Tasakaalustatud toitumine, tervislik toitumine referaat (2)

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

TASAKAALUSTATUD TOITUMINE
referaat
TALLINN 2010
SISUKORD:

Sissejuhatus......................................................................................................3

Tervis ja toit.......................................................................................................4

Tasakaalustatud toitumine................................................................................4

Toidu vastavus organismi vajadustele..............................................................6

Päevamenüü koostamine..................................................................................6

Mitmekesisus ja toitumishäired.........................................................................7

Eesti toitumis - ja toidusoovitused ......................................................................9

Südamesõbralik toit...........................................................................................9

Lisad................................................................................................................10

Kasutatud kirjandus........................................................................................11
SISSEJUHATUS
Käesolevas referaadis peatun ma teemale , millest räägitakse igapäevaselt. Inimesed on üldiselt selles valdkonnast teadlikud, aga miski pärast tasakaalustatuse norme ei jälgita piisavalt. Tervisliku toitumise kohta tehakse pidevalt mitmeid uuringuid ja iga aastaga saadakse üha targemaks. Tasakaalustatud toitumise aluseks on mitmekesine toiduvalik . Tervislikuks toitumiseks peabki jälgima, et toit oleks tasakaalustatud, mitmekesine, mõõdukates kogustes ja vastav vajadusele. Inimesed tihtipeale ei mõtle selle peale, et oled see, mida sööd. Üha enam ühiskond rõhub inimeste kehakuju normidele. Ajakirjanduses leidub peenikeste modellide reklaamfotosi, vastupidiselt leidub ka kiirtoitlustuse reklaame. Selle rõhumisega kaasa minnes võib hakkata tekkima toitumishäired. Tegelikult kui inimene toitub parajates kogustes mitmekesist toitu püsib ta normaalkaalus. Tervislikuks toitumiseks peavad olema toitumiskorrad ära jaotatud õigetes kogustes. Täpsemalt saate lugeda järgnevatelt lehekülgedelt.
TERVIS JA TOIT
„Iga toiduaine, mida inimene sööb, mõjutab tema keha ja muudab seda mingil moel, ning sellest sõltub kogu tema elu – on ta siis terve, haige või paranemas.“ – Hippocrates.
Viimastel aastatel on läbi viidud mitmeid uuringuid toidu mõjust tervisele. On leitud, et paljudele meelepärane toitumine on meie heaolule niisama oluline kui hoidumine liigsest rasvast ja suhkrutest. Uuemad uuringud kinnitavad, et meile meeldivate toiduainete värv, lõhn, tekstuur ja maitse ei ole vaid looduse poolt tehtud kaunistus . Sellised omadused tulenevad toidus leiduvatest tervisele kasulikest ainetest - vitamiinidest ja mineraalainetest ning viimasel ajal avastatud eriliste omadustega ühenditest.
Mitmekülgne tervislik toitumine võib taastada elurõõmu. Oluline on võidelda arenenud maades levinud toitumistavade vastu, mis on muutnud inimesed nii vastuvõtlikuks erinevatele haigustele.
Mõned toidud on kasulikumad kui teised, kuid tervise huvides ei pea loobuma mitte ühestki oma lemmiktoidust: iga toiduaine võib sobida tervisliku toitumisega, kui sellega ei liialdata. Tervise seisukohalt on oluline valitava ainete vahekord ja kogus.
(Polunin, Miriam, 2002, „Tervistav toit“, Koolibri)
TASAKAALUSTATUD TOITUMINE
Toidu tasakaalustatus tähendab nii toitainete kui ka toiduainerühmade tasakaalu igapäevases menüüs. Tasakaalustatud toitumise aluseks on toiduainete tarbimine kõikidest toiduainerühmadest. Toiduainete laialdane valik tagab toiduainete tasakaalu toidus. Tasakaalustatud toitumises tuleks eriti vältida ühe toiduaine eelistamist teisele. Ilmekas näide on vajaliku hulga kaltsiumi ja raua tagamine. Parim kaltsiumi allikas on piim ja piimatooted , mille rauasisaldus on aga minimaalne. Raud on hästi omastatav lihast ja kalast , need sisaldavad aga vähe kaltsiumi. Aedviljas on vähe kaltsiumi ja vähe rauda, kui palju C vitamiini, mis soodustab kaltsiumi ja raua omastamist. Tasakaalustatud toit peaks seega sisaldama liha ja kala raua allikana , piimatooteid kaltsiumi allikana, aedvilja C vitamiini allikana ning palju muid toiduaineid, et inimene saaks kõiki neid piisavalt. Tasakaalustatuse saavutamine eeldab mõõdukust. Näiteks rasvavaba piim ja kodujuust sisaldavad ühekoguse kaltsiumi, kuid nende rasvasasisaldus on erinev. Unustada ei tohi aga seda, et piimarasvas leidub vitamiini D, mis on vajalik kaltsiumi omastamiseks. Seega peaksid õpilased tarbima normaalse rasvasusega piima- Suhkru või rasvaga liialdamine ühel söögikorral eeldab mõõdukust teistel söögikordadel ja päevadel. Kui ühte ja sama toitu süüakse liiga tihti, muutub see tüütavaks, ehkki sisaldab piisavas koguses vajalikke toitaineid. Toidu mitmekesisus, varieeritavus tekitab isu ning võimaldab toidu toitainetest koostist paremini tasakaalustada. Mitmekülgne toiduvalik vähendab ka ohtu saada suures koguses ebasoovitavaid lisaaineid (raskemetalle, pestitsiide ). Seega vaheldusrikas toit annab hea söögiisu ja vähendab saasteainete ohtu.
Toiduvaliku hõlbustamiseks on soovitav lähtuda toiduringist (vaata lisa nr2) või toidupüramiidist (vaata lisa nr 1).
Toidupõhiosa peaks koosnema suhteliselt väikese energiasisaldusega toiduainetest, nagu kartul , leib, pastatooted ja tangained. Need toiduained täidavad hästi kõhyu, sisaldavad mitmesuguseid makro- ja mikroelemente ning vitamiine. Koguseliselt järgmise rühma peaksid moodustama köögiviljad ing peaaegu samas mahus puuviljad ja marjad , mis on põhilised vitamiinide ja mineraalide allikad. Järgnevad piim ja piimatooted, kust saame valku ja kaltsiumi. Eriti olulised on piimatooted laste ja noorte toidus. Umbes võrdses koguses peaks tarbima liha-ja kalatooteid. Sellesse rühma kuuluvad ka munad ja pähklid. Kõige vähem peaksime tarbima toidurasva ja maiustusi. Lähtudes sellisest toiduvalikust pole karta , et toit sisaldab liiga palju toiduenergiat, kuid vähe kiudaineid, vitamiine makro- ja mikroelemente ning teisi elutähtsaid toitaineid. Seega peaks lähtuma mõnest olulisest punktist:
* Toidu mitmekesisus tagab toidus toitainete tasakaalustatuse.
* Toitu peab valima igast toiduainerühmast.
* Toit peaks sisaldama 75-80% taimseid ja 20%-25% loomseid saadusi-
* Üldisest energiavajadusest peaksid üle poole andma süsivesinikud, ligikaudu kolmandiku toidurasvad ja ülejäänu valgud .
* Suhkru osakaal toiduenergias ei tohiks ületada 10%-i.
*Igapäevamenüüd tuleb rikastada köögi-ja puuviljade ning marjadega.
* Piirata tuleb keedusoola tarbimist.
* Joogitarbe rahuldamiseks on soovitavad energiavaesed joogid.
* Õpilase laual peaks olema iga päev piima.
Kõrvuti eelnevaga on toiduvalikul oluline toidu nauditavus, maitsvus. Toitaineterikas, kuid maitsetu ja halvasti serveeritud toit ei tekita isu ja pidurdab seedemahlade eritumist, seega ka toitainete omastamist. (L. Laus , K.Mei, K. Pappel , A.Põdra, Kodundus 7-9 klassile, Koolibri)
TOIDU VASTAVUS ORGANISMI VAJADUSTELE
Toidu vastavus organismi vajadustele tähendab seda, et toit peab andma inimesele elutegevuseks vajaliku energia ning varustama organismi tarvilike toitainetega . Organismi toitumisvajaduste all mõistetakse põhiliste toitainete koguseid, mida on tarvis selleks, et tagada kasvamine ja hea tervis. Toitumisvajadustest annab organism tunda näljatundega. Võib tunduda, et nälg tõukab otsima toidust naudingut, kuid tegelikult on see vajalik selleks, et keha saaks kätte kõik hädavajalikud ained. Toitainete vaegusest annab organism märku erinevate sümptomitega: väsimus, keskendumisraskused, hingeldamine , inflektrioonid jne. Kõik mida inimkeha teeb sõltub rakkude tööst ning et organism saaks hästi töötada, nõuavad need teatud kogust erinevaid toitaineid. Eristatakse kolme tüüpi toitaineid: sünteesielemendid, energeetilised ained, reguleerivad ained. (Maailma toiduainete entsüklopeedia, 2006, TEA kirjastus, Tallinn). Inimeste vajadused on väga erinevad ja muutuvad kogu elu jooksul Organismile tarvilike toitainete kogus sõltub soost, vanusest , füüsilise töö ja vaimse töö vahekorrast nin füsioloogilisest seisundist. Näiteks 12. Klassi poiss vajab rohkem toitu kui niisma vana neiu ning tunduvalt rohkem toitu kui 1.klassi poiss. Toidu kogus ja toiteainetsisaldus peavad vastama organismi vajadustele.(L.Laus, K.Mei, K.Pappel, A.Põdra, Kodundus 7-9 klassile, Koolibri)
PÄEVAMENÜÜ KOOSTAMINE
Päevamenüü koostamisel määrab olulist rolli toidukordade jaotus. Orienteeruv päevane toidumaht on 2.5 – 3l. Kõige suuremat mahtu annavad vedelad toidud ja köögivili. Menüü koostamisel soovitatakse kõigepealt kindlaks määrata valgurikaste mahukamate toitude hulk, seejärel lülitada menüüsse teised toidud ja toitained ning pidada seejuures silmas toitainete tasakaalustatuse nõuet. Otstarbekam oleks menüüd koostada pikemaks ajaks, sest nädalamenüüd on kergem tasakaalustada kui päevamenüüd. Päevaste toidukordade jagamisel on kõige õigem arvestada
seedetrakti rütmi ning näljatunnet, sel juhul on seedimine kõige tõhusam. Otstarbekas on süüa päeva jooksul 5 või 5 korda, iga 3-4 tunni tagant enam-vähem kindlal kellaajal. Igatahes toidukorrad peaksid olema sellised: hommikusöök, lõunasöök, oode ja õhtusöök.
Hommikusöögiga soovitatakse katta üks neljandik päevasest energiavajadusest , sest enamasti on aktiivse tegevuse aeg päeva esimesel poolel ja hommikueine peab andma koolipäeva alustamiseks vajalike toitainete tagavara. Oluline on, et hommikumenüüsse kuuluks kiirelt valmistatav soe toit. Joogiks sobib eriti piim ja keefir , samuti jogurt , soojadest jookidest kakao , tee ja kohv piim ja keefir.
Lõunasöök on üks põhilisi toidukordi ning peaks tagama ühe kolmandiku päevasest energiavajadusest. Suurema toidukoguse seedimiseks on vaja intensiivset seedemahlade eritumist.Seda soodustavad eelroana pakutavad toorsalatid või esimese roana pakutavad supid ja puljongid . Põhiroog on toitainesisalduselt kõige valgu-ja rasvarikkam. Toidukorra lõpetab magustoit , mis loob täiskõhutunnet ja pidurdab liigsete seedemahlade eritumist.
