Referaat Lõuna-Eesti vaatamisväärsused (0)

Tartu Kutsehariduskeskus
Turismiosakond
Nimi
LÕUNA- EESTI VAATAMISVÄÄRSUSED
Referaat
Juhendaja  
Tartu 2013
2
SISUKORD
 S
  isukord                                                                                                                                 
 ................................................................................................................................ . .3  
1 P
  õlvamaa                                                                                                               
 .............................................................................................................. . . . . . . . . . . . . . . . .4  
1.1 E
 
esti   Maanteemuuseum                                                                    
 .................................................................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4  
1.2 M
 
ooste mõis                                                                                                   
 .................................................................................................. . . . . . . . . . . . . . . . .4  
1.3 P
 
iusa  koopad                                                                                         
 ....................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5  
1.4 S
 
etomaa ja  muuseumid                                                                     
 ................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5  
1.5 T
 
aevaskojad                                                                                                                 
 ................................................................................................................ . . .5  
2 J
  õgevamaa                                                                                                             
 ............................................................................................................ . . . . . . . . . . . . . . . .7  
2.1 K
 
assinurme                                                                                                               
 .............................................................................................................. . . . . . .7  
2.2 O
 
. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum                                                    
 ................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .7  
2.2.1 K
 
östri söögitoas,                                                                                                
 ............................................................................................... . . . . . .8  
2.2.2 K
 
unagises köstri köögis                                                               
 .............................................................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8  
2.2.3 K
 
lassituba                                                                                                  
 ................................................................................................. . . . . . . . . . . . . .8  
2.2.4 P
 
oiste magamistoas                                                                              
 ............................................................................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8  
2.2.5 K
 
ihelkonnakooli õuel                                                                              
 ............................................................................. . . . . . . . . . . . . . . . .8  
2.3 P
 
õltsamaa loss                                                                                             
 ............................................................................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8  
2.4 
    V
  ene vanausuliste piirkond                                                                           
 .......................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . .9  
2.4.1 V
 
ene vanausuliste  muuseum  Kolkjas                                                                   
 .................................................................. . . .9  
2.4.2 Ra
 
jaküla vanausuliste  palvemaja                                                
 .............................................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10
   
2.5 V
 
udila                                                                                                              
 ............................................................................................................. . . . . . . . . . . . . .10
   
