Võrgud (0)

Võrgud
Tumerohelises olevaid lauseid ja lõike peab kindlasti teadma.
Arvutivõrgu moodustab vähemalt kaks omavahel kokkuühendatud arvutit.
Ühe asutuse või maja piires olevat arvutite võrku nimetatakse kohtvõrguks ehk lokaalvõrguks.
Erinevad kohtvõrgud kokku ühendatuna moodustavad laivõrgu ehk Interneti.
Interneti ajalugu
• Interneti võrgustik hakkas välja kujunema 60-ndatel aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET .
• ARPANET jaotati kaheks: tsiviilkasutusega ARPANET ja mittesalastatud sõjaväeline MILNET.
• Sõnumite edastamisel kasutati pakettedastuse põhimõtet, mille puhul pikad sõnumid tükeldatakse kindla pikkuse ja koosseisuga pakettideks, mida on võimalik teisaldada mitut eri ühendusteed mööda ja eri aegadel .
• Pakettide edastusprotokolli ennast hakati nimetama IP-ks ( Internet Protocol ).
• Sõnumite tükeldamise ja kokkuliitmise eest vastutav kõrgema taseme protokoll sai nimeks TCP (Transmission Control Protocol).
• 80-ndatel liitus ARPANET-iga tuhandeid teadusasutusi ja ülikoole.
• Töötati välja failiteisaldusvahend, millega peamiselt edastati tekstiinfot üksteisest eemalasuvate arvutite vahel.
• 80-ndate lõpus hakati välja arendama uut süsteemi, et edastada ka dokumente, mis sisaldavad jooniseid, pilte ja viiteid teistele samasugustele dokumentidele.
• Loodi uus hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language ), mis võimaldab ühes dokumendis kirjeldada lisaks tekstiinfole ka graafikat, heli ja videot ning kasutada viiteid teistele samataolistele dokumentidele.
• Viiteid hakati nimetama hüperlinkideks (hüperviitadeks).
Internet – see on tuhandetest arvutivõrkudest koosnev ja ühiselt juhitav ülemaailmne ühendus, mis kasutab andmeedastuseks ühtset protokollistiku.
Protokolliks ehk keeleks , mille abil arvutid suhtlevad omavahel, on TCP/IP.
WWW ehk veeb
• 1993. aastal formuleeriti hüpertekstikeele (HTML-i) esimene versioon ja arvutivõrkude kogum, kus seda kasutama hakati, sai WWW (veebi) nime.
• Töötati välja esimesed internetilehitsejad ehk veebisirvijad (brauserid).
• Tänapäeval on sõnad internet ja veeb muutunud sünonüümideks, kuigi tegelikult ei tähenda nad päris ühte ja sama.
• Tänane Internet pakub peale veebi ka palju muid teenuseid. Tuntuim on elektrooniline postivahetus (e-mail), mis võeti kasutusele juba koos esimeste arvutivõrkude loomisega 60-ndatel aastatel.
Serverid
• Lisaks tavaarvutitele, millega suhtleb inimene, on olemas veel serverid.
• Server on arvuti, mille eesmärk on vastata ja teenindada teistest arvutitest tulevaid soove ehk päringuid.
• Tihtilugu on Internetiga ühendatud otse server, mille taga paiknevad arvutid.
• Kui kasutaja pruugib Interneti võimalusi, siis nad kasutavad tegelikult serverites olevaid teenuseid. Näiteks: WWW.
• Arvutile , mis on otseselt ühendatud Internetiga, on tavaliselt installeeritud ka tulemüür.
• Tulemüür kaitseb sise- ehk kohtvõrku Internetist tulevate rünnakute eest.
Terminalid
• Terminal on nagu tavaline arvuti, millel puudub kõvaketas ning on ühendatud serveriga.
• Kui terminali kasutatakse, laeb ta vajalikud programmid ja andmed serverist ning töö lõppedes salvestab tehtud muudatused tagasi serverisse.
• Terminal koosneb monitorist, klaviatuurist, hiirest ja nö. õhukesest kliendist .
Internetiühendused jagunevad:
sissehelistamine ja püsiühendus
Interneti aadressid
• Selleks, et leida üles vajalikku isikut suvalises maailma paigas, on vaja teada tema aadressi.
• Sama lugu on ka Internetis, igal Internetti ühendatud arvutil ( serveril ) on oma aadress.
Interneti aadressid
• Aadress jaguneb numbriliseks ja nimeliseks.
• Näiteks nimeline aadress on:
www. neti .ee
• Tema numbriline ehk IP-aadress on:
194.126.101.67
• Numbrilise aadressi ehk IP-aadressi abil arvutid tegelikult suhtlevadki.
• Nimeline aadress on kasutusele võetud ainult lihtsustamiseks, et inimene ei peaks meelde jätma palju erinevaid numbreid .
E-posti aadressid
• E-maili ehk e-posti aadresse esitatakse kujul: keegi@kuskil. domeen
• E-kirja saates on tavaliselt vaja täita järgmiseid välju: To ehk Kellele – saaja e-posti aadress, Subject ehk Teema – kirja teema, Message ehk Sõnum – kirja sisu
Teenused
• Lisaks veebi teenustele on olemas veel palju muid teenuseid.
• Näiteks:
– e-post
– faili transport (FTP)
– kaughaldus ehk olla ühes arvutisüsteemis ja töötada teises ( Telnet , SSH)
• Korraga võib samas serveris töötada mitu teenust.
• Iga teenus vastab kindlale pordile.
• Näiteks:
– WWW ehk veeb – 80
– FTP – 20 ja 21
– E-mail – 25