Nooruse allika iidne saladus (II
raamat) Taassünni Pärl
Peter Kelder
6. peatükk
Toiduainete omavaheline sobivus ja
õige dieet .
Arutlustes tervisest, pikaealisusest ja viiest
rituaalsest
toimingust, annab
polkovnik Bredford mõned soovitused, mis
puudutavad
dieeti ja toitumist ning toidu olulist rolli inimese elus
üldiselt. Bredfordi sõnul aitab õige dieet kaasa füüsilise
seisundi
paranemise sümptomite ilmnemisele. Vaadakem siis tema dieedialaseid
soovitusi .
Järeleproovitud aja jooksul veendus polkovnik, et hea tervise
saladus peitub lihtsas toidus. Ta kirjutab, et
Tiibeti laamad tegid
rasket füüsilist tööd ning toitusid peamiselt
omaenda kasvatatud
viljadest – järgisid enamasti taimset dieeti, lisanditena muna,
või ja juust.
Seejuures, ühe toidukorra ajal sõid laamad tingimata neist ainult
üht. Polkovnik Bredford ei nõua sellise äärmuslikkuse järgimist,
kuid soovitab „puu-,
juur - ja köögivilju ning tärklist
sisaldavaid toiduaineid tarvitada eraldi imetajate ning linnu- ja
kalalihast.”
Samas hoiatab polkovnik Bredford ka ülesöömise eest – ühine
probleem
paljudele meie seast. „Pärast kahte kloostris veedetud
aastat”, räägib Bredford, „oli peaaegu esimene asi mis mulle
silma hakkas, kui saabusin India ühte suuremasse linna, tohutu toidu
kogus mida neelasid inimesed, kellel oli selle ostmiseks piisavalt
vahendeid. Minu silme ees sõi üks mees sellise hulga toitu, millest
oleks
piisanud üheks päevaks neljale pingelist tööd tegevale
Tiibeti laamale.”
Peale selle, polkovnik Bredfordis tekitab õudust toiduainete
omavaheline
segamine . „Olles
harjunud ühe toidukorra ajal tarbima
üht-kaht liiki toitu, olin ma üllatunud, kui ükskord õhtul
lugesin peremehe laual kokku 23
rooga . Pole midagi imestada, et lääne
inimestel on nii nõrk tervis. Neil on väga hägune ettekujutus,
kuidas on omavahel seotud dieet, tervis ja jõud.” Polkovnik
Bredford soovitab süüa aeglaselt, hoolikalt läbi mäludes seda,
mis teil
suus on. „Mälumine – see on esimene ja mitte vähetähtis
seedimise ja organismi poolt toidu omandamise aste, selgitab ta.
Kõik, mida inimene sööb, peab olema eelnevalt seeditud suus ja
alles pärast – maos.”
Võttes kokku
arutlused toiduainete kombineerimisest ja
ratsionaalse toitumise kasulikkusest, kinnitab polkovnik: „Toiduainete õige
kombineerimine, õige tarbimise viis ja toitumise mõõdukus annavad
koos suurepärase tulemuse. Kui te olete ülekaaluline, kaovad
üleliigsed
kilod , kui kannatate liigse kõhnuse pärast, siis võtate
juurde.”
Lisaks toob polkovnik välja ratsionaalse toitumise viis reeglit,
mida järgides võib oma tervist parandada:
Kunagi ärge kombineerige liha koos tärklist sisaldavate toiduainetega. Kuigi, kui olete noor ja tugev, pole teil vajalik tingimata seda reeglit järgida.
Kui kohv mõjub teile halvasti, ärge lisage sellele piima ega rõõska koort. Kui mõju jääb endiseks, jätke kohv oma menüüst välja.
Mäluge toitu, kuni see muutub vedela pudru sarnaseks; sööge vähem.
Iga päev jooge üks toores munakollane . Tehke seda enne või pärast sööki, kuid mitte söögi kestel.
Viige miinimumini ühe söögikorra ajal tarbitavate toitude hulk.
Selles peatükis püüame lahti harutada polkovnik Bredfordi
soovitused, mis puudutavad toitumist.
Loomulik hügieen ja nooruse
allikas.
Kuigi polkovnik Bredfordi dieedisüsteemi põhiline sisu sarnaneb
tiibeti dieedialaste praktikatega, möönab Peter Kelder, et selle
juured asuvad XX sajandi 30.-ndate aastate populaarses (nagu ka
praegu) tervise koolis „Loomulik hügieen.”
Tõepoolest, kaasaegsest loomuliku hügieeni vaatepunktist
lähtuvalt on polkovnik Bredfordi pihtimused toitumise printsiipidest
absoluutselt korrektsed. Tõsi, selle kooli esindaja soovitaks
täielikult loobuda kohvist , ning salmonelloosi nakatumise ohu tõttu
mitte kasutada toiduks tooreid mune.
Võimalik, et Peter Kelder on loomuliku hügieeni peamistest
põhimõtetest midagi lugenud või kuulnud doktor Herbert M.
Šeltonilt, inimeselt kes suutis praktiliselt üksi taaselustada XIX
sajandi filosoofilise kooli, mida teati nime all „Hügieen.”
Doktor Šelton kogus kokku, täiustas ja taastas selle õpetuse
seisukorra ja andis sellele uue nimetuse – „Loomulik hügieen.”
Doktor Šelton andis välja igakuist ajakirja ja kirjutas
seitsmeköitelise käsiraamatu, samuti oli ta artiklite autoriks Bernhard Mac-Faddeni kehakultuurile pühendatud ajakirjades, ning ka
teistes tolle aja alternatiivsetes väljaannetes, mis olid
spetsialiseerunud terviseküsimustele. Pikka aega oli loomulikul
hügieenil ka väike hulk ustavaid poolehoidjaid. 1985. aastal andsid
Harvey ja Marilyn Diamond välja raamatu „Samm elu suunas”, kus
käsitleti terviseküsimusi, dieete ja selgitati loomuliku hügieeni
olukorda. Kirjutatud lihtsas sõnastuses ja täidetud köitvate
lugudega erinevate inimeste edusammudest , sai sellest raamatust peagi
bestseller, mis õpetas paljusid elama ja sööma palju mõistlikumal
viisil, populariseerides samas loomuliku hügieeni ideid.
Tänapäeval kuuluvad juba tuhanded inimesed Ameerika ühiskonnas
loomulikku hügieeni järgijate hulka. Vaatamata sellele, et sellest
on kirjutatud juba sadu raamatuid, on selle süsteemi tuuma võimalik
väljendada vaid mõne lausega.
Kui järgida seda terve mõistuse lihtsat reeglit, siis ka inimese
tervis ja kogu elu paranevad niivõrd, et seda on raske isegi ette
kujutada.
Sööge lihtsat ja peamiselt kulinaarset töötlemist mitte vajavat taimset toitu.
Kombineerige toiduaineid ratsionaalselt.
Hingake värsket õhku.
Iga päev, nii sageli kui võimalik, laske kehale päikest. Kuid alati vältige päikesepõletust.
Jooge tavalist puhast vett.
Uni ja puhkus peaksid kestma mitte vähem kui 8 tundi ööpäevas.
Kolm korda nädalas, kasvõi ainult 20 minutit päevas, pühenduge kehakultuurile. Mõned spetsialistid soovitavad aeroobseid harjutusi: sörkjooks, ujumine , jalg-rattasõit jms; teised soovitavad tegeleda raskejõustikuga või sooritada äkilisi liigutusi. Enamus on aga nõus sellega, et igapäevane pooletunnine hoogne kõndimine on suurepärane ja universaalne harjutus.
Pidage kinni isikliku hügieeni reeglitest.
Püüdke alati säilitada emotsionaalset tasakaalu tegutsemise abil, mitte vastureaktsiooni abil.
Vältige äärmuslikke temperatuure.
Jagage selgitusi oma kodustele ja sõpradele.
Teades, et kaugeltki mitte kõigile ei maitse toores taimetoit , mida
propageerib loomulik hügieen, tõi doktor Šelton välja mõned
süsteemi osad, mis puudutavad toiduainete omavahelist
kombineerimist, suunitlusega optimeerida toidu seedimist. Kui
toiduained on valitud õigesti, töötab seedetrakt efektiivsemalt, toitained omastatakse kergemini, mis võimaldab tervise paranemist.