3
1 PÕLVAMAA
Erinevatel aastaaegadel Põlvamaad külastades leiad end iga kord justkui  erinevast  paigast. 
Kirkal kevadpäeval võib ette võtta kanuuretke Ahja või Võhandu jõel, nautides peale pikka 
talve taas ellu ärkavat loodust. Suvel lööb Põlvamaa loodus õitsele. Dramaatiliste vaadete 
nautijaid  kutsuvad Taevaskojad  ja  Piusa  koopad, järved ja jõed  ootavad suplejaid. 
Loodushuvilistele pakuvad huvi  Setomaa  kuivad  liivikud , kuklaste  kolooniad  Kiidjärvel, 
rabakooslused ja  puisniidud . Sügisel kogunevad Lämmijärve luhal  linnud ,  metsad  on täis 
marju ja seeni. 
Talvise vaikuse kuulamine on võimas elamus  omaette . Kõige helisevam on see lumega 
kaetud rabas. Ja peale külmast  metsast  naasmist paistab taluaknast kumav tulevalgus 
maailma kõige hubasem asi!
1.1 Eesti Maanteemuuseum
Postiteele, vana Tartu-Võru maanteel asuvasse, endisesse Varbuse hobupostijaama on 
rajatud Eesti Maanteemuuseum. Eesti ainsa terviklikult säilinud postijaamakompleksi 
peahoones tutvustatakse interaktiivsete väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside 
arengut muinasajast kuni tänapäevani. Originaalsed ja innovatiivsed välialad kannavad 
nime TEEAEG ning tutvustavad ajaloolist teeruumi, teetähiseid ja masinaid. Puhkealal on 
laste mänguväljak, piknikuplats, Vigurivända rada ja liikluslinnak. Suvel on muuseumiõu 
vabaõhuteatri ja kontsertide päralt.
1.2  Mooste  mõis
Mooste järve  kaldal  laiub Nolckenite suguvõsa poolt rajatud Mooste mõis, mis on Eesti üks 
hooneterikkamaid terviklikult säilinud mõisaid. Sajanditaguse mõisakompleksi uhkuseks 
peahoone  kõrval on dekooririkas kõrvalhoonete  kompleks , väravad, müür ja  kellatorn . 
Mooste väärtus ei seisne ainult hoonetes – siin tegutsevad Veskiteater, Linakoda ning 
toimuvad mitmed põnevad festivalid. Enamik hoonetest on ehitatud maakivist ning 
kaunistatud tellistega, mille abil on loodud keerukaid  mustreid . Hoonetest pilkupüüdvamad 
on valitsejamaja, viinavabrik,  sepikoda , tall ,  laut  jne. Äramainimist väärivad ka arvukad 
4
väravaehitised ning mõisa piirdemüüri nurgatornina kujundatud kellatorn, mis on 
inspireeritud keskaegsest kindlusearhitektuurist. Kogu kompleks asub maalilise järve 
kaldal.
1.3 Piusa koopad
Piusa koobastik on Lõuna-Eesti üks kõige külastatavamaid turismiväärtusi. Unikaalsed 
kilomeetrite pikkused sammaskäigud on tekkinud 1920. aastatel klaasiliiva kaevandamise 
käigus. Koobastiku  looduskaitsealal  (45,64 ha) saab matkata 1,4 km  pikkusel  tähistatud 
õpperajal. Piusa koopad on ka Baltimaade suurimaks nahkhiirte talvitusalaks. Sealt on 
leitud 7 liiki nahkhiiri (tiigilendlane, veelendlane, brandti  lendlane , habelendlane,  nattereri  
lendlane, suurkõrv, põhja- nahkhiir ) ja isendite arv ulatub kuni 3000ni. Piusa koopaid saab 
külastada ainult külastuskeskuse kaudu ja koos giidiga.
1.4 Setomaa ja muuseumid
Eestimaa kaugeimas kagunurgas asub omapärane  etniline  piirkond Setomaa. Eriti põnev on 
Setomaal viibida siis, kui toimuvad setode kirikupühad, kirmaskid, Seto Kuningriigi päev, 
Seto leelopäevad, folklooriõhtud ehk iloõdagud, rahvakalendri tähtpäevade tähistamised.
Saatse  muuseum Setomaal tutvustab Saatset kui vana kirikuküla, selle  muust  Eestist üsna 
