Eestimaa vaatamisväärsused maakondade kaupa (0)

Kutsekool - Geograafia - Geograafia

5 VÄGA HEA

Lõik failist

PÕHJA-EESTI TURISMIREGIOON

Harju maakond

Naissaar – militaarobjektid, Kaljuste , Nargen Festival Omari küünis, kitsarööpmeline raudtee .

Tuhala nõiakaev – Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad.

Põhja-Kõrvemaa – Eesimaa Šveits. Ca 13000ha. Mäed, sood , järved (üle 30ne), matka -ja suusakeskus .

Keila juga – 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park.

Jägala juga – Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa.

Lääne-Viru maakond

Sagadi mõis – Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell , hostel ja restoran .

Vihula mõis – Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell.

Altja –kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud.

Vergi – sadamaküla, sadam tegutseb 16saj lõpust, tuletorn 1936.

Võsu – suvituskoht al 19saj lõpust, 1,5km pikk liivarand, männimets.

Ida-Viru maakond

Valaste juga – Eesti kõrgeim juga (25m), kauni vaate juurde viib trepp . Tekkis 150a tagasi maaparandustööde käigus.

Toila Oru park – Põhja-Eesti liigirikkaim LK alane park. Varem asus seal Oru loss, mis oli K. Pätsi suveresidents aga see hävis II MS-s. Toila on sajandite vanune suvituskoht.

Kurtna järvistu – Eesti järvederikkaim ala, 40 järve, tähistatud matkarajad.

Kuremäe nunnaklooster – vanim tegutsev nunnaklooster Eestis. Peakirik + 2 väikest kirikut. Tervendava toimega allikavee juurde ehitatud kümblusmaja.

Maidla mõis – Eesti üks kauneimaid mõisakoole – Maidla põhikool, täielikult renoveeritud .

Järva maakond

Vargamäe Vetepere külas – Tammsaare „Tõde ja Õigus“ tegevuspaigad, kirjaniku muuseum , suveetendused Tammsaare ainetel .

Albu mõis – 18 saj, kaunis mõisakool, kunstiüritused. Albu vallamaja ees on Tammsaare monument mis püstitati juba tema eluajal.

Imavere – piimandusmuuseum, hea puhkepaik Tln-Trt maanteel .

Kilplaste teemapark Müüsleri mõisapargis – Kreutzwaldi kilplkaste lugude ainetel. Mänguväljakud, terviserada, käsitöötoad.

Mäo – mälestusmärk teenistuskohustusi täitnu hukkunud politseinikele. Mäo mõis ootab rakendust.

Rapla maakond

Varbola jaanilinn ja linnus – tuntud Henriku Liivimaa kroonikast, Eesti suurim linnus

Raikküla mõis – suur, sammastega, hetkel eravalduses, veidi restaureeritud, säilinud hulk kõrvalhooneid. Lähedal asub endiste mõisaomanike surnuaed.

Loojärv – Tal on ka mitu teist nime. Asub Kaiu lähedal. Loojärv on kõige suurem rabajärv Eestis. Üsna sügav - keskosas 5,0 m (keskmine sügavus 3,7 m). Asub Loosalu rabas, kus on sadu laukaid.

Atla mõis – erakätes, restaureeritud, toimub kontserdeid, etendusi jne.

Eeru kõrts - Maanteekõrtsi lasi ehitada Atla parun 1840 aastal ja see on ainuke esialgsel kujul säilinud talupojakõrts terves Eestis.Kõrtsihoone meenutab tüüpilist talutaret. Mahtra sõja ajal oli just kõrts just see koht, kuhu tuldi nõu ja abi saama. Kõrtshoone on Mahtra Talurahvamuuseumi filiaal ja seal korraldatakse tihti rahvakalendri tähtpäevi ja nt leiva küpsetamise päevi jms.

LÕUNA-EESTI TURISMIREGIOON

Tartu maakond

Luunja – Hobuse monument, roosiaed, mõisapark ja karjalaudad (18-19saj), Lastelaulupeokivi

Emajõe Suursoo – Kavastus, jalgsi - ja veematkad, keskus väljapanekutega, loodusõpe

Kambja – koorilaulu häll, esimesi hariduskeskusi. Kambja kirik , Suure-Kambja mõis.

Tõravere(Tartu) Observatoorium – stellaarium, külastused astronoomiahuvilistele, teadustöö

Elva – suvitus , Verevi, Arbu mänd, VVVS, külastuskeskus ajaloolises raudteejaamas

Põlva maakond

Taevaskoja – Suur-Taevaskoja 24m kõrgune liivakivisein, Väike-Taevaskoja liivakivipaljand. Emaläte, Neitsikoobas. Lonni, matkarajad 150a vanuses ürgmetsas.

Akste –LK ala, metsakuklased, tuhatkond pesa, 2m kõrgused

Piusa – koobastiku LK-ala. Koopad tekkisid 1922 klaasliiva käsitsi kaevandamise tulemusel. Kõrgus 5-6m. Ligi 3000 nahkhiire talvitusala. Külastuskeskus.

Mooste mõisakompleks – üks hooneterikkamaid Eestis. Fototurismikeskus, Põhikool, Linakoda, Külalistemaja.

Värska – Setomaa keskus, Tsäimaja, Seto Talurahvamuuseum.

Võru maakond

Haanja – Suur-Munamägi, vaatetorn, all pood , kohvik

Rõuge ürgorg – Tuntuim org on Ööbikuorg, 7 järve, Rõuge Suurjärv, oru nõlval külastuskeskus ja vaatetorn.

Urvaste – Püha Urbanuse kirik, Urvaste ürgorg, linnamägi, Tamme-Lauri Tamm (8,2m), ka eesti endiselt 10kroonisel. Contra kodukoht .

Antsla – väikelinn, mis on kuulus tänu Hauka laadale. Koduloomuuseum ja Vana-Antsal mõis.

Vastseliina – Piiskoplinnuse varemed (14-15saj), Piiri kõrts (pika ajalooga kõrts, mis on nüüd uuendatud ja taasavatud). Lähedal Vastseliina Katariina kirik.

Valga maakond

Karula RP – Karula kõrgustikul, eesmärk kuppelmaastiku säilitamine, loodushariduse jagamine, õppe-ja matkarajad, telkimisplatsid, looduslaagrid.

Otepää – suusatamine , sport , mäesuusakeskused, K90, Pühajärv, talvepealinn, kekkose rajad ja saun.
3-4. Sangaste ja Taagepera loss – kaunid lossid 19saj lõpust 20nda algusest. Mõlemad tegutsevad majutusasutuse, pidude ja ürituste korraldamisega. Ilusad pargid. Sangaste lossi juures ka matkarada ja orienteerumismängud. Taagepera loss arendab jahiturismi.

Barclay de Tolly mauoleum – vürtsi ja tema abikaasa balsameeritud surnukehad, Napoleoni vastastes sõdades Vene väejuht.

Viljandi maakond

Soomaa RP – soode ja metsade kaitseks. Eelkõige populaarne kevadiste suurvete ajal. Kuna need on regulaarsed siis kutsutakse seal seda viiendaks aastaajaks. EDEN.

Olustvere mõisakompleks – mõisamajas tegutseb TIK, võimalus tellida ekskursioone, teha üritusi ja toitlustus, käsitöökojad, ratsutamine. Park on liigirikas ingliste stiilis. Muuseumituba topistega. Olusteveres tegutseb Teenindus- ja Maamajanduskool.

Halliste - kihelkond on Sakala üks vanemaid. Praegune kivikirik on mitmeid kordi hävinuid kuid annetuste toetusel alustati 1989.a pühakoja taastamist ja valminud kirik pühitseti 1991.a. jõulude ajal. Halliste kirik on Eesti ilusamaid ja huvitavamaid kirikuid – pühakodadele mitteomase musta lae ja altarit kaunistava Jüri Arraku maaliga “Kristus”.

Viljandi lossimägi ja ordulinnuse varemed (13-15saj) ning rippsild ( 1879 ) – 16ndal sajandil oli ta lähikonnas üks võimsamaid kuid sõdade tagajärjel on järel vaid mõned seinad.

Suislepa - mõis, näljakoobas, Suislepa õun.

Jõgeva maakond

Palamuse – Luts, 1234 Püha Bartholomeuse kirik, apteek, laat , park.

Elistvere loomapark – külastatavaim koht Jõgevamaal, metsloomad looduslähedases keskkonnas, näriliste hoone, vaatetorn, järv.

Tabivere – kaunis rand , Vallamuuseum

Luua – Ludenhofi mõisa järgi nimi, istikud, mõisas ja mõisapargis tegutseb Luua Metsanduskool

Kalevipoja teemapark, Kratiküla - Kääpa külas, Kalevipoja muuseumis ülevaade eeposest (1857), Varakambris käsitöö müük, Kratikülas seikluspark . Ka meeskonnatöö õppimine, looduskool.

LÄÄNE-EESTI TURISMIREGIOON

Pärnu maakond

Valgerand – Villa Antropoff, golf , seikluspark

Jakobsoni talumuuseum Kurgjal – tutvustab tema töid ja tegemisi, restaureeritud kõrvalhooned, ehitatud uus rehi , Eesti maatõugu veiste kasvatus, valgepealised lambad ja tori hobused. Võimalik tellida rahvustoite.

Kilingi-Nõmme – kaunis puitehitistega ääristatud peatänav. Puhkus loodus-, matka- ja jahihuvilistele.

Kihnu – kultuur, 4küla, traditsioonid, Virve, UNESCO 2003 kultuuripärandi meistriteos, kirik, tuletorn, muuseum.

Manija (Manilaid) – juttselgkärnkonn, rändrahn, tuletorn, Kihnust tuldi ülerahvastatuse tõttu üle.

Lääne maakond

Haapsalu piiskoplinnus ja kirik – park, üritused, laste mänguväljak, Valge Daam . Muuseumis suvekohvik, grupimenüüd.

Vormsi – 1944ndani rannarootslased , kalmistu ja rõngasristid, Püha Olevi kirik, 29.06 Olavi päev. Populaarne jalgrattamatkajate seas.

Lihula linn – linnusevaremed, Linnusemägi, matkarajad lähi külades, Lihula mõis (muuseum ja TIK).

Matsalu RP – lindude pesitsemiseks, sulgimiseks ja läbirändeks. Algselt LK-ala, 2004 RP. Linnuhuvilised, vaatetorn, matkarajad, paadiretked.

Ilon Wiklandi maja - Maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi lapsepõlvelinn on Haapsalu, 1930-ndail elas ta vanavanemate juures kenas kollases majas . Wikland emigreerus 1944 a Rootsi. Haapsalu aeg tõi tema joonistustesse väikelinna motiive - Haapsalu puitmajade, lossimüüri ja raudteejaama kujutisi.
Huvitav teada: Ilon Wikland kinkis ligi 800 originaaljoonistust Haapsalule, Sa näed neid Kooli tänaval 2006 a. avatud galeriis. Lisaks galeriile külasta kindlasti ka laste teemaparki Iloni Imedemaa.

Saare maakond

Vilsandi – Läänepoolseim asustatud saar, RP, sada saarekest ja laidu , madalvee ajal saab ka jalgsi, saarevaht Tätte. Vilsandi tuletorn ja ilmajaam .

Kuressaare piiskoplinnus – esindusüritused, kontserdisaal, hästi korrastatud linnus, muuseum, park.

Panga pank – Lääne-eesti paekalda kõrgeim osa. Suurim kõrgus 21,7m. Panga kivimeis leidub fossiile. Muistne ohverdamispaik.

Kaali meteoriidikraater – tuntuim looduslik huviväärsus Eestis. 2400-7500a tagasi kukkus meteoriit. Kaali järv on suurim peakraater, lähedal veel 7 väikekraatrit.

Pädaste mõis – 5* hotell, spaa , restoran Alexander . Nii spaa kui hotell on saanud kõrgeid tunnustusi.

Hiiu maakond

Ristimägi – Risti külas, 1200 rannarootslase mälestuseks, kes 18saj Ukraina küüditati. Legend pulmarongist, kus hukkunud pruutpaari mälestuseks pandi ristid .

Käina – kiriku varemed,kultuurikeskus, ujula, kardirada.

Kõpu tuletorn – 1531 , maailma vanuselt 3-s tegusev torn, jalamil kohvik ja külastuskeskus.

Mälestusmärk „Estonial“ hukkunud lastele Tahkuna poolsaarel. Pronkskellal on lisatud õrnad detailid - 4 lapsenägu igas põhiilmakaares.

Mihkli Talumuuseum - Hiiumaa Muuseumi vabaõhukeskus. Valdavalt 19. sajandist pärit hoonetes saab tutvuda traditsioonilise Põhja-Hiiumaa taluarhitektuuri ning tarbevaraga.
Talu avar õu on sobiv paik erinevateks tegevusteks – tõrvapõletamine, jõulumaa. Leil haruldases suitsusaunas või piknik metsa veeres on vaid osa muuseumi poolt pakutavatest lisavõimalustest.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Eestimaa vaatamisväärsused maakondade kaupa #1

Eestimaa vaatamisväärsused maakondade kaupa #2

Eestimaa vaatamisväärsused maakondade kaupa #3

Eestimaa vaatamisväärsused maakondade kaupa #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Briksu1 Õppematerjali autor

Kõikide Eesti maakondade kohta 5 peamist vaatamisväärsust koos lühikeste märksõnadega

kirik külas kõrts tuletorn juga hotell eesti turismiregioon mõisakompleks turismiregioon kohvik kambja

Sarnased õppematerjalid

pdf

Eesti turismigeograafia arvestuslik KT

Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev 16.nov taassünni päev Mai 2. Pühap- emadepäev. Nov 2. Pühap isadepäev Vaatamisväärsused maakondade kaupa: Harjumaa: Tallinna vanalinn, raekoda ja raekoja plats, Pikk Hermann, saared (Naissaar, Aegna, Prangli, Pakri saared), Lahemaa rahvuspark (Üks tähtsamaid metsakaitsealasid Eur-s), Türisalu pank. Lääne-Virumaa: Rakvere ordulinnuse varemed, Jäneda mõis (Jäneda TIK), Käsmu (kaptenite küla), Palmse mõis (kus tegutsevad nüüd Palmse Parkhotell ja Õllekelder), Võsu (suvituskoht).

Eesti turismigeograafia

docx

Ida-Virumaa

Portfoolio Ida-Virumaa Energiarikas tulevikupiirkond (Päike tõuseb Ida-Virumaalt) Sissejuhatus Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Viru maakond piirneb läänes Lääne-Viru maakonnaga, edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Vene Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Maakond piirneb ka Soome lahe ja Peipsi järvega. Maakonda läbivad Tallinn–Peterburi maantee ja raudtee. Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt. Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis koht maakonna majanduses on puidu-, ehitusmaterjalide ja metallitööstusel. Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina, Sinimäe, Sonda, Tammiku, T

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

doc

Võrumaa

TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009 VÕRU MAAKOND Arhitektuurilised vaatamisväärsused · Rogosi kastellmõis (Haanja vald) esimesed kindlad teated mõisa kohta pärinevad 1603. aastast, mil piirkonnaomanikuks sai Poolast pärit Stanislaw Rogosinsky, kellelt pärineb ka paiga nimi.Tihti on ka arvatud, et Rogosi mõisa kohal paiknes linnus või kindlustatud mõis juba keskajal. Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane planeering sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit (Rogosi... 2009).

Turism

docx

Turismigeograafia kordamine eksamiks

Kuigi kõrtsid kuulusid mõisnikele, tuli neid ehitada kohalikel talupoegadel, kes rakendasid harjumuslikke ehituskonstruktsioone ning arhitektuurivorme. Seega oli enamik Eesti kõrtse ehitatud samal põhimõttel. Oma funktsioonilt kujunesid kõrtsid omalaadseteks ühiskondlikeks hooneteks, kus talumehed lisaks joomisele ja söömisele kuulasid kaugemalt tulnuilt ilmauudiseid, ajasid niisama juttu, uurisid seadusetähte, palkasid sulaseid ja tegid kaupa. Naistel olid oma naistepühad (paastumaarjapäev, vastlad), mil oli sobiv üle kõrtsiläve astuda ja palsamiga viina ehk puna mekkida. Tüüpilises kõrtsihoones asetseb keskosas kõrtsituba, kuhu külaliste teenindamiseks paigutati lett ja pikad lauad. Sellest ruumist vasakul asuvas toas ööbis lihtrahvas põrandal õlgedel kuid kõrtsitoast paremal asus härrastetuba, kus olid magamiseks voodid. Kõrtsitoa taga olid toad kõrtsmiku perele 13. Vana-Võrumaa: suitsusaun (UNESCO)

Turismigeograafia

pdf

Eesti looduskaitse

inspektorite ametikohad. Vilsandi, Otepää, Hiiumaa laidude, Kõrvemaa 1970 alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete ja VirtsuLaelatuPuhtu kaitsealale (varem looduskaitseorganisatsioonidega, nagu oli administratsioon Lahemaa rahvuspargil ja maailma looduskaitse liit (IUCN), programm Matsalu looduskaitsealal). Asutati Eestimaa ,,Inimene ja Biosfäär" (MAB) jt. looduse fond (ELF), Maailma looduse fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel looduskaitseorganisatsioon. Lahemaa nn. suur soodesõda rabade kuivendamise rahvuspark sai EUROPARC-i liikmeks. vastu. Selle tulemusena lõpetati rabaservade

Keskkonna ja loodusõpetus

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s

Eesti loodusgeograafia

pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

sõlmisid omavahel kokkulepped, õnnestus ka lastekodulaste soodustuusikute jaotus paremini kui eelmistel aastatel. 6 Finantsaruanne LASTERIKASTE JA VÄHEKINDLUSTATUD PEREDE LASTE NING LASTEKODULASTE LAAGRITUUSIKUTE TOETUS TEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRITES 1. Lasterikaste ja vähekindlustatud perede laste 2 761 laagrituusiku jaotus maakondade lõikes: JRK MAAKOND ERALDATUD TUUSIKUTE ARV 1. Harjumaa 350 2. Hiiumaa 30 3. Ida-Virumaa 395 4. Jõgevamaa 120 5. Järvamaa 80 6. Läänemaa 115 7. Lääne-Virumaa 126 8. Põlvamaa 136 9

Ühiskond

704

xlsx

Transpordi infosüsteem Labor 4

stop_id stop_code stop_namestop_lat stop_lon zone_id alias stop_area 23443 4420001-1 26-Jul 59.36379128.177880 23443 Narva linn 23444 4420002-1 26-Jul 59.36384828.178930 23444 Narva linn 1772 10905-1 A. Adamson59.43305724.734391 1772 Kesklinn 872 02503-1 A. H. Tamm59.40706924.683655 872 Mustamäe 908 03201-1 A. H. Tamm59.40682324.683092 908 Mustamäe 10402 21221-1 A. Laikmaa59.43508824.757760 10402 Tallinn Kesklinn 1295 12201-1 A. Laikmaa59.43619524.757622 1295 Kesklinn 1297 12203-1 A. Laikmaa59.43670524.757544 1297 Kesklinn 1636 21209-2 A. Laikmaa59.43642024.757250 1636 Kesklinn 3603 21209-1 A. Laikmaa59.43591124.757259 3603 Kesklinn 9936 7000015-1A/K Loodus59.20599724.665808 9936 Kohila vald 9937 7000016-1A/K Loodus5

Transpordi infosüsteem

Rohkem sarnaseid