Õhtusöök on kolmas põhitoidukord ning peaks katma ühe viiendiku kuni ühe neljandiku päevasest energiavajadusest. Õhtusöögiks soovitatakse tarvitada kergesti seeditavaid piima-, aedvilja-, ja kalatoite ning puuvilja. Rasva ja õlirikkad toiduained õhtusöögiks ei sobi, sest need seeduvad aeglaselt. Piim püsib maos 1-2 tundi, koor, juust ja rasvane kohupiim 3-4 korda kauem. Vastu ööd pole soovitatav süüa liha, sest lihavalgud erutavad närvisüsteemi ja seega raskendavad uinumist.
Oodete toiduvalik peaks täiendama söögikordi ning olema vitamiini ja mineraalirikas. Sobivad on toorsalatid, jogurt, puuvili kaloritevaesemad küpsised ja piim. Üldisest energiatarbest võiksid ooted anda 15-20%. (L.Laus, K.Mei, K.Pappel, A.Põdra, Kodundus 7-9 klassile, Koolibri)
MITMEKESINE TOIT JA TOITUMISHÄIRED
Toiduainete valiku aluseks on 4 põhimõtet:tasakaalustatus, mõõdukus, vastavus vajadusele ja mitmekesisus.Mõõdukus tähendab, et tarbitav energia kogus ei ületa kulutatavast energiakogusest. Vastavalt vajadusele tähendab, et toit peab kindlustama elutegevuseks vajaliku energia saamise ning varustama organismi tervislike toitainetega. Mitmekesisus tähendab erinevaid valikuid nii toiduainegrupis kui gruppide vahel. Mitmekülgselt toituval inimesel ei ole vaja kasutada toidulisandeid(täiendavaid vitamiine ja mineraalaineid). Konsulteerides arstiga võib toidulisandite kasutamine olla vajalik teatud krooniliste haiguste puhul ja haigustest taastumise perioodil. Vitamiinide ja mineraalainete pidev liigtarbimine võib kasu asemel tervisele kahju tekitada. ( Iina Kalbri, 2007, Toitumisõpetus, kirjastus Ilo, Tallinn)
Täisväärtuslik on toit, mis sisaldab kõiki kehale vajalikke aineid, küllaldasel hulgal. Kui organism ei saa täisväärtuslikku toitu või saab seda liiga vähe, tekib alatoitumus, raskemal juhul nälg. Kauakestva alatoitluse tagajärjeks on kõhnunemine, jõuetus ja haigustele vastupanemise võime nõrgenemine.
Täiesti ilma toiduta saab inimene elada ainult lühikest aega, sest keha toiduvarrudest kauaks ei jätku. Mõnepäevane nälgimine, näiteks raske haiguse ajal või ka ravi otstarbel, inimese surma ei põhjusta. Pikaajaline nälgimine aga on eluohtlik. Sel juhul ammendatakse kõik organismi varud. Täiskasvanu, kes saab piisavalt joogivett talub nälga 40-75 päeva, siis tuleb surm. Lastel on see aeg tunduvalt lühem. Ilma veeta eu oea ubunebe vastu üle 4-5 päeva.
Halba teen ka liigsöömine, mis põhjustab ülekaalu, tüsenemist ja isegi rasvumist. Jällegi on tagajärjeks sagedasem haigestumine.
Ühekülgne toiduvalik põhjustab samuti tervisehäireid. Seetõttu ei tohi kasvueas piirduda ainult taimetoiduga. Tervisele sobimatud on ka muud toiduga iseäratsemised, näiteks leiva söömine ühel päeval ja liha tarvitamine teisel päeval või üksnes toortoidu söömine.
Inimene on segatoiduline olevus , segatoidu söömiseks on aastatuhandete jooksul kohastunud tema hambad, magu , soolestik ja seedenäärmed. Ainult segatoidust saab inimene kõiki eluks vajalikke aineid. Sellepärast tarvitab ta nii taimset kui ka loomset toitu. Taimsed on tera-, köögi- ja puuviljad; loomsed on liha munad ja piim. (Harri Jänes, 2002, Tervise Võti V klassi terviseõpetuse õpik, Koolibri, Tallinn)

