· Päevamenüüsse peab kuuluma vähemalt kolm kuni viis täisteratoodet. · Päevamenüü peab sisaldama vähemalt pool liitrit erinevaid piimatooteid. · Suhkur ja soola tarbimine viia miinimumini. · Suurendada kehalist aktiivsust. 1.3 Mitu söögikorda päevas? Mõned inimesed söövad sisuliselt kogu päeva, teised seevastu ainult paar korda päevas. Aga need mõlemad teevad valesti. Miks? Sest pidevalt sööjad inimesed sunnivad oma magu puhkuseta töötama, aga mittepuhanud magu ei suuda kaua tervena püsida. Samas need kes, paar korda päevas söövad tarbivad tavaliselt korraga suure hulka toitu, mis tekitab mao liigtäitumist, ja selletõttu häirib mao tegevust ning soodustab mao-ja seedetrakti haigusi. Inimene peab sööma kolm kuni viis korda päevas. Söögikordade vaheajad peaksid oleme sellise kestusega, et ei jätaks nälja tunnet ja jätkuks jõudu kauemaks. Toidu seedimiseks kulub ligikaudu neli kuni kuus tundi
Toiduvaliku hõlbustamiseks on soovitav lähtuda toiduringist (vaata lisa nr2) või toidupüramiidist (vaata lisa nr 1). Toidupõhiosa peaks koosnema suhteliselt väikese energiasisaldusega toiduainetest, nagu kartul, leib, pastatooted ja tangained. Need toiduained täidavad hästi kõhyu, sisaldavad mitmesuguseid makro- ja mikroelemente ning vitamiine. Koguseliselt järgmise rühma peaksid moodustama köögiviljad ing peaaegu samas mahus puuviljad ja marjad, mis on põhilised vitamiinide ja mineraalide allikad. Järgnevad piim ja piimatooted, kust saame valku ja kaltsiumi. Eriti olulised on piimatooted laste ja noorte toidus. Umbes võrdses koguses peaks tarbima liha-ja kalatooteid. Sellesse rühma kuuluvad ka munad ja pähklid. Kõige vähem peaksime tarbima toidurasva ja maiustusi. Lähtudes sellisest toiduvalikust pole karta, et toit sisaldab liiga palju toiduenergiat, kuid vähe kiudaineid, vitamiine makro- ja
Iga erinev toiduainete rühm varustab organismi erinevate toitainetega. Ükski rühm ei ole teistest tähtsam, kuid mida alumisel püramiidiastmel need asuvad, seda rohkem peaks neid tarbima. I põhikorrus: teraviljasaadused ja kartul, soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas: · Leib, sepik 4-7 portsjonit (1portsjon on 30g) · Kartul 2-3 portsjonit (1portsjon on 90g) · Teised teraviljatooted: puder, pastatooted, helbed 2-3 portsjonit (1portsjon on 1dl) II põhikorrus: puuviljad ja marjad 2- 4 portsjonit päevas, köögiviljad ja kaunviljad 3- 5 portsjonit päevas: · 1 portsjon on 1 puuvili (100g) või 2dl marju või puuvilja(marja)mahla või 15g kuivataud puuvilju ja marju. · 1 portsjon on 100g köögivilju toorena või keedetult või 200g köögiviljamahla või 30g kuivataud kaunvilju III põhikorrus: piim ja tooted 2- 4 portsjonit päevas, liha, kala, muna 2- 4 portsjonit päevas:
TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas),
näksimist ja tundide pikkuseid aeroobika-treeninguid. Ka väikestel muutustel võivad olla märkimisväärsed tagajärjed. Annaksin teile ideid, mida proovida, ja nõu, kuidas alustada. Alustage väikestest muutustest ja kui need teile sobivad, siis jätkake. Tervislik eluviis peaks kujunema teie elu rutiiniks. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks · Nautige toitu, mida sööte · Toituge mitmekülgselt. · Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid. · Ärge sööge palju rasvast toitu. · Ärge maiustage liiga tihti. · Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid. · Soolaga ei tohi liialdada. · Saavutage optimaalne kehakaal. · Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Toiduained jagatakse rühmadesse Toit peab varustama organismi vajalike toiainetega. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toiduaineid optimaalses vahekorras, seetõttu peab toituma mitmekülgselt. Et
Tervislik toitumine Triin Valk 2008 Tervislik toitumine Me sööme selleks, et elada, ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendinaudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, tagama mõtlemisvõime, hea tervise. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks Nautige toitu, mida sööte Toituge mitmekülgselt Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid Ärge sööge palju rasvast toitu Ärge maiustage liiga tihti Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraale Soolaga ei tohi liialdada Saavutage optimaalne kehakaal Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Toiduained jagatakse rühmadesse Toit peab varustama organismi vajalike toitainetega. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki
Arvatakse, et kunstlikes magustajates on vähem kaloreid ja see väldib kehakaalu tõusu. Uuringud aga nende efektiivsust kaalu langetamisel ei kinnita - pigem on nende mõju vastupidine, kuna need tõstavad söögiisu. Kõige kahjutumaks suhkruasendajaks peetakse looduslikku steviat. Sama ohutuks peetakse ka sukraloosi ehk splendat. Tagatoosi ja ksülitooli soovitatakse tarbida mõõdukalt. Aspartaamist tekib seedimise käigus natuke metanooli. See suhkruasendaja lubati kasutusele enne, kui tema turvalisust oli piisavalt kontrollitud. On andmeid, et mõnedel soodustab see krampe, tekitab migereenipeavalusid, löövet ja närvisüsteemi häireid. Tegemist on kõige rohkem vaidlusi tekitanud magustajaga. Atsesulfaami (struktuurilt sarnane sahhariiniga) ja sahhariini ei tohiks üldse tarvitada.
Jõhvi Gümnaasium KAASAEGSED TOITUMISSOOVITUSED Bioloogia Referaat Koostaja: Liis Lipp Juhendaja: Tiina Gaskov 2010 Toidusoovitused Toidusoovitustes juhindutakse inimese toitaine- ja toiduenergiavajadusest. Olenevalt ealistest ja soolistest iseärasustest, tegevusalast ja kehalisest koormusest peab toit tagama organismi normaalse füsioloogilise tegevuse. Mitmekülgselt toituval inimesel ei ole vaja kasutada toidulisandeid (täiendavaid vitamiine ja mineraalaineid). Konsulteerides arstiga võib toidulisandite kasutamine olla vajalik teatud krooniliste haiguste puhul ja haigustest taastumise perioodis. Vitamiinide ja mineraalainete pidev liigtarbimine võib kasu asemel tervisele kahju tekitada. Toiduainete valiku aluseks on 4 põhimõtet: tasakaalustatus, mõõdukus, vastavus vajadustele ja mitmekesisus. Tasakaalustatuse tagab toitainete optimaalne suhe igapäevam
Põhikogus veest saadakse toiduga. Enim vett saadakse puu- ja köögiviljadest, suppidest, teest, kohvist, mahladest, karastusjookidest. Jookide kaudu võiks saada ligikaudu 1 liitri vett päevas. Vesi ei anna organismile toiduenergiat, kuid on hädavajalik normaalseks elutalitluseks. Mineraalvee tarbimisel on oluline jälgida vee mineraalainetesisaldust. 2.Taldrikureegel Taldrikureegel on hea abivahend tervisliku toidukorra kokkupanemiseks. Taldrikureeglit järgides võid olla kindel, et erinevate toitude osakaal toidukorras on õige. · Erinevad salatid või aurutatud-hautatud-keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust; · Põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi; · Lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi. 7 Kui tegemist on segutoiduga, näiteks risoto, lasanje või vormiroog, siis
omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja kartul; köögiviljad (sh kaunviljad ja seened); puuviljad ja marjad; liha, kala ja kanamuna; piimasaadused; lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned; suhkur, maiustused ja karastusjoogid. Mitmekülgseks toitumiseks on vajalik igasse gruppi kuuluvate toiduainete tarbimine, kusjuures jälgida tuleks kogust ning iga konkreetse toidu või joogi energiasisaldust. Teraviljatoodete grupist on soovitatav süüa 8-13 portsjonit, kusjuures rukkileiba peaks olema pool - 4 portsjonit, veerand kartulit ja veerand teisi teraviljatooteid.
ning kurnab liigselt keha loomulikku paranemis- ja taastumisressurssi. Toiduainete rühmad: · Valgurikkad toiduained: liha, kala, muna, juust, piim, sojatooted, enamik puuvilju, läätsed, oad, vein, siider. · Tärkliserikkad toiduained: leib, riis, pasta, kartul, banaanid, rosinad, kõrvits, õlu. · Neutraalsed: pähklid, või, koor, õli, köögiviljad, kange alkohol. Meedikud on Hay teooriaid kritiseerinud, väites, et mittetäieliku seedimise kahjulikud jäägid ei saa organismis kuhjuda, vaid väljutatakse loomulikul teel. Samuti on osutatud, et väga paljud levinud toiduained sisaldavad nii valke kui tärklist. Atkinsi Dieet Atkinsi dieet on maailmas tuntumaid madala süsivesikute ja kõrge valkude sisaldusega dieete. Loodud 1972 dr Robert Coleman Atkinsi (1930-2003) poolt, kes tutvustas seda raamatuseerias ja ulatuslikus kommertsprogrammis, mis
20-30% loomse ning 70-80% taimse päritoluga (loengu konspekt). Kõige olulisem, milleks me toitu vajame on energia. Seda on vaja inimese organismi funktsioneerimiseks. Inimese kehas toimub nn. ,,leegita põlemine", millega vabaneb energia toidust. Toimuvat protsessi me nimetame seedimiseks ning see on tegelikult väga keerukas. Energiat vaja ka selleks samaks seedimiseks. Lisaks on toidus toiduaineid, mida on vaja meie keha ehituseks, parandamiseks ja kasvamiseks. Üldine inimese seedimise protsess on lihtne. Seedimine algab suust, kus toit purustatakse väikesteks tükkideks või ühtlaseks massiks ning suus olevatest süljenäärmetest eritatav amülaas hakkab lagundama süsivesikuid. Edasi liigub toit makku, kus jätkub seedimine. Süsivesikud lõhutakse väiksemateks molekulideks, disahariidideks. Suured polüpeptiidid lagundatakse dipeptiidideks. Algab ka rasva lammutamine, kuna meie keha omapära tõttu siseneb kaksteistsõrmiksoolest ka rasva lõhustavat fermenti, lipaasi
süsivesikud monosahhariidideks. Seedimine = toidu lõhustamisprotsess. Imendumine = sisekeskkonda absorbeerimine. 1. etapp - SUU Suus toimub toidu mehaaniline peenendamine ja süljega segamine. Tekivad maitse- ja lõhnaaistingud. Sülg on ioonide lahus: Na+, K+, CI-, HCO3- + mutsiinid. Ööpäevas eritub umbes 1200ml sülge. Suu ensüüme: lipaas (rasvade lõhustamine), a-amülaas (tärklise lõhustamine). Neelamise jõuab toit söögitorru. Söögitoru pikkus: 25....30cm. 2. etapp - MAGU Normaalse täiskasvanud inimese maomaht on 2....3l. Mao happelises keskkonnas toimub valkude lagundamine peptiidahelateks. Maos seguneb toit maonõrega, maonõre ja sõljega segunenud toitu nimetatakse küümuseks ehk toitkördiks. Magu toodab umbes kolm liitrit nõret päevas, mille pH = 1......2 ning ta kujutab endast 0.01...0.1 molaarset soolhappe lahust. Mao ensüüm: pepsiin (katalüüsib valkude hüdrolüüsi). 3. etapp - PEENSOOL
Mängu- ja koolieas on üheks 5. Söö rohkem kala suuremateks allergia põhjustajateks Kehakaalu vähendamine ja piisav pähklid ja mandlid. Allergiat võivad 6. Söö vähem rasva ja küllastunud põhjustada ka puuviljad (virsikud, rasvhappeid kehaline koormus aitavad kiivid, õunad jt) ja köögiviljad leevendada haiguse kulgu. (paprika, tomat, kartul, seller jt.). Diabeetiku dieet sobib igale 7. Söö vähem suhkrut Täiskasvanutel põhjustavad tihti
omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja kartul; köögiviljad (kaunviljad ja seened); puuviljad ja marjad; liha, kala ja kanamuna; piimasaadused; lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned; suhkur, maiustused ja karastusjoogid. Mitmekülgseks toitumiseks on vajalik igasse gruppi kuuluvate toiduainete tarbimine, kusjuures jälgida tuleks kogust ning iga konkreetse toidu või joogi energiasisaldust. Teraviljatooted Teraviljatoodete grupist on soovitav süüa 8-13 portsjonid, kusjuures rukkileiba peaks olema pool 4 portsjonid, veerand kartulit ja veerand teisi teraviljatooteid
Eesti Hotelli- ja Turismi Kõrgkool Hotellimajandus HM34 Meelis Magus TERVISLIK TOITUMINE JA SELLE TÄHTSUS Referaat toitumisõpetusest Õpetaja: Aune Põldma Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tervislik toit ja selle tähtsus........................................................................................................4 Toidupüramiid.............................................................................................................................5 Püramiidi alus: liikumine........................................................................................................6 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul..............................................................