Mida tähendab „toiduainete
omavaheline sobivus?”
Toiduainete omavahelise sobivuse küsimus puudutab ühe toidukorra
ajal erinevat liiki toiduainete tarbimist: alustuseks lusikatäis
tomati- kurgi salatit , seejärel keedetud juurvilja , siis suutäis
putru või leiba, millele lisab maitsekust lihatükk, lonks
puuviljamahla või mingit jooki – ning taas salatit. Enamustel
juhtudel see tsükkel kordub kuni taldrik tühjeneb ning järgneb
veel magustoit koos millegi joodavaga.
Selline erinevate toiduainete segamine ei möödu jälgi jätmata:
neist igaühe läbiseedimiseks on vajalikud erineva pikkusega
ajavahemikud (vt lk 193-199). Enim kontsentreeritud toitu (enamasti valgud ) omandab organism aeglasemalt kui mõnda muud, samas kui selle
seedimine algab kõige esimesena. Valkude ( proteiinid ) omandamiseks
vajalik aeg kestab tunde, ning kui juures on veel ka üle soovitud
koguse rasvu (tühiselt väike kogus), siis venib protsess veelgi
pikemaks.
Sel ajal peavad organismi poolt kiiresti omandatavad toiduained, nagu
näiteks juur- ja puuviljad , jääma makku ootele, kuni „raske”
toit ära seeditakse. Kogu see protsess võib venida isegi kuni
kaheksatunniseks. Oodates oma järjekorda hakkavad puuviljad ning toored või keedetud juurviljad maos roiskuma ja käärima. Magu ,
püüdes siiski seedida seda rokka, eritab gaase , hapet, isegi
alkoholi (ärme räägi üldse seedimatusest). Toidu seedimine lõpeb
siis, kui toit jõuab soolestikku, kust lisafermendid peavad
eemaldama organismi poolt omandamata jääkained, ning mineraalained –
neutraliseerima happed . Toiduainete omavahelise kokkusobivuse printsiibid on selgelt sõnastatud, ning on orienteeritud sellele,
mida millega võib kokku segada ja mida mitte, et saavutada
optimaalne seedimine ja tugev tervis.
Toiduainete ebaõige kokkusobitamise
tagajärg.
Mis võib juhtuda siis, kui ei järgita toiduainete liigitamise soovitusi? Loomulikult oleneb kõik organismi eripärast, kuid
reeglina algab erinevat liiki toiduainete kokkusegamisel maos
käärimine, mis kutsub esile kerge seedeprotsessi korratuse ja
pärast söömist ilmnevad kõrvetised. Lisaks teistele
ebameeldivustele võib nimetada gaase, röhitusi, suurenenud (mao)
happesust, kõhu puhitusi, organismi kogunev liigne vedelik ja
mõistuse mõningane nürinemine ning keskendumisraskused veel pikka
aega pärast söömist.
Toiduainete ebaõige kokkusobitamine võib aeglustada toidu seedimise
protsessi kahest kuni kaheksa tunnini. Sellisel juhul kulutatakse
seedeprotsessile väga palju energiat, mis tekitab kiiresti
rammestuse ja vajaduse täiendavaks puhkepausiks või uneks. Kõik
see võib saada närvilisuse ja ärrituvuse, depressiooni,
kõrgendatud tundlikkuse, halva tuju, küünilisuse, kui ka
mürkainete organismi kogunemise põhjuseks.
Peale selle kutsub mürkainete kogunemine, mis on seedeprotsessi
korratuste tagajärg, esile nohu , mis on paljude teiste haiguste
põhjuseks – nõrgendab immuunsüsteemi, kutsub esile enneaegse
vananemise, alandab seksuaalset iha ja potentsi ning võib muuta
munarakud vastuvõtlikeks kahjustustele. Lühidalt öeldes võib
toiduainete ebaõige kokkusobitamine viia füüsilise, mentaalse ja
vaimse tervise halvenemiseni ning samuti
eluea lühenemiseni.
Toiduainete õige kokkusobitamise
eelised.
Need, kes praktiseerivad toitumist toiduainete jaotuse alusel,
märkavad otsekohe tervise paranemist, kuna koormus seedeorganitele
väheneb oluliselt. Toiduainete õige kombineerimine kindlustab hea
toituvuse, seedimise parenemise, hea enesetunde ja stressi
vähenemise. Kui organismis saab olema vähem mürkaineid ning kaovad
käärimisprotsessid, arvavad paljud, et toiduallergia probleem on
lahenenud. Tihti juba mõne päeva möödudes pärast toiduainete
õige kombineerimisega alustamist, tunnevad need, kes on aastaid
kannatanud gaaside käes, et vaevused on täielikult kadunud. Ehk
soodustab toiduainete eristamine toitumisel, nagu ei miski muu viis,
toonuse tõusu ja kehakaalu vähenemist.
Allolevast võite lugeda, millist kasu toob kaasa toiduainete õige
kombineerimine:
Seedimise paranemine. Teie organism hakkab toitu seedima tunduvalt paremini, kui järgite toiduainete sobivuse reegleid (vt lk 197-199). Gaasid, kõhu puhitus , kõhukinnisus, röhitised – kõik see, mis vaevas teid aastaid, vaibub peaaegu või täielikult kõigest mõne päeva jooksul, ning ei valmista teile enam tuska. Paljud räägivad: „Ma ei saa toituda eristades. See on liiga keerukas.” Sellisel juhul võib soovitada eksperimenti ühe nädalase tähtajaga. Pakkudes sellist väljapääsu teame me, et olles kord tunda saanud mida tähendab hea seedimine, mis ilmneb toiduainete õige liigitamise tulemusena, ei soovi need inimesed enam tagasi pöörduda vanade toitumisharjumuste juurde.
Kehakaalu vähenemine. Kui te rakendate liigituse alusel toitumist, siis te hakkate rahuldusega juba ette nautima eesseisvat kaalumist. Miks? Aga sellepärast, et kõik teie liigsed kilod, puusade lihavus, käsivarte pikantne lopsakus ja tselluliidivorbid hakkavad kaduma justkui võlukepikese viipel. Enamus nendest kes liigitavad toiduaineid õigesti, märkavad rahuldusega, et iga nädalaga kaotavad nad poolteist kuni kaks ja pool kilo oma üleliigsest kaalust – kusjuures just rasvaladestuste arvelt, mitte ainult liigse vedeliku väljaviimise tagajärjel. Mis minusse puutub, siis esimese nelja kuuga, pärast seda kui alustasin ühe toidukorra ajal ainult ühte kategooriasse kuuluvate toiduainete tarvitamist ning järgima isikliku hügieeni printsiipe , vähenes minu kehakaal üheksakümne kuuelt kilolt (164 cm pikkuse juures) imekergele seitsmekümne kahele kilole! Seedimise paranemise tõttu on teie keha rakkudel puhastumiseks vaja märkimis-väärselt vähem vett ning teie kõht ei tursu enam üleliigse vee kogunemisest organismi. Teie kehakuju muutub sihvakaks ja tõmbub trimmi. Et küllastuda, kulub vähem toitu ning see tähendab, et ööpäevane tarbitud kalorite kogus väheneb, ning koos nendega – ka teie kehakaal! Kiire küllastumine on seletatav sellega, et organism suudab nüüd ümber töödelda ja omandada enam toitaineid. Lisaks hoiate te kokku suure hulga raha, kuna vajate toitu märkimisväärselt vähem. Veelgi olulisem on see, et mida vähem te sööte, seda kauem elate. Väheneb seedeprotsessist tulenev organismi kulumise aste. Luigi Kornano, XIX sajandi Itaalia kirjanik-aristokraat, toitus kaks korda päevas, süües kokku umbes 360 grammi toitu ja juues kuni 420 grammi viinamarjamahla. Liigitades toiduaineid õigesti ja säilitades sel viisil seedesüsteemi energiat, elas ta 102 aastat. Ta alustas selle süsteemi järgimist 35 aastaselt, kui kõikvõimalike liialdamiste tagajärjel lõi tema tervis järsult vankuma. Ta võttis kuulda arste, kes soovitasid tal peagi saabuva surma vältimiseks hakata viljelema palju mõistlikumat eluviisi ning temast sai üks suurimaid tervisliku elustiili propageerijaid.