EESTI TOITUMIS- JA TOIDUSOOVITUSED
Põhjuseid, miks eestlased täna ei toitu nii nagu soovitused ette näevad, on mitmeid. Liiga sageli kipuvad inimesed oma toitumis- ja liikumisharjumusi hindama paremaks, kui need tegelikult on ja nad ei pruugi tegelikult teadagi, et nad peaksid midagi teisiti tegema. Levib arvamus justkui oleks tervislik toitumine keeruline, ebamugav ja pingutust nõudev. See näitab selgelt, et peame elanike toitumisharjumuste kujundamisele praegu pöörama veelgi suuremat tähelepanu ning meelde tuletama, kui olulise osa meie toidulauast moodustavad puu- ja köögiviljad. Eesti toitumis- ja toidusoovitustes on rõhk sellel et eelistataks puu- ja köögivilju, täisterasaadusi, väherasvast piima ja piimatooteid, õli ja kala ja vähem söödaks lihatooteid, suhkrut ja maiustusi. Need soovitused rahuldavad organismi kasvu ja funktsioneerimise vajadused tänapäeva seisukohtade põhjal on tervislikud ja vähendavad võimalikke tasakaalustamata toitumisest tingitud haiguse tekke. Päevane energiahulk sõltub soost, vanusest, kehakaalust ja liikumisaktiivsusest või töö iseloomust. Minimaalseks päevaseks energiahulgaks võib pidada 1400 - 1500 kcal , maksimaalse puhul aga 2300 -2700 kcal. Ülekaalu ja haiguste korral tuleb toiduainete osas teha valik ja/või portsjonite arvu vähendada. Kui kehakaal on suur, siis on organismi energiatarve suhteliselt suur ja ei ole õige minna üle minimaalsetele portsjonitele. Väikese kehakaaluga inimene vajab vähem toitu, ent seda läbimõeldum peab olema toidu koostis, et tagada kõigi vajalike toitainete saamine. Täiskasvanute toidusoovituste alusel peavad 25% toidukorrast moodustama piimatooted, 19% köögiviljad, 16% kartul, 15% teraviljatooted, 11% puuviljad ja marjad ning 9% toidugrupp liha-kala-munad. Kõige vähem tuleks tarbida suhkrut ja maiustusi 3% ja lisatavaid toidurasvu 2%. (Iina Kalbri, 2007, Toitumisõpetus, kirjastus Ilo, Tallinn)
SÜDAMESÕBRALIK TOITUMINE
Südamesõbralik toit sobib kõigile täiskasvanuile südameveresoonkonna ja teiste toitumsega seotud krooniliste haiguste enetamiseks. Südamesõbralik toit ei ole mõeldud üksnes haigestumisrikskiga inimestele, vaid kuulub tervisliku toitumise üldiste põhimütete hulka. Südame tervisele hea toidu põhimõte on 1) vähe rasva,
2) vähe soola, 3) rohkesti kiudaineid 4) kõvade rasvade asendamine pehmetega. Südamesõbraöol hommikusöök koosneb peamiselt täisteratoodetest: pudrud , helbed, täisteraleib või sepik. (Iina Kalbri, 2007, Toitumisõpetus, kirjastus Ilo, Tallinn)
Lisa nr 1 (toidupüramiid)
Lisa 2 (toiduainete ring)
KASUTATUD KIRJANDUS
1) L.Laus, K.Mei, K.Pappel, A.Põdra, Kodundus 7-9 klassile, Koolibri
2) Maailma toiduainete entsüklopeedia, 2006, TEA kirjastus, Tallinn
3) Polunin, Miriam, 2002, „Tervistav toit“, Koolibri, Tallinn
4) Harri Jänes, 2002, Tervise Võti V klassi terviseõpetuse õpik, Koolibri, Tallinn
5) Iina Kalbri, 2007, Toitumisõpetus, kirjastus Ilo, Tallinn
Pildid:

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 83 allalaadimist

Tasakaalustatud toitumine-tervislik toitumine referaat #1

Tasakaalustatud toitumine-tervislik toitumine referaat #2

Tasakaalustatud toitumine-tervislik toitumine referaat #3

Tasakaalustatud toitumine-tervislik toitumine referaat #4

Tasakaalustatud toitumine-tervislik toitumine referaat #5

Tasakaalustatud toitumine-tervislik toitumine referaat #6

Tasakaalustatud toitumine-tervislik toitumine referaat #7

Tasakaalustatud toitumine-tervislik toitumine referaat #8

Tasakaalustatud toitumine-tervislik toitumine referaat #9

Tasakaalustatud toitumine-tervislik toitumine referaat #10

Tasakaalustatud toitumine-tervislik toitumine referaat #11

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

83 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

twicetoldjoke Õppematerjali autor

Käesolevas referaadis peatun ma teemal, millest räägitakse igapäevaselt. Inimesed on üldiselt selles valdkonnast teadlikud, aga miski pärast tasakaalustatuse norme ei jälgita piisavalt. Tervisliku toitumise kohta tehakse pidevalt mitmeid uuringuid ja iga aastaga saadakse üha targemaks. Tasakaalustatud toitumise aluseks on mitmekesine toiduvalik. Tervislikuks toitumiseks peabki jälgima, et toit oleks tasakaalustatud, mitmekesine, mõõdukates kogustes ja vastav vajadusele. Inimesed tihtipeale ei mõtle selle peale, et oled see, mida sööd......

tervis toit tasakaalustatud toitumine toidu vastavus organismi vajadustele päevamenüü toitumishäired toitumissoovitused südamesõbralik toit

Kasutatud allikad

https://www.hopsti.ee/public/NOORUKI.jpg

Sarnased õppematerjalid

docx

SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE

SAUE GÜMNAASIUM SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Saue 2012 SISSEJUHATUS Toitumine on igapäevane ja kõiki puudutav teema. Tervislik toitumine aitab luua tugeva tervise ning on väga tähtis just kasvava organismi puhul. Tänapäeva kiires ühiskonnas on meie hulgas vähe neid inimesi, kes toituvad tervislikult. Õigesti toitudes saad luua elus edu. Toitumisega on seotud kindlasti ka õppimine ja õppeedukus, sest terves kehas on terve vaim. Antud uurimustöö annab ülevaate tervisliku toitumise põhitõdedest. Põhjalikumalt keskendutakse valkude, rasvade ja süsivesikute osatähtsusel. Uurimustöös on püstitatud mitu küsimust

Bioloogia

docx

Referaat: Kaasaegsed toitumissoovitused

Jõhvi Gümnaasium KAASAEGSED TOITUMISSOOVITUSED Bioloogia Referaat Koostaja: Liis Lipp Juhendaja: Tiina Gaskov 2010 Toidusoovitused Toidusoovitustes juhindutakse inimese toitaine- ja toiduenergiavajadusest. Olenevalt ealistest ja soolistest iseärasustest, tegevusalast ja kehalisest koormusest peab toit tagama organismi normaalse füsioloogilise tegevuse. Mitmekülgselt toituval inimesel ei ole vaja kasutada toidulisandeid (täiendavaid vitamiine ja mineraalaineid). Konsulteerides arstiga võib toidulisandite kasutamine olla vajalik teatud krooniliste haiguste puhul ja haigustest taastumise perioodis. Vitamiinide ja mineraalainete pidev liigtarbimine võib kasu asemel tervisele kahju tekitada. Toiduainete valiku aluseks on 4 põhimõtet: tasakaalustatus, mõõdukus, vastavus vajadustele

Bioloogia

doc

Laps ja toit

LAPS JA TOIT Referaat Tartu 2008 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................. 3 1. IMIKU TOITUMINE.......................................................................................................................4 1.2. Lisatoit.......................................................................................................................................4 2. VARAJANE LAPSEIGA JA TOIT ................................................................................................. 5 2.2 Mida lapsele anda..........................................................................

