Vanausulised, setud ja Võrumaa-referaat (0)

Tartu Kutsehariduskeskus
Turismiosakond
Triin Pärkma
Vanausulised , setud ja Võrumaa
Referaat
Juhendaja : Lili Kängsepp
Tartu 2012
Sisukord
1. Sissejuhatus (Vanausuliste ajalugu ja kultuur Eestis)..........lk 3
2. Vene vanausulised Eestis......................................................lk 4-5
3. Setud......................................................................................lk 5-6
4. Võrumaa................................................................................lk 7
5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................lk 8
Vanausuliste ajalugu ja kultuur eestis
Vanausulised on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust  eraldunud usuline liikumine.Kaugeltki kõik usklikud ja vaimulikud ei pooldanud reforme.Natukene reformidest vanausulised löövad risti ette kahe sõrmega. Ristimise, laulatuse ja pühakoja õnnistamise ajal käiakse vastupäeva, mitte päripäeva.Kahekordse halleluuja asemel öeldakse kolmekordne .Viidi sisse mitmehäälne poolamõjuline koorilaul .Kaotati katoliiklaste ümberristimine.Kommetest, ristimine toimub ristitava kolme üleni vette kastmisega.Ei austata pühakuid,kes on pühakuks tunnistatud pärast 1666 aastast,kuid austatakse mõningaid oma pühakuid (nagu Avvakum Petrovitš), keda omakorda ei tunnista õigeusu kirik .Lastele valitakse nimed kirikukalendrist.Teenistusel tuleb kanda traditsioonilisi rõivaid,naistel pikk seelik ja rätt peas,mis pannakse kinni haaknõelaga mitte sõlmega. Palvetades tehakse rohkelt kummardusi, sealhulgas maani kummardusi, mille ajal käed toetatakse väiksele vaibakesele (podrutšnik). Palvehelmesteks on lestovka, mis koosneb väikestest riiderullikestest helmestest (17 rulli 17 prohvetliku ettekuulutuse auks, 33 on Kristuse eluaastad, 40 tähistavad Kristuse paastumist ja kiusamist kõrbes, 12 rulli kaheteistkümneapostli mälestuseks) ning neljast kolmnurksest labast (sümboliseerivad nelja evangelisti).Rangemates sektides ei tohi mehed habet ajada,suitsetada ega juua kohvi . 1681  ja 1685 aasta kirikukogud andsid õnnistuse nn idainkvisitsioonile ning algas vanausuliste tagakiusamine . Rakendati surmanuhtlust, peksu, küüditamist, vara konfiskeerimist; hukatute arvu on hinnatud mitmele kümnele tuhandele. Pealöök anti vastupanijate keskusteks kujunenud kloostrite pihta, mida mõnel pool oldi sunnitud sõjaväega piirama. Tühjenenud kloostritesse toodi mujalt uued asukad , kes said ka uue vaimulikkonna alustaladeks. Arveteõiendamine kestis Peeter I ajani, mil tagakiusamine vähenes peamiselt seetõttu, et pragmaatiline tsaar nägi vanausulistes eeskätt maksumaksjaid . Vanausuliste seas jätkusid oma kirikukogud pagenduses, vähetähtsatel maadel Venemaa piiri taga. Neile tegi muret puuduv vaimulikkond, kes oli suures osas füüsiliselt likvideeritud. Vanausulistel puudus piiskop, kuid ainult piiskopid said uusi vaimulikke ametisse pühitseda. See probleem põhjustas vanausuliste lahknemise kahte peamisse harru.Preestritega ja preestriteta vanausulised.