Energia juurdekasv. Kui te toitute vastavalt toiduainete liigitusele, hoiab organism toidu seedimise arvelt kokku palju jõudu, mille tagajärjena te tunnete vaba energia juurdevoolu.
Hea tervis. Liigitatud toitumine annab puhkust mao-soole traktile ning võimaldab teil tunda end värskemana, energilisemana; teil paraneb enesetunne ja uneks vajalik aeg lüheneb tunduvalt. Te muutute reipamaks, sest toiduained, mis omavahel sobivad, ei astu teie maos konflikti. Kõik see loob tervise ja õnne tunde.
Toiduainete
sobivuse tabel.
Alltoodud tabelis on kategooriate alusel liigitatud toiduained –
see on teile abiks toiduainete õigel liigitamisel ja tervisliku
dieedi järgimisel. Mõned teised nõuanded, mis sisaldavad erinevaid
kategooriaid, on välja toodud peatükis „Organismi poolt toidu
seedimisele kuluv aeg.”
Valgud (proteiinid)
pähklid ja seemned arahhis muna soja
kuivatatud oad kuivatatud herned piim* juust*
läätsed päevalille võrsed põisherne võrsed
läätse võrsed liha (imetajate-, kala-, linnuliha )
Tärkliselised toiduained
Kartul , kastanid, leib, kookospähkel, valminud tärkliselised viljaterad, bataat ehk maguskartul, jamss , makaronitooted , oad, värske türgi uba/ aeduba , sügisesed kõrvitsalised, kõrrelised (kõrsviljad) ja kruubid, piimjuur, maapirn, ümarad artišokid, kõrvits, pastinaak
Avokaado , oliivid , taimeõli, seemned, koorevõi*, pähklid, rõõsk koor, arahhis, margariin, soja, sulatatud searasv
Apelsin , greip, ananass , metsmaasikas , kiivi , tomat, kumkvaat , sidrun , laim, granaatõun
Magus-hapud puuviljad
Mango, kirsid , õun, virsik , ploom , aprikoos , mitmesugused marjad, enamus viinamarjasorte, pirnid , nektariin (sile virsik)
Magusad puuviljad
Banaan , datlid , hurmaa , viinamarjasort „Tompson”, muskaatpähkel, papaia, kuivatatud puuviljad
Arbuus , valge muskaatmelon, muskusmelon, Kantalupa melon, talvine melon, Krenšoy melon, jõulumelon, Pärsia ja Kanaari melon.
Vähese tärklisesisaldusega või tärkliseta toiduained
Seller , hiina kapsas, lillkapsas , nuikapsas, baklažaan, sibul, rohelised oad, brüsseli kapsas (võrsed), kurk , suvised kõrvitsalised, magus paprika , spargel , peet , küüslauk, kapsas, magus värske hernes , lehtkapsas, porgand , spinat, noored magusad (teravilja ivad) seemned, brokkoli , naeris , aedsalat , lutserni võrsed
* - piimatooteid soovitatakse vältida
Organismi
poolt toidu seedimisele kuluv aeg.
Kasutage järgnevaid andmeid, et määratleda: ajavahemikud, mis on
vajalikud söödud toidu seedimiseks; parimad toiduainete liigitused ja soovitatav toidu hulk.
Vesi. Kui te joote vett tühja kõhu peale, jõuab see
soolestikku kohe.
Mahlad . Puu- ja juurviljamahlad ning puljongid
seeduvad 15-20 minutiga.
Poolvedelad toiduained. Segasalatid (segage mikseris
kuni vedela konsistentsini salati ja selleri lehed, kurk ja tomat,
ning sööge nagu suppi ). Ka juur- ja puuviljad
seeduvad 20-30 minutiga.
Puuviljad. Arbuus seedib 20 minutit. Kõige kasulikum
on, kui ta oleks ühel toidukorral ainuke puuvili (mari) teie
toidulaual. Teised melonid (nagu Kantalupa, Krešnoy, valge
muskaatmelon) vajavad seedimiseks 30 minutit. Omavahel võib
kokku segada kaht erinevat sorti melonit, kuid ärge sööge
üle poole kilo korraga.
Apelsin, viinamari ja greip vajavad seedimiseks
samuti 30 minutit. Mõnikord võib omavahel kokku segada kaks liiki,
kuid kogu mass ei tohiks samuti ületada poolt kilo.
Õunad, pirnid, virsikud , kirsid ja
teised poolmagusad puuviljad seeduvad 40
minutiga. Omavahel võib kokku segada neist kaks või kolm erinevat,
jälgides, et ei sööks korraga enam kui 350-500 grammi.
Toored köögiviljad. Köögiviljad, milledest
valmistatakse toorsalatit – nagu näiteks tomat,
salat ( bostoni , punane, leht- ja aedsalat), kurk,
seller, punane või roheline paprika ja
teised mahlased köögiviljad, vajavad
ümbertöötlemiseks 30-40 minutit. Kui salatile on lisatud
toiduõli, pikeneb seedimiseks kuluv aeg ühe tunnini ja veidi
enam. Ka neid köögivilju võib omavahel kokku sobitada, kuna
seedimiseks kuluv aeg on kõigil ühesugune. Kasutades ülalpool
toodud meetodit (vt poolvedelad toiduained), võib ka neid segada
mikseris.
Aurutatud või vees keedetud köögiviljad.
Rohelised köögiviljad (salat eskariol, spinat,
peakapsas ) seeduvad 40 minutiga.
Kabatšokk, brokkoli, lillkapsas, türgi
uba (aeduba), õliga küpsetatud mais
seeduvad 45 minutit.
Selliste juurviljade seedimiseks, nagu redis , porgand, peet
ja pastinaak, kulub organismil mitte vähem kui 50 minutit.
Märkus: omavahel võib kokku segada kaks-kolm sellist liiki
juurvilja (igaüht 120g; üldkoguses mitte enam kui 240g).
Alustuseks sööge rohelised köögiviljad, seejärel
juurikad.
Tärklisesisaldusega köögi- ja juurviljad. Sellise toidu
seedimiseks nagu maapirn, tammetõrud, kõrvitsad,
magus ja tavaline kartul, jamss ja
kastanid, kulub umbes tund aega. Ükskõik millised kaks
ülalloetletud toiduainetest võivad moodustada peamise eine teie
toidulaual.
Tärkliseline toit. Kooritud riis, tatar , hirss (eelistatud
on tarvitada just neid kruupe ), maisijahu, kaeratangud (-helbed), malts , abessiinia rukis , kruubid seeduvad keskmiselt 60-90
minutit. Maksimaalne kogus üheks toidukorraks – 120 g kuivaine kaalus, mis teeb keedetult 480g.
Kaunviljad – tärklis ja proteiinid (valgud). Läätsed,
aed- (türgi-) ja tavaline uba, põishernes (nuut), tuvihernes ja
teised, vajavad seedumiseks 90 minutit. Maksimumkogus ühele
inimesele on 120 g kuivkaalus (keedetult 210g). 30-45g kuivkaalus
võib asendada 90-120g riisiga ning süüa kas kõik koos (segamini)
või kaunviljad peale riisi. Soja seedub 120 minutit (maksimumkogus
üheks toidukorraks 30-120g).
Seemned ja pähklid. Päevalille-, kõrvitsa-, pirnmeloni-
ja seesamiseemned seeduvad ligikaudu kaks tundi. Kokku võib süüa
30-120g erinevat liiki seemneid. Sellised pähklid nagu mandel,
sarapuupähkel, arahhis (toores), Cashew -pähkel (india pähkel),
pecan-pähkel (kuulub kreeka pähkli perekonda) ning kreeka ja
brasiilia pähklid seeduvad 2,5-3 tundi. Sööge ainult üht
liiki pähkleid ühel söögikorral, ning juhul kui te ei ole koormatud raske füüsilise tööga, siis mitte enam kui 90g. Kui
seemned ja pähklid panna ööks vette likku ja pärast
peeneks tampida, omastatakse nad kiiremini.
Piimatooted (ei soovitata ). Rasvavaba kodune juust, kohupiim ja lambapiimajuust seeduvad umbes 90 minutit. Maksimum
üheks toidukorraks 120-240g.