erineva piirkonna lugu ja inimest.  Muuseumis  on esikohal meeste rahvapärase käsitöö ning 
seto mehe tööde tutvustamine, samuti rahvakultuur, mida on huvitavalt eksponeeritud, sh 
seto laulude lindistused, filmimaterjal (vanim aastast 1913) jpm. Seejärel tasub teha  tiir  ka 
Seto Talumuuseumis, kus saad tutvuda XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse 
taluarhitektuuri, vanade tööriistade ja rikkaliku käsitööga.
1.5 Taevaskojad
Rahvasuus liigub ütlemine, et iga eestlase kohus on kordki ära käia Taevaskojas. Suur ja 
Väike  Taevaskoda  Ahja jõe ürgses orus on Põlva maakonna unikaalsed  turismiobjektid , mis 
meelitavad kohale loodusesõpru lähedalt ja kaugelt.
1100 ha suurusel looduskaitsealal on jõekallastel ligi 40 liivakivipaljandit. Looduslike 
pühapaikade ümbruses saab matkata, orienteeruda, suusatada, jalgratta,  kanuu ja jõelaevaga 
sõita.  Matk Taevaskodade poole läbib 150-aastase ürgmetsa.
5
Esimesena jõutakse Väiksesse Taevaskotta, kus saab uudistada liivakivikaljus asuvat 
Neitsikoobast. Seal elab legendi järgi kaunis linalakkjuustega  neiu , kes  koob kuldtelgedel 
kangast .
Kaugel pole ka Suur Taevaskoda – kaunis looduslik kõlakoda, mille moodustavad 24 m 
kõrgune liivakivisein ja allpool laiuv avar muruplats. Suur kivi jõevoogudes on 
Salakuulajakivi.
Tagasiteel  viib  kitsas  rada üle Väikese Taevaskoja liivakivikalju, mis on tuntud 1969. aastal 
valminud Eesti ühe menukama filmi "Viimne  reliikvia " võtete kohana.
6
2 JÕGEVAMAA
Jõgevamaa on väga eriilmeline ja eriline – sellele  viitab  ta asukohtki, mis jääb nii Eesti 
kesk- kui ka idaosasse, olles samas Lõuna-Eesti väravaks. Jõgevamaa ulatub Mandri-Eesti 
keskpunktist risti läbi  Vooremaa  Euroopa Liidu idapiirini  Peipsi  järvel.
Kuninglik väärikus on olnud siinsetele  aladele  omane juba ammusest ajast, millele osutavad 
nii Põltsamaa kui  Laiuse  linnusevaremed, kus kroonitud kuningad kunagi peatunud. 
Jõgevamaad kutsutakse Kalevipoja  tegude   maaks , kuna siitkandist võib leida kõige rohkem 
Eesti eepose kangelasega seotud muistenditest pärinevaid pinnavorme ja rändrahne. 
Maakonna üheks visiitkaardiks on Vooremaa – maailmas üks ainulaadsemaid voorestikke, 
mida iseloomustavad loode-kagusuunalised suurvoored ja nende vahel asuvad piklikud 
järved. 
2.1 Kassinurme
Kassinurme  voored  on ühed Vooremaa suurimad. Tugevalt liigestatud Kassinurme 
oosmõhnastik paikneb samanimelise voore kõrgemas osas (kõrgeim koht ca 12 m üle 
merepinna , kõrgus ca 80 m). Umbes 3 km² suurusel maa-alal on ilmekalt näha valdavalt 
viimase mandrijää tegevuse (10 kuni 13 tuhat  aastat tagasi) tulemusena kujundatud ääretult 
keerukas pinnavormistik. Inimasustus tekkis siin 5000 kuni 6000 aastat tagasi, 3000 aastat 
tagasi rajati esivanemate linnus. Püha hiis kujunes aga tunduvalt varem. 19. sajandi 
rahvusliku ärkamise ajast sai hiiest ja linnamäest rahvapidude ja Tartu üliõpilaste 
väljasõitude paik.
Nüüdseks on linnuse jalamile ehitatud lava, eesõuele  kiik , püstkojad, lõkkeplats, linnuse 
fragment, suusa-, matka-, tervise- ja muististe  rajad . Siin korraldatakse folklooripidusid, 
õues õppimist, muinsuskaitse õppepäevi ja sportlikke üritusi.
