Võrgud (0)

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Arvutivõrkude alused

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Urmas Saare Arvutivõrkude alused Referaat Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan lähemalt ISO/OSI ja TCP/IP mudelist ja nende kihtidest: : rakenduskihist , esituskihist , seansikihist , transpordikihist , võrgukihist , andmelüli kihist ja füüsilisest kihist. Sissejuhatus arvutivõrkudesse Võrgutopoloogiad Võrgutopoloogia- Arvutivõrgu füüsiline (reaalne) või loogiline (virtuaalne) elementide paigutus. Kahel võrgul on sama topoloogia, kui nendes on ühesugune ühenduste konfiguratsioon, kuigi neil võivad olla erinevat tüüpi ühendused, erinevad sõlmedevahelised kaugused, andmeedastuskiirused ja signaalitüübid. Levinumad võrgutopoloogia tüübid on: 1. siinitopoloogia ­ kõik sõlmed (tööjaamad) on omavahel kokku ühendatud üheainsa siini abil 2. lineaarne topoloogia ­ põh

Arvutivõrgud

22

doc

Arvutivõrgud

Port Protokoll 167-169 NETBIOS TCP/IP (Transmission-Control Protocol/Internet Protocol - Ülekande kontrollimise protokoll/Interneti protokoll) loodi, et ühendada erinevad arvutivõrgud ühte üleüldisesse võrku. Oli vaja midagi, mis ARPAneti seoks ülejäänud tolle aja arvutivõrkudega. Midagi, mis ühtlustaks kogu süsteemi, midagi, mis looks ühtse standardi. Loodigi protokoll, kus info liigub juppidena "ümbrikes" (paketid) nii, et erinevad võrgud ei hooli sellest, mis ümbrike sees on, tähtis on see, et kõik ühe kirja ümbrikud õigesse kohta jõuaksid. Ja kui ei jõua, saadetakse uus kiri. See protkoll sai endale nimeks TCP. Kuna Interneti eellased loodi sõjalistel eesmärkidel, oli TCP üpriski robustne ja spetsiaalselt loodud selliseks, et mingi arvuti kadumisel võrgust teistel arvutitel võimalikult vähe probleeme tekiks ja süsteem end ise korrastada oskaks. 1978

Arvutiõpetus

25

docx

Eksami küsimuste põhjalikud vastused

1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas ­ saatja ­ edastaja ­ vastuvõtja ­ sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühe

Arvutivõrgud

52

docx

Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused

1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (signa

Tehnoloogia

18

pdf

INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS

KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2011  SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.MIS ON INTERNET?........................................................................................................4 1.1 Interneti ajaloost................................................................................5 1.2 Interneti kasutusvõimalused..................................................................6 1.3 Interneti ohud....................................................................................7 2.UURIMISE LÄBIVIIMINE.........................................

Uurimustöö alused

17

docx

INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS

KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on internet võtnud üle erinevad rollid, nagu trükimeedia, post, telefon, televisioon, muusika jne. Tänu interneti laiadele kasutusvõimalustele kasutab tänapäeval pea iga inimene internetti. Enamasti juba alates 7ndast eluaastast on lapsed tuttavad internetiga, aga kõige populaarsem on interneti kasutamine 10-50 aastaste elanike seas. Kuna eriti oluline on interneti kasutaja harjumuste väljakujunemine, mis toimub juba varases teismeeas, siis olen oma uuritavaks sihtgrupiks valinud 5.klassi õpi

It

144

docx

Arvutivõrkude eksami konspekt

alakoormatud (nii nagu pole mõtet teha Pirita teed 5 realiseks, lihtsalt sellepärast et 2x päevas on seal tipptund). Pros - Sobib andmeedastuseks, kus me vahepeal kasutame kanalit, vahepeal vaikus. Lihtsam, ei ole handshakingut. Cons - Viivitused, andmekadu, pole protokolle, mis tagaksid kindla andmevahetuse ja vookontrolli. Endiselt avatud probleem e kuidas imiteerida kanalikommutatsiooni pakettkommunikatsioonis. Datagram network - nt DCP-IP võrgud, sihtkoha aadress paketis määrab kuhu ruuterisse edasi hüppame, marsruut võib muutuda sessiooni jooksul, suht nagu sõidaksid sõbrale kuhugi X kohta külla ja mingi kohalik soovitab sul hoopis Y teed kasutada. See ei ole ei ühenduseta ega ühendusega võrk. VÕI Virtuaalahel - Rakendatud pakettedastusvõrkudes. Ressurss on kõikidele kasutatav. Marsruut on ette ära otsustatud, ehk igas sõlmes ei tehta enam otsust et kuhu peaks minema ja kust kaudu oleks parem.

Arvutivõrgud

54

docx

Arvutivõrgud ja andmeside

seda protokolli andmeedastuse juhtprotokolliks. OSI mudelis asub IP kolmandas ehk võrgukihis. Praegu on IP enimkasutatavaks versiooniks IPv4, kuid IPv6 on juba valmis. IPv6 võimaldab kasutada palju pikemaid IP aadresse, mis lubab suurendada internetikasutajate arvu praktiliselt piiramatult. IPv6 serverid on tahapoole ühilduvad, st iga IPv6 server tunneb ka IPv4 aadresse OSI võrgukiht  Loogiline adresseerimine  Pakettide marsruutimine  Ühendab kokku erinevad võrgud ( ehk leviedastusdomeenid) Milleks vaja (võrgukiht)  Ühes võrgus palju arvuteid o jaotur (hub) - kõik näevad kõiki, võrk küllastub kiiresti põrgetest. o kommutaator (switch) - põrked on ohjes, MAC aadresside tabelid suured. o hub ja switch - leviedastus (broadcast) levib igale poole  Võrkude ühendamine o kõik näevad kõiki, MAC tabelid suured o erinevad kanalikihi võrgutüübid(Ethernet, Token Ring..)

Arvutivõrgud

Kommentaarid (0)