Täispiimast valmistatud kohupiim seedub kahe tunniga.
Ühel söögikorral sööge mitte enam kui 240g.
Täispiimast valmistatud kõva juust, sellised nagu
Šveitsi või Menster, vajab seedumiseks 4-5 tundi. Ühel
toidukorral – maksimum 60-120g.
Märkus: suure rasva- ja proteiinisisalduse tõttu seeduvad
kõvad juustud kauem kui kõik teised toiduained.
Loomset päritolu proteiinid: munakollase seedimiseks
kulub 30 minutit, kogu muna seedimiseks 45 min.
Maksimumkogus on 1-2 muna päevas.
Kala – sellised nagu tavaline ja väike tursk , kammeljas,
samuti paltuse filee , seeduvad poole tunniga. Maksimum – mitte
üle 180g, omavahel võib segada kaks liiki.
Lõhe, forell, tuunikala, heeringas
( rasvasem kala), seedub maos 45-60 min. Norm – sama
mis eelmises punktis.
Kanatibu (ilma nahata) – poolteist kuni kaks tundi.
Maksimum 120g.
Kalkun (ilma nahata) – kaks kuni kaks ja
veerand tundi. Ühe korraga sööge mitte enam kui 120g.
Looma- ja lambaliha seeduvad kolme-nelja tunni jooksul.
Norm – 120g.
Et ära seedida sealiha, on vaja 4,5-5 tundi. Norm sama –120g.
Taimeõli, koorevõi, rasvad: oliiviõli ning ükskõik
millist muud samasuguse valmistusviisiga õli võib lisada
salatitesse, aurutatud köögi- ja juurviljadele
ning teistele toiduainetele. Sama kehtib ka soolase
ja mageda (mis on eelistatum ) koorevõi kohta, kuigi
piimatooteid on siiski parem vältida. Lisage toidule mitte
enam kui 15-30g paastuõli või 1-2 supilusikatäit koorevõid.
Loomuliku hügieeni üheksa reeglit
toiduainete liigitamise kohta.
Nüüd, kui teil on teada organismi poolt erinevate toiduainete
omastamiseks kuluv aeg ning nende klassifikatsioon , pöördume dr.
Herbert Šeltoni soovituste poole, mis puudutavad toiduainete
omavahelist sobivust:
Ärge tarbige proteiinirikkaid toiduaineid koos toiduainetega, mis sisaldavad suures koguses tärklist. Polkovnik Bredford ja laamad toonitasid selle printsiibi erakordset olulisust. Miks? Sest proteiinid saavad organismi poolt õigesti omastatud siis, kui magu eritab suures koguses hapet, mis hävitab süljes sisalduva amilazi1– kuid see ferment on vajalik tärklise lagunemiseks. Sel põhjusel ei saa proteiinid ja tärklis seedida samaaegselt. Kas see tähendab loobumist lihast ja kartulist lõunalaual? Jah, kui soovite , et teie seedimine kulgeks raskusteta ja tervis oleks tugev!
Ärge kombineerige tärkliselist toitu nende toiduainetega, mis sisaldavad hapet (vt p.1).
Ärge sööge üle ühe liigi valgurikast toiduainet ühe toidukorra ajal. Erinevat liiki proteiinid vajavad ümbertöötlemiseks erinevat ajalist tsüklit ning ka seedesüsteemi erinevate näärmete tööd. Kui organism pingutab tugevalt isegi ühe valkaine omastamiseks, siis kahe või enama ümbertöötlemiseks kulub liiga palju energiat. Piirdudes millegi ühega, mis sisaldab valku, hoiate te kokku oma energiat, vältides selle mittevajalikku kulutamist ning sellele järgnevat väsimuse tunnet.
Ärge segage hapusid puuvilju valkudega. Pepsiin – ferment, mis on vajalik valkude ümbertöötlemiseks, hävib enamuse hapete toime tulemusena, kaasa arvatud puuviljade hape. Pepsiin reageerib neutraalselt ainult soolhappele.
Ärge segage valke rasvadega. Rasvad takistavad maomahla eritumist ja segavad valkude ümbertöötlemist.
Ärge sobitage ühte toidukorda tärkliselist toitu ja magusat . Kui organismi jõuavad koos suhkur ja tärklis, siis esimesena kuulub ümbertöötlemisele suhkur. Maos hakkab suhkur käärima, tootes fermenti mis hävitab süljes sisalduva amilazi, mis on vajalik tärklise ümbertöötlemiseks. Kui te sööte hommikueineks midagi kruupidest ja puuvilju ning kannatate pärast seedehäirete tõttu, siis nüüd on teada selle põhjus, ning ka moodus vältimiseks. Sööge ainult puuvilju – organism töötleb ümber naturaalsed suhkrud ja teie väldite käärimisprotsesse.
Ärge segage kokku valke ja suhkrut. Ka suhkur takistab maomahla eritumist, millega häirib valkude seedimist. Suhkur seedib alles pärast valke ning seda oodates hakkab ta maos käärima.
Melonit sööge üksikult. Melon seedub erakordselt kiiresti. Kui te sööte seda enne toidukorda ja üksikult, läbib ta hetkega kõik seedetrakti osad. Peaaegu kogu oma elu jooksul püüdsin ma mitte süüa arbuusi ja Kantalupa melonit, sest sellele järgnesid alati kohutavad valud ja gaasid. Nüüd ma söön ühte liiki melonit ühel toidukorral ning lausa naudin selle magusust ja värskust, millega ei kaasne mingit raskust seedimisel.
Vältige piima ja piimatooteid, kuid kui nendest loobumine pole võimalik, siis ärge sobitage neid kokku ühegi teise toiduga. Ferment himosiin2, mis on vajalik piima seedimiseks piisavas koguses, on olemas ainult väikelastel. Loomuliku hügieeni pooldajad , nagu ka paljud meedikud (sealhulgas, suureks kahjuks piimatööstuse magnaatidele ka dr. Spock), kutsuvad üles loobuma piimast ja piimatoodetest igapäevases tarbimises. Täiskasvanutel puudub ferment, mis oleks suuteline piima ümber töötlema, ning see tekitabki allergiat. Piima ei või kombineerida mitte ühegi toiduga, sest ta sisaldab palju rasvu ja proteiine.
Alguses võivad toiduainete liigitamise reeglid tunduda teile
keerulistena. Järgmisel lehel olev skeem esitleb neid hoopis
lihtsamal kujul ja on teile abiks toitumise planeerimisel.
Polkovnik Bredfordi soovitused ja
loomulik hügieen.
Nagu näeme, andsid laamad polkovnik Bredfordile arukaid soovitusi,
mis paljuski lõikuvad aja jooksul kinnitust leidnud loomuliku
hügieeni seisukohtadega. Siiski on mõned tema soovitused ära teeninud teravdatud tähelepanu.
Ta väidab: „Teie üks eine võib koosneda ainult lihast. Kui
soovite, võite kombineerida selle erinevaid liike. Koorevõi, muna
ja juustu tarbimine koos lihaga ei põhjusta erilist kahju, võib
isegi juua veidi teed või kohvi, kuid tarbida selle kõige juurde
midagi magusat või tärkliselist – komme , pudinguid, pirukaid –
siiski ei soovitata.”
Kahtlemata , loomuliku hügieeni pooldajad ei soovita iialgi süüa
ainult liha ühel toidukorral, kuna nad teavad (ka kaasaegsed meditsiinilised uuringud kinnitavad seda), et üleküllastumine liha
valkudega kannab endas ohtu tervisele. Lisaks sellele, leiva ja liha
kokku sobitamine kutsub mõnedel inimestel esile käärimisprotsessi
maos, gaasid ja seedesüsteemi stressi. Polkovnik Bredfordi eelnevad
soovitused süüa midagi ühte ühel toidukorral tunduvad olevat
lähemal tõele, kui see, mida ta räägib ülaltoodud lõigus.
Ilmselt võib seda, tema poolt öeldut selgitada
kompromissiotsingutega, mis lubaks inimestel teha esimest sammu
üleminekul oma toitumisharjumuste muutmiseks.
Polkovnik Bredfordil ei ole midagi piima, tee, ega kohvi vastu. Ka
see osutub kompromissiks algajatele . Loomulik hügieen kinnitab, et
teie tervis ainult võidab sellest, kui lõpetate nende toiduainete
tarbimise. Tee ja kohv sisaldavad endas inimesele kahjulikke alkaloide3
ja pastöriseeritud piima üks koostisosa on valgukomponent kaseiin4,
mis on ka kõige tugevama tänapäeval teadaoleva liimi koostisosa,
mis on suuteline kokku liimima puitu. Kas on siis midagi imestada, et
olles söönud palju juustu või jäätist, on teil järgmisel päeval
tunne, nagu oleks teie sisemus kokku kleepunud ja seda probleemi võib
lahendada ainult lahtisti? Nüüd on siis teada ka põhjus.
Kahjuks, vaatamata piimatoodete kallihinnaliste reklaamide väidetele,
mida te võib-olla usute, ei ole piim organismile kasulik. Kui
kahtlete, siis selgitage mulle, miks hemorroidid, mis vaevasid mind
aastaid, kadusid kui ma loobusin (arsti soovitusel) piimast ja
piimatoodetest. Ja kui te ei usu seda minu isiklikku tõestust, minge
raamatukokku ja uurige viimase kahekümne aasta meditsiinilisi
uurimusi, kus on selgelt ja ühemõtteliselt öeldud, et piima
tarbimist tuleks täielikult vältida!
Polkovnik annab vähe teavet jookide kohta (välja arvatud tee ja
kohv), kuigi praktiliselt kõik joovad söögi ajal midagi. Loomuliku
hügieeni kooli esindajad soovitavad söömise vältel üldse mitte
juua, sest vedelik lahjendab fermente ja maohapet, takistades neil
toidu töötlemist. Juues midagi toidukorra ajal, ei lase te
seedeprotsessil lõpuni käia. Mõned kaasaegsed uurijad ei ole
sellega nõus, kuid need, kes praktiseerivad reeglit „mitte juua
söögi ajal”, avastavad, et neile tuleb see ainult kasuks. Kuulake oma organismi – ta annab teile igasugustest uurimustest usaldusväärsemat teavet, mis on talle parim.
Polkovnik Bredford kiidab tooreid mune, ka meie peame munakollast
valkudest kõige optimaalsemaks. Kuid siiski, nendes munades mida
müüakse praegu kauplustes, esineb liiga sageli salmonella viirus,
seetõttu me ei soovitaks tarbida toorest muna. Selleks, et keeta
seest vedel muna, kuumutage vesi keema ja tõstke siis tulelt. Pange
muna sellesse vette kolmeks minutiks, tõstke siis välja ja sööge
ainult munakollane. Munavalge visake ära, juhul kui te ei ole
sportlane või ei tee rasket füüsilise tööd.
Arvatakse, et munakollane mõjub hästi ajule ja füüsilisele
tervisele. Polkovnik Bredford on sellega vastuvaidlematult nõus.
Meenutame tema sõnu: „Ma teadsin ka varem, et munakollane on toitev , aga selle tõelist väärtust mõistsin alles pärast
tutvumist kloostris viibiva teise eurooplasega, kes oli varem õppinud
biokeemiat. Ta teatas mulle, et muna sisaldab tubli poole kõikidest
kasulikest ainetest, mis on vajalikud aju, närvisüsteemi ja üldse
kogu organismi funktsioneerimiseks. Olgu või mannetus koguses, kuid
need elemendid peavad kindlasti organismi jõudma, et tagada selle
vaimne ja füüsiline tervis.”
Polkovnik Bredford annab veel ühe väärtusliku nõuande – närige
toitu hoolikalt. Loomuliku hügieeni kool õpetab meid närima toitu,
kuni see on muutunud vedela kördi sarnaseks. A.Spallanzani
(1729-1799), üks esimesi maos toimuva seedeprotsessi uurijaid
avastas, et küpsed, kuid tervelt alla neelatud kirsid ja viinamarjad väljuvadki organismist tervetena. See huvitav jälgimine näitab veelkord seda, kui oluline on toit hoolikalt läbi närida. Organism
omastab ainult selle, mis oma konsistentsilt sarnaneb kõige enam
vedelikule.
Järjestikuline toitumine –
viimane lihv toiduainete õigele sobitamisele.
Nii, toiduainete liigitamise reeglite järgimine on teie seedimist ja
üldist enesetunnet oluliselt parandanud. Kuid, kui teil on soov
minna siit veel edasi ning parandada seedimist veelgi enam ja
tugevdada tervist, siis soovitame proovida järjestikulist toitumist,
mida me nimetame toiduainete kombineerimise tipuks.
Järjestikulise toitumise abil kokku hoitud energiat võib kasutada
ravieesmärgil, suunata organismi puhastamiseks jääkainetest,
kasutada intellektuaalseks tööks või emotsionaalseks aktiivsuseks.
Polkovnik Bredfordi sõnul toimub toidu seedimine järjekorras,
kiht-kihi haaval. See, mis söödi varem, ka töödeldakse maos varem
ja kui te sõite järjestikuliselt, võisid eri liiki toiduainete
seedumiseks vajalikud fermendid erituda vabalt, omavahel segi
minemata (vt lk 189-191 „Toiduainete õige kokkusobitamise
eelised”). Sellisel juhul seedub kogu toit mõne tunniga,
põhjustamata teile ühtegi ebameeldivat aistingut.
Patsiendid kes minu juurde tulevad ja kurdavad halva seedimise üle –
valud kõhus, pidevad röhitised, kõhu puhitus, kõhukinnisus, diatees (haigussoodumus) – saavad
tavaliselt soovituse harjumuspäraselt toidult üle minna palju
kvaliteetsemale. Ma räägin neile, et on vaja vältida põhjalikku
kulinaarset töötlemist vajavaid toiduaineid, ning samuti
kõikvõimalikke suupisteid. Nende asemel aga tarvitada tooreid ja
värskeid köögi- ja juurvilju, pähkleid, seemneid ja puuvilju.
Mõned keelduvad järsult, soovimata muuta oma toitumisharjumusi.
Kuid ma ei kanna neid lootusetute nimekirja – ma teen ettepaneku
algul lihtsalt muuta nende poolt tarbitavate toiduainete järjestust.
Vähem kui nädala pärast kaovad neil paljud seedimisega seotud
ebameeldivused! Loomulikult on nad tulemusega rahul. Pärast sellist
algust võtavad paljud ette ka järgnevad sammud oma harjumuste
muutmise teel.
Ma jätkan patsiendi toiduratsiooniga tegelemist niikaua, kuni ta
soovib teha seda ise ja suudab järgida minu nõuandeid. Aga minu
peamiseks nõuandeks jääb järgida järjestikulist toitumist.
Need patsiendid, kellel paranes seedimine, mille tagajärjel hakkas
organism paremini omastama toitained ning üldine tervis
stabiliseerus – on juba valmis oma ratsiooni muutmiseks.
Veel üheks oluliseks järjestikulise toitumise tulemuseks on
kehakaalu kiire langus. Mõelge ise: kui te topite suhu igasuguseid
roogasid, siis süües kasvab isu, mille tagajärjel te sööte palju
enam kui tegelikult organism vajab. Toitudes järjestikuliselt, isegi
eriliselt toiduaineid valimata, te siiski salenete, sest sööte
vähem!
Järjestikulise toitumise
põhiprintsiibid.
Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei segune toidu osad maos,
juhul, kui te neid juba enne ei seganud. Alla neelatud toit seedub
järjekorras, kiht-kihi haaval.
Dr William Haueli „Füsioloogia õpikust” loeme: „Dr Grütsner
andis rottidele üksteise järgi erinevat värvi toidupalasid. Kui
mõne aja pärast rotid uinutati ja avati nende magu, selgus, et
toidu kihid ei olnud omavahel segunenud.”
Teine teadaolev juhtum, mis kinnitab oletust toidu etapiviisilisest
seedimisest maos, toimus Ameerika Ühendriikide kodusõja ajal. See
on kirjeldatud tuntud füsioloogi, dr Bümonomi poolt: ühel sõduril
oli tulirelva haav kõhus, mille tõttu oli tekkinud makku ava. Haav
jäi mõneks ajaks lahtiseks ja mõnedel arstidel oli võimalik näha,
et toit seedib maos etapiviisiliselt.
