Tervisliku Toitumise uurimustöö (0)

21
Saku Gümnaasium
TERVISLIK TOITUMINE
Uurimustöö
Autor
Juhendaja :
Saku 2012

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.MILLINE ON ÕIGE TOITUMINE? 4
1.1Toitumise kord ja menüü koostamise nippe 4
1.3 Mitu söögikorda päevas? 5
1.4 Milline on päeva toidukordade jaotus? 5
2.TOIDU OLEMUS 7
4. TOIT JA TEGELIKKUS 9
4.1 Miks on valmistoit organismile nii laastav? 9
5. TOITUMIS -JA TOIDUSOOVITUSED 11
6.SEEDEELUNDEID SÄÄSTAB TOITUMINE 12
6.1 Retsepte seedmise korrastamiseks 13
7. ENERGIAJOOGID 14
7.1 Kas energiajoogid on ohutud? 15
KOKKUVÕTE 20
KASUTATUD KIRJANDUS 21

SISSEJUHATUS

Tänapäeval pööratakse üha enam tähelepanu tervislikule toitumisele. Tervislikult toitudes hoiame ära paljusid haigusi, muidugi ka tänapäeva üks suurimaid põhjusi keha kaalu tõusu. Õigesti süües hoiame ära haigusi ja muutusi oma kehas. Selle teema valisin sellepärast, et saada rohkem teada tervislikust toitumisest ja teada saada teiste teadmisi tervisliku toitumise kohta.
Uurimustöö eesmärgiks on teada saada, kui palju teavad 8.-9. klasside õpilased tervislikust toitumisest. Selleks seadsin endale järgmised eesmärgid:

• Teada saada, mida teavad õpilased tervislikust toitumisest.
  
• Koostada ja läbi viia küsitlus
  
• Koostada küsitluse tulemuste kokkuvõte ja analüüsida tulemusi.
  

Küsitlus koosneb kahest osast. Esimene osa käsitleb ülevaadet antud teema valdkonnasavaldatud kirjanduslikest materjalidest ja ka vastavasisulistest kirjutistest veebikeskkonnas. Töö teine osa annab ülevaate läbiviidud küsitlusest, mille sihtrühmaks on 8.-9. klasside õpilased.

1.MILLINE ON ÕIGE TOITUMINE?

Toitumine on toidu tarbimine, selle kehaomaseks muutmine ja jääkide väljutamine. Et toituda õigesti, peab teadma millised toiduained on inimesele vajalikud.
Inimese organismi vajaduse kõigi toitainete järele rahuldab ainult tasakaalustatud segatoit. Segatoitlus on kujunenud inimese pikaajalise arengu käigus.
Inimese organismi vajaduse kõigi toitainete järele rahuldab ainult tasakaalustatud segatoit:
loomne osa 20 kuni 30% ja taimne osa 70 kuni 80%.
Taimsel toidul on küll ülekaal, kuid üksinda ei taga see normaalset arengut ja kasvu. Peale taimse toidu on vaja loomse päritoluga valku. Kui loobuda loomsetest toiduainetest, on toitumine ühekülgne ja ajapikku tekivad mitut laadi vaegusnähud. Kujuneb valgu puudus ja vähe saadakse ka rasvades lahustuvaid vitamiine. Taimedes olev kaltsium imendub halvasti ja inimene ei saa seda luude kasvuks piisavalt. Taimetoitlastel võib tekkida ka raua- puudus, sest taimsete toiduainete rauast imendub ainult 5 kuni 10 %.
ÜKSKI TOIDUAINE EI SISALDA KÕIKI VAJALIKKE TOIDUAINEID JA SEETÕTTU PEAB TOITUMA MITMEKÜLGSELT.
Iga päev peab sööma mõnda toiduainet igast järgnevast rühmast:

• tärkliserikkad toiduained – kartul , leib, sai, makaronid , müsli, teraviljahelbed;
  
• köögivili, puuvili , marjad;
  
• liha ja lihatooted, kala, munad;
  
• piim ja piimatooted – kohupiim , jogurt, keefir , juust. [5]
  

1.1Toitumise kord ja menüü koostamise nippe

Toitumise kord on tervisliku toitumise üks tähelepanuvääremaid aspekte . Hea enesetunde ja normaalse kehakaalu tagamiseks tuleks kõrvuti õige ja tasakaalustatud toiduvalik ning tervisliku toiduvalmistamise viisiga pöörata tähelepanu ka toitumise korraldamisele- tuleks järgida söögikordade arvu ehk toitumise regulaarsust, samuti toitainete hulga jaotust toidukordade vahel. Toitumise regulaarsuse eeldab korrapärast söömist ehk kindlastel kellaaegadel.
JÄTA MEELDE:

• Päevamenüü peab koosnema kolmest kuni viiest söögikorrast.
  
• Päevamenüü peab sisaldama rohkesti värskeid puu-ja köögivilju.
  
• Kolme põhisöögikorda peab kindlasti kuuluma kartul, makaronid, riis või tatar.
  
• Päevamenüüsse peab kuuluma vähemalt kolm kuni viis täisteratoodet.
  
• Päevamenüü peab sisaldama vähemalt pool liitrit erinevaid piimatooteid .
  
• Suhkur ja soola tarbimine viia miinimumini.
  
• Suurendada kehalist aktiivsust.
  

1.3 Mitu söögikorda päevas?

Mõned inimesed söövad sisuliselt kogu päeva, teised seevastu ainult paar korda päevas. Aga need mõlemad teevad valesti. Miks? Sest pidevalt sööjad inimesed sunnivad oma magu puhkuseta töötama, aga mittepuhanud magu ei suuda kaua tervena püsida. Samas need kes, paar korda päevas söövad tarbivad tavaliselt korraga suure hulka toitu, mis tekitab mao liigtäitumist, ja selletõttu häirib mao tegevust ning soodustab mao-ja seedetrakti haigusi.
Inimene peab sööma kolm kuni viis korda päevas. Söögikordade vaheajad peaksid oleme sellise kestusega, et ei jätaks nälja tunnet ja jätkuks jõudu kauemaks. Toidu seedimiseks kulub ligikaudu neli kuni kuus tundi.Näiteks võiks olla hommikueine kell 7-8, lõunasöök kell 12-14 ja õhtusöök kell 18-19. Söögiaeg ei tohiks olla liiga lühike ega pikk. Toitu peab jõudma piisavalt hammastega peenestada . Kiiruga süües satub makku kontrollimatult palju õhku, mis võib mao täitumise korral põhjustada ebameeldivaid vaevusi . [1:144-145]

1.4 Milline on päeva toidukordade jaotus?

Hommikusöök peaks sisaldama ligikaudu 25% kogu päevasest kaloritest ja järgnema mahult lõunasöögile. Kõige tavalisemad hommikusöögid on kohv, tee, puder , muna, omeltt, võileivad, kohukesed , puuviljad , müsli või helbed .
Kõige rohkem peab kuuluma lõunasöögile ja andma ligikaudu 50% kogu päeva kaloritest.
Õhtueine peaks sisaldama 25% kogu päevasest kalorihulgast ja olema mahult kõige väiksem. Mida varem õhtul süüakse ja mida vähem, seda kasulikum on see inimese tervisele ja ohutum kehakaalule.
Tervisliku toitumise ja inimese optimaalse kehakaalu säilitamise seisukohalt peaks inimene sööma päevas kolmel suuremal põhitoiduajal- hommikul , lõunal ja õhtul. Toidukorrad võiksid välja näha lihtsad ja kergesti seeditavad toiduained tuleks planeerida hommikueineks, keerulisemad ehk raskesti siiditavad rasvased ja valgurikkas toiduained, mis annaksid kestvama täiskõhutunde päeva keskele . Õhtust toidukorda võiksid kujundada enamjaolt vähekalorislised ja kergesti seeditavad toiduainegrupid. [1:147]

2.TOIDU OLEMUS

2.1 Milleks meile toit?

Toit on üks inimese põhivajadusi. Olemuselt võrdväärne teiste eluliste vajadustega nagu hingamine , liikumine ja magamine . Toit annab meile energiat ja rikastab keha vajalike toitainete, mineraalide ja vitamiinidega, millest ammutame jõudu arenemiseks , kasvamiseks ning selleks, et püsida terve ja tugev.
Toit varustab meie organisimi elutähtsate toitainetega . Põhilised toitained on järgmised: süsivesikud, rasvad , valgud ( täpsemalt valiin, leutsiin , isoleutsiin, treoniin , metioniin, fenüülalaniin, trüptofaan ja lüsiin), 15 mineraalset elementi ning 17 vitamiini, seega kokku üle 40 elutähtsa aine. [1:14]

2.2 Millest toit koosneb?
Toidus leidub palju erinevaid aineid, mis jagunevad kahte põhilisse gruppi. Suured ehk makrotoitained on süsivesikud, rasvad , valgud ja vesi. Väiksed ehk mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalnained. Peale toitainete leidub toidus veel palju väärt aineid, sealhulgas happeid, fermente, õlisid, kiudaineid jms, mis koostöös kõikide teiste eluliste toitainetega hoiavad organismi elutegveuse normis -tugeva ja tervena. [1:14-15]
2.3 Mida toit meile annab?
Nagu me juba teame, et meie igapäevane toit koosneb peamiselt kolmest suuremast toitainegrupist, milleks on valgud, süsivesikud ja rasvad. Igal neist toiduainetest on täita oma kindel ülesanne , ent ainus mis neid omavahel seob on see, et need kõik toovad inimesele energiat.
Iga suutäis, olgu see mis tahes amps , rikastab meie organismi teatud hulga energiaga, mis eraldub toidus sisalduvate toitainete seedimise käigus lõhustumise teel.

• Iga suutäiega viime enda sisse teatud hulga energiat, mis on oluline organismi normaalseks ja terveks elutalitluseks. [1:15-16]
  

3.Söö hästi, siis tunned ka ennast hästi

Me sööme selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendi naudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, tagama mõtlemisvõime, hea tervise.
Paljusid toiduaineid me ei ole võimelised nägema, haistma, maitsma. Pikka aega me isegi ei märka, et nad puuduvad toidust. Palju hiljem, võibolla kuude, võibolla isegi aastate möödudes, ilmnevad toiduainete defitsiidist tingitud haiguslikud nähud - mälu halvenemine, väsimus, apaatia , aga ka väga tõsised ainevahetushäired. Alles siis, kui elu kvaliteet on langenud, on kadunud söögiisu ja joomislust, kui raske haigus sunnib pidama ranget dieeti, taipame, et paljustki oleks võinud teha teisiti.
Õige toitumine ei ole ainsaks tervise tagatiseks. Tähtis on ka elulaad - kas kehaline koormus on piisav, kas suitsetate, liialdate alkoholi ja ravimitega. Mõju avaldavad pärilikud tegurid ja keskkonna saastumine .
Pärilikkust ei saa muuta, keskkonna saastumisele saab üksikisik avaldada piiratud mõju. Igaüks saab aga ise valida, kuidas toituda. Pereema kätes on tihti kogu perekonna toitumisharjumuste kujundamine. Tervislik eluviis, sealhulgas toitumine, ei tähenda loobumist kõigest sellest, mida olete nautinud. See ei tähenda ainult porgandi näksimist ja tundide pikkuseid aeroobika -treeninguid. Ka väikestel muutustel võivad olla märkimisväärsed tagajärjed.
Annaksin teile ideid, mida proovida, ja nõu, kuidas alustada. Alustage väikestest muutustest ja kui need teile sobivad, siis jätkake. Tervislik eluviis peaks kujunema teie elu rutiiniks.
Nõuandeid tervislikuks toitumiseks

• Nautige toitu, mida sööte
  
• Toituge mitmekülgselt.
  
• Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid.
  
• Ärge sööge palju rasvast toitu.
  
• Ärge maiustage liiga tihti.
  
• Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid.
  
• Soolaga ei tohi liialdada.
  
• Saavutage optimaalne kehakaal .
  
• Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt [4]
  

4. TOIT JA TEGELIKKUS

Ajaloo vältel on inimese toitumistavad , söödava toidu valik ja koostis tundmatuseni muutunud.Kergesti kättesaadav valmistoit, sealhulgas erinevad küpsetised, lihatooded, ’’ühe minuti’’ supid, snäkid, vähendatud rasva-ja suhkrusisalduse tõttu reklaamitud maiustused ja sooja leti kiired ampsud (hamburgerid, hot dog’id, pitsalõigud) ja palju muud sarnast. Aga paraku on tänapäeval peamised kehakaalu probleemid. Kõik on toidud on inimeste vaenlased. Kõik need käeulatused olevad toidud on maitsvat ja kiiresti nälga kustutavad , aga see pole see mis tagaks hea tervise ning stabiilse kehakaalu. Viimaste aastate jooksul on inimestel välja kujunenud näksimine, mis täidavad küll kõhu aga ainult mingiks ajaperioodiks. [1:62]

4.1 Miks on valmistoit organismile nii laastav?

Valmistoidu põhiline oht seisneb selle pikaajalise säilivusajaga, mis tagatakse rohke soola ja säilitusainetega. Teiseks kehakaalu suurenemisest soodustavas teguriks on süsivesikute ja rasvade kombineerimine saadud kõrge kalorsus – kiirtoidul on suur rasvaprotsent, kõrge kolesteroori tase ja tühjad kalorid. Samas kui tervislikus ehk tasakaalustatud toidus valitseb süsvesikute, valkude ja rasvade harmoonia . Siis süsivesikud ja rasvade rohkus põhjustab organismis häireid toitainete omandamisel, mille käigus hakkab kogu keha talle mitte nähtud skeemi järgi töötamast.

• Kiirtoidu tarbimisel moodustab organism hulk ebavajalikke moodustisi ehk liited , mis kuhjuvad veresoonte seintel , takistades vere normaalset tsirkuleerimist.
  
• Et tervislikult toituda, on tähtis süüa võimalikult vähe organismi saastavaid aineid, süüa mõõdukalt ( vastavalt energia kulutamisele) ja kindlasti liikuda . [1:62-63]
  

4.2 Mida noored valesti teevad?
Noorte inimeste arusaam tervislikust toitumisest osutab pahatihti valeks, sest nad ei mõtesta seda kõike, mis sellega kaasneb. Noored söövad kõike mida nad tahavad, millal tahetakse ja kui palju tahetakse. Inimesed liialdavad toiduga seni, kui jõuab kätte aeg, kui miski hakkab välimuse juures häirima – olgu selleks liigne kaal, nähtav lõualott või voldid kõhul. Olukorras, kus noored hakkavad tunnistama oma väärtoitumist, suudavad vaid vähesed sellest loobuda ja teha algust uue ja tervislikumaga. Paljudest noortest ei pruugigi enda kehas näha muutusi aga siis võib kindel olla, et kõik mida iganes me sööme, peegeldub varem või hiljem meie väljanägemises, füüsilises ja vaimses tervises. Noored peaksid suurt tähelepanu pöörama mitmekesisele toidule, mitte ühekülgset toidu jätkamist. Kui nii aga teevad, siis jätame organismi ilma vitamiinidest, mineraalidest , kiudainetest, rasvhapetest ning muust vajalikust. Selline teguviis mõjub organismile laastavalt. [1:64-65]

5.TOITUMIS-JA TOIDUSOOVITUSED

Toitumissoovituste koostamisel on arvestatud eelkõige tänapäeval väga levinud niinimetatud eluviisihaiguste: südame-ja veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate, II tüüpi diabeedi, osteoporoosi jne riski vähendamist.

Vali toitu põhitoiduainete hulgast. Ära liialda küllastunud ja trans-rasvhapete, kolesterooli, suhkru, soola ja alkoholiga.

Kaalukontroll. Jälgi, et toiduga saadav energiahulk ei ületaks kulutusi, vajadusel suurenda kehalist koormust.

Kehaline koormus. Tegele regulaarselt sportimisega.

Järgi toidusoovitusi. Vali vastavalt soovitustele erinevatest toidugruppidest toitu, eelistades täisteratooteid, kartulit, puu-ja köögivilja, väherasvaseid piima- ja lihatooteid, kala, taimeõli. Mitmekülgne toit tagab ka vitamaiinide ja mineraalainete vajaliku hulga.

Ära liialda rasvadega. Jälgi, et rasvad ei kataks toiduenergiast üle 25-30%, kusjuures küllastunud ja transrasvhapete hulk mitte üle 10% ja kolesterooli hulk ei ületaks 300 mg päevas.

Süsivesikud. Vali kiudainerikkad puu-ja köögivilju ning täisteratooteid.

Valgud. Kuigi valke jagatakse kõrgekvaliteetseteks loomseteks ja vähem väärtuslikeks taimseteks valkudeks, võib mitmekülgse segamenüü puhul olla see tähtsusetu, kuna valgud täiendavad vastastikku üksteist.

Naatrium ja kaalium. Vali vähesoolaseid toiduaineid ning lisa toiduvalmistamisele võimalikul vähe soola.

Vesi. Täiskasvanu vajab päevas 2-3 liitrit vett, millest toiduga on soovitav saada 1-1,5 liitrit ja jookidega 1-1,5 liitrit. Eelsita vett ja mahla limonaadidele.

Alkohoolsed joogid. Kui tarbid alkoholi, siis ainult mõõdukalt, kuna liigne alkohol kahjustab tervist.

Toidu ohustus. Toit võib sisaldada mitmeid haigustekitajaid. Seepärast järgi toidu säilimisaega ja -tingimusi, jahuta valmistoit kohe maha ja säilita külmkapis ning pese aedvilja hoolikalt enne söömist. [2:16-17]

6.SEEDEELUNDEID SÄÄSTAB TOITUMINE

Seedimisega on seotud kõige õndsamad ja ka kõige piinlikumad momendid meie elus. Miski pole mõnusam hea toidu maitsest ja täiskõhutundest, aga paraku käivad kõige selle juurde ka kõhulahtisuses, kõhukorinad ja-gaasid. Väidetavalt esineb ligi pooltel maailma elanikest periooditi seedevaevusi.
Enamik seedehäireid on seotud organismi vananemisega, kui esineb haigusi, mis põhjustavad seedehäireid. Paljusid saadab aga kogu elu krooniline kõhukinnisus, põhjuseks vähene liikumine ja tasakaalustamata toit. On neidki, kellel on pärilik eelsoodumus kõhukinnisusele või-lahtisusele.
Paljude inimeste seedetrakt reageerib ägedalt mitmesugustele toitudele, jookidele või stressisituatsioonidele kõhulahtisuse,-kinnisuse, -krampide või –valuga.
Seedimine algab toidu närimisest suus . Ei pea küll üle lugema, et iga suutäis saaks 33 korda läbi mälutud (nagu on soovitatud), aga tõsi ta on mida hoolikamalt on toit läbi näritud ja süljega segatud, seda parem. Suust liigub toit söögitorusse, kus on kaks sulgurlihast, millest üks ei lase söögil kõrri tagasi sattuda ja teine (alumine sulgurlihas ) võib oma lõtvuse korral lasta maost üles tõusta happel, mis tekitab kõrvetisi.
Söömiseks tuleb varuda aega ja toidukorrad peavad olema kindlatel kella- aegadel . Tänu korrapärastele toidukordadele jaguneb energia ühtlaselt kogu päevaks. Tähtis on korralik hommikueine, et reipust jaguks terveks päevaks.
Seedimine algab suust
Meil kõigil on väge kiire ja tihti sööme oma toidu ära viie kuni kümne minutiga. Nii ei jõua tekkida küllastustunne. Selleks et peaajust tuleks signaal „Aitab nüüd küll, kõht on täis!“, kulub umbes 20 minutit. Kiirustamise tagajärg viib meid mitmesuguste seedehäireteni. Seetõttu tuleb süüa aeglaselt ja mõnuga, närida toit korralikult läbi: suus hästi peenestatud ja süljega kenasti läbi immutatud toit on kasulik nii seedekulglale kui ka ainevahetusele tervikuna . Kõige kahjulik organismile ja ka kehakaalule on käigu peal söömine- üks amps siis, teine sealt. Kui juhtub olema veel kuiv toit, tavaliselt võileivad, on seedehäired peagi meid kimbutamas.

6.1 Retsepte seedmise korrastamiseks

Rukkihelbepuder
2 kl rukkihelbeid
2 sl rosinaid
1 sl hakitud melissi
5 kl vett
Puista rukkihelbeid ja pestud rosinad keeva vee sisse. Keeda vaiksel tulel 15 minutit. Söö putru mee ja piimaga .
Porgandisalat
400 g porgandeid
3 sl mett
2 sl purustatud pähkleid
2 õuna
1 sl rosinaid
1sl sidrunimahla
melissilehti
Riivi puhastatud porgandid, sega mee ja sidrunimahlaga, lase kaane all veidi tõmmata. Lisa leotatud ja nõrutatud rosinad, riivitud õunad ja melissilhed. Söö iseseisva eelroana, kuid salat sobib ka magustoiduks ja ahjukana juurde. [3:79-85]

7. ENERGIAJOOGID

Kõige rohkem tarbivad noored inimesed energiajooki , kaks kolmandikku energiajookide toodangust ja noored mehed omakorda kaks korda rohkem kui naised. Energiajoogid on tavaliselt plekkpurkides või pudelites müüdavad joogid, mida reklaamitakse kui jooke , mis stimuleerivad sind nii vaimselt kui ka füüsiliselt.
Energiajooke ei tohi segamini ajada spordijookidega. Algselt sisaldasid spordijoogid kahte komponenti- süsivesikuid energiaallikana ja elektrolüüte, mis pidid tasakaalustama mineraalsoolade kaod sportimisel . Viimasel ajal on turule ilmunud mõningaid energia-ja spordijookide hübriidid, mis sisaldavad elektrolüüte ja taimeekstrakte. Veelgi enam, laiast maailmast võib osta spordijookide nime all müüdavaid karastusjooke, milles süsivesikud on asendatud kunstlike magusainetega ja mis ei sisalda elektrolüüte.
Enamik energiajooke sisaldab suhkrut enam-vähem sama palju kui tavalised karastusjoogid. Energiajoogid sisaldavad küllalt palju kofeiini. Üks toos (250 ml) energiajooki sisaldab tavaliselt umbes sama palju kofeiini kui tass kohvi (80-90mg). Erinevast kohvist , mida juuakse tavaliselt aeglaselt ja söögikorra lõpus või koos hommikusöögi või einega, juuakse energiajooke eraldi ja väga kiiresti. See soodustab kofeiini kiiret imendumist organismi. Lisaks kofeiinile võivad energiajoogid sisaldada ka tauriini, inositooli, karnitiini, kreatiini, glükuroonlaktooni, maltodekstriini, ginkgo-, ginsengi- ja piimahakaekstrakte ning B-rühma vitamiine.
ENERGIAJOOKIDE TOIME
Energiajookidele omistatakse mitmeid positiivseid omandusi, kuid kahjuks on nende toime kohta vähe usaldusväärseid andmeid.
Arvatakse, et energiajoogid:

• Kiirendavad ainevahetust
  
• Soodustavad eelisjärjekorras rasva kasutamist energiaallikana ja säästavad glükogeenivarusid
  
• Parandavad pikaajalisel kehalisel koormusel organismi varustamist hapnikuga ja seetõttu vähendavad laktaatide kogunemist verre
  
• Suurendavad kontsentratsioonivõimet
  
• Jookides sisalduvad tugevad antioksüdandid kaitsevad rakke vabade radikaalide rünnaku eest
  
• Tõstavad enesehinnangut, vähendavad ärevust ja muret
  
• Kiirendavad skeletilihaste kasvu
  
• Kiirendavad taastumisprotsesse [2:121-122]
  

7.1 Kas energiajoogid on ohutud?

Kõige suuremaks probleemiks energiajookide ohutuse hindamisel on asjaolu, et ei ole piisavalt andmeid energiajookide koostisosade koostoimest. Arvatakse, et paljude koostisosade koostoime kofeiiniga suureneb. Energiajookidest peaksid loobuma epilepsiahaiged, kuna need joogid võivad neil esile kutsuda tõsiseid haigushooge.
Liigne energiajookide tarbimine võib rikkuda elektrolüütide tasakaalu, põhjustada iiveldust ja oksendamist ning südame rütmihäireid. Kindlasti peaksid energiajookidets loobuma lapsed, lapseootel naised ja rinnapiimaga toitvad emad. [2:129-130]
8.KÜSITLUS
8.1 Tulemuste analüüs
Uurimustöö küsitluse tulemuste esitlemisest ja analüüsist. Küsimustik on ehitatud üles 9-le küsimusele.
Küsitluse sihtrühmaks olid 14-17 aastased õpilased, kes käivad 8.-9. klassides. Kokku vastas küsitlusele 39-õpilast.
Alljärgnevates diagrammides on välja toodud küsimustele vastanud õpilaste vastuste kokkuvõte
Joonis 1. Joonis 2.
Mis meenub Teile mõistega "Tervislik toitumine"?
Paljudele õpilastel meenus tervislike toituga mitmekesine toitumine. Ja et saada vajalikud vitamiinid tervislikust toidust. Muidugi ka regulaarsed söögikorrad vähemalt 3 korda päevas. Õpilasetele meenus ka seda, mida tuleks võimalikult vähe teha ei tohiks süüa rämpstoitu, alkoholi tuleks võimalikult vähe tarvitada. Mõnele õpilasele ei meenunud midagi tervisliku toitumisega.