2.2 O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum
Palamuse  kihelkonnakoolihoone koos köster Aleksander Georg Nieländeri eluruumidega 
valmis aastal 1873, milles tegutses kool 1975. aastani. Alates  jaanuarist  1987 on siin avatud 
muuseum, mis tutvustab 19. sajandi lõpu kihelkonnakooli elu.  Oskar Luts õppis selles 
7
koolimajas aastatel  1895 -1899, kes kirjutas oma koolipõlvemälestustest nüüdseks juba 
klassikaks saanud “Kevade”, mis esmakordselt ilmus 1912. aastal.  Praeguseks  on raamat 
eesti keeles ilmunud 21, vene keeles 12 korda. Teost on tõlgitud 13 keelde.
2.2.1 Köstri söögitoas,
 kus ülemöödunud sajandi lõpul ööbisid tüdrukud, on väljapanek, mis annab põgusa 
ülevaate Palamuse kihelkonna ajaloost, kultuurielust ja usuõpetusest.
2.2.2 Kunagises köstri köögis 
 võib tutvuda vanema kooliajalooga. Üleeelmise sajandivahetuse kooli-raamatud on 
valdavalt  venekeelsed , sest vene keel oli kihelkonnakoolides õppekeeleks. Siin on veel 
vanu koolitunnistusi, vihikuid, kirjutustarbeid ja kõike muud, mida tol ajal koolis kasutati. 
Välja on pandud ka Palamuse kooli üle 320 aastast ajalugu käsitlevad  dokumendid .
2.2.3 Klassituba 
kantsli, tahvli, seinakella, Euroopa kaardi, keisri pildi ja pikkade pinkidega mahutas sajand 
tagasi kogu koolipere. Kõigi nelja talve (jao) lapsed, keda oli Oskar Lutsu kooliajal ligi 40, 
õppisid ühes ruumis. Klassi  nurgas  seisab haruldane  orel, mille on meisterdanud üks 
esimesi eesti pillimeistreid C. G. Thal.  Oreli  taha  armastas  köster pahandusetegijad 
“vinklisse” saata.
2.2.4 Poiste magamistoas
 kus praegu püüab pilku Tootsi  punane maakera, ööbisid kaugemal elavad poisid. Kõik 
elamiseks tarvilik toodi kodunt kaasa. Nädalast toidukraami, mida hoiti  sahvris  kottides ja 
karpides, on võimalik näha riiulitel.
2.2.5 Kihelkonnakooli õuel
 on endisest ajast säilinud köstri õunaait. Köstri tõllakuur ja tall on taastatud hiljem. Kiriku 
kaldanõlva all Kooliallika juures on kuulus kirikumõisa rentniku saun, mille akna  Toots  
müristajaga katki lasi.  Amme  jõest leiab aga  usin otsija põhja  lastud parve.
2.3 Põltsamaa loss
Põltsamaa linnuse ehitamist alustati juba 1272. aastal, nelinurkse ringmüüri kuju on 
säilinud 14. sajandist. Linnus on elanud üle nii hiilgeaegu kui ka arvukaid rüüsteretki.
Kõige rohkem kannatasid Põltsamaa elanikud aga  Liivimaa  Kuninga Magnuse ajal, kes oli 
endale residentsiks valinud Põltsamaa (Oberpahlen) ja valitses siin 1570- 1578 .
8
Ka linnus sai sajandite vältel kõvasti kannatada ja 1770ndatel ehitati vana konvendihoone 
asemele kaunis rokokoostiilis loss.
1941. aastal hävinud unikaalse lossi varemeid pole tänaseni suudetud täielikult 
konserveerida. Siiski on loss Põltsamaa piirkonna tõmbekeskuseks, lossihoovis asuvad 
Põltsamaa Muuseum ja Turismiinfopunkt, Veinikelder ühes väikese toidumuuseumiga, 
galerii  pART , Lossi Restoran, Käsiteokoda, Põltsamaa Käsitööseltsi Värkstuba, Eesti 
Pressimuuseum ning EELK Põltsamaa Niguliste  Kirik .
Lossihoov on mitmete vabaõhuürituste toimumispaigaks.
2.4  Vene vanausuliste piirkond
Vanausulised  (staroverõ) on Vene Õigeusu Kirikust  eraldunud usuline liikumine, mis ei 
tunnista 17. sajandil  patriarh  Nikoni poolt algatatud reforme õpetuses ja jumalateenistuse 