Kui te soovite selles ise veenduda, siis sööge kõigepealt arbuus,
siis salat ja seejärel juust. Kui jõuab kätte aeg, võite
veenduda, et teie väljaheide koosneb erinevatest kihtidest:
kõigepealt väljuvad arbuusi jäänused – need on punakat värvi,
seejärel tumepruun kurgi-tomati salat ja viimasena helepruunid
juustu jäägid. Kõik see väljub organismist samas järjekorras
milles sinna jõudis. See eksperiment on jõukohane kõigile, kuid
pidage meeles, et arbuus, salat ja juust on vaja süüa
järjestikuliselt.
Kui toiduained jõuavad makku järjekorras, siis erinevates toidu
kihtides toimuvad erinevad seedimise protsessid. Iga kihi jaoks
erituvad mao seintest erinevad fermendid, mille tagajärjel tõuseb
kogu seedeprotsessi efektiivsus.
Lubage avada teile toitumise põhiprintsiip, mida tunnistab Loomulik
Hügieen: sööge toiduaineid nende veesisalduse kahanemise
järjekorras. Kõige lõpus sööge väikseima veesisaldusega ja
kõige enam kontsentreeritud toit. Ärge KUNAGI tehke vastupidi.
Ka polkovnik Bredford toonitab järjestikulise toitumise olulisust.
Sellist tüüpi toitumine on tihedalt seotud tema propageeritava üht
liiki toiduaine tarbimisega ühel toidukorral. Loomadel ja
primaatidel, kelle jaoks on loomulik toituda just nii, ei ole
seedeprotsess mingit moodi raskendatud.
Alljärgnevalt on toodud järjestikulise toitumise lihtsad reeglid:
Alustage einestamist suurema veesisaldusega toiduainest ja lõpetage väikseima veesisaldusega toiduainega.
Enamus jooke lahjendavad ja uhuvad maost välja seedefermendid, mis raskendab toidu omastamise protsessi. Ärge jooge toidukorra ajal midagi.
Köögi- ja puuviljad sobivad omavahel hästi, kui neid süüa õiges järjekorras. Köögiviljasalat (lisamata toiduõli) sööge enne puuvilju, et omandada paremini mineraalained.
Kui te sööte enam kui üks kord päevas, ärge segage puuvilju toiduga, mis kuulub kulinaarsele töötlemisele. Kui süüa puuvilju peale tärkliselisi, valgurikkaid või rasva sisaldavaid toiduaineid, ei saa nad maost lahkuda enne, kui on seedunud kaua omastatav toit ja see toit mis jõudis makku varem. Kui puuviljad jäävad makku pidama tundideks, kuhu peale nende on kogunenud veel tärklised, valgud ja rasvad, siis nad hakkavad tingimata käärima. Ning see omakorda tekitab gaase ja happesust, röhitisi ja seedehäireid. Ning siis, kui süüa puuviljad enne kõike muud, ei ilmne mingeid ebameeldivusi.
Kui te sööte üks kord päevas, siis toidu paremaks omastamiseks
tehke pooletunnine paus puuviljade ja valmistatud juurviljatoidu
vahel.
Ärge tarvitage kunagi hapusid (happelisi) toiduaineid, sealhulgas ka hapusid puuvilju, pärast tärkliselist toitu.
Ärge kunagi tarvitage midagi magusat, ärge jooge siirupit ega sööge värskeid või kuivatatud puuvilju pärast tärkliselist, valgurikast või rasvast toitu.
Traditsioonilise köögi poolehoidjad võivad süüa kala, kuid parim oleks seda teha enne või pärast kartuli söömist, mis seedub kiiresti (kartuli ja tangainete tärklisesisaldus väljendub suhtena 1:10). See on üks erand , kui võib kokku sobitada tärklise ja valgu.
Omavahel võib kokku sobitada mitme kategooria toiduained, mis vajavad enam-vähem ühepikkust aega seedimiseks.
Näiteks:
- hästi sobivad kokku kaks erinevat liiki melonit või kolm erinevat värsket ja mahlast puuvilja
- võib valmistada salati mahlastest tooretest aedviljadest – nagu tomat, erinevat liiki salatid , kurk, seller, punane ja roheline paprika ning ka teised toored aedviljad ja rohelised.
- erineval viisil valmistatud köögi- ja juurviljad on parem süüa eri järkudena: alguses rohelised köögiviljad, siis tihedama konsistentsiga köögiviljad (kabatšokk, lillkapsas, brokkoli) ja alles seejärel sellised kõvad juurikad nagu porgand, kaalikas, peet ja naeris.
- omavahel sobituvad ka erinevat sorti kartulid : magus kartul või jamss; mis soovitatavalt jätta toidukorral viimaseks. Enne kartulit võib süüa veidi kõrrelisi (kõrsvilju), ning toorelt võivad need asendada puuvilju.
- hea seedimise korral võib omavahel kokku sobitada erinevaid tangaineid (kruupe). Näiteks, 120g riisile võib lisada 30g läätsi (toodud kuivaine kaal). Pärast putru on hea süüa veidi ube.
- hästi sobivad omavahel kaks eri liiki seemneid – näiteks, päevalille- ja kõrvitsa- või seesamiseemned. Mõnikord sobivad ka kahte erinevat liiki pähklid, kuid siiski on parem piirduda ühe liigiga . Kui panna pähklid ja seemned ööseks vette likku ning enne söömist peeneks tampida, omandab organism nad veelgi efektiivsemalt.
- 2-3 liiki kala sobituvad omavahel vabalt, nagu ka kaht liiki linnu- või loomaliha. Siiski ärge unustage, et ülearust mitmekesisust tuleks vältida, sest see viib kergesti ülesöömiseni.
Toiduainete õige kokkusobitamine.
Allpool on toodud kava õige toitumise planeerimiseks.
240g porgandi-, selleri- või kurgimahla, mille ümbertöötlemiseks läheb aega ca 15 minutit.
240-360g aedviljasalatit (mikseris ühtlaseks vedelaks massiks purustatud salat „Romen”, tomatid, seller, kurk ja punane või roheline paprika), mis seedub 20 minutiga.
360- 500g kaht sorti melonit või värskeid mahlaseid puuvilju (õunad, pirnid). Seedimise aeg 30 min.
(soovi korral) 30-60g seemneid või pähkleid, mille ümbertöötlemiseks kulub 2-3 tundi.
d
c
b
a
Skeemil on näidatud, et köögiviljamahl püsib maos tsoonis a
15 minuti vältel.
Aedviljasalat – b,
lahkub maost 20 minuti pärast, 5 minutit pärast mahla.
Melon või teised puuviljad – c,
jäävad makku 30 minutiks, 10 minutit kauemaks kui salat.
Kui te sõite päevalille- või kõrvitsaseemneid – d,
siis need töödeldakse ringi ca kahe ja poole tunniga ja nad lahkuvad maost peale puuvilju.
Toitumine kolm korda päevas – dr
Bass.
Sööge toiduained a,
b, c,
d, sellises
järjestuses, nagu on toodud tekstis. Minnes kord üle järgmisele
toiduainele, ärge pöörduge enam tagasi eelmise juurde. Iga
toidukord on täielikult tasakaalustatud ja sisaldab kõiki organismi
jaoks vajalikke toitaineid.
Hommikueine
220g köögi- või juurviljamahla – võrdsetes osades porgandi, selleri ja kurgimahlast.
220g köögi- või juurviljasalatit tomatitest, kurgist, salatist „Romen”, sellerist ja/või rohelisest või punasest paprikast.
Arbuus – mitte enam kui 500g. Arbuusi võib asendada teiste puuviljadega (2-3 erinevat), samas koguses või 2-4 banaaniga.
Kokku 240-500g vastavalt valikule:
- 1-2 vedelat muna;
- 30g tooreid seemneid või pähkleid;
- 120g putru (kaera, hirsi , kooritud riisi või tatra, kartuli, jamsi, kõrreliste, patissoni). Pähklid ja seemned on parem asendada munakollastega.
Märkus: grupis d
olevad toiduained on soovitatavad füüsilise töö tegijatele või
algajatele (kes on alles hakanud praktiseerima Loomuliku Hügieeni
dieeti). Suvel, kui organism vajab palju vedelikku, võib arbuusi
süüa rohkem.
