguse-segaasustusega ala (polovernikud-tänaseks eestistunud, kodukeeleks oli Eesti keel )18 saj hakkas venelaste hulk eelkõige kasvama läbi linnade ( sõjaväelased, kaupmehed, ametnikud). 1782 moodustasid venelased umbes 2% eesti ala elanikest. 19 sajandil venelaste osatähtsus eesti linnades kasvas veelgi- tartu ülikool venestamine, vene seltsid. 1897 a. Juba 4,5 % eesti ala elanikest. Iseseisvas eestis elas 90 tuhat venelast

Kultuurigeograafia
thumbnail
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,

Kultuurid ja tavad
thumbnail
78
docx

Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid

• Murded jagunevad: põhja- Eesti ja Lõuna-Eesti murded tekkisid 14.-15. sajand • Murded jagunesid paikkondlikeks murreteks. • Tänapäeval liigitatakse kolme rühma • Põhja-Eesti murde rühm- saarte-, lääne-, kesk - ja ida murre. • Lõuna-Eesti murde rühm- mulgi-, tartu- ja võru murre. • Kirde ranniku murre- ranna murre. • Suurim erinevus tänapäeva kasutatavast on Lõuna-Eesti murretel, Mulgi, tartu, võru ja Setu murrakut võib nimetada eraldi keeleks. • Kokku moodustavad Lõuna-Eesti keele mida peetakse vanimaks Läänemere Soome hõimu keeleks. • Aja möödudes lähenes Lõuna-Eesti keel Põhja-Eesti keelele ehk Tallinna keelele, kuid on säilinud erinevused grammatikas, sõnavaras. • Tänapäeval on Lõuna-Eesti kõige elujõulisem osa Võru keel ehk Võro kiil. • Tal on oma tähestik, kirjakeel ja oma kirjandus ja õpetatakse keeleala koolides aka

Kultuur
thumbnail
8
odt

Setud ja setude kultuur

Setud ja setude kultuur Setod on etniline ja lingvistiline vähemusrühm, kes asustavad Kagu- Eesti ja Loode-Venemaa alasid. Nende piiriala staatus on andnud setodele

Kultuur
thumbnail
6
docx

Kultuurilugu kt küsimused ja vastused

9)Keila-joa mõis 10)Loona mõis 12. Nimeta vanimaid Eesti kirikuid. (vähemalt 5) Tartu Jaani kirik Püha Oleviste kirik Tallinnas Toomkirik Tln s Niguliste kirik Saaremaal Kaarma kirik 13. Iseloomustage võrdlevalt Põhja-ja Lõuna-Eesti rahvarõivaid. Lõuna ­Eesti: Rahvarõivaid iseloomustas mitmete väga vanade rõivavormide visa püsimine Eriti paistis vanapärasustega silma mulgimaa Samas võis täheldada ka mitmeid mõjutusi : Lüuna võrumaa rõivastel oli ühisjooni lätlastega kogu lõuna eestis levis venepäraseid jooni (pun puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades) Põhja eesti Üsna väiksed paikkondlikud erijooned See piirkond uuendustele kõige vastuvõtlikum Rannaalad-soome mõju Peipsipõhjarannikul vene ­ja vadjapäraseid jooni Tln a ümbruses kodunesid ja levisid üle maa mitmed europpa moerõivatsega seotud

Kultuurilugu
thumbnail
40
docx

Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse

majapidamisse saadud. Surm, surnud ja teine ilm Üheks oluliseks valdkonnaks on loodus ja loodusvaimud ning teine valdkond ongi seotud surnutega. Need valdkonnad on teineteisest üsna lahus. Surm tähendab hinge lahkumist kehast ning sellele järgneb kriitiline üleminekuaeg selle hinge eluloos. Hing on kehast väljas, kuid ta on ikka veel maa peal. Pärast surma surnu veel kuuleb ja näeb kõike, mis toimub. Eestis kestab see tavaliselt kolm päeva või kuni matusteni. Setu ja laiemalt õigeusu kultuuriruumis on see aeg pikem, praegusel ajal räägitakse 40 päevast, kuid veel suhteliselt hiljutises minevikus räägiti 6 nädalast. Soomeugri rahvastel on samuti 6 nädalat tähtis aeg. See lõppeb hinge kirikliku ärasaatmisega, surnule korraldatakse eraldi väike jumalateenistus. Matusekombed võib laias laastus jagada kahte rühma: 1) Siirderiitused, mille eesmärgiks on tagada surnu tõrgeteta ning normipärane üleminek teise ilma.

Kultuur
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu



Lisainfo

kes on setud kes on vanausulised ja nende erinevused

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun