Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes laskis end ristida 988.a. Kiievi metropoliidi (algselt piiskop, hiljem peapiiskop) residents viidi 14.saj. üle Moskvasse. Ja 1448.saj. Vene ortodoksest kirikust iseseisev kirik eesotsas patriarhiga (kiriku kõrgem vaimulik). *usuõpetuse aluseks piibel ja pühad pärimused, *seitse sakramenti ristimine, võidmine mürriga, armulaud, pihtimine, preestriks pühitsemine, abielu, haige võidmine. *ülestõusmispüha! * teenistus vanaslaavi keeles. ARH: tähtsaim ehitus kirik, ristkuppel kirik, tihti mitmelöövilised, keskel tambuuriga torn, idaseinas absiid, lääneosas koor, vanemad kirikud telkkatuse torniga, hiljem skulptuurid. 5 PIIRKONDA: *Kiiev Sofia katedraal, *Novgorod esinduslik ja tore, *VladimirSuzadal skulptuurilised kaunistused, * Moskva telk katused, * Pikhkva palju kaubahooneid. KREML=kindlustusehitus. SKULPT: peaaegu puudus, kiriks suhtus Büstantsi eeskujul sellesse halvasti. MAAL:
Aleksandr Sergejevits Puskin (1799-1837) oli 19. sajandi Venemaa autor, keda tihti on peetud oma kodumaa suurimaks poeediks ning moodsa Vene kirjanduse algatajaks. Puskin segas vanaslaavi ja kohaliku vene keele rikkalikuks meloodiliseks keeleks. Ta oli esimene kes kasutas oma luules igapäevast kõne. Puskini romantismi kaasaegsed olid Byron ja Goethe, aga tema iroonilist ellusuhtumist võib seostada 18. sajandi kirjandusega, eriti Voltaire´iga. Puskin kirjutas umbes 800 lüürikat 1000 jutustava poeemiga. Lapsepõlv Aleksandr Puskin sündis 6. juunil 1799. aastal Moskvas põlisaadliku Sergei Puskini pojana. Nende perekond oli kultuurne, kuid vaene
(Taskutark, s.a.). Riifi keele tähestik koosneb 43 tähtest: 4 täishäälikut (a, i, u ja ə(„Schwa“) , 39 kaashäälikut (Eki, 2012). Nende keelte sarnasus seisneb selles, et nendes on tähed, mida ei saa hääldata, vaid kirjutada. Vene keeles on need tähed Ъ ja Ь, riifi keeles - ə(„Schwa“) (Eki, 2012) (Taskutark, s.a.). Erinevus vene ja riifi keele vahel on selles, et nad kasutavad erinevaid tähestikke: riifi keel – laadina tähestikku, vene keel - vanaslaavi tähestikku. Morfoloogia ja süntaks Riifi keele sõnaliigid on järgmised: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, küsisõnad, eitussõna (Mylanguages, 2015). Vene keele grammatikas eristatakse 10 sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad (Calc, s.a.). Riifi keel
* tellida Peipsimaaga tutvumiseks giide * tasuta turismiinfot kogu Peipsimaa kohta * kasutada piknikuplatsi 2.4.2 Rajaküla vanausuliste palvemaja Raja vanausuliste koguduse tegevuse alguseks võib lugeda 18.saj. I veerandit. Oma pühakoja ehitamiseks said Raja vanausulised loa alles 1879 aastal. Pühakoda hävis II maailmasõjas, alles on vaid kellatorn. Praeguses palvelas on 11 ruumi. 1854-1930 asus palvelasse elama Gavriil Frolovile, kes õpetas lastele ikoonikirjutamist ja vanaslaavi keeles lugemist ja kirjutamist, samuti vanaaegsete noodimärkide järgi laulmist. 2.5 Vudila Kogu pere mängumaa Vudila asub Kaiavere järve ääres umbes 7 hektarilisel maa-alal, Elistvere loomapargist vaid 1,7 km kaugusel. Vudila Mängumaa pakub tegevust väga mitmel rindel, siit võib leida mängude ja motomaja, peotalli, labürindi, batuut-takistusraja, batuut-ronimistorni ning sky-jump'i. Lisaks on võimalik mängida paintballi ja oma oskused
seto taludes on erilised ahjud ahi koos lesoga ehk ahju juurde kuulub soe müür, mille peal saab soojas istuda, lesida, riideid või maitsetaimi kuivatada vms. Setode kaart 38. Vanausulised Geograafiline eluala: Peipsi järve ääres Mustveest Varnjani, lisaks Piirissaar vanausuliste musta värvi kirikuriietust ehk sarafani; pühakojas toimub jumalateenistus vanaslaavi keeles, millest eestlane midagi aru ei saa; pühakojas lauldakse erilise noodikirja järgi ja laulmisel ei tehta pause, lauldakse katkematult; Vanausulistel on säilinud komme pühakojas maani kummardada. Selleks on pühakojas igaühe jalge ees kohustuslik riidest vaibake, kuhu maani kummardades toetatakse käed vanausuliste muuseumi Kolkjas. Vanausuliste eluala ehk Peipsiveer on kuulus riigi parima sibula, kurkide ja suitsukala poolest. Turist saab külastada Kolkjas sibulatalu
Vana-vene kirjandus on arvatavasti üle 1000 aasta vana, tekkinud umbes 10. sajandil. Väga vähe on säilinud kirjalikke allikaid, alles on jäänud vaid mõned kiriklikud tekstid ehk klerikaalsed tekstid. Novgorodi kiri Novgorodist on leitud kõige vanemad kirjalikud märkmed. Novgorod oli sel ajal demokraatlik hansalinn. Nii mehed kui naised kirjutasid kasetohule, kiri sarnaned ruunikirjaga. Kirillitsa 9. Sajandil lõid pühakud Kyrillos ja Methodios vanaslaavi ruune ja kreeka tähestikku ühendades uue tähestiku, mis sai nimeks kirillitsa. Mõningate teisendustega kasutab kirillitsat enamik slaavlasi tänepäevalgi. Ustav vana-vene kirkukiri, tekst millel puudus kirjavahed 32. Keelatud lugu, kuidas jumal lõi inimese. Räägib, kuidas jumal lõi mehe. Keha mullast, luud kivist, veri merevahust. Juaml võtab päikesetükid inimese silmadeks. Vahepeal tuleb teisitimõtleja e. Saatan, võtab orgi ja torkab inimesse 80
Nt pagan, papp, raamat, rist, saabas, niit, sirp, sahk, aken, lusikas, pirukas, nädal. Vanavene laenud on läänemeresoome keeltesse laenatud 7.–14. sajandini Pihkva ja Novgorodi vürstiriikide alal kõneldud vanavene keelest. Vanavene laenude seas on peamiselt põlluharimise, kaubanduse, käsitöö ja usuga seotud sõnavara. Vanavene laenud 13 on nt aken, koonal, lusikas, nädal, raamat, rist, saabas, tuhkur ‘tõhk’, turg, vaba, vaen, võlu. Varasemast ajast võib pärineda üksikuid vanaslaavi laene, nt tragi ‘agar, hakkaja’, või algslaavi laene, nt ais, haug, väin, kuid need on ebakindlad oletused. Kuna slaavlaste algne asuala oli balti hõimudest lõuna pool, siis tõenäoliselt otseseid varasemaid kontakte slaavi ja läänemeresoome keelte kõnelejate vahel ei olnud. * Alamsaksa laenud eesti keeles - alamsks laenud on tulnud eesti keelde keskajal (13.-17. sajandini), u 400-600 sõna. Saksa laenud hakkasid tulema siis, kui saksa keeleala laienes
hauakiri ning otseselt viidab, et tänapäeva hauakivide kunstis on taeva kujund eelkõige hauataguse elu ja hinge viimse asupaiga sümbol. Vanaslaavlaste uskumustes eksisteeris mitu taeva kihti, iga kiht oli määratud konkreetsetele olenditele. Alamkihtides elasid surnud jumalakartlike inimeste hinged, keskmistes inglid ja pühakud, kõige ülemises kihis elas Jumal ise. Kihid olid erinevatest materjalidest: kuld, klaas, savi jne ( 2005: 87). Eelkristlik vanaslaavi ettekujutus taevast põhines uskumustel, et taevas on savikaas; pingutatud sõnni või taeva harja nahk või riie, kus asub inimeste maailma vastaspoolne või peegeldav ilm ( 2002: 316). Need ettekujutlused ühtivad ka Eesti rahvaluule arhiivist kogutud vanasõnadega, mis põhinevad uskumustel taeva mitmekihilisest stiihiast või ettekujutlusel, et see on suur pada, mille keskel on tähekujuline põhjanael (maailmapuu, mis seob taevast ja maad, prototüüp)
annaabi.ee 