Vene vanausulised Eestis
Esimesed vene vanausulised ilmusid  Peipsi   rannikule   Mustvee  ja  Kallaste  kandis 17. sajandi lõpus.  18. sajandi algul tegutses Räpinas mõnda aega vanausuliste  klooster , mis aga hävitati 1722. aastal. Räpina vanausulised kolisid ära Narva lähedale Mustjõe piirkonda. Põhja-Eestis olid vanausuliste kogukonnad koondunud Tallinna ja Peipsi järve äärsetesse asulatesse: Alajõe, Mustjõe ja Uhha piirkonda. Lõuna-Eestis oli vanausuliste kogukonnad, kuhu kuulus ligi 3000 inimest 19 külas Peipsi järve ümbruses:  Laiuse Tähtvere, Võtikvere, Kokora, Alatskivi,  Kavastu , Kastre ja  Ahja  külades. Tartu vanausuliste kogukond asutati  1740 . aastal, 1826 . aastal oli Tartu (sellel ajal Dorpati ) kogukonnas 70 meessoost ja 754 naissoost kogukonnaliiget, 1833. aastal vastavalt 67 ja 90 liiget, 1846. aastal juba 296 liiget. Keiser  Nikolai I ajal aga vanausuliste kogukonna tegevust piirati -keelati uute palvemajade ehitamine ning uute liikmete vastuvõtt kogudustesse, suleti Dorpati palvemaja ja 1835. aastal suleti ka vanausuliste kool lastele, 1836. aastal saadeti sunniviisiliselt kloostrisse kogukonna eesseisja 79-aastane Abram Danilov vene õigeusku vanausku ümberristimise eest. Alles 1863. aastal, keiser Aleksander II valitsemisajal võisid vanausulised (pomoorid) Tartus ehitada palvemaja Põigu tänaval, kuid seegi ilma kellatornita. Vanausu palvekodade ehitus Peipsimaal algas XVIII saj..Vanausu taassünd algas 1995.a. algul. Taastati Eesti Vanausuliste Koguduste Liit. Eestis on registreeritud 11 vanausuliste kogudust – üheksa (9) Peipsimaal (Mustvee, Raja, Kallaste, Kasepää, Kükita, Kolkja, Varnja, Piirisaar), Tallinnas ja Tartus kummaski üks.Eestis praegu elab umbes 15 000 vanausulist. Eesti Vanausuliste Koguduste Liidu esimeheks jäi P. G. Varunin. Nõukogu liikmeteks valiti P. P. Varunin (sekretäri kt), I. Tužov ja Z. Kutkina. Põhikirja viidi sisse väikesed muudatused, mis on kooskõlas Eesti Vabariigi Kirikute ja koguduste seadusega (2004. a).Eestis on kolm vene vanausuliste muuseumi.Vene vanausuliste muuseum Kolkjas on loodud 1999.aatal Peipsiääre vallavanema Nina Baranina initsiatiivil.Muuseumi eksponaate korjati terve küla pealt kokku. Ekspositsioon annab ülevaate Peipsi järve ääres üle 350.aasta elavate vene vanausuliste elulaadist. Muuseumis saab näha raamatuid, kultusesemeid. Muuseumi eri paigad on sisustatud kohalikele vanausulistele omases stiilis. Au kohal nurgas on ikoon lampaadiga. Söögilaual traditsiooniline samovar . Eksponeeritud on mustristikkitud laudlinad ja linikud - kohalike meistrite käsitöö, tarbeesemed , tööriistad. Näha saab ka vanausuliste traditsioonilist rõivastust – pidulikke ja argipäevarõivaid, ristimis - ja matuserõivastust. Eraldi vitriinil on välja pandud vanad fotod.Mustvee Vanausuliste Koduloomuuseum.Paljud Mustvee Vanausuliste Koduloomuuseumi eksponaadid on seotud vanausuliste ajalooga ja räägivad ka huvitavast ja imeväärsest kandist - Peipsiäärest, kui paigast , mis on rikas rahvajuttude ja legendidega, mis on seotud eesti eepose kangelasega - Kalevipojaga . Muuseumis on püsiv näitus (maalid, joonistused, fotod, puulõiketööd, tikandid ja Muusika - ja Kunstikooli õpilaste kunstitööd).
Varnja elava ajaloo muuseum on avatud 2002.a Varnja Perekonna Seltsi juhatuse otsusega ja 2005.a on samas majas avatud ka Varnja kalameeste muuseum.Muuseumi ekspositsioon annab ülevaate vanausuliste elulaadist XIX sajandi lõppust - XX sajandi alguseni. Seintel ripuvad vanausuliste tikanditega rahvariided , perekonnapildid. On sisustatud tüüpiline vanausuliste elutuba voodite, laua, kummuti ja peegliga.Toas on tikanditega linikuid, tekke jms. Erilisel kohal asub Jumala nurk. Teine tuba on naise töötuba, kus asub kangastelg, mannekeen , vokid jms. Muusiumis on eksponeeritud ka mitmeid vanausuliste tööpraktikas kasutusel olnud tööristu.Armastusega loodud muuseum annab kulastajale voimaluse tunda sajanditevanust hongu.Ettetellimisel muuseum pakub soovijatele teed samovarist ja vene ahjus küpsetatud pirukaid. Siis saab külaline puhata ja mõneks ajaks ka siinsesse õhkkonnaga sulanduda.Kahjuks, ruumi puuduse tõttu ei saa seda teenust pakkuda gruppidele üle 25 inimese.Muuseum on avatud etteteatamisel.