Toitumise alused

docx

Tervislik toitumine

Toidu valikul tuleks arvestada, et: Toituda tuleb vastavalt vajadustele – toidust saadav energiahulk peab vastama organismi poolt kulutatud energiale (põhiainevahetus, füüsiline ja vaimne tegevus). Energiavajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest; kõige rohkem mõjutab energiavajadust kehaline koormus. Toiduvalik peab olema mitmekesine ja tasakaalustatud - tarbida toite erinevatest toidugruppidest – teraviljatooted ja kartul, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp liha- kana-kala-muna ning lisatavad toidurasvad. Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal meeles pidades toidupüramiidi põhimõtet. Menüü tasakaalustatus tähendab optimaalset toitainete vahekorda toidus. See eeldab toitude tarbimist erinevatest rühmadest nii, et tarbitavad toiduvalgud annaksid päevaenergiast 10–

Toiduainete õpetus

doc

Tervislik toitumine

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST 11 Krista Kämer TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2011 SISUKORD sisukord................................................................................................................................... 2 1 SISSEJUHATUS.................................................................................................................. 3 2 ÜLEVAADE KIRJANDUSE PÕHJAL..................................................................................

Sotsioloogia

docx

Tervisliku Toitumise uurimustöö

Saku Gümnaasium TERVISLIK TOITUMINE Uurimustöö Autor Juhendaja: Saku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval pööratakse üha enam tähelepanu tervislikule toitumisele. Tervislikult toitudes hoiame ära paljusid haigusi, muidugi ka tänapäeva üks suurimaid põhjusi keha kaalu tõusu. Õigesti süües hoiame ära haigusi ja muutusi oma kehas. Selle teema valisin sellepärast, et

Kategoriseerimata

doc

Toitumise alused

Jalgpall, sõudmine 1,9 1,8 Jalgrattasport Ujumine, veepall 2,0 2,0 Sõudmine Uisutamine 2,2 3,4 Suusatamine Jalgrattasport 2,5 Triatlon 2,6 Jalgrattasport 3,3 Suusatamine 4,0 Toidu energeetilist väärtust ei saa samastada toiteväärtusega. Toidu toiteväärtus seisneb selle toitainelise koostise vastavuses füsioloogilistele vajadustele. Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid. Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi. Inimese päevane energiatarve on suhteliselt kergesti rahuldatav, raskem on kindlustada toidus õiget toitainete vahekorda. Toiduaines oleva põhitoitainete ja toiduenergia arvutamiseks tuleb 100 grammis oleva toiduaine põhitoitainete ja toiduenergia kogus korrutada toiduaine taldrikul oleva kaaluga (netokaaluga) ja jagada 100-ga. 2.4

Toitumisõpetus

doc

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused (Marge Mahla) Sissejuhatus Kvaliteetne ja mitmekesine toit on inimese tervise jaoks olulise tähtsusega. Toitumise rolli tervise säilimisel tuleb vaadelda esmatasandi tervishoiuteenuste lahutamatu osana. Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik toit on vajalik, et emaüsas arenev noor organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga. Veelgi enam vajab tähelepanu aga ema ise, sest paljud tema keha toitainete, mineraalainete ja vitamiinide tagavaradest võivad sellel eluperioodil ammenduda. Soovitustes esitatu järgimisel on tagatud organismi kasvamine ja funktsioneerimine tänapäeva seisukohtade põhjal ja seeläbi väheneb võimalik tasakaalustamata toitumisest tingitud haiguste risk.

Bioloogia

Rohkem sarnaseid