Keskpäevaeine (lantš)
Köögi- või juurviljamahl (vt „hommikueine”).
220-360g salatit rohelisest köögiviljast, tomatist ja kurgist.
Mingisugune üks puuvili või 1-2 toorest maisi tõlvikut.
Toored seemned või pähklid (30-60g) või avokaado (240g). Kaks korda nädalas võib pähklid asendada lambapiimajuustuga, soolata ja rasvavaba kohupiimaga või Tšedderi või Münsteri tüüpi juustuga (60-120g). Need, kes ei suuda pidada taimetoidudieeti, võivad kaks korda nädalas süüa kala.
Lõuna
Mahl tomatist, kurgist ja kabatšokist (240g).
240-360g salatit rohelisest köögiviljast, tomatist ja kurgist, supilusikatäis taimeõli ja teelusikatäis sidrunimahla.
1-2 hautatud (aurutatud) juurvilja (mõlemat 120g).
Valige kaks toiduainet: üks maisi tõlvik või kõrvits kartuliga või kartul jamsiga (kokku mitte üle 500g). Kolmel korral nädalas hoidke sellist vahelduvust: 1., 3., 5. ja 7. päeval sööge maisitõlvik või kartulit mingi aedviljaga kõrvitsalistest, või kartul jamsiga (kõik kokku mitte üle 500g). 2., 4. ja 6. päeval lisage a, b ja c-le 90-120g (kuivaine kaal) kooritud riisi või tatart, ning 30g (samuti kuivaine kaal) türgi- või aeduba, läätsi või nuuti (põishernes).
Need kes söövad liha, jätavad lõunasöögis vahele punkti d,
mille asemel võib süüa ühe kartuli või 240-260g keedetud
kooritud riisi, tatart, hirssi või muud tangu ja pärast seda 120g
kala-, looma-, kana- või kalkuniliha . Isegi alguses ärge sööge
liha enam kui viiel korral nädalas, järk-järgult vähendades seda
sagedust kuni kahe-kolme korrani kuus.
Kaks-kolm korda nädalas võib süüa kala või selle asemel –
kanatibu, kuid ainult kord nädalas. Tibu võib mõnikord asendada
ühe-kahe munaga.
Kui te einestate kodust väljas, sööge alustuseks roheline
toorsalat kurkide ja tomatitega, siis kartul, seejärel kala või
kana. Hiina restoranis võib tellida köögi- või juurviljad, siis
kala ning seejärel riisi. Taimetoitlased võivad loobuda lihast ja
tellida suurema koguse juurvilju ja peale seda riisi.
Kui te soovite kaalus alla võtta, minge üle kahele toidukorrale
päevas. Loobuge hommiku- või keskpäevaeinest (lantš), kuid ärge
unustage lõunat. Teie üleliigsed kilod sõna otseses mõttes
sulavad. Kui te sööte ainult tooreid toiduaineid, siis asendage
õhtusöök lantšiga (lantš hommikul ja lantš õhtul). Iga päev
vahetage lantši põhirooga. Üheks kolmest toidukorrast tehke
hommikueine.
Võimalik, et teil ei õnnestu loobuda harjumuspärasest ratsioonist.
Aga sellisel juhul on teil ikkagi võimalus vältida kaootilist toidu
ahmimist. Lihtsalt järgige peamist järjestikulise toitumise
reeglit: alustage kõige vesisemast ja lõpetage toidukord enam
kontsentreeritud ja tahkema toiduainega. Seega tark inimene püüab
elada võimalikult mõistlikult – ta hakkab toituma kõrgema
kvaliteediga toiduainetest, kasutab õiget vahelduvust, ning ei ületa
optimaalset toidu kogust.
Mis on optimaalne toidu hulk? See
on minimaalne toidu kogus, mis varustab organismi kõikide
hädavajalike toitainetega pikaks ja rõõmsaks eluks, kus ei ole
kohta haigustele ega raugalikule jõuetusele. Paljud toitumise
spetsialistid soovitavad süüa kolm korda vähem kui me oleme
harjunud; teised soovitavad tõusta lauast kerge näljatundega.
Polkovnik Bredford toob tiibeti laamade näite, kes sõid vähe ning
ei elanud sugugi halvasti seda nappi toidukogust arvestades.
Küsimused toiduainete omavahelise
sobivuse kohta.
Kuidas oleks õige lisada toidule vitamiine?
Kui te järgite selles peatükis toodud nõuandeid ning peate kinni
taimetoitlusest, siis on teie organism varustatud kõikide vajalike
vitamiinidega, võib-olla väljaarvatud vitamiin B12, mida võib
spetsiaalselt manustada paar korda nädalas. Kuid mõned
spetsialistid kinnitavad, et taimetoitlase seedetrakt toodab seda
vitamiini ise, teised jällegi ei ole sellega nõus, soovitades B12
sisse võtta väljastpoolt.
Kas organismis ei teki valgu puudus kui liha ei tarbi?
Meedikute ja füsioloogide rohkearvulised uuringud on tõestanud, et
põhjamaade elanikud tarvitavad liiga palju valke, mis soodustab
selliste haiguste arengut nagu osteoporoos, artriit , jämesoole vähk
jt. Loobudes lihast lõpetate te sellega oma organismi mürgitamise
antibiootikumide, kasvuhormoonide (ja kes teab veel millega), mida
vaestele loomadele farmides sisse topitakse, et nad kiiremini kaalus
juurde võtaksid ja nad saaks tapmisele saata. Kui sööte päevas
90-120g tooreid soolata pähkleid või paar vedelat muna, nagu
soovitab polkovnik Bredford, kindlustate te organismi hädavajaliku
koguse valkainetega.
Te ei soovita juua piima ega tarbida piimatooteid. Millega sel
juhul täiendada kaltsiumivaru?
Uuringud on näidanud, et taimetoit sisaldab piisavalt kaltsiumi.
Üpris rohkelt on seda maitserohelises (rohelised aedviljad),
toorestes seemnetes ja pähklites, tangudes, värsketes ja kuivatatud
puuviljades, taolistes köögiviljades nagu brokkoli, kiulises
türgi oas ning sellist liiki kalas nagu sardiin ja lõhe.
Kuidas selline toitumine mõjub vere kolesteroolisisaldusele?
Pärast loobumist piima-ja lihatoodetest ning üleminekul
taimetoidule, langeb vere kolesteroolisisaldus märkimisväärselt.
Sarnase efekti saavutamiseks ja/või vererõhu alandamiseks
kirjutavad mõned arstid välja rohud , mida inimene peab võtma kogu
ülejäänud eluaja. Asendades need taimse toidu, Viie Rituaalse
Toimingu ning võib-olla ka igapäevase kiirkõnniga, hoiate te kokku
raha ja väldite medikamentide põhjustatud kahjulikke kõrvalmõjusid.
Antud dieet soovitab tarbida munakollast, mis sisaldab letsitiini,
mis takistab kolesterooli plekkide moodustumist arteri seinale.
See dieet ei lähe üldse kokku traditsioonilise soovitusliku
nelja toiduainete grupiga ega uue toitumise süsteemiga, mille on
koostanud USA Põllumajandusministeerium. Kas seda viimast tuleb
ignoreerida?
Jah, ärge kuulake „auväärse” meditsiini soovitusi, tuhanded
arstid üle kogu maailma kritiseerivad põllumajandusministeeriumit
järeleandlikkuse pärast mõjuvõimsale Washingtoni piima- ja
lihatööstuse lobitööle.
Tutvus raamatutega, mis on kirjutatud selliste meditsiiniala
autoriteetide poolt nagu dr John Mack-Dygal,
dr Dan Ornish ja dr Michel
Kleiper, sunnivad igat terve mõistusega inimest jõudma
järeldusele, et liha- ja piimatooted on üheks haiguste ja halva
tervise põhjuseks. Neil Bernhardi raamatus
„Toit elamiseks” saab lugeda, kuidas väide „tegelikust”
neljast toiduainete grupist (puuviljad, juurviljad, tangud ja
kaunviljad), mis osutuvad hoopiski tervislikumaks toiduks, sai
teadusliku toetuse osaliseks taimetoitluse vallas. Võite ka võrrelda
dr Dan Ornishi programmiga „Kuidas sundida südamehaigus taanduma”.
Või uurige Mack-Dygali – „Tee ideaalse
tervise ja sirge rühi poole kogu eluks”, mida nimetatakse
taimetoitlase lauaraamatuks.
Olen juba üle 60. Kas jaotuslik toitumine kõrvaldab eelneva
toidu valimatuse tagajärjed?
Seda ei saa garanteerida, kuid te tunnete end kahtlemata paremini.
Loomulik hügieen ei luba hetkelist tulemust. Hügieeni kool
kinnitab, et kui hakata õigesti toituma, teha harjutusi, magada ja puhata piisavalt ning samuti järgida ülaltoodud soovitusi,
tervendab organism end ise. Sellised ebameeldivad ilmingud, nagu
korratused maos, gaasid, kõhukinnisus, kõrvetised jne. annavad end
tunda palju harvemini või kaovad hoopis. Mõned täheldavad
märgatavat tervise paranemist isegi krooniliste haiguste puhul,
kuigi hügieen seda ei garanteeri. Tervislikud eluviisid mõne aasta
vältel ei pruugi likvideerida mitmeid aastaid väldanud kahjulikke
mõjutusi organismile, kuid igal juhul võib saavutada olulisi
muudatusi paremuse suunas.
Kas on vajalik jälgida, et lapsed sobitaksid toiduaineid õigesti?
Kui lapsel on gaasid, röhitised, kõhuhäired või kõhukinnisus,
siis jaotuslik ja järjestikuline toitumine peaksid vähendama või
täielikult kõrvaldama need nähud. Aga kui teie pere juba eelistab
peamiselt taimetoitu, siis last ei ole vaja tingimata koormata
toiduainete sobivuse reeglitega, sest looduslik naturaalne toit
võimaldab juba ise normaalset seedetegevust. Erinevalt
täiskasvanutest, kelle seedimine on rikutud aastate jooksul tarbitud
surrogaatide (aseaine) ja kõiksuguste jookide poolt, pole lapsed
veel jõudnud rikkuda oma seedimist kokku sobimatute toiduainete
tarvitamisel ning mitte järgides järjestikulist toitumist. Söömine
peab lapse jaoks (samuti ka täiskasvanute jaoks) olema nagu
pidustus, see ei tohi kujuneda noomimiseks ega surve avaldamiseks
toidulauas reeglite täitmise eesmärgil. Kui toidud antakse ette
õiges järjestuses, siis kujunevad lastel ka ilma igasuguse
õpetamiseta välja tervislikud toitumisharjumused.
Kas toiduainete jaotuste alusel toitumine aitab inimesi, keda
vaevavad sellised haigused nagu diabeet, kõrge vererõhk, haavandid,
hüpoglükeemia jms?
Suur osa inimesi, kes järgivad toiduainete jaotusi toitumisel,
võidavad sellest, neil on vähem kannatusi seedimise korratuste,
gaaside ja röhitiste vähenemise tõttu.
Kuigi, kui miski teid häirib, pidage nõu arstiga, enne kui viite
sisse muudatused oma toiduratsioonis või elukorralduses. Kui te
tunnete ebakindlust jaotuste alusel toitumise põhimõtete suhtes,
pidage nõu kogenud spetsialistiga alternatiivse dieedi alal. Enamus
meedikuid ja toitumisspetsialiste, kellel on traditsiooniline haridus , ei orienteeru eriti hästi toiduainete omavahelise sobivuse,
taimetoitluse ja suurepärase tervise vallas. Näiteks, suurem osa
ameerika meditsiini-üliõpilasi pühendavad toitumise küsimustele
tühiselt väikese osa oma õpiajast. Nad õpivad haiguseid ja seda,
kuidas ravimite abil saavutada haiguse sümptomite osaline
kõrvaldamine. Kaasaegne meditsiiniline haridus ei anna teadmisi
looduslikest ravimitest ega organismi enesetervendamise võimest.
Saatuse iroonia on, et arstide keskmine eluiga on lühem kui paljude
teiste elukutsete esindajatel.
Niisiis , kui soovite saada pädevat nõuannet toiduainete omavahelise
sobivuse ja üldse toitumise kohta, siis otsige spetsialisti
„tõelise” tervise alal.
Milline on tervislik, optimaalne toidu kogus?
See on selline miinimumkogus toitu, mis kindlustab organismi kõikide
vajalike toitainetega pikaks ja õnnelikuks eluks, milles puuduvad
haigused ja jõuetus. Tõuske lauast kerge näljatundega. Sööge
kolm korda vähem kui olete harjunud. Mõned korrad nädalas jätke
vahele üks toidukord. Ärge näksige vahepeal. Ärge sööge midagi
pärast kella seitset õhtul. Mäletate, itaalia kirjanik Luigi
Kornano, kes kirjutas Taassünni eepose, sõi päevas mitte rohkem
kui 360g toitu ja jõi 420g viinamarjamahla! Ei pea end ilmtingimata niimoodi piirama, kuid süüa võib tõepoolest vähem (vt ptk
„Toitumine kolm korda päevas – dr Bass”, kus on näidatud mida
kui palju võib süüa).
Kas võivad ilmneda mingid kõrvalnähud või komplikatsioonid
üleminekul toitumisele jaotuste järgi?
Enamus tunneb märkimisväärset muutust paremuse poole. Kuigi mõne
aja möödudes, eriti siis, kui te hakkasite tarvitama ainult taimset
toitu, võivad teil ilmneda peavalud , valud kõhus, nohu või gripile omased sümptomid. Ärge kiirustage arsti juurde rohtu saama, vaid oodake mõned päevad.
Sarnased sümptomid näitavad, et teie organism puhastub toksiinidest
ja mürkidest, mis on kogunenud organismi aastate vältel, mil teie
toitumine ja elustiil ei olnud just kõige ideaalsemad. Jääge
voodirežiimile. Kui tunnete janu, siis jooge destilleeritud vett
ning sööge võimalikult vähe (eelistatavalt juur- ja
köögiviljamahla ja tsitruselisi puuvilju). Magage palju, ruum peaks
olema hästi tuulutatud ja loomuliku valgusega . Vältige askeldamist
mõne päeva jooksul.
Kui see puhastusprotsess jõuab lõpule, tunnete te end nii kergelt,
nagu ei kunagi varem!
Kas võiks veelkord üles loetleda liigitatud toitumise peamised
põhimõtted?
mida vähem te sööte, seda kiiremini toit seedub. Suurem kogus toitu – seedimiseks kuluv aeg pikeneb ja kulutatud energiahulk on suurem.
mida hoolikamalt on toit läbi näritud, seda kiiremini ta seedub.
mida vähem toidu eriliike te omavahel kombineerite ja mida vähem mitmekesine see on, seda kergem on seedeprotsess ning väiksem on kiusatus süüa üleliia.
ja viimasena: kuulake polkovnik Bredfordi suurepärast soovitust ja ärge kiirustage sündmusi takka! Roomlased ei ehitanud Rooma linna üles ühe päevaga ja te ei peaks lootma , et saavutate suurepärase tervise ühe nädalaga. Liikuge omas tempos ja tundke selles rahulolu. Viis rituaalset toimingut ja liigitatud toitumine annavad teile sellise tervise, millest te pole isegi unistanud!
Vesteldes dieedist ja toitumisest, jättis kolonel Bredford meile
mõned juhised heli ja hääle olulisusest inimese tervise ja
pikaealisuse jaoks. Järgmises peatükis vaatleme neid õpetusi.
Doktor Stanley S. Bass
1 Amilaz (v.k) – fermentide grupi nimetus
2 Himoziin (v.k) – ferment mis on maomahla koostises
3 Alkaloidid on aluselised lämmastikku sisaldavad taimsed ühendid, enamasti kanged mürgid; vähesel hulgal tarvitatuna tulusad ravimid (hiniin, kofeiin, morfiin jt)
4 Kaseiin on piimas leiduv valk; kalgendub piima hapendumisel; kohupiima peaosis – tõlkija märked, allikad Võõrsõnade leksikon ja venekeelne Tervise Entsüklopeedia
20
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 21 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
110 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pantergirl1
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Toiduainete omavaheline sobivus ja õige dieet.
Doktor Stanley S. Bass
Kõik kommentaarid