Setud
Setud ehk setukesed (ka setod, setu keeles setokõsõ') on eestlaste  etniline rühm, kelle põline asuala on Kagu-Eestis  Setumaal . Setude üldarv on ligi 10 000.Setud on õigeusklikud, kuid säilinud on paganlikke uskumusi. Nad räägivad võru murdele või võru keelele lähedast setu murret või setu keelt (üks lõunaeesti keeltest), milles on palju vene mõjusid.Tänapäeval elab suur osa setusid Tartus ja Tallinnas. Pärast 1991. aastat jäi osa setusid Venemaa poolele riigipiiri Petseri rajooni.2010. aastal tunnustas Venemaa valitsus setusid väikesearvulise põlisrahvana, 17. juunil tehti Venemaa Föderatsiooni valitsuse otsusega Venemaa väikesearvuliste rahvuste nimekirja  muudatus ning sinna kanti 46. rahvusena ka setud. Setumaa  (setu keeles  Setomaa ) on ajalooline piirkond ning setude asuala Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni poolt illegaalselt annekteeritudEesti Vabariigi territooriumil  Pihkva järvest edelas-lõunas. Setumaa hõlmab Põlvamaast Mikitamäe ja Värska valda, Võrumaast Meremäe valda, osaMisso vallast  ning nendega piirnevatest Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni küladest. Traditsioonilise jaotuse järgi jaguneb Setumaanulkadeks.Setumaa ajalooliseks keskuseks on Petseri. Praeguseks Setumaa keskuseks peetakse Värska alevikku.Praegu jäävad Setumaale neli Eesti valda: Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso. Setumaa vallad on moodustanud ainulaadse maakonna piire ületava omavalitsuste ühenduse – Setomaa Valdade Liidu.
Setu talumuuseum.Esimene, spetsiaalselt seto kultuuri tutvustamiseks rajatud Saatse muuseum on seto kultuuriloos omaette oluline nähtus, mille tähtsust nii praegu kui tulevikuski on raske üle hinnata. Eriline koht Setomaa kultuuripildis on Saatse muuseumil eeskätt seto meestekultuuri tutvustajana.Vanas koolimajas asuva Saatse Seto Muuseumi rajas Satserinna kooli legendaarne direktor Viktor Veeber. Muuseum avati 25. juunil 1974. aastal.1992. aastast jätkas muuseumis oma isa tööd kunstnik Renaldo Veeber.Saatse muuseum on huvitava tekke- ja kujunemislooga muuseum.Setomaa kõige rikkalikuma vanavarakoguga muuseumi uus püsiekspositioon tutvustab Saatse kui vana kirikuküla ja selle lähiümbruse lugu ning inimest.Põhirõhk on meeste rahvapärase käsitöö eksponeerimisel.Meeste käsitöötarvete, künni-, külvi- ja koristusvahendite kõrval on ekspositsioonis tähtsal kohal kõrvalelatusalad, millel on olnud suur tähtsus piirkonna ajaloos.Saatse Seto Muuseumi logo kandev idee on pihlaka marjakobar, mis sümboliseerib ühe elutsükli lõppu selle küpsuses, mida on esemed muuseum.Igas marjas on mingi kogum erilaadseid museaale. Kokku moodustavad nad kobara ehk ekspositsiooni. Pihlakas kaitseb kogu seto kultuuri ja selle kogusid Saatse muuseumis, mis on nagu konsentratsioon Saatse nulga vaimsusest.See marjakobar on viiv enne seda, kui kõik muutub mälestuste mälestuseks. Läbi selle paikonna vaimsuse tõuseb kunagi jälle põrmust uus kultuur, milles on lahustunud kõige väärtuslikum minevikust.Pihlakas on see puu, millele Seto toetub .Tänapäeval elab suur osa setusid Tallinnas ja Tartus.Setude üldarv on ligi 10 tuhat . Setudel on oma päev see on Leelopäev ehk setode laulupidu . Leelopäev on pika traditsiooniga setode suursündmus nn. laulupidu, kuhu tulevad kokku enamus seto leelokoore üle Eesti.  Leelopäeval esinevad setu koorid , tantsurühmad ja pillimehed ning külalisesinejad.Ilmub ka ajaleht ,,Setomaa,, ja ilmus ajakiri,,Peko Helü,, mis  oli 2006-2009 Obinitsas ilmunud setumurdeline ajakiri. See ilmus kord aastas.Ajakirja peatoimetaja oli Evar Riitsaar ja toimetaja  Kauksi Ülle.