Toidugrupp Päevane portsjonite arv vastavalt energia vajadusele (kcal) 1400 1700 2000 2300 2600 2900 3200 I Teraviljatooted ja kartul 56 68 79 810 1012 1214 1416 IIa Köögiviljad, sh kaunviljad ja seened 3 34 3-5 46 46 46 57 IIb Puuviljad ja marjad 2 24 3-5 35 35 35 46 IIIa Liha, kala, kana, muna 12 23 2-3 24 35 45 45 IIIb Piimasaadused 23 23 24 24 24 24 24 IV Lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned 23 23 2-4 24 24 35 35
piisavalt vajalikke mineraale. Naatrium ja kaalium, mida saab piimatoodetest ning puu- ja juurviljadest, reguleerivad organismi vedelike tasakaalu, kaltsium, mida leidub samuti piimatoodetes, tugevdab luid ja hambaid ning raud, mida saab peamiselt lihatoodetest, määrab ära vere kvaliteedi. (2) 1.3. Probiootikumid Kõik bakterid ei ole inimesele kahjulikud, osa neist on meie organismile vajalikud. Probiootikumid on bakterid, mis hoiavad seedimise korras. Probiootikumide tasakaalu võivad häirida ebaregulaarne toitumine, väsimus ja stress. Rohkelt naturaalseid probiootikume leidub jogurtis, keefiris ja ka hapukapsas. (2) 1.4. Valgud Valgud on vajalikud lihastele, siseelunditele, nahale, juustele ja küüntele. Nendest koosnevad ka erinevad ensüümid ja hormoonid, mis on vajalikud immuunsüsteemi jaoks. Lapsed vajavad valke rohkem kui täiskasvanud, sest nende kehamass kasvab kiiresti. Peamised valguallikad
Halbadeks rasvadeks on nn. transrasvad, mida sisaldavad paljud margariinid, pakendatud kauasäilivad küpsised jm. küpsetised, kiirsöögikohtade praetud toidud (friikartulid). Eriti tuleks hoiduda toiduainetest, mis sisaldavad «osaliselt hüdrogeenitud taimseid rasvu» või õlisid. Süsivesikute vajadus Toidus esinevad süsivesikud mono- ja disahhariididena, oligosahhariididena ja polüsahhariididena. Head süsivesikute allikad on teraviljatooted, kartul, köögiviljad, puuviljad ja marjad, milles leidub ka vitamiine ja mineraalaineid. Harvardi toitumisteadlased soovitavad süsivesikutest eelistada komplekssüsivesikuid ehk madala glükeemilise indeksiga süsivesikuid, sest need tõstavad vere suhkru taset aeglaselt ja säilitavad selle pikemat aega stabiilsena. Selliseid süsivesikuid on näiteks täisteratoodetes ning puu- ja köögiviljades. Saial, valgel riisil, kõikidel nisujahust küpsetistel,
Lõunaks võib süüa ühe toitva supi, suure taldrikutäie salatit ja täisteraleiba. Kaunviljaroad (nt.oasupp) on eriti head neile, kellel on probleeme diabeedi ja veresuhkruga. Kaunviljad aitavad reguleerida veresuhkru taset, on toitvad ja madala kalorsusega. Prae söömisel on oluline jälgida, et pool söödavast kogusest oleks köögiviljad/aedviljad/kaunviljad. Õhtusöögiga peaks saama 25-35% kogu päevasest energiast. Parimaks valikuks on värsketest köögiviljadest salat ning hautatud aedviljad või täisteratooted ja kaunviljad. Kaunvilju saab kasutada suppides, salatites, põhiroogades. Vahepalad kuuluvad menüü juurde 1-3 korda päevas ja nad peaks andma 5-30% kogu päevasest energiast. Vahepaladeks võivad olla näiteks idandid, aedviljasalat, pähklid, seemned, puuviljad, marjad, värskelt pressitud puuvilja või köögiviljamahlad jms. www.toitumisnoustaja.com
kiudainete rikast toitu. Rasvaseid toite ja toiduaineid tuleb vältida (vorstid, viinerid, pasteedid, pekk, rasvane liha, rõõsk- ja hapukoor, majonees, või, pirukad jne.), sest need toiduained lisavad südame veresoonkonna haigestumise riski ja on väga kõrge kalorsusega. Toiduainetes sisalduvad kiudained vähendavad veresuhkru taseme kiiret tõusu ning vere rasvasisaldust. Samuti mõjuvad kiudained soodsalt soolestiku tegevusele. Kiudainerikkad on kõik köögi- ja puuviljad ning täisteratooted. Kasulik oleks süüa täisteratooteid mitu korda päevas (Tammer 2012). Köögivilju tuleks tarbida rohkesti kogu päeva vältel. Soovitatav kogus marju ja puuvilju oleks 2-3 päevas, kas eraldi ootena või magustoiduks. Kui on soov puuviljade osa suurendada, tuleb vähendada vastavalt leiba ja kartulit. Soovitav on vältida loomsete ehk kõvade rasvade kasutamist ja nende asemel kasutada taimseid rasvu. Loomsete rasvade hulka kuulub ka piimatoodetes sisalduv rasv, s.h
· Hommikusöök peaks olema liitsüsivesikuterikas, mis kindlustaks normaalse veresuhkru taseme organismis ja ajutegevuses, mis on otseselt seotud erksuse ja meeldejätmisvõimega. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Seega on tähtis, et hommikusöögiks süüakse putrusid, täisteratooteid ning aed ja puuvilju. Taldrikureegel: · Pool taldrikust täidetakse taimse toiduga, milleks sobib toores salat, riivitud (tükeldatud) juurvili või keedetud aedvili. Võib lisada pisut õliga valmistatud salatikastet. · Neljandiku taldrikust võtab enda alla kartul, riis või makaronitooted. · Viimane neljandik jäetakse põhiroa jaoks, milleks on vähese rasvasisalduse ja soolaga liha, kala või kana. Kala soovitatakse süüa vähemalt kaks korda nädalas või isegi rohkem. · Kui põhitoiduks on vormiroog, täidetakse pool taldrikust aedviljaga ja pool
Hommikut on kõige parem alustada klaasi värske mahlaga, hommikusöök ise võiks olla rikas süsivesikute poolest. Parim hommikusöök on täisterahelvestest valmistatud puder, aga kui selle valmistamiseks napib aega, siis on hea süüa täisteraleivast valmistatud võileibu. 2. Söö regulaarselt Ürita päevarütm sättida selliseks, et leiad mahti einetamiseks vähemalt 3 korda päevas. Söögikordade vahele vali tervislikke vahepalu, nagu puu- ja köögiviljad, jogurt, mahl need aitavad töövõimeks vajaliku veresuhkru taseme stabiilsena hoida. 3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu Et sinu toidusedelis oleks rohkem kiudaineid, söö täisteraleiba. Aitab ka see, kui toidus on täisterajahu või tatart, tange-kruupe, täisterariisi või -makarone, kartuleid. Hea alguse päevaks tagavad hommikupuder või kõrge kiudainetesisaldusega täisterahelbed. Liharoogade juurde tuleks alati süüa köögivilju.
Diabeet Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Mis juhtub kui insuliini ei jätku? Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini, mida on vaja toitainete omastamiseks ja mis normaliseerib veresuhkrutaseme. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Diabeedi põhjused Haigestumise peamised põhjused: Pärilik eelsoodumus
Mõju avaldavad pärilikud tegurid ja keskkonna saastumine. Annaksin teile ideid, mida proovida, ja nõu, kuidas alustada. Alustage väikestest muutustest ja kui need teile sobivad, siis jätkake. Tervislik eluviis peaks kujunema teie elu rutiiniks. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks · Nautige toitu, mida sööte · Toituge mitmekülgselt. · Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid. · Ärge sööge palju rasvast toitu. · Ärge maiustage liiga tihti. · Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid. · Soolaga ei tohi liialdada. · Saavutage optimaalne kehakaal. · Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Ärge maiustage liiga tihti Tänapäeval seostatakse suhkrut eelkõige hambakaariesega. Suus elunevad bakterid kääritavad suhkrud happeks, mis kahjustab hamba emaili
Rukkileib, eriti täistera- ja kliilisanditega, sepik, riis, kodused pärmitaignatooted, Peenjahust leib ja sai; koogid, mille valmistamisel nuudlid (ilma munata), kaerahelbed, odrajahu ja -tangud, tatratangud, kruubid, on lisatud rasva, koort, munakollaseid ja suhkrut; pastatooted, mais, herned, oad. Keedetud või fooliumis küpsetatud kartul friikartul, kartulikrõpsud Köögi- ja puuviljad Köögiviljasupid ja piima-köögiviljasupid; aurutatud köögiviljad (kaalikas, peet, Kookos, avokaado; suure rasvakoguse või porgand, Türgi uba, lillkapsas jt); kõik köögi- ja puuviljad ning marjad (eriti puljongikuubikutega valmistatud köögiviljad või
põnev ja ahvatlev. Väikelaps peaks sööma koos perega, sest ta on juba harjunud mitmekülgse toiduga. Teisel eluaastal on lapse jaoks see, kuidas süüa, sama oluline kui see, mida süüa. Kiudaineterikaste toitude esindajaks on leib. Peab harjutama last söma leiba ning sepikut ja samas ka putrusid. Köögiviljad sobivad põhitoiduks ka hautatult või keedetult. Vahepaladena sobiksid aga paremini toored juurviljad. Kindlasti peaksid igapäev kättesaadavad olema puuviljad. Liha peaks olema lapse menüüs üle päeva või vähemalt kaks korda nädalas. Kindlasti tuleks meeles pidada, et lapsel ei ole veel purihambaid ning liha tuleks peenestada. Lihast saab laps rauda, mis on vajalik vere punaliblede jaoks. Kala on hea joodi allikas ning ka seda peaks sööma kaks kuni kolm korda nädalas. Maiustusi võiks anda nii vähe kui võimalik. Magustoidud ning puuviljad peaksid rahuldama lapse magusavajaduse. Allergiad !!
B₇ B₉ folaadid, foolhape, pärm, maks, kaunviljad, brokoli, lehtkapsas, spinat, pähklid, seemned, peet, nui rohelised taimeosad, muna, leib, paprika, kaalikas, kamajahu, lillkapsas, redis, m B₁₂ kobalamiin maks, veiseliha, linnuliha, muna, kala, juust, sealiha, piim, kohupiim, jogurt C askorbiinhape puu- ja köögiviljad, marjad, mahl – kibuvits, astelpaju, paprika, mustad sõstrad, maasikad, tsitruselised, punased sõstrad, kapsas, brokoli, porrulauk, kaalikas, ti vaarikad, tomat, lillkapsas Rasvad Rasvu ei pea kartma. Hea tervise huvides ei tule toidus sisalduvaid ja toiduvalmistamisel kasutatavaid rasvu vältida, küll aga tuleb valida, milliseid eelistada ning tarbida neid mõõdukalt. Kuigi rasvadest rääkides kasutatakse
10-aastane laps vajab päevas u 2000 kalorit. Lihasmassi moodustamiseks on vaja süüa valgurikkaid toiduaineid liha, kala, muna, pähkleid ja teraviljasaadusi. Vitamiinidest oleneb haigustele vastupanuvõime. Nende vähesus või puudumine tekitab avitaminoosi. Vesi aitab toidul lahustuda ja seedida. Inimese toit peab sisaldama ka 4 mineraalaineid, näiteks kaltsiumi, mis tugevdab nii luid kui ka hambaid ning rauda, mis tugevdab verd. Sööge palju juur- ja puuvilju, enam grillitud kala ja nahata kana fritreeritud liha asemel. Valige taised lihatükid sea-, veise- ja lambaliha süües. Samas vähendage liha kogust. Sööge erinevaid kiudainerikkaid toite nt. täisteraleiba ja õunu. Kiudained aitavad kolesterooli taset alandada. Samuti tulevad kiudainerikkad toidud kasuks kui püüate kehakaalu vähendada, sest kiudained tekitavad täiskõhutunde. Kiudained meie organismis ei seed, kuid need aitavad
Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning enamik neist on 2. tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on
seda sportlastele mõeldud jookides. Suhkrut leidub ka piimas (laktoos), mis ei ole küll tuntavalt magus, kuid seda lisatakse mitmetele valmistoitudele, toomaks nende maitset esile. Toiduainetööstuses kasutatakse ka linnasesuhkrut (maltoos), mis tekib tärklisest otrade idandamisel. Linnasesuhkrut kasutatakse õlu, leiva ja imikutoitude valmistamisel. Täistoor-roosuhkur Täistoor-roosuhkur on kõige vähem töödeldud suhkur. Selle saamiseks pressitakse suhkruroost välja mahl, mida keedetakse, et vesi välja aurustuks ning lõpuks kuumutatakse madalal temperatuuril teraliseks. Tänu sellele on melassilt pruuni värvuse saanud, aromaatses ja veidi niiskes suhkrus säilinud vitamiinid, mineraalid 5 ja muud toitained. Tervislikkuse seisukohast on parim, kui tarbida just täistoor- roosuhkruid. Hinnalt on need erinevatest suhkrutest kõige kallimad. Täistoor-roosuhkrud liigid on:
tailihatooteid, näiteks kana-, veise-, või sealiha. Pekki, kamarat, samuti läbikasvanud liha väldi, osta vähem keeduvorsti ja muid lihamassist valmistatud tooteid. Piimatoodete puhul eelistada väiksema rasvasisaldusega tooteid, eriti juustu puhul. Samuti ei pääse mitte ükski inimene sellest mööda, et tal ei teki kunagi kaupluses isu osta maiustusi. Kui tekib magusa isu, siis seda võiks asendada meega, kodused moosid, pähklid, rosinad, kuivatatud puuviljad, marjad. Tervisliku eluviisi juurde kuulub tingimata ka liikumine. Parim on liikuda 4- 5 korda nädalas mõõduka koormusega. Nagu täiskasvanud valivad toitu, siis samamoodi teevad ka seda lapsed. Lapsed lähtuvad oma toiduvalikus peamiselt kahest põhimõttest, et toit on tuntud ja maitse on hea või isegi magus. Samas, kui soovid lapsele tutvustada uusi toite, tuleks seda teha väikestes kogustes ja kindlasti peaks vanem eeskuju näitama
mõõdukas. Lihtsamaks toitumise jälgimiseks on spetsialistid töötanud välja nii-öelda toidupüramiidi, kus on järjestatud olulised toiduained nende tähtsuse ja koguse järjestusse. Selle kohaselt soovitatakse tarbida teraviljasaaduseid, puu- ja juurvilja ning piimasaaduseid, liha, kala ja muna. Ei ole soovitatav tarbida suure rasvasisaldusega toiduaineid ja magusaid asju ega magusaid karastusjooke. Välja on töötatud ka, sarnaselt püramiidile, taldrikureegel, mis ütleb, et ühe toidukorra jooksul on soovitatav tarbida toiduained järgmises vahekorras: ½ aedvilja (toores või töödeldud), ¼ kartul, makaron või riis, ¼ kala, kana, liha. Igapäevast menüüd silmas pidades, peaks seal olema kolm peatoidukorda ja kaks või kolm vahepala, kusjuures vahepalad oleks võimalikult tervislikud. Head valikud tervislikuks vahepalaks on näiteks värsked või kuivatatud puuviljad, köögiviljad, jogurt, kohupiim, leib või mahl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