Joonis 3. Joonis 4.
Joonis 5.
Joonis 6.
Joonis 7.
Joonis 8.
8.2 Tulemuste kokkuvõte
Tulemusi analüüsides sain teada, mida 8.-9. klassi õpilased arvad tervislikkust toitumisest ja mida nad teavad selle kohta.
Tervislikku toitumist peavad oluliseks valdav osa õpilasi, muidugi on ka neid, kes ei pea seda oluliseks. Vastustest ilmnes, et ligikaudu pooled söövad rämpstoitu korra kuus, kuid palju oli ka õpilasi, kes söövad seda korra või rohkem nädalas. Rämpstoidu mittesööjaid on vähe, aga siiski on.
Teadlikud, ebatervislikest ainetest, mida sisaldavad rämpstoidud, on mingil määral üle poolte vastanuist. Häid teadmisi selles valdkonnas omavad vähesed, rohkem on neid, kes ei ole ebatervislike ainetega kursis. Viimasdest pooled sooviksid teada rohkem antud teema kohta.
Küsimusele, kas Teie jaoks tähendab tervislik toitumine sama, mis dieet , vastas enamik õpilasi kindlasti mitte, väike osa oli kahe-vahel või ei osanud vastata, kuid selliseid vastajaid , kes oleks vastanud jah, ei olnud.
Peaaegu kolm neljandikku õpilastest ei oska öelda, kas nende tutvusringkonnast on keegi haigestunud ebatervisliku toitumise tõttu.Kuid on ka vastajaid, kelle lähedased on ja umbes sama palju on ka neid, kellel ei ole keegi haigestunud ebatervisliku toitumise pärast.
Tervisliku toitumise osatähtsust hindab tähtsaks ning üsna tähtsaks võrdselt 41 protsenti õpilastest. Osa õpilastest ei oska hinnata tervisliku toitumise tähtsust ning mõni üksik ei pea seda üldse tähtsaks.
Üldiselt võib hinnata õpilaste teadmisi tervislikust toitumisest, rämpstoidust ja sellega kaasnevatest haigustest heaks. Õnneks võib tõdeda ka seda, et õpilased, kes ei ole antud teemaga kursis, soovivad saada täiendavat infot.

KOKKUVÕTE

Arvan, et tervislik toitumine on kasvava inimese jaoks väga oluline, muidugi on see ka hilisemas heas oluline. Olles noor, ei mõtle paljud tervislikule toidule, söövad seda, mida hing ihaldab. Kui järsku saavad aru, mida nad on valesti teinud.
Oma uurimustöös sain teada, kui paljud õpilased teavad mis on tervislik toitumine, kas neid huvitab see, või ei pea seda vajalikuks. Sain teada millised võivad olla tagajärjed nendele, kes ei toitu korralikult. Uurimustöö tulemused näitasid, et on olnud juhtumeid, kus on haigestunud inimesed mitte tervisliku toitumise pärast. Noortele tuleks rohkem rääkida tervislikust toitumisest ning seletada selle tähtsust inimese elus. Tuleks rääkida ka kindlasti nende ohtudest ja muutustest, mis võivad inimesele tulle mitte tervislikust toitumisest.
Antud uurimustöö alguses olevad eesmärgid said täidetud. Ja kolmest püstitatud hüpotenuusist said täidetud, mis näidab, et töö on õnnestunud.

KASUTATUD KIRJANDUS

JELISEJEVA A. Dieeti ei ole ainus lahendus. Tallinn: Pegasus, 2009.

LIEBERT T. Toitumine müüdid ja tegelikkus. Tallinn: Adelante, 2008.

LUIGELA A. Tervise kokaraamat. Tallinn: Varrak , 2011.

Tervislik eluviis. URL=htitp://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tervislik_eluviis2.htm . 22.04.2012

Toitumine. URL= www.miksike.ee/referaadid/toitumine_lk1.doc. 04.04.2012