Rahvarõivad
Esimesena haarab seto naise rahvarõiva juures pilku tema rikkalik hõbeehete komplekt, mis kogu oma hiilguses koos erinevate keede ja rahadega võib kokku kaaluda 4–6 kilo. Suurt kuhiksõlge peetakse abielunaise tunnuseks.Käsitöö on Setomaal alati au sees olnud. Ainulaadne on seto värviline heegelpits, mida kasutati pühaserättide, käterätikute, pearättide juures. Seto tikand on tikitud ornamentidega (põhiliselt romb ja rist , hiljem ka ruut) peen tikand erepunasel kangal; tikitakse lõngu lugedes nii, et mõlemad pooled saavad ühesugused. Seto mees kannab vene mõjutusena särki ehk hamõ pükste peal. Kaunistuseks on kasutatud sissekootud punaseid triipe ja kirju, hiljem ka pealeõmmeldud vööpaelu. Pilku paeluvad ka rikkaliku kirja ja erksate värvidega seto meeste sukad .

Võrumaa eri piirkondade murrakutel ja setu murdekeelel on väga suur erinevus.Neid ei tohi pidada üheks keeleks .Tänapäeval toimub Võrumaal mitmeid üritusi nagu XVIII Võru folkloorifestival Tandsutare.Uma pido maailma esimene võrukeelne laulu- ja rahvapidu. Päevased sündmused (Keriguplatsi laat, esinemised vabalaval, regilaulutuba, tänavateater jne) toimuvad Võru linnas, õhtul on Kubija laululaval suur kontsert -etendus 1800 lauljaga.Võrumaa laulu- ja tantsupidu , kus esinevad kogu maakonna laulukoorid ja tantsugrupid.Rahvarõivad-võtsid Võrumaa ja setu mehed vene meestelt üle särgi pükstel kandmise kombe . Mujal Eestis kandsid mehed särki pükstes. püksisäärtele tõmmati peale põlvini ulatuvad sukad või kaeti sääred mähiste rasudega. Kaunistati üleriideid punase kaaruspaelaga.Võrumaal levisid punasest puuvillasest nn maagelõngast valgele linasele riidele sissekootud või tikitud kirjad. Selline kaunistusviis levis näiteks setudel laia, Võrumaa naiste särkidel aga kitsama kirjatriibuga varrukapäral. Mujal Eestis kohtame varrukate kaunistusi ainult värvlitel.Rõivad valmistati kodukootud villaset või linasest kangast . Linasest tehti särgid, naiste peakatted, põlled, suvised meeste püksid  ja  üleriided. Villasest õmmeldi mitmesugused pealisrõivaid, samuti kooti kindad , sokid ja sukad. Lõngad värviti taimevärvidega. Põhiosa rõivastusest aga oli kaua aega värvimata: linased riided valgeks pleegitatud, villased riided aga valdavalt lambavilla värvi valged, hallid, pruunid , mustad. Lõng kedrati vakutud villadest. Pärast kudumist vanutati riiet tugevalt, nii et see nägi välja nagu vilt. Sellist riiet hinnati vastupidavaks. Kui 19. saj. lõpupoolel hakati villaveskite teenuseid kasutama, siis muutus riie õhemaks ja kergemaks. Vanemad inimesed pidasid sellisest riidest õmmeldud rõivaid vähe vastupidavateks ja kokkuvõttes lõnga raiskamiseks. Rõiva juures peeti väga oluliseks, et see peaks kaua vastu. Tähtsamaks rõivaesemeks oli linasest riidest särk. Lastel oli see tihti ainsaks rõivaesemeks ja nii pidid lapsed vähegi külmemate ilmadega toas istuma. Võrumaa rahvarõivastele on tervikuna iseloomulik mitmete vanade rõivavormide kauane kandmises püsimine: näiteks naiste pealinikute ja villaste ning linaste õlakatete kandmine üleriiete funktsioonis, rõivaste värv jne. 19.-20. sajandi vahetuseks oli aga siiski enamuses peredes omaks võetud uut moodi riided. Riiete õmblemisel hakati eeskuju võtma Euroopa moest st moeajakirjades pakutavast.

KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.starover.ee/est/index.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Vanausulised
http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/kultuurivaartused/vene-vanausulised
http://www.setomuuseum.ee/content/view/44/71/
http://et.wikipedia.org/wiki/Setud
http://www.setoturism.ee/?lang=est&m1=33&obj=112
http://www.setomaa.ee/index.php?id=63dc7ed1010d3c3b8269faf0ba7491d4
http://www.visitvoru.ee/ulevaade-vorumaast/traditsioonilised-uritused/
http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=5742&sess_admin=e6f8f644482c7e52b97be99ddd6b024f http://www.vorufolkloor.ee/et/
http://www.wi.ee/index.php/rahvakultuur-ee/reet-piiri-artikkel