korras. Vanausulised erinevad ülejäänud eestivenelastest unikaalsete traditsioonide ja 
religiooni poolest. 7-kilomeetri  pikkune  ainulaadne tänavküla Peipsi  rannal  hõlmab Raja, 
Kükita, Tiheda ja Kasepää külad. Piirkonda jääb Raja vanausuliste palvela koos 
kellatorniga, mille külastamine toimub kokkuleppel. Veidi põhjapool, Mustvees, asub 
Mustvee  vanausuliste muuseum.
2.4.1 Vene vanausuliste muuseum Kolkjas
on loodud 1999.aastal. Muuseumi eksponaate korjati terve küla pealt kokku. Ekspositsioon  
annab ülevaate Peipsi järve ääres üle 350.aasta  elavate  vene vanausuliste elulaadist. 
Muuseumis saab näha raamatuid, kultusesemeid. Muuseumi eri  paigad  on sisustatud 
kohalikele vanausulistele omases stiilis.  Aukohal  nurgas on ikoon lampaadiga, söögilaual 
traditsiooniline  samovar . Eksponeeritud on mustristikitud laudlinad ja linikud - kohalike 
meistrite  käsitöö,  tarbeesemed , tööriistad. Näha saab ka vanausuliste traditsioonilist 
rõivastust – pidulikke ja argipäevarõivaid,  ristimis - ja matuserõivastust. 
Peipsimaa Külastuskeskus
Peipsimaa Külastuskeskus asub Peipsimaa südames, põlises vene vanausuliste ridakülas 
Kolkjas Tartumaal. 
9
Külastajatele pakume:
 * koostöös Peipsimaa ettevõtetega erinevaid pakette aktiivpuhkuse sisustamiseks
 * osalemist vanausuliste traditsioonilist käsitööd tutvustavates õpitubades
 * võimalust osta Peipsimaaga seotud meeneid ja käsitöötooteid
 * laenutada aktiivse puhkuse varustust
 * tellida Peipsimaaga tutvumiseks  giide
 * tasuta turismiinfot kogu Peipsimaa kohta
 * kasutada piknikuplatsi
2.4.2 Rajaküla vanausuliste palvemaja
Raja vanausuliste koguduse tegevuse alguseks võib lugeda 18.saj. I veerandit. Oma 
pühakoja ehitamiseks said Raja vanausulised loa alles 1879 aastal. Pühakoda hävis II 
maailmasõjas, alles on vaid kellatorn. Praeguses palvelas on 11 ruumi. 1854-1930 asus 
palvelasse elama Gavriil Frolovile, kes õpetas lastele ikoonikirjutamist ja vanaslaavi keeles 
lugemist ja kirjutamist, samuti vanaaegsete noodimärkide järgi  laulmist .
2.5  Vudila
Kogu pere mängumaa Vudila asub Kaiavere järve ääres umbes 7 hektarilisel maa-alal, 
Elistvere loomapargist vaid 1,7 km kaugusel. Vudila Mängumaa pakub tegevust väga 
mitmel rindel, siit võib leida mängude ja motomaja, peotalli, labürindi, batuut-takistusraja, 
batuut-ronimistorni ning sky- jump ’i. Lisaks on võimalik mängida paintballi ja oma oskused 
panna proovile kolmel erineva raskusastmega motorajal. Päikese käes saab kümmelda nii 
päevitusalal kui mitmel järveäärsel piknikuplatsil, mudilastele on ette nähtud oma 
mänguala ning väikelaste  basseinid .
10

Document Outline

• Sisukord
• 1 Põlvamaa
  • 1.1 Eesti Maanteemuuseum
  • 1.2 Mooste mõis
  • 1.3 Piusa koopad
  • 1.4 Setomaa ja muuseumid
  • 1.5 Taevaskojad
• 2 Jõgevamaa
  • 2.1 Kassinurme
  • 2.2 O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum
    • 2.2.1 Köstri söögitoas,
    • 2.2.2 Kunagises köstri köögis 
    • 2.2.3 Klassituba 
    • 2.2.4 Poiste magamistoas
    • 2.2.5 Kihelkonnakooli õuel
  • 2.3 Põltsamaa loss
  • 2.4  Vene vanausuliste piirkond
    • 2.4.1 Vene vanausuliste muuseum Kolkjas
    • 2.4.2 Rajaküla vanausuliste palvemaja
  • 2.